2-22-101754/71 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-101754

Tsiviilasi

OÜ Advokaadibüroo GAVER hagi R.Vi vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

4 702,81 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OÜ Advokaadibüroo GAVER (registrikood

14470465)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaisa

Lumiste (e-post kaisa@gaver.ee)

Kostja: R.V (isikukood XXX, e-post XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Jätta R.Vi 06.05.2024 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.

2. Hagi rahuldada.

3. Välja mõista R.Vilt võlgnevus 3 939,50 eurot ja viivis 44,35 eurot OÜ Advokaadibüroo

GAVER kasuks.

4. Välja mõista R.Vilt viivis määraga 0,05% päevas põhinõudelt (3 939,50 eurolt) alates

19.01.2022 kuni põhinõude täitmiseni OÜ Advokaadibüroo GAVER kasuks.

5. Menetluskulud jätta R.Vi kanda.

6. Välja mõista R.Vilt menetluskulu 4 024,96 eurot OÜ Advokaadibüroo GAVER

kasuks.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R.Vil tasuda kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras.

8. R.Vil tuleb hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tasuda OÜ Advokaadibüroo

GAVER arveldusarvele nr XXXXXXXX.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Hageja ja kostja sõlmisid 12.12.2021 kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks, millega hageja

kohustus osutama kostjale õigusteenust seoses esindamisega täiteasjas nr 022/2018/7338 ning

kostja kohustus tasuma selle eest tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Samuti oli

kokku lepitud, et hageja tasub esialgselt riigilõivud seoses kaebuste esitamisega ning kostja hüvitab

selle hagejale. Kostja jättis temale esitatud arved tasumata. Lepingus sätestatud tähtaja ega

mistahes mõistliku aja jooksul kostja ühtegi vastuväidet arvetele ei esitanud.

Käesolevas menetluses esitatud kostja etteheited põhjendatud ei ole. Kostja pöördus hageja poole

12. detsembril 2021, s.o pühapäeval, ja soovis kiireloomuliselt kaebuse koostamist ja esitamist

kohtutäituri otsusele, seejuures kostja soovis selle kaebuse esitamist juba järgmisel päeval, kuna

täitemenetluses pidi toimuma kostjale kuuluva korteriomandi osas enampakkumine 14. detsembril

2021. Kostja laiemaks eesmärgiks oli enampakkumise peatamine ja lõpuks ka tühistamine

tulenevalt sellest, et kostja hinnangul soovis täitur müüa korteriomandit liiga madala hinnaga. Kõik

tehtud toimingud, st esitatud kaebused/EÕK taotlused/hagiavaldus jms, räägiti läbi kliendiga.

Kostja soovis õigusteenust ka pärast 13. detsembrit 2021, sh soovis uue kaebuse esitamist ja ka

muude täiendavate toimingute tegemist st, et sellel hetkel ei olnud kostjal probleemi sellega, et

kaebust menetlusse ei võetud, seda põhjusel, et kostjale oli eelnevalt selgitatud kaebuse esitamise

perspektiive ja riske seoses ebaselge õigusliku olukorraga, misjärel kostja siiski edasiste toimingute

tegemist soovis. Olukorras, kus kostja pöördub advokaadibüroo poole sooviga esitada mõni

dokument, on advokaadi kohustuseks esmalt analüüsida, milline on kaebuse esitamise

asjakohasus, lubatavus ja perspektiiv. Advokaadil on ka kohustus selgitada kliendile, missugused

on võimalused ja eeldused kliendi poolt soovitava lahenduse saavutamiseks. Ajakulu vastavale ei

ole põhjendamatu.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 939,50 eurot, viivise 44,35

eurot ja viivise põhivõlgnevuselt alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni

kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi lepingujärgses määras 0,05% põhivõlgnevuselt

päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele vastu. Õigusteenuse osutamine toimus

asjatundmatult. Kohus ei võtnud menetlusse tsiviilasjas 2-21-19416 esitatud kaebust, sest

kohustuslik kohtueelne menetlus oli läbimata. Samuti saatis advokaat omal initsiatiivil e-kirju ning

esitas hiljem nende eest arveid. Kostja oli vaielnud e-kirjade saatmisele vastu ning palunud seda

mitte teha. Vastavas osas advokaat käsundiandja juhiseid ei järginud. Kostja ei ole kunagi palunud

menetlusvälist kirjalikku õiguslikku hinnangut menetluse perspektiivikuse kohta.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja 06.05.2024 vastuväide

3. Kostja esitas 02.05.2024 taotluse, et kohus peataks menetluse 10 päevaks seoses kostja

haigestumisega või alternatiivselt pikendaks eelmenetlust lõpetavat tähtaega täiendavalt kuni

12.05.2024. Kohus jättis 06.05.2024 taotluse rahuldamata, märkides, et kostja väited menetluses

osalemise takistatuse kohta seoses tervisliku seisundiga on paljasõnalised ning kohus on kostja

taotlusel eelmenetlust lõpetavat tähtaega juba pikendanud. Kostja esitas 06.05.2024 vastuväite

kohtu tegevusele seoses taotluse rahuldamata jätmisega, vastuväite kohaselt oleks kohus pidanud

tegema kostjale ettepaneku / määrama tähtaja oma väidete tõendamiseks.

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 333 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib esitada

vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise,

eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus

määrusega.

Kohus leiab, et vastuväide ei ole põhjendatud, jäädes 06.05.2024 esitatud põhjenduse juurde.

Kohus märgib täiendavalt, et ka kostja poolt 08.05.2024 esitatud arstitõendist (dtl 407) puuduvad

andmed selle kohta, kas ja millisel ajal tervislik seisund menetlustoimingute tegemist ei

võimaldanud. Kohus jätab vastuväite rahuldamata.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

4. Pooled ei vaidle, et sõlmisid 12.12.2021 kliendilepingu (dtl 28-32), millega hageja kohustus

osutama kostjale õigusteenust ning kostja kohustus maksma selle eest hagejale tasu. VÕS

(võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt

lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 628 lg 2 järgi käsundiandja peab

käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida

ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja

tasu arvel. Hageja on esitanud tasu- ja kulutuste hüvitamise nõude seoses õigusteenuse

osutamisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

5. Lepingu kohaselt oli kokkulepitud õigusteenuse sisu esindamine täiteasjas nr 022/2018/7338,

olukorra analüüs ja juriidiliste võimaluste hindamine, kliendi eesmärk on võimalusel saavutada

korteriomandi Koidu tn 11-12 Tallinn osas toimuva enampakkumise tühistamine. Tasuks lepiti

kokku 150 eur/h, millele lisandub käibemaks; pühapäeval 12. detsembril 2021 tehtavad toimingud

olid tasustatavad tunnihinnaga 225 eur/h, millele lisandub käibemaks.

6. Lepingu p 4.2 kohaselt lepingu sõlmimisel on advokaadibüroo vandeadvokaadi töötunni või muu

ühiku hinnaks lepingus toodud summa, millele lisandub käibemaks 20%. Kui kliendi poolt

soovitava teenuse osutamine toimub puhkepäeval (nädalavahetusel, riigipühal), on

advokaadibürool õigus küsida selle teenuse osutamisele kulunud töötunni või muu ühiku hinnana

kuni kahekordset lepingus toodud summat, millele lisandub käibemaks 20%. Ajalise arvestuse

suhtes ei lähtuta väiksemast ajaühikust kui 10 minutit. Lisaks hüvitab klient vajalikud kulud (nt

rahvusvahelised kõned, kullerteenus, riigilõivud, kautsjonid, tõlketeenus, paljundamisteenus,

transpordiga seoses kantud otsesed kulud, kui tööülesannet täidetakse väljaspool Tartut), mida

büroo on otseselt seoses tööülesannete täitmisega kandnud. Kui teenust osutatakse väljaspool

Tartut, kohustub klient tasuma ka sõidule kulunud aja eest. Sellisel juhul on tasu suurus 50%

lepingu preambulas kokku lepitud õigusteenuse osutamise tunnihinnast.

7. Hageja on esitanud kostjale arved koos spetsifikatsioonidega (dtl 33-39), millel on kajastatud

järgnev:

arve nr 20210375 (14.12.2021)

Esindus kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisel (tegevused pühapäeval

12. detsembril 2021):

aeg

hind

summa

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

28 min

Tutvumine kliendi esitatud materjalidega

ning eelneva

menetlusega, suhtlus

kliendiga e-kirja teel, asjakohase

kohtupraktika otsimine ja analüüs, kaebuse

koostamine kohtutäituri tegevusele ning

esialgse õiguskaitse taotluse koostamine,

lisade

komplekteerimine,

menetlusdokumentide esitamine e-toimikus

6 h

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

9 min

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

7 min

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

8 min

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

9 min

kokku

7 h 1 min

225 eur

1 578,75 eur

Esindus kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisel (13.-14.12.2021):

aeg

hind

summa

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

31 min

Tutvumine maakohtu 13. detsembri

määrusega (menetlusse mittevõtmine),

olukorra analüüs ja asjakohaste

kohtulahenditega tutvumine võimaliku

lahenduse leidmiseks, uue kaebuse ja EÕK

taotluse koostamine, edastamine e-toimikus

4 h 30 min

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

10 min

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

10 min

konsultatsioon kliendiga telefoni teel

14 min

kokku

5 h 35 min

140 eur

781,67 eur

riigilõivud

130 eur

käibemaks

272,08 eur

ettemaks

- 1 000 eur

arve kokku

1 762,50 eur

arve nr 20210378 (22.12.2021)

Esindus kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisel (14.12.2021-20.12.2021):

aeg

hind

summa

E-kirjavahetus kliendiga (kohtu kirjast

kohtutäiturile, edasine 15m suhtlus selle

kohta), e-kiri kohtule EÕK taotluse

lahendamise kohta, kõne kohtule

15 min

Tutvumine maakohtu 15. detsembri

määrusega, edastamine kliendile koos

selgitustega, kohtupraktikaga tutvumine ja

olukorra analüüs (vastuväite mõju

enampakkumisele,

enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi esitamise

võimalikkusest),

selgitavad

e-kirjad

kliendile võimalike lahenduste kohta

2 h 30 min

Konsultatsioon kliendiga telefoni teel (3

kõnet)

20 min

Uue esialgse õiguskaitse taotluse

koostamine

30 min

Konsultatsioon kliendiga telefoni teel, EÕK

taotluse redigeerimine vastavalt kliendi

juhistele, esitamine e-toimikus

20 min

Konsultatsioon kliendiga telefoni teel

9 min

Tutvumine kohtu 17. detsembri määrusega,

edastamine kliendile teadmiseks

10 min

Tutvumine kohtutäituri 20. detsembril

edastatud otsusega, e-kiri kliendile selle

kohta

10 min

kokku

4 h 24 min

150 eur

660 eur

Esindus enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamisel (17.-

21.12.2021):

aeg

hind

summa

Konsultatsioon kliendiga telefoni teel (5

kõnet, 30 minutit),

asjakohase

kohtupraktikaga tutvumine seoses kehtetuks

tunnistamise hagi ja hagi tagamisega selle

raames (kelle nimelt hagi esitada)

1 h 30 min

Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

hagiavalduse koostamine

45 min

Analüüs õigusliku olukorra osas ja selgitav

e-kiri kliendile hagi

esitamise

perspektiivide osas

45 min

Hagi tagamise avalduse koostamine

45 min

Enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

hagiavalduse koostamine (jätk)

45 min

Hagi tagamise avalduse koostamine (jätk)

1 h 30 min

kokku

6 h

150 eur

900 eur

riigilõiv

50 eur

Muu:

aeg

hind

summa

Päringu koostamine ja edastamine AllePal

OÜ-le (kv.ee) müügikuulutuse kohta info

saamiseks

15 min

150 eur

37,50 eur

käibemaks

319,50 eur

arve kokku

1 967 eur

arve nr 20220003 (10.01.2022)

Esindus kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamisel (04.01.2022-07.01.2022):

aeg

hind

summa

Õigusliku olukorra analüüs, puuduste

kõrvaldamise avalduse koostamine, selle

esitamine kohtule, edastamine kliendile

teadmiseks

1 h

Tutvumine kohtu menetlusse võtmise

määrusega, edastamine kliendile e-kirja teel

10 min

kokku

1 h 10 min

150 eur

175 eur

käibemaks

35 eur

arve kokku

210 eur

8. Pooled ei vaidle, et arvetel kajastatud toimingud on tehtud ja kulutused on kantud. Kohus asub

seisukohale, et tulenevalt lepingu p 4.2 ja VÕS § 108 lg 1 on hagejal nõue kostjalt tasu saamiseks

ja kulutuste hüvitamiseks kogusummas 3 939,50 eurot.

9. Kostja on hagejale ette heitnud õigusteenuse asjatundmatut osutamist ning kostja juhiste mitte

järgimist. Kliendilepingu p 4.5 kohaselt klient on kohustatud arve tasuma 7 kalendripäeva jooksul,

arvates arve väljastamisest advokaadibüroo poolt. Arvega mittenõustumisel peab klient 3 tööpäeva

jooksul arvates arve saamisest teatama sellest advokaadibüroole kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Kui klient ei ole nimetatud tähtaja jooksul teatanud advokaadibüroole arvega

mittenõustumisest, loetakse arve aktsepteerituks. Pooled ei vaidle, et lepingu p 4.5 II lauses

sätestatud tähtaja jooksul kostja arvetele vastuväiteid ei esitanud. Vaidlus puudub, et p 4.5 on

hageja poolt kasutatav tüüptingimus. VÕS § 42 lg 3 p 2 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on

tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole

õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada

nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab

lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab

täitmisega. Kohus leiab, et tingimus, mille kohaselt tasunõudele mistahes vastuväidete esitamise

õigus lõpeb 3 tööpäeva jooksul alates arve saamisest piirab ebamõistlikult õigust

õiguskaitsevahendite kasutamiseks. Sedavõrd lühikese õigustlõpetava tähtaja sätestamine on

praktikas tavapäratu ja seetõttu ootamatu. Tehingust tulenevate nõuete üldine seadusest tulenev

tähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Pärast 3 tööpäeva möödumist on tingimuse järgi

välistatud mistahes vastuväidete esitamine, sh vastuväited selle osas, kas arvel kajastatud teenuseid

on üldse osutatud. Kohus asub seisukohale, et lepingu p 4.5 II-III lauses sätestatud tüüptingimus on

VÕS § 42 lg 3 p 2 alusel tühine ning kostja ei ole minetanud õigust tugineda väidetavatele

hagejapoolsetele lepingurikkumistele.

10. VÕS § 620 lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele

käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt

tunnustatud kutseoskuste tasemel.

11. Kostja on hagejale ette heitnud, et kohus jättis menetlusse võtmata hageja poolt koostatud kostja

13.12.2021 kaebuse kohtutäituri otsusele tsiviilasjas 2-21-19416, sest läbimata oli kohustuslik

kohtueelne menetlus. Tulenevalt TMS (täitemenetluse seadustik) § 218 lg 1 II lauses kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.

Kohus nõustub, et kui mingit liiki asja eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks on seadusega

sätestatud kohustuslik kord, on üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel toimiv õigusteenuse

osutaja sellest teadlik ning informeerib klienti, et tegemist on menetlusse võtmisest keeldumise

alusega. Nähtuvalt lepingust oli kokkulepitud õigusteenuse sisu esindamine täiteasjas nr

022/2018/7338, kohus tuvastab, et kostja oli nimetatud täitemenetluses esitanud isiklikult kaebuse

kohtutäituri tegevusele 07.12.2021 koos taotlusega täitemenetluse peatamiseks (dtl 321) ning

kohtutäitur teatas 07.12.2021, et kaebuse läbivaatamine toimub 13.12.2021 (dtl 329) ning

kohtutäitur täitemenetlust ei peata (dtl 323). Kaebuses oli kostja taotlenud enampakkumise ja

kinnisasja arestimise akti tühistamist. Enampakkumine pidi enampakkumise teate kohaselt

lõppema 14.12.2021 (dtl 317-319). Lepingus oli õigusteenuse osutamise eesmärgina märgitud

võimalusel enampakkumise tühistamise saavutamine. See on kooskõlas hageja selgitusega, mille

kohaselt otsustasid pooled 13.12.2021 kaebuse esitada, et saavutada esialgse õiguskaitse korras

täitemenetluse peatamine enne kui enampakkumine lõpeb. Kohus tuvastab, et 12.12.2021 edastas

hageja kostjale üle vaatamiseks kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluse projekti (dtl 332 jj),

kaaskirjast (dtl 330) nähtuvalt olid pooled varasemalt telefoni teel mh arutanud küsimust

kaebeõigusest, e-kirjas avaldas hageja lootust, et kohus nõustub dokumendis esitatud käsitlusega,

mille kohaselt kaebust on võimalik juba esitada. Kostja vastas 12.12.2021 hagejale, et tänab tehtud

töö eest (dtl 392). Kohus tuvastab viidatud e-kirjavahetuse alusel, et kostja oli teadlik eelnevast

kohustuslikust kohtueelsest menetlusest kaebuse esitamiseks kohtutäituri otsusele, kuid soovis

13.12.2021 kaebuse koostamist sellele vaatamata, et proovida saavutada esialgse õiguskaitse korras

täitemenetluse peatamist. Kohus asub seisukohale, et hagejale ei ole etteheidetav õigusteenuse

osutamine üldiselt tunnustatud kutseoskustele mittevastaval tasemel seoses 13.12.2021

menetlusdokumentide koostamisega.

12. VÕS § 621 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui

käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või

käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.

13. Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja saatis omal initsiatiivil e-kirju, mida kostja oli palunud

mitte saata. Menetlusväliste kirjalike õiguslike hinnangute koostamist kostja ei olnud palunud.

Vastusena kohtu ettepanekule esitada tõendeid selle kohta, milliseid juhiseid kostja hagejale andis,

esitas kostja oma 16.02.2022 e-kirja hagejale (dtl 253), milles oli märkinud, et arved on

ülepaisutatud seoses pikkade põhjendamatute analüüside koostamisega kliendile, millist käsundit

kostja ei ole kunagi andnud. Kostja esitas ka 15.12.2021 e-kirjad (dtl 254-255), millest nähtuvalt

selgitas hageja 15.12.2021 kostjale võimalust esitada enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

hagi ning et enampakkumise kehtetuks tunnistamist ei saa saavutada kaebusega. Hageja küsis, kas

kostja soovib seoses esitatud selgitusega jätkuvalt vastuväite esitamist ning ostuhinna tasumise

tähtaja pikendamise taotlemist. Kostja vastas hagejale 15.12.2021 e-kirjaga, milles väljendas

rahulolematust, et hageja ei ole veel esitanud vastuväidet ja taotlust nagu kostja oli soovinud ja et

hageja küsib kostja arvamust õiguslikes küsimustes, kuigi vahendid tulemuse saavutamiseks valib

advokaat. Kostja märkis mh, et ta ei ole suur arvutikasutaja ning et küsimuste korral tuleks talle

helistada, mitte saata e-kirju. Kohus nõustub hagejaga, et õigusteenuse osutamise osaks on mh

selgitused erinevate õiguslike võimaluste kohta. Ka Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg 21

sätestab, et advokaat peab kliendile selgitama, missugused on võimalused ja eeldused kliendi poolt

soovitava lahenduse saavutamiseks. Menetluse alustamise otsustab klient. Kohus leiab, et

vastuolus üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemega oleks seega, vastupidiselt kostja

etteheidetule, selgituste andmata jätmine. Kohus nõustub ka, et kuivõrd klient eelduslikult

iseseisvalt õiguslikus olukorras ei orienteeru, on selgituste andmine mh e-kirja teel mõistlik selleks,

et selgitusi oleks võimalik korduvalt lugeda ja rahulikult kaaluda, nagu selgitas kostjale 15.12.2021

täiendavalt ka hageja (dtl 264). Ükski asjas tõendina esitatud selgitav e-kiri ei ole kohtu hinnangul

lepingus kokkulepitud õigusteenuse kontekstis ilmselt asjakohatu või ebavajalik. Kohus asub

seisukohale, et hagejale ei ole etteheidetav õigusteenuse osutamine üldiselt tunnustatud

kutseoskustele mittevastaval tasemel või käsundiandja juhiste järgimata jätmine seoses kostjale

saadetud selgitavate e-kirjadega.

14. Kohus leiab, et hageja kostja poolt kohtu ette toodud asjaoludel õigusteenuse osutamise lepingut

rikkunud ei ole ning seonduvalt puuduvad kostjal hageja vastu nõuded, mida oleks võimalik hageja

nõuetega tasu saamiseks ja kulutuste hüvitamiseks tasaarvestada. Kohus rahuldab hageja nõude

kostjalt põhivõlgnevusena 3 939,50 euro väljamõistmiseks lepingu p 4.2 ja VÕS § 108 lg 1 alusel.

15. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Kliendilepingu p 7.1 kohaselt kliendi poolt lepingu punktis 4.4 nimetatud arve tähtajaks

tasumata jätmisel on bürool õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summast iga viivitatud päeva

kohta. Hageja on arvestanud viivist järgmiselt:

- arve 20210375 summas 1 762,50 eur periood 22.12.2021-18.01.2022 (28 p) x 0,05% päevas

viivis kokku 24,68 eurot;

- arve 20210378 summas 1 967 eur periood 30.12.2021-18.01.2022 (20 p) x 0,05% päevas viivis

kokku 19,67 eurot.

16. Kohus rahuldab hagi ka viivisenõude osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 44,35

eurot ning viivise alates 19.01.2022 määraga 0,05% põhinõudelt (3 939,50 eurolt) päevas kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

Menetluskulud

17. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi

rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

19. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt tekkis tal menetluskulu 5 354,96 eurot, so kulu

riigilõivule ja lepingulisele esindajale. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud

490 eurot riigilõivu.

20. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. Hageja 30.03.2022 ja 19.01.2024 menetluskulude nimekirjade kohaselt osutati hagejale

õigusteenust tunnihinnaga 140 eurot (ilma km) kokku vastavalt 3 tundi ja 5 minutit (detailne

toimingute loend dtl 134) kogusummas 431,66 eurot ning 2 tundi ja 35 minutit (detailne toimingute

loend dtl 215) kogusummas 361,65 eurot. Kohus leiab, et kõik kummaski nimekirjas märgitud

toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole põhjust

pidada selgelt ülemääraseks.

22. Hageja 14.05.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale õigusteenust tunnihinnaga

140 eurot (ilma km) kokku 29 tundi ja 5 minutit (detailne toimingute loend dtl 418-419)

kogusummas 4 071,65 eurot. Kohus leiab, et käesolevas kohtumenetluses esindamiseks ei ole

märgitud toimingud seoses täitemenetlusega (11.05.23 täitmisavalduse koostamine ja edastamine

täiturile, 19.02.2024 e-kiri täiturile menetluse lõpetamiseks, tutvumine täitemenetluse lõpetamise

otsusega). Tagaseljaotsusega tutvumisele võis põhjendatult kuluda kuni 5 minutit, menetluse

taastamise määrusega tutvumisele ja kohtule istungiaja kohta kirjutamiseks kokku kuni 15 minutit.

Põhjendatud ajakulu 11.05 ja 19.02 toimingutele seega kokku 20 minutit, 45 minuti e 105 euro

osas kulu põhjendatud ei olnud. Kohtumenetluses esindamiseks ei ole ka suhtlus seoses maksehäire

avaldamisega, so 11.02.24 toimingud 105 eurot ja 35 eurot. Menetluskulude nimekirja

koostamisele üle 20 minuti mõistlik kulutada ei ole, seda enam kui dokument koosneb valdavas

osas ajaarvestusprogrammi väljavõttest ning kui palju kulus aega iga konkreetse menetlustoimingu

tegemiseks ei ole arvutatud kokku. 08.04.24 toiming on põhjendamatu 30 min e 70 euro osas.

Kohtuistungile sõitmine (2,5 tundi ja 250 eurot) endast esindamist kohtumenetluses, so esindatava

nimel menetlustoimingute tegemist, ei kujuta, ning vastav ajakulu ei ole lepingulise esindaja

kuluna hüvitatav. Kohus määras eelistungil tähtaja täienduste esitamiseks kuni 30.04.2024 ning

vastaspoole esitatule vastamiseks kuni 14.05.2024. Kuivõrd kostja pärast istungit midagi sisulist ei

esitanud, puudusid ka täiendused, millele 14.05.2024 vastata. Võttes arvesse, et hageja oli juba

esitanud omapoolse põhjaliku seisukoha 30.04.2024, puudus arusaadav vajadus kulutada

14.05.2024 lõplikele või kokkuvõtlikele seisukohtadele üle 0,5 tunni. Vastava dokumendi

koostamise põhjendatud kulu on 70 eurot, põhjendamatud on seonduvalt märgitud toimingud 175,

338,33 ja 151,67 euro ulatuses. Ka viimase menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud

ajakuluks arvestab kohus eeltoodud põhjendustel kuni 20 minutit, st 13.05.2024 toimingust ei ole

põhjendatud 5 minutit e 11,67 eurot. Ülejäänud nimekirjas toodud toimingud on kohtu hinnangul

kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi märgitud ajakulu ei ole ilmselt ülemäärane.

23. Tasu 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei ületa kohtu hinnangul keskmist

vandeadvokaadi õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja põhjendatud kulu lepingulisele

esindajale on 3 534,96 eurot (431,66 + 361,65 + 2 741,65 (so 4 071,65 - 105 - 105 - 35 - 70 - 350 -

175 - 338,33 - 151,67) ning koos riigilõivuga 490 eurot on hüvitamisele kuuluv menetluskulu

kokku 4 024,96 eurot, mille kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja

kostjalt.

24. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

25. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt hageja taotlusele selliselt, et kostjal

tuleb tasuda väljamõistetud menetluskulud hageja arveldusarvele XXXXXXXX.

26. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik