3-23-2009/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2009

Haldusasi

Z.T kaebus Eesti Töötukassa 15.06.2023 otsuse ja

14.08.2023 vaideotsuse nr 114 tühistamiseks ning vastustaja

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.T

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja juhatuse

esimees Meelis Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Z.T kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.07.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja

lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise

menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.T (kaebaja) võeti 13.12.2022 töötuna arvele.

3-23-2009

2. Kaebaja esitas 14.06.2023 Eesti Töötukassale (vastustaja) taotluse (dtl 11)

kogemusnõustaja koolituse läbimiseks, sest soovib omandada kogemusnõustaja kutse ja

hakata pakkuma kogemusnõustamisteenust.

3. Vastustaja vastas 15.06.2023 e-kirjana vormistatud otsuses (dtl 11), et ei rahasta alates

01.06.2023 kogemusnõustaja koolitust.

4. Kaebaja esitas 15.06.2023 otsuse peale 03.07.2023 vaide, mille vastustaja 14.08.2023

vaideotsusega nr 114 (dtl 21) rahuldamata jättis.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 15.06.2023 otsuse ja

14.08.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks võimaldama kaebajale

soovitud koolitust. Põhjendused:

5.1. Vastustaja ei ole hinnanud kaebaja koolitus- ega arenguvajadust ning on rikkunud

haldusakti koostamise nõudeid, lisaks hea usu põhimõtet, õiguspärast ootust ja mõistlikkuse

põhimõtet. Rikuti kaebaja põhiõigusi (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-d 19, 29). Kaebajal

on õigus valida, millist tööd ta soovib teha ja millises valdkonnas end arendada. Vastustaja

takistab seda. Vastustajal puudub õigus otsustada, millist koolitust on kliendil õigus saada ja

millisest ajahetkest mingit koolitust rahastatakse. Kaebaja koolitussoov on põhjendatud.

Kaebajal on aastatega kogunenud palju kogemusi nii enda erivajadusega kui ka erivajadusega

lapse kasvatamisel, samuti mitmete haigustega toime tulemisel. Kaebajal on soov neid jagada

teiste sarnastes olukordades olevate inimestega. Ilma koolitust läbimata ei ole kaebajal õigus

ennast kogemusnõustajaks nimetada ja sellist teenust osutada. Sel põhjusel ei leia paljud

inimesed teed kaebaja juurde. Kuna vastustaja pakub ka ise kogemusnõustaja teenust, jääb

arusaamatuks, miks kaebajal ei võimaldata sellel koolitusel osaleda. Vastustaja viitas, et

puudub kutsestandard, kuid pakub ise teenust ilma kutsestandardita. Kogemusnõustaja

kutsestandardi olemasolu ei ole nõutav ja selle puudumisele ei saa tugineda. Ka kutsestandardi

olemasolu korral tuleks baaskoolitus läbida. Kuigi kogemusnõustaja ei tööta tihtipeale

täiskoormusega, ei tähenda see, et kaebajal ei võiks vastavad oskused olemas olla ja ta ei

võiks seda teenust pakkuda. Puudub põhjus, miks ei võiks kaebaja koolitusel osaleda ja oma

kvalifikatsiooni tõsta, et olla tööturul konkurentsivõimelisem, pakkudes klientidele suuremat

valikut teenuseid. Vastustaja roll on lähtuda inimese individuaalsetest vajadustest ja pakkuda

tuge tööle saamiseks või tööl püsimiseks. Selle asemel pärsib vastustaja kaebaja

konkurentsivõimet. Kaebajal on osaline töövõime ja puue, seetõttu on oluline, et ta saaks

tegutseda sõltumatult ning lähtuvalt oma võimekusest ja võimalustest. Kaebaja ei soovi minna

palgatööle. Tal ei ole tööandjat, kes talle tööalaseid koolitusi võimaldaks.

5.2. Vaidemenetlus ei olnud õiguspärane, sest kaebajaga ei võetud ühendust ega küsitud

täiendavat teavet.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Koolitusele suunamiseks peab töötu kokku leppima oma nõustajaga koolituskaardi

kasutamise ja tööle saamiseks vajaliku koolitusvaldkonna, et saada valida sobiv kursus

vastustaja kinnitatud koolitajate avatud koolituste seast. Koolitusvajadust analüüsitakse koos

nõustajaga, lähtudes nii isiku töösoovist kui ka tööturu olukorrast. Vastustaja rahastab vaid

neid koolitusi, kus omandatakse ameti- või muid oskusi, mis on vajalikud tööle

rakendumiseks või hõives püsimiseks ja mis on vastustaja nõustajaga kokku lepitud.

Vastustaja ei rahasta koolitusi, mis liigituvad Eesti Töötukassa juhatuse 04.05.2023 otsuse nr

65 „Koolituskaardi koostöö põhimõtete kinnitamine“ lisas 1 „Koolituskaardi alusel

mitterahastatavad koolitused“ toodud õppekavade hulka. Töötule osutatakse tööturukoolituse

teenust individuaalse tööotsimiskava (ITK) alusel (tööturuteenuste ja -toetuste seaduse

2(5)

3-23-2009

(TTTS)1 § 9 lg 2). ITK koostamiseks viib vastustaja kliendiga läbi intervjuu, mille käigus

hinnatakse, milliseid tööturuteenuseid on töölerakendumiseks vaja osutada (TTTS § 10 lg 4 p

4). Tööle saamist soodustavad ja takistavad asjaolud märgitakse isikule koostatud ITK-s, sh

koolitusele suunamine. Juhtumikorraldaja otsustas vaidlustatud otsuses toodud põhjendusel

kaebajat koolitusele mitte suunata ja ITK-sse koolitusele suunamist ei märgitud. Otsuse

tööturuteenuse osutamise kohta teeb vastustaja. Vastustajal ei ole kohustust ega õigust kõiki

töötuna arvel olevaid isikuid soovitud koolitusele suunata. Suunamine otsustatakse igal

üksikjuhtumil eraldi. Töötuna arveloleval isikul ei teki automaatselt õigust tööturukoolitusele.

6.2. Vastustaja otsustada on, milliseid koolitusi ta rahastab, arvestades tööturuolukorda.

Otsuse nr 65 lisa 1 kohaselt ei rahastata alates 01.06.2023 vastustaja poolt

kogemusnõustamise koolitusi, kuna vastavalt SA Kutsekoda uuringutele ei ole sellesse

valdkonda praegu spetsialiste juurde vaja ja ka tulevikus tööjõuvajadus tööturul ei kasva.

Eestis on piisavalt kogemusnõustajaid, et katta tööturu vajadused. Sageli on kogemusnõustaja

töö osalise koormusega või vabatahtlik töö. Puudub valdkonda reguleeriv ja korrastav

kutsestandard. Kogemusnõustajate Koda on alustanud kogemusnõustaja kutsestandardi

väljatöötamist, et valdkonda korrastada.

6.3. Etteheited ärakuulamise nõude rikkumise kohta on alusetud. Kogu teave kaebaja

koolituse soovi kohta oli vastustajal olemas (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 3 p 2).

Kaebaja esitas oma põhjendused nii 14.06.2023 taotluses kui ka 03.07.2023 vaides. Kaebaja

täiendavad selgitused ei oleks saanud vastustaja otsust muuta. Seega puudus vajadus kaebajalt

täiendavaid selgitusi küsida.

6.4. See, et kaebaja vastustaja otsusega ei nõustu, ei tähenda, et otsus oleks õigusvastane.

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust avalike vahendite arvelt talle sobivat tööturukoolitust

saada. Vastustaja ei ole piiranud kaebaja õigust ise valida, millist tööd ta soovib teha ja

millises valdkonnas end arendada.

6.5. Vastustaja 15.06.2023 e-kiri on haldusakt. See on kirjalikus (elektroonilises vormis).

Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust ega muuda otsust õigusvastaseks.

Kaebaja õigusi sellega ei kahjustatud, sest kaebaja vaidlustas otsuse. Otsust on kaalutud.

Kaalutlusõiguse piirid määrasid TTTS § 9 lg-d 2, 3, 4 ja § 13 lg 1. TTTS-i eesmärk on

tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine. Seejuures on töötul kohustus

vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (TTTS § 31 lg 1 p 3). Vaidlusaluste otsuste tegemisel

on selle eesmärgi ja põhimõtetega arvestatud.

6.6. Kaebaja viide osalisele töövõimele ja puudele ei ole asjakohane, kuna vaidlusaluse

koolituse võimaldamata jätmine ei piira kaebajal tema üldist töövõimet tööturul vastavalt

tervislikust seisundist tingitud võimalustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja vaidlustab vastustaja poolt kaebaja soovitud kogemusnõustaja koolituse

finantseerimata jätmist. Vastustaja jättis kaebaja soovitud koolituse finantseerimata põhjusel,

et ei rahasta alates 01.06.2023 kogemusnõustaja koolitust.

8. Tööturukoolitus on üks tööturuteenustest (TTTS § 9 lg 1 p 3, § 13 lg 1), mida osutatakse

töötule ITK alusel (TTTS § 9 lg 2). Vaidluse all ei ole asjaolu, et kaebaja on töötuna arvel.

1 Kehtis kuni 31.12.2023.

3(5)

3-23-2009

9. Ekslik on kaebaja arvamus, et vastustaja pädevuses ei ole otsustada, milliseid koolitusi on

töötul vaja ja milliseid koolitusi vastustaja finantseerib. Tööturuteenuste korraldamise ja

määramise õigus on vastustajal (TTTS § 4 lg 1). Tööturuteenuse osutamise üle otsustab

vastustaja (TTTS § 9 lg 4). Vastustaja ei ole vältimatult seotud töötu soovidega koolituste

läbimise osas. Kuna tööturukoolitusi finantseeritakse piiratud avalikest vahenditest, siis ei ole

võimalik finantseerida kõigi töötute kõikvõimalikke koolitussoove. Tööturuteenuste osutamise

tingimused sätestab seadus.

10. TTTS § 2 p 1 järgi on tööturuteenus teenus, mida osutatakse töötule /…/ töö leidmiseks ja

tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.

TTTS § 9 lg 3 järgi peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ja

töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist.

Sama paragrahvi lg 4 järgi lähtutakse tööturuteenuseid osutades isiku erialast, töökogemusest,

vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest

vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast.

TTTS § 13 lg 1 järgi on tööturukoolitus töötule /…/ korraldatav täienduskoolitus, kus

omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku

töölerakendumist.

11. Vastustaja selgitas nii vaideotsuses kui ka vastuses kaebusele, et ei rahasta

kogemusnõustaja koolitusi, sest vastavalt SA Kutsekoda poolt välja töötatud OSKA

uuringutele ei ole sellesse valdkonda praegu spetsialiste juurde vaja ja ka tulevikus

tööjõuvajadus tööturul ei kasva. Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase ja põhjendatud

kaalutlusega, millest lähtudes koolituse rahastamise üle otsustada. Kohus nõustub

vastustajaga, et piiratud avalikke ressursse ei ole põhjust kulutada koolituste läbimisele, mis ei

aita kaasa töötu töölesaamisele. Kaebaja tööle rakendumine kogemusnõustajana ei ole

tõenäoline, arvestades, et turul on piisavalt kogemusnõustajaid ja vajadus uute

kogemusnõustajate järele puudub. Kaebajal puudub õigus nõuda sellise koolituse rahastamist,

mis tööturu vajadustega kokku ei lähe. Vastupidi kaebaja väidetule on mõistlikkuse

põhimõttega vastuolus nende koolituste rahastamine avalike vahendite arvelt, mis tööturu ja

töötu olukorda ei paranda. Üksnes kaebaja enda huvi ja enesearendamise soovi rahuldamiseks

tööturukoolitusi ei rahastata.

12. Vastustaja ei ole rikkunud kaebaja põhiõigusi. Kaebaja eneseteostamisõigust (PS § 19 lg

1) ei ole takistatud. Eneseteostus ei tähenda, et isik peab saama riigi kulul koolitusi. Kaebajal

on soovi korral endal võimalik endale huvipakkuvaid koolitusi finantseerida ja neil osaleda.

Samuti ei ole vastustaja takistanud kaebaja vabadust valida endale elukutset, tegevusala või

töökohta (PS § 29 lg 1). Vastustaja ei ole teinud kaebajale takistusi kogemusnõustajana

tegutsema asumisel. Kaebajal ei ole keelatud kogemusnõustajana tegutseda, olenemata sellest,

kas ta läbib kogemusnõustaja koolituse. Kogemusnõustaja koolituse läbimist nõutakse vaid

sotsiaalhoolekande seaduse § 68 lg-s 4 nimetatud rehabilitatsioonimeeskonda kaasatavalt

kogemusnõustajalt. Muudelt turul tegutsevatel kogemusnõustajatelt sellise koolituse läbimist

ei nõuta, eriti arvestades asjaoluga, et puudub kehtiv kutsestandard.

13. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja 15.06.2023 otsus on

põhjendamispuudustega. Otsuses on viide vaid sellele, et vastustaja ei rahasta alates

01.06.2023 kogemusnõustaja koolitusi, kuid seda otsust ei ole põhjendatud. Samas on

vastustaja kõrvaldanud põhjendamispuuduse vaideotsuses. Seetõttu puudub alus vastustaja

otsuseid tühistada. Kaebajal oli võimalik juba enne kohtule kaebuse esitamist haldusorgani

põhjendustega tutvuda ja nende õiguspärasust kontrollida.

4(5)

3-23-2009

14. Samuti nõustub kohus kaebajaga selles, et vastustaja 15.06.2023 otsus on

vormipuudustega haldusakt. Vaatamata sellele, et haldusakti võib HMS § 55 lg 3 alusel anda

ka elektrooniliselt, tuleb ka elektroonilise haldusakti puhul järgida HMS-is toodud

vorminõudeid. Haldusaktist peab olema arusaadav, et tegemist on asja lõplikult lahendava

haldusaktiga. Praegusel juhul oli tegemist kaebajale saadetud e-kirjaga, mis võis jätta

põhjendatud kahtluse, kas tegemist on haldusakti või informatiivse kirjaga. See ei vasta HMS

§ 55 lg-s 1 toodud nõudele, et haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Samuti puudus

haldusaktis vaidlustamisviide (HMS § 57 lg 1). Samas ei too need puudused kaasa haldusakti

tühistamist. Kaebaja sai vastustaja 15.06.2023 e-kirjast piisavalt aru selleks, et asuda

vaidemenetluses tähtaegselt oma õigusi kaitsma. Vaidlustamisviite puudumine ei toonud

kaasa vaide või kaebuse esitamata jätmist või tähtaja rikkumist.

15. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja rikkus kaebajat vaidemenetluses ära

kuulamata jättes seadust. HMS § 83 lg 2 järgi uuritakse vaiet läbi vaadates dokumentaalseid

tõendeid, kuulatakse ära asjast huvitatud isikute seletused ja ekspertide arvamused ning

tunnistajate ütlused, vaadeldakse asitõendeid ja teostatakse paikvaatlusi. Kohus selgitab, et

täpsemad toimingud, mida vaide lahendamisel on vaja teha, otsustab vaiet lahendav organ.

Vaide lahendamine ei eelda igakordselt isiku suulist ära kuulamist. HMS § 40 lg 3 p 2 järgi

võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui

menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning

puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Kaebaja seisukoht ja eesmärk olid arusaadavad nii

kaebaja 14.06.2023 koolitustaotlusest kui ka 03.07.2023 vaidest. Vastustaja sai nende

dokumentidega vaide lahendamisel arvestada. Kaebaja ei ole ka kaebuses välja toonud,

milliseid täiendavaid seisukohti ta oleks saanud ärakuulamisel veel esitada, mis oleksid

võinud vastustaja otsust mõjutada, ja miks ta ei saanud neid kohe vaides esitada. Kaebaja ei

ole esitanud neid põhjendusi ka kaebuses. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud vaide

lahendamisel vigu või jätnud arvestamata asjakohaste põhjendustega. Seetõttu ei too kaebaja

etteheited kaasa vaideotsuse tühistamist.

16. Kuna kohus jätab vastustaja otsused tühistamata, puudub alus rahuldamata ka

kohustamiskaebust. Seega jääb kaebus terves ulatuses rahuldamata.

17. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt

ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema

võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

5(5)