2-23-7797/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ann Meriluht Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-23-7797 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi E. K. vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: Jekaterina Lumiste Kostja: E. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagihind 7622,43 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 13.09.2019.a Fresh Finance OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr 10276 tulenev põhivõlgnevus 2636,85 eurot ning viivis võlgnevuselt (2636,85 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.05.2023.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude. 3. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi E. K. vastu 13.09.2019.a Fresh Finance OÜ-ga sõlmitud laenulepingust nr 10276 tuleneva lepingutasu nõude 100 euro, intressi 765,88 nõude euro, lepingu haldustasu nõude 17,50 euro, viivise nõude 2408,10 euro ja sissenõudmiskulude nõude 35 euro väljamõistmiseks. 4. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulud 39% ulatuses E. K. kanda ja 61% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda (TsMS § 163 lg 1). 5. Välja mõista E. K.lt menetluskulu kokku summas 306,15 eurot, s.o tasutud riigilõiv 259,35 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 46,80 eurot koos käibemaksuga Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks. 6. Välja mõista E. K.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (306,15 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 7. Otsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2). 8. Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega.

2 (2) Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 442 lg 8 neljanda lause kohaselt alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik