2-23-11933/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-11933

Tsiviilasi

Tamme Inkasso OÜ hagi Scandic Promotion OÜ, M.

M. (M.) vastu võla nõudes

Hagihind

19760,16 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tamme Inkasso OÜ (registrikood: 12623462)

Hageja lepinguline esindaja: P. P. (e-post: XXX)

Kostja I:

Scandic Promotion OÜ

(registrikood:

12589618)

Kostja II: M. M. (isikukood: XXX)

Asja läbivaatamine

Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista solidaarselt kostjatelt Scandic Promotion OÜ ja M. M. hageja Tamme Inkasso OÜ

kasuks välja põhinõue 13277,22 eurot, intress summas 1473,60 eurot ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis summas 987,01 eurot.

3. Mõista solidaarselt kostjatelt Scandic Promotion OÜ ja M. M. hageja Tamme Inkasso OÜ

kasuks välja viivis põhinõudelt (13277,22 eurot) alates 23.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 0,083% päevas, kuid kostjalt II koos käesoleva kohtuotsuse

resolutsioonipunktis 2 väljamõistetud summadega kokku mitte rohkem, kui 28000 euro

ulatuses.

4. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude

nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

2-23-11933

Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

ASJAOLUD

1. Osaühing Tamme Inkasso OÜ esitas 22.08.2023 hagi Scandic Promotion OÜ, M. M. (M.) vastu võla

nõudes, mida täiendas 29.08.2023 ja 18.09.2023 menetlusdokumentidega. Harju Maakohus võttis

hagiavalduse 25.09.2023 määrusega menetlusse.

2. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhinõue 13277,22 eurot, intress

summas 1473,60 eurot, viivis summas 987,01 eurot ja alates 23.08.2023a. viivist põhinõudelt

(13277,22 €) määraga 0,083% päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja

jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hageja tõi välja järgmised asjaolud:



Berger Financial Group OÜ (laenuandja) ja Scandic Promotion OÜ (põhivõlgnik, laenusaaja

või kostja I) vahel on 09.10.2020a. sõlmitud laenuleping nimetusega LAENULEPING

01102020/1 (edaspidi Leping), mille alusel laenuandja laenas põhivõlgnikule summas 14 000

eurot (laenu sisu: Laenusaaja tasaarveldab Laenuandja Laenu 14 000,00 Laenuandja ja

Laenusaaja vahel sõlmitud Laenulepingutega 24072019/2 ja 21042020/1. Peale tasaarveldust

loetakse Laenulepingud 24072019/2 ja 21042020/1 lõpetatuks).



Lepingu kohaselt oli põhivõlgnikul kohustus laen laenuandjale lõplikult tagastada tähtajaks

01.10.2030a. Lisaks leppisid pooled kokku, et laenu kasutamise eest tasub põhivõlgnik intressi

30% aastas. Laenulepingu sõlmimise tasuks leppisid pooled kokku summas 25 eurot. Vastavalt

Lepingule arvestatakse intressi Laenusaaja kasutuses olevalt laenujäägilt laenu Laenuandja

poolt Laenusaaja kasutusse ja käsutusse andmise päevast kuni kogu laenu täieliku ja

nõuetekohase tagastamise päevani. Intress kuulub Laenuandjale tasumisele igakuiselt. Intressi

arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Laenu

tagastamisega viivitamisel kohustus põhivõlgnik tasuma viivitusintressi intressimääraga 0,083

% päevas tähtajaks tasumata summast.



Põhivõlgnik ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Alates 27.

maksest (01.02.2023) on tasumata intress ja viivis, alates 28. maksest ei ole põhivõlgnik teinud

ühtegi makset.



Laenuandja esitas 10.05.2023a. kostjale I laenulepingu ülesütlemise teatise, andes Lepingu

täitmiseks täiendava tähtaja 14 päeva (ka. 24.05.2023), kuid kostja Lepingut täitma ei asunud,

mistõttu lõppes poolte vahel sõlmitud laenuleping laenuandja poolse erakorralise lepingu

ülesütlemisega vastavalt Lepingu punktile 3.3.1. Seega muutusid kõik osamaksed

sissenõutavaks alates 25.05.2023a. Eeltoodud teated on kostjatele edastatud e-posti teel.



Põhivõlgniku nõuet käendas M. M., isikukood XXX (edaspidi kostja II või käendaja), mis

tulenes põhivõlgniku ja kostja II sõlmitud käenduslepingust.



Laenuandja ja põhivõlgniku seaduslik esindaja M. M. sõlmisid 09.10.2020 a. käenduslepingu

01102020/1, millega Käendaja käendab Laenuandja ees Laenuandja ja Scandic Promotion OÜ

(registrikood 12589618) (Laenusaaja) vahel 01.10.2020 sõlmitud laenulepingust, edaspidi

Laenuleping, millega laenatakse Laenusaajale põhisummana 14 000 (neliteist tuhat) eurot,

tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tähtaeg on saabunud ning Laenusaaja on jätnud need täitmata. Käendaja vastutuse rahaline

maksimumsumma on 28 000 eurot.

2-23-11933



Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega Tamme Inkasso OÜ-le

(edaspidi hageja) 31.05.2023a. ja mis on kostjatele edastatud 01.06.2023.



Kuivõrd põhivõlgnik ja käendaja ei ole tänaseni täitnud põhivõlgniku kohustust, esitab hageja

kostjate kui solidaarvõlgnike vastu nõude maksmapanemiseks kohtusse hagiavalduse.

Vastusena kostjate hagivastusele, esitas hageja 12.12.2023 järgmised seisukohad:



Kostjate ja esialgse võlausaldaja (Scandic Promotion OÜ) vahel on sõlmitud järgmised

lepingud (laenu väljamaksmisel lahutati lepingtasu väljamakstavast summast maha)

o

Nr 24072019/2, summas 5000 EUR (lepingutasu 200 EUR)

o

Nr 21042020/1, summas 9000 EUR (lepingutasu 200 EUR)



Seega on ettevõttele väljastatud laenusumma kokku 14 000 eurot, millest on välja makstud

kokku 13600 eurot (4800+8800).



2020.aasta alguses soovisid kostjad pikendada oma laenulepingut nr 24072019/2 ning

pikendamise eest esitamise kliendile arve summa 25 EUR, mille klient tasus 11.03.2020

(summa 173,63 EUR sh intress 148,63 EUR ja 25 EUR teenustasu).



01.10.2020 sõlmis esialgne võlausaldaja kostjatega uue lepingu nr 1102020/1, millega

laenuandja tasaarveldas laenusaaja soovil laenu 14 000 laenuandja ja laenusaaja vahel sõlmitud

Laenulepingutega 24072019/2 ja 21042020/1 ning peale tasaarveldust loetakse laenulepingud

24072019/2 ja 21042020/1 lõpetatuks.



Seega on kostjate vastusest nähtav, et kostjad ei mäleta või püüavad kohut eksitada, väites, et

kostjad on tasunud peaaegu kogu võla ning võlgnevus hageja ees on ca 800 eurot. Kostjatele on

teada nende laenude ja sellega kaasnevate nõuete suurus, kuid kostjate vastusest nähtuvalt on

see jäetud tähelepanuta.



Hageja on nii hagiavalduses kui ka käesolevas menetlusdokumendis toonud välja nõude

tegeliku kujunemise. Kostjad on esitanud vastuväited ka viiviste ja intressinõudele. Samas ei

ole kostjad põhjendanud oma vastuväited, mistõttu jääb hagejale arusaamatuks etteheite sisu.

3. Kostjad esitasid 26.10.2023 vastuse hagiavaldusele, milles vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle

hageja poolt taotletud ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostjad tõid esile järgmised asjaolud ja vastuväited:



Hagihind summas 20 234,35 eurot ei ole adekvaatne ega põhjendatud. Väljastatud laenusumma

oli 13 800 eurot, millest kostja poolt on tänaseks päevaks tagastatud 13 038,59 eurot.



Kostja ei nõustu hageja poolt välja toodud intressi ja viiviste arvutuste viisi ning määraga.

4. Kohus jättis kostjate 26.10.2023 hagivastuse 13.11.2023 määrusega käiguta, selgitas hagihinna

määramise aluseid ning andis kostjatele tähtaja hagivastuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja

võimalusel oma väidete tõendamiseks. Kostjad viidatud puuduseid tähtaegselt (ega hiljem) ei

kõrvaldanud.

5. Kohus selgitas 16.04.2024 pooltele tõendamiskoormist, suunas pooli lahendama vaidlust

kokkuleppel ning andis lõplikud tähtajad seisukohtade, taotluste, tõendite ning menetluskulude

nimekirjade esitamiseks ning neile seisukohtade esitamiseks. Pooled täiendavaid taotlusi, tõendeid või

seisukohti ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-23-11933

6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja

võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta

esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu

eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja

vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

8. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg

2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS

§ 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg

1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette

kindlaksmääratud jõudu.

9. Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, millises ulatuses on hageja nõue põhjendatud

põhivõlgnevuse, viivise ja intresside osas.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 on sätestatud, et võlasuhe võib tekkida lepingust ja § 8 lg 2

kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub

laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja

(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. Laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud

lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt, võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada

eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt

kasutada.

Põhinõue

11. Hageja palub solidaarselt kostjatelt mõista hageja kasuks välja põhivõlg 13277,22 eurot, mis

tuleneb Berger Financial Group OÜ (laenuandja) ja Scandic Promotion OÜ (kostja I) vahel on

09.10.2020a. sõlmitud laenulepingust nr 01102020/1, mille alusel laenuandja laenas põhivõlgnikule

summas 14 000 eurot (laenu sisu: Laenusaaja tasaarveldab Laenuandja Laenu 14 000,00 Laenuandja ja

Laenusaaja vahel sõlmitud Laenulepingutega 24072019/2 ja 21042020/1. Peale tasaarveldust loetakse

Laenulepingud 24072019/2 ja 21042020/1 lõpetatuks). Kostjad vaidlesid hageja nõudele vastu, tuues

välja, et väljastatud laenusumma oli 13 800 eurot, millest kostja poolt on tänaseks päevaks tagastatud

13 038,59 eurot.

12. Kohtu hinnangul nähtub tõendina esitatud laenulepingu nr 01102020/1 punktist 1.1., et

laenusumma suurus oli 14000 eurot, millega tasaarveldati varasemad laenulepingud 24072019/2 ja

21042020/1.

13. Kostjad on toonud välja, et on tagastanud laenust 13038,59 eurot, kuid ei ole selle juures välja

toonud, millises ulatuses on tagastatud laenu põhiosa- ja millises intressimakseid. Hageja on välja

2-23-11933

toonud, et kostjad on teinud laenulepingu nr 01102020/1 põhiosa katteks tagasimakseid kokku 722,78

euro ulatuses. Tõendeid tehtud tagasimaksete suuruse kohta ega summa kujunemist kostjad selgitanud

ei ole. Eeltoodust lähtuvalt saab lähtuda kohus hageja poolt esitatust, millest lähtuvalt on kostjate

põhivõla suurus 14000-722,78=13277,22 eurot, mis tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja

mõista.

Intress

14. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista intressivõlgnevuse summas 1473,60 eurot.

Vastavalt Lepingu punktile 1.5. kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale intressi 30% aastas. Kostjatel

on intressivõlgnevus alates 27. maksest kuni lepingu ülesütlemiseni ehk 01.01.2023 kuni 24.05.2023.

Hageja tõi välja ka, et 01.01.2023 maksest on tasutud 100 eurot.

15. Laenulepingu punktidest 1.5.-1.7. nähtub, et pooled leppisid kokku, et Laenusaaja tasub laenu

kasutamise eest Laenuandjale intressi arvestusega kolmkümmend protsenti (30 %) aastas; intressi

arvestatakse Laenusaaja kasutuses olevalt laenujäägilt laenu Laenuandja poolt Laenusaaja kasutusse ja

käsutusse andmise päevast kuni kogu laenu täieliku ja nõuetekohase tagastamise päevani; intress

kuulub Laenuandjale tasumisele igakuiselt. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust

kuus ja 360-päevasest aastast ning Laenu ja intressimaksete tasumine toimub käesoleva lepingus Lisas

1 toodud maksegraafiku alusel.

16. Laenulepingu lisast 1 nähtub, et intressimaksed perioodi 01.01.2023-24.05.2023 eest tuli tasuda

kokku summas 1476,08 eurot (331,93-100+331,01+330,06+329,08+328,08/31*24). Hageja nõuab

intressi väljamõistmist summas 1473,60 eurot, mis on vähem võimalikust. Eeltoodust lähtuvalt on

kohtu hinnangul hageja intressinõue põhjendatud ning tuleb solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja

mõista.

Viivis

17. Hageja palub solidaarselt kostjatelt välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise lepinguperioodil esitatud viivisearvete eest kokku summas 6,22 eurot, tasumata

põhiosalt (13277,22 eurot) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 25.05.2023 kuni hagi

esitamiseni 22.08.2023 summas 980,79 eurot ja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 0,083% päevas.

18. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

19. Laenulepingu punktist 3.8 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et laenu mittetähtaegsel

tagastamisel on Laenuandjal õigus nõuda viivist 0,083% tagastamata laenusummalt päevas; viivise

arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast; viivise arvestus

lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata.

20. Hagiavalduses esitatud nõude kujunemisest lähtuvalt on kostja I esitatud osamaksete tasumisega

viivituses olnud ajavahemikus 02.12.2022-24.05.2023 ning millest lähtuvad viivisearved on osalt

kostja I poolt osaliselt tasutud. Hageja on toonud välja sissenõutavaks muutunud viivise kujunemise,

millest lähtuvalt on hageja arvestanud viivist iga konkreetse viivituses oldud põhiosa maksega

tasumiselt lepingujärgses määras lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist 24.05.2023

sellele järgnevast päevast (25.05.2023) kuni hagiavalduse esitamiseni (22.08.2023) tasumata põhiosalt

tervikuna summas 13277,22 eurot. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul hageja sissenõutavaks

muutunud viivisenõue summas 987,01 eurot põhjendatud.

21. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist,

mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

2-23-11933

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige

võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

22. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude, on põhjendatud ka hageja viivisenõue, mistõttu kuulub

solidaarselt kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele ka edasiulatuv viivis põhinõudelt summas

13277,22 eurot alates 23.08.2023. a (ehk hagiesitamisele järgnevast päevast) kuni nõude täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 0,083% päevas.

Käendaja

23. Kuivõrd Laenuandja ja põhivõlgniku seadusliku esindaja M. M. vahel 09.10.2020a. sõlmitud

käenduslepingu nr 01102020/1 punktist 2.1. nähtuvalt on käendaja vastutus piiratud 28000 euroga,

märgib kohus vastava piirmäära ka käesolevasse kohtuotsusesse ning ei mõista kostjalt II välja

solidaarselt kostjaga I nõuet suuremas ulatuses, kui käenduslepingus sätestatud piirmäära ulatuses.

Menetluskulud

24. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

25. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

hagi rahuldab, tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid.

27. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

28. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku §

177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja

kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

29. Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks

määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hannes Olev

Kohtunik