2-20-12595/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

31.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12595

Tsiviilasi

X hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu

kohustamiseks hageja turvaliste laskurite nimekirja

tagasi kandmiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 20.11.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

7000 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma

Kostja (vastustaja): Eesti Practical-laskmise Ühing

(registrikood 80201273), lepingulised esindajad advokaadid

Andres Past ja Rein Laid

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.11.2023 otsus tühistada osas, milles hagi kohustamisnõuetes

ning mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuetes jäi rahuldamata, ning teha

tühistatud osas uus otsus vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 3.1–3.4

märgitule. Tühistada sama otsus osas, milles kostja menetluskulud jäid hageja

kanda, ja teha uus otsus, millega jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

Ülejäänud osas jätta sama otsuse resolutsioon muutmata, arvestades lisaks

käesoleva otsuse põhjendustega.

2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Sõnastada kohtuotsuse terviklik resolutsioon järgmiselt.

3.1. Rahuldada hagi osaliselt.

3.2. Kohustada kostjat Eesti Practical-laskmise Ühingut kandma hageja X

turvaliste laskurite nimekirja, sealhulgas (i) tegema aadressil https://is.ipsc.ee

asuvas infosüsteemis nähtavaks X kuulumine turvaliste laskurite nimekirja,

(ii) tegema Xle võimalikuks ID-kaardiga sisse logimine nimetatud infosüsteemi

ja (iii) tegema Xle võimalikuks teostada nimetatud infosüsteemis kõiki

infosüsteemi kantud turvalistel laskuritel lubatud toiminguid.

3.3. Kohustada kostjat Eesti Practical-laskmise Ühingut mitte arvestama hageja X

suhtes Eesti Practical-laskmise Ühingu kodukorra p-s 1.9 a) nimetatud 1-

aastase tähtaja hulka ajavahemikku alates 06.02.2020 kuni käesoleva otsuse

resolutsiooni p 3.2 jõustumiseni.

2 (12)

3.4. Mõista kostjalt Eesti Practical-laskmise Ühingult hageja X kasuks välja 500 €

ja sellelt summalt viivis alates kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras.

3.5. Jätta rahuldamata nõuded asendada kohtulahendiga kostja tahteavaldused.

4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda ning rahaliselt

kindlaks määramata.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 31.08.2020 Harju Maakohtule hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu

(kostja) vastu ja täiendas seda 20.04.2021. Hageja palus:

(1) kohustada kostjat kandma hageja turvaliste laskurite nimekirja, sh tegema

(i)

aadressil https://is.ipsc.ee asuvas infosüsteemis nähtavaks hageja kuulumine

turvaliste laskurite nimekirja,

(ii)

hagejale võimalikuks ID-kaardiga sisse logimine nimetatud infosüsteemi ja

(iii)

hagejale võimalikuks teostada nimetatud infosüsteemis kõiki sellesse kantud

turvalistel laskuritel lubatud toiminguid ning asendada kostja vastav

tahteavaldus kohtuotsusega;

(2) kohustada kostjat mitte arvestama hageja suhtes kostja kodukorra p-s 1.9 a) nimetatud

üheaastase tähtaja hulka aega alates 06.02.2020 kuni käesolevas asjas tehtava

kohtuotsuse jõustumiseni ning asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega;

(3) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma;

(4) kohustada kostjat tasuma hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 määras nõude (3) summalt.

1.1. Hageja tõi esile järgmist:

-

hageja on alates 23.03.2016 practical-laskmise klubi MTÜ Laskespordiklubi Alpha

(edaspidi: Alpha) liige ja practical-laskmise harrastaja. Practical-laskmine on

tulirelvaga harrastuslaskmine, mis erineb nn tavalaskmise harrastusest selle poolest, et

practical-laskmisel kasutatakse tugevajõulist tulirelva situatsioonis, mis imiteerib

elulist tulirelva kasutamist nõuda võivat olukorda;

-

kostja

on

mittetulundusühing,

mis

on

Rahvusvahelise

Practical-laskmise

Konföderatsiooni (edaspidi: IPSC) liige ja Eesti regiooni esindaja. Kostja liikmed on

Eesti practical-laskmise harrastamise ühingud. Kostja kui IPSC liige edendab Eestis

practical-laskmise harrastust, korraldab võistlusi, esindab oma liikmeid välismaal ja

teeb koostööd IPSC-ga. Samuti annab kostja välja laskesportlaste litsentse ja peab

turvaliste laskurite nimekirja. Kostja on spordialaliit SpS § 4 p 3 tähenduses;

3 (12)

-

hageja oli kantud turvaliste laskurite nimekirja ning kostja väljastas hagejale

laskesportlase ja laskeinstruktori litsentsi kehtivusajaga 01.02.2019 – 01.02.2022;

-

kostja saatis 06.02.2020 hagejale e-kirja, milles teatas, et kostja kodukorra p-de 1.13,

1.14, 1.15 ja 1.16 järgi otsustas kostja juhatus kustutada hageja alates 06.02.2020

turvaliste laskurite nimekirjast. Samast kuupäevast on hageja nimekirjast ka kustutatud,

sest kostja peetava infosüsteemi andmetel ei ole hagejal enam laskesportlase staatust.

Kostja teavitas kõnealusest otsusest 07.02.2020 kõiki oma liikmeklubisid;

-

hageja pöördus 06.02.2020 kostja poole teabenõudega kostja juhatuse põhistatud

otsuse saamiseks;

-

Alpha esitas 07.02.2020 kostjale teabenõude, milles nõudis teavet ja alusdokumente

hageja turvaliste laskurite nimekirjast kustutamise kohta. Kostja endine juhatuse liige

AM vastas 13.02.2020, et kostjal ei ole võimalik teabenõudeid menetleda, sest kostja

juhatuse liikmete volitused lõppesid 03.02.2020. Ühtlasi teavitati hagejat, et uue

juhatuse valib kostja 11.03.2020 üldkoosolekul, mille järgselt on hagejal võimalus

soovi korral esitada võimalikke teabenõudeid uuele volitatud kostja juhatusele;

-

kostja saatis 29.04.2020 hagejale juhatuse 02.02.2020 koosoleku protokolli

allkirjastamata kujul (pdf-formaadis). Protokoll saadeti pärast seda, kui asjasse sekkus

Andmekaitse Inspektsioon, tehes kostjale protokolli väljastamise ettekirjutuse.

1.2. Neil asjaoludel leiab hageja kokkuvõtvalt, et

-

kostja eemaldas hageja turvaliste laskurite nimekirjast ja infosüsteemist õigusvastaselt

ja poolte lepingut rikkudes. Kostja juhatus ei ole tegelikult teinud sellekohast otsust,

mistõttu puudub lepingus ettenähtud vormis kostja tahteavaldus ning seega on hageja

eemaldatud nimekirjast ja infosüsteemist õigusliku aluseta. Isegi kui kohus tuvastab, et

otsus on vastu võetud, ei ole see kehtiv;

-

kostjal polnud alust eemaldada hageja turvaliste laskurite nimekirjast, sest hageja ei

pannud toime talle ette heidetavaid rikkumisi, kostja ei andnud rikkumise kõrval-

damiseks täiendavat tähtaega ja neist teadasaamisest oli möödunud mõistlik aeg;

-

maakohtu 31.01.2022 jõustunud otsusega tsiviilasjas nr 2-20-9087 tuvastatud asjaolud

on samadele pooltele siduvad, st hageja ei ole käitunud ebasportlikult, ta pole ka

ähvardanud, solvanud ja üritanud mõjutada kostja juhatuse liikmeid;

-

nimekirjast ja infosüsteemist kõrvaldamise tõttu ei saa hageja osaleda võistlustel. Seega

riivab hageja nimekirjast ja infosüsteemist eemaldamine tema õigusi;

-

nimekirjast eemaldamine põhjustab hagejale kannatusi ja ebamugavusi, sest ta ei saa

tegeleda valitud ja soovitud spordialaga ega teiste instrueerimisega, sh kogeda

vastavaid emotsioone (sh neid, mida pakub juhendatavate arengu ja võistluste

jälgimine ja kaasa elamine). Isiklikel kannatustel on pöördumatud tagajärjed, sest

emotsioone ei saa hiljem taastada. Kostja rikkumise tõttu on hagejal tekkinud

mittevaraline kahju. Kostja ei ole rikkumist lõpetanud vaatamata esitatud nõudele.

2. Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised:

-

kostja arusaamist mööda vaidlustab hageja kostja juhatuse 02.02.2020 otsust (edaspidi:

vaidlusalune otsus). Hagejal puudub nõudeõigus, sest esitades nõude kohtusse alles

31.08.2020, on hageja vaidlustamise tähtaja mööda lasknud;

-

vaidlusalune otsus on õiguspärane. Hageja eemaldati turvaliste laskurite nimekirjast

tema rikkumiste tõttu. Hageja esitab järjepidevalt hulgaliselt avaldusi ja kaebusi, mis

takistavad kostja tööd; ta on pikemat aega korduvalt käitunud ebasportlikult; ta on

kostja juhatuse liikmeid ähvardanud ja solvanud; ta on püüdnud mõjutada kostja

juhatuse liikmeid tegema hageja soovitud otsuseid. Kostja on sunnitud pidevalt

tegelema hageja kaebuste väidete ümberlükkamisega, mis suure ajamahukuse tõttu

4 (12)

pärsib oluliselt kostja põhikirjalist tegevust (practical-laskmise edendamine ja sportlike

eluviiside levitamine üldsuse seas ning practical-laskesporti propageerimine ja

koordineerimine Eestis);

-

kostjal puuduvad andmed ja dokumendid hageja vastuvõtmise kohta turvaliste laskurite

nimekirja vastavalt kostja kodukorra p-des 1.5 – 1.8 kehtestatule. Seega puudub kostja

dokumentides hagejalt kostjale tehtud pakkumus lepingu sõlmimiseks – turvakursuse

läbimine koos nõusolekuga oma andmete edastamiseks turvaliste laskurite nimekirja

kandmiseks, mis omakorda võib viidata asjaolule, et hageja ei ole tegelikult nõutavat

turvakursust ega ka kostja turvaliste laskurite nimekirja kandmise protsessi läbinud;

-

arvates hageja turvaliste laskurite nimekirjast välja, tegutses kostja juhatus kodukorra

p 1.16 kohaselt. Otsuse tegemine ning hageja ja Alpha teavitamine olid nõuetekohased;

-

hageja taaskandmine turvaliste laskurite nimekirja tekitab turvariski nii hagejale endale

kui ka teistele laskuritele ja juuresviibijatele. Nimekirja kantud laskuri turvalise

relvakäsitlemise kontrollimiseks ja tema kui laskuri kvalifikatsiooni säilitamiseks on

mh ette nähtud, et ta peab igal kalendriaastal koguma vähemalt viis vōistluspunkti. Nii

ta tõendab, et suudab võistluse olukorras kohtunike järelevalve all käsitleda tulirelva

vastavalt turvanōuetele. Laskur kaotab turvalise laskuri staatuse, kui ta seda

kriteeriumit ei täida. Hagejal on asjaomane kriteerium täitmata. Hagejal on Vene

Föderatsiooni kodakondsus ja ta viibib Eestis ajutise elamisloa alusel, seega SpS § 8

välistab tema esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nii Eesti rahvuskoondise

koosseisus kui ka individuaalselt;

-

hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamata, sest ta ei toonud esile,

milles seisnevad hingeline valu ja kannatused. Hageja viited, et tal ei ole võimalik

turvaliste laskurite nimekirjast eemaldamise tõttu sooritada mingeid eneseteostuslikku

tegevusi, ei tõenda kannatusi VÕS § 128 lg 5 tähenduses.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 20.11.2023 otsusega (vaidlustatud otsus) kõigis nõuetes rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja otsustas määrata need

rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas, et

-

hageja tegeleb laskespordi valdkonda kuuluva practical-laskmise harrastusega;

-

hagejal on kostja väljastatud laskesportlase ja laskeinstruktori litsents, mis algselt

kehtis 01.02.2019 – 01.02.2022;

-

kostja on mittetulundusühing, IPSC liige ja Eesti regiooni esindaja. Kostja liikmed on

Eesti practical-laskmise harrastamiseks moodustatud ühingud. Kostja kui IPSC liige

edendab Eestis practical-laskmise harrastust, korraldab võistlusi, esindab oma liikmeid

välismaal ja teeb koostööd IPSC-ga. Samuti annab kostja välja laskesportlaste litsentse

ja peab turvaliste laskurite nimekirja. Kostja on spordialaliit SpS § 4 p 3 tähenduses;

-

kostja saatis 06.02.2020 hagejale e-kirja, milles teatas, et kostja juhatus otsustas,

juhindudes kostja kodukorra p-dest 1.13, 1.14, 1.15 ja 1.16 kustutada hageja alates

06.02.2020 kostja peetavast turvaliste laskurite nimekirjast;

-

alates 06.02.2020 on hageja turvaliste laskurite nimekirjast kustutatud.

3.2. Maakohus kvalifitseeris nõuded (1) ja (2) lepingulise kohustuse rikkumise lõpetamise ja

täitmise nõudena. Hageja oli kuni 06.02.2020 kantud turvaliste laskurite nimekirja ning kuni

selle ajani ta sai osaleda ja osales IPSC egiidi all toimuvatel võistlustel. Olenemata sellest,

kuidas toimus hageja registrisse kandmine, on pooled aastate jooksul aktsepteerinud hageja

registreeringut turvaliste laskurite nimekirjas ja selle heaks kiitnud, mistõttu nende vahel on

igal juhul vastav lepinguline suhe.

5 (12)

3.3. Maakohus hindas lepingu lõpetamise õiguspärasust, sh vaidlusaluse otsuse vastuvõtmist.

3.3.1. Maakohus kohaldas MTÜS § 26 lg 1 ja § 29 lg 1, mille põhjal leidis, et vaidlusalune

otsus on vastu võetud kehtivalt. Y koosoleku ajal 02.02.2020 Eestis viibimine on tõendatud

tema enda vande all antud ütlustega. Y kinnitas koosolekul osalemist, teadis rääkida, mida

koosolekul arutati. Samuti on see tõendatud W ütlustega, kes kinnitas, et Y ja teised juhatuse

liikmed osalesid vaidlusalusel koosolekul.

3.3.2. Protokoll edastamise hilinemisest ei saa järelduda, et otsust vastu ei võetud või protokoll

vormistati hiljem. Y ütlused tõendavad, et protokoll vormistati koosoleku päeval. Protokolli

hiljem vormistamine pole keelatud ega muuda otsust tühiseks.

3.3.3. Protokollis on piisav viidata põhikirja punktidele, mida sportlane rikkus. Protokoll ega

selles sisalduv otsus ei pea olema stenogramm kõigest koosolekul arutatust. Vaidlusalusest

otsusest nähtub rikkumiste sisu, mida hagejale kui sportlasele ette heidetakse. Vajadusel sai

hagejal paluda otsustust täpsustada, mida kostja kohtumenetluses ka tegi.

3.3.4. Vaidlusaluse otsusega eemaldati hageja turvaliste laskurite nimekirjast kostja kodu-

korra p 1.13 alapunktide d) ja j); p 1.14; p 1.15 ning p 1.16 järgi ehk järgmisel alusel: korduv

ebasportlik käitumine; isiku maine, mis tema kuulumisel kostja ridadesse heidaks negatiivset

valgust kostjale ja laskespordile; kostja juhatuse poolt tuvastatavad täiendavad kriteeriumid –

kostja juhatuse liikmete solvamine, püüd mõjutada juhatuse liikmeid tegema tema poolt

soovitud otsuseid ja osalemine võistlustel Valgevene regiooni sportlasena. Samuti on hagejale

ette heidetav võistlustele registreerumine ajal, mil tema turvalise laskuri staatus oli peatatud ja

Nõukogude Liidu sümboolikaga särgi kandmine.

3.3.5. Tsiviilasja nr 2-20-9087 otsusega kohustati kostjat teatavad andmeid eemaldama ja

ümber lükkama, aga otsuse põhjendustes tuvastatud asjaolude (rikkumise esinemine või

puudumine) osas on kohtuotsus vaid üks tõend. Teised käesolevas asjas esitatud tõendid

lükkavad ümber hageja väited ja viidatud kohtuotsuses tuvastatu. Kostja väited ebasportliku

käitumise ja hageja muude rikkumiste kohta on piisavalt tõendatud.

3.3.6. Maakohus tuvastas Y ja W ütluste alusel hageja ebasportliku käitumise aktid ja olulised

lepingurikkumised. Arvestades rikkumiste olemust ja raskust polnud vaja anda tähtaega nende

kõrvaldamiseks. Seetõttu oli kostjal alus leping lõpetada. Ebasportlik käitumine on hageja poolt

Y ja W survestamine Z välja arvamiseks turvaliste laskurite nimekirjast, kasutades selleks

ebatsensuurseid ja ähvaravaid telefonikõnesid. Ebasportlik käitumine on seegi, et hageja jättis

võistluskoha eest tasumata, nõudis enda võistlustele lubamist ja kutsus võistlustele politsei,

mille tõttu tuli võistlus peatada.

3.3.7. Hageja teavitamisega lepingu lõpetamisest 06.02.2020 täideti formaalne eeldus.

3.4. Kokkuvõtvalt otsustas kostja juhatus kehtivalt ja põhjendatult hageja turvaliste laskurite

nimekirjast eemaldamise ja edastas hagejale teate lepingu lõpetamise kohta. Kostja ei rikkunud

lepingulisi kohustusi ning nõuete (1) ja (2) rahuldamiseks pole alust. Kahjunõude peamine

eeldus on kostja rikkumine (VÕS § 115 lg 1), mistõttu jäid rahuldamata ka nõuded (3) ja (4).

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada, hagi rahuldada

ja panna menetluskulud kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks leidis maakohus vääralt, et 02.02.2020 koosolek toimus ja otsused on kehtivad.

4.1.1. Kostja kodukorra p-de 1.13–1.16 järgi arvatakse isik turvaliste laskurite nimekirjast

välja juhatuse otsusega. Hagejal on õigus nõuda, et kostja juhatus arutas küsimust kollektiivselt

ja tegi ühiselt otsuse. Kostja ei esitanud kirjalikku dokumenti juhatuse otsuse tegemise kohta.

Sellest tulenevalt ei ole tõendatud 02.02.2020 koosoleku toimumine ega otsuse vastuvõtmine.

6 (12)

4.1.2. Maakohus jättis koosoleku toimumise tuvastamisel arvesse võtmata hageja faktiväited.

Kostja lepinguline esindaja avaldas tsiviilasjas nr 2-19-7856, et kostja juhatuse liige Y viibib

välismaal. Hageja sai 02.02.2020 protokolli allkirjadeta tekstifaili kolm kuud hiljem. Neid

väiteid kostja ei vaidlustanud. Kostja kahe seadusliku esindaja ütlused ei asenda kostja juhatuse

otsust ega tõenda koosoleku toimumist. Seega on ilmne, et kas kostja lepinguline esindaja on

tsiviilasjas nr 2-19-7856 või kostja seaduslikud esindajad käesolevas asjas vande all valetanud.

See selgitab, miks pole olemas või ei soovita esitada allkirjastatud juhatuse otsust.

4.1.3. Asjakohane ei ole maakohtu viide, et koosoleku protokolli võib vormistada hiljem.

Protokolli ei ole üldse vormistatud, vähemalt kostja pole seda tõendanud. Seega puudub

dokument, mis tõendab juhatuse koosoleku toimumist, hääletustulemusi ja otsuseid.

4.2. Teiseks puudus õiguslik alus arvata hageja välja turvaliste laskurite nimekirjast.

4.2.1. Maakohus hindas ümber jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-20-9087 tuvastatud

asjaolusid. Käesoleva menetluse pooled on samad ja vaidluse põhjustanud asjaolud on kattuvad

– mõlemas menetluses vaieldi, kas õiged on kostja väited ja etteheited hagejale, mille alusel

hageja arvati nimekirjast välja. Tsiviilasjas nr 2-20-9087 otsuse põhjendustes ja resolutsioonis

tuvastas kohus, et vastavad kostja väited (sh vaidlusaluse juhatuse otsuses kajastatud) etteheited

on ebaõiged. TsMS § 457 lg 1 mõtte ja eesmärgiga ei ole kooskõlas olukord, kus kahes samade

poolte vahel samade asjaolude üle toimuvas menetluses teeb kohus oluliselt erinevad ja

teineteist välistavad järeldused.

4.2.2. Hageja ebasportliku käitumise tuvastamine on alusetu. Maakohus ei selgitanud, mida

tähendab „ebasportlik käitumine“ ega seda, millist practical-laskmise spordiala tava või -reeglit

hageja rikkus. Kohtu tuvastatud ja hagejale etteheidetud asjaolud ja tegevused seonduvad

üksnes vastava spordiala administreerimise ja asjaajamisega, isiklike suhete ja õigus-poliitiliste

küsimustega, mille puudub otsene ja vahetu seos spordiga. Etteheidetud tegevus ei ole seetõttu

käsitatav „ebasportlikuna“ isegi kui selline tegevus oleks tuvastatud. Ebasportlik saab olla

üksnes tegevus, mis seondub otseselt ja vahetult spordiga.

4.2.3. Maakohus tugines Y ja W ütlustele, kuid jättis hindamata hageja vastupidised eitavad

väited. Nii hindas maakohus tõendeid valikuliselt ega põhjendanud, miks hageja ütlused tuleb

kõrvale jätta ja miks saab lugeda usaldusväärseks just viidatud ütlused.

4.2.4. Vaidlusalune otsus ei rajane etteheidetel, et hageja ei tasunud võistluskoha eest või

nõudis enda võistlustele lubamist. Seetõttu on viited neile asjaolule asjakohatud.

4.2.5. Politsei kutsumine võistlustele ja spordiühingule ettepaneku tegemine kaassportlase

väljaarvamiseks sportlaste nimekirjast, ei ole etteheidetav spordi- ega spordivälise tegevuse

raames, kui seda tehti põhjendatult. Hageja esitas maakohtule põhjendused ja tõendid, mis

selgitavad tema motiive ja vastava käitumise põhjendusi.

4.2.6. Maakohus ei viidanud ühelegi lepingutingimusele, millest nähtuks, et hagejal oli

keelatud osaleda võistlustel Valgevene nimekirjas. Nii on ette heidetav rikkumine sisustamata

ega saa olla hageja nimekirjast kustutamise alus. Hageja ei rikkunud ühtegi lepingust tulenevat

keeldu. Samuti puuduvad põhjendused, miks tuleks Valgevene nimekirjas sportlasena

võistlustel osalemist käsitada ebasportliku tegevusena. Teise riigi nimekirjas võistlustel

osalemine ei ole ühelgi viisil seostatav „sportlikkuse“ ega „ebasportlikkusega“. See on üksnes

korralduslik küsimus.

4.2.7. Vale ja tõendamata on maakohtu järeldus ja kostja väide, et kostja juhatus peatas

23.06.2018 otsusega hageja turvalise laskuri staatuse. Kõnealusel otsusel puuduvad allkirjad ja

seda ei saadetud hagejale enne 04.09.2018. Nii ei olnud hagejale 02.–04.08.2018 toimunud

võistluste ajal teada tema turvalise laskuri staatuse peatamine, mis muudab etteheited hageja

rikkumisele kohatuks. Lisaks on kostja tunnistanud hageja staatuse peatamise ekslikkust ja

alusetust (sh vabandanud hageja ees). Maakohus jättis need asjaolud arvesse võtmata.

7 (12)

4.2.8. Samuti on vale ja tõendamata järeldus, et hageja kandis nõukogude sümboolikaga

T-särki. Pealegi ei olnud selle kandmine 2018. a ega ole ka praegu õigusvastane. Riietusese ei

seondu sportlikkusega ja hageja ei väljendanud meelsust Eesti suhtes.

5. Kostja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja kohustamisnõuded,

mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõuded jäid rahuldamata ning kostja menetluskulud

hageja kanda. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab nimetatud nõuded ja jätab

kostja menetluskulud maakohtus tema enda kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas jääb

maakohtu otsus muutmata, aga ringkonnakohus muudab vastavaid põhjendusi (TsMS § 657

lg 1 p 2¹). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja ka kaebemenetluse kulud jäävad poolte

endi kanda.

7. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 3.1

refereeritud asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1). Lisaks ei vaidle pooled, et nende vahel oli

sõlmitud leping, mille tingimusi kajastab mh kostja kodukord (I kd tl 32–32.7). Samuti pole

vaidlust, et kostja 06.02.2020 teade (I kd tl 15) on käsitatav lepingu ülesütlemise avaldusena ja

hageja on selle kätte saanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaidluse lahendamisel

tuleb eelkõige hinnata lepingu lõpetamise õiguspärasust. Kui kostja ülesütlemisel pole

õiguslikke tagajärgi, siis oli tal VÕS § 8 lg 2 järgi kohustus lepingut jätkuvalt täita.

8. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse p-s 35, et poolte lepingulist suhet saab lõpetada

VÕS-s sätestatud alusel, eeskätt rikkumise tõttu leping üles öeldes või sellest taganedes. See

tõdemus on põhimõtteliselt õige, aga maakohus ei kvalifitseerinud selgelt, kas ta käsitab kostja

juhatuse 02.02.2020 otsust ja 06.02.2020 avaldust ülesütlemise või taganemisena. Otsuse

p-st 45 on aru saada, et pigem analüüsis maakohus lepingu ülesütlemise õiguspärasust.

Sisuliselt jäi lepingu lõpetamine aga õiguslikult kvalifitseerimata, millega maakohus rikkus

põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Selle rikkumise saab ringkonnakohus

kõrvaldada, täiendades vaidlustatud otsuse põhjendusi järgmiselt.

8.1. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja ülesütlemise õiguslik alus VÕS § 196 lg 1. Viidatud

säte lubab lepingupoolel kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles

öelda, eelkõige kui temalt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult

nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

8.2. Kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib

lepingu VÕS § 196 lg 2 ls 1 järgi üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks

määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 196 lg 2 ls 2 kohaselt ei ole tähtaja

määramine vajalik sama seaduse § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel. Ringkonnakohus

saab maakohtu otsuse p 45 viimasest lausest aru, et maakohus rakendas neid sätteid koos ja

hindas hagejale ette heidetavad rikkumised nende kogumis oluliseks.

8.3. Maakohtu üldistus ei ole kohane osas, milles kostja tugineb hageja käitumisele kui

lepingurikkumisele. Seadusandja on eelviidatud normides eristanud mõjuvat põhjust (olulist

lepingurikkumist) kui lepingu ülesütlemise alust (VÕS § 196 lg 1) ja sellele eelnevat täiendava

tähtaja määramist (VÕS § 196 lg 2). Pelgalt lepingurikkumise olulisus ei tähenda, et pole vaja

määrata täiendavat tähtaega, vaid selleks tuli kostjal tuua esile ja vaidluse korral ka tõendada

VÕS § 116 lg 2 p-de 2–4 kohaldamist võimaldavad asjaolud, st põhjendada, millise kohustuse

täpne järgimine oli poolte lepingust tulenevalt tema huvi püsimise eeldus lepingu täitmise vastu.

Lisaks pidi kostja eristama, kas ja millisel konkreetsel alusel tugineb ta hageja kohustuse

rikkumisele tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3) ja kas mõne kohustuse

rikkumine andis kostjale mõistliku põhjuse eeldada, et hageja ei täida kohustusi ka edaspidi

(VÕS § 116 lg 2 p 4).

8 (12)

9. Kaebuse esimeses väites leiab hageja eelkõige, et kostja ei saa tugineda juhatuse

02.02.2020 otsusele. See väide pole põhjendatud ega tingi vaidlustatud otsuse muutmist.

9.1. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele

(VÕS § 195 lg 1). Seadus ei näe ette ülesütlemise avalduse üldiseid vorminõudeid. Kindlale

isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub

kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Vaidlustamata asjaoludel saadeti e-posti

aadressilt XXX hagejale 06.02.2020 avaldus, millest nähtub piisava selgusega lepingu

lõpetamise tahe. Hageja on avalduse kätte saanud.

9.2. Pooled ja maakohus lähtusid õigesti sellest, et kostja on mittetulundusühing ja juhatus on

selle esindusorgan (MTÜS § 26 lg 1 ls 1). Kui seadusest või põhikirjast ei tulene teisiti, siis on

kostja esindamise õigus igal juhatuse liikmel (MTÜS § 27 lg-d 1 ja 2). Pooled ei väida, et kostja

06.02.2020 avalduse ja selle 02.02.2020 protokollina vormistatud põhjendused (I kd tl 48)

saatnuks hagejale keegi teine kui kostja juhatus. Kuigi kostja 13.02.2020 teate (I kd tl 27)

kohaselt lõppesid juhatuse liikmete volitused ühingu sisesuhtes 02.02.2020, siis ei ole sellel

otsest mõju lepingupartneriga suhtlemisel.

9.3. Eelnevast tuleneb, et kostja tegi hagejale lepingu ülesütlemise tahteavalduse, mille hageja

sai kätte. See on formaalselt piisav poolte õigussuhte lõpetamiseks – nagu maakohus ka õigesti

tuvastas ja mida kaebusega otseselt ei vaidlustatud. Siinjuures pole oluline, kas kostja juhatus

järgis 02.02.2020 otsuse vastuvõtmisel ja vormistamisel kõiki reegleid. Hageja märkis ka ise

11.11.2020 arvamuse p-s 1 asjakohaselt, et juhatuse otsuse vaidlustamine ei ole käesoleva

kohtuasja ese. Samuti ei mõjuta praegust vaidlust see, kas kostja juhatus tegelikult võttis vastu

02.02.2020 otsuse. Eespool toodud kaalutlustel on määrav üksnes asjaolu, et kostja saatis

hagejale lepingu ülesütlemise avalduse. Hageja teise lepingupoolena ei pea ega saagi

kontrollida, kas kostja sisesuhtes eelnes avalduse saatmisele kohane otsuse vastuvõtmine.

9.4. Vahekokkuvõttena saab märkida, et kostja 06.02.2020 ülesütlemisavaldus on formaalselt

kehtiv ega olene kostja juhatuse 02.02.2020 otsuse kehtivusest ega õiguspärasusest.

10. Kaebuse teine väide käsitleb ülesütlemise materiaalseid aluseid, taandudes kokkuvõtvalt

küsimusele, kas hagejale on ette heidetav oluline lepingurikkumine, mis õigustas kostja poolt

lepingu erakorralist ülesütlemist. Maakohtus tugines hageja mh väitele, et kostja ei öelnud

lepingut üles mõistliku aja jooksul hagejale ette heidetavatest rikkumistest teadasaamisest.

Ringkonnakohtule 19.04.2024 esitatud selgituse kohaselt jääb hageja sama väite juurde ka

apellatsioonimenetluses. Kirjeldatud väidet on põhjendatud käsitleda esimesena, sest sisulist

kontrollimist vajavad üksnes need hagejale ette heidetavad rikkumised, millest ei olnud

06.02.2020 avalduste tegemise ajaks veel möödunud mõistlik aeg.

10.1. Ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast

seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai (VÕS § 196 lg 3). Kui see tingimus

pole täidetud, siis on ülesütlemine seaduses sätestatud tingimuse täitmata jätmise tõttu toimetu

(vrd RKTKo 10.02.2021, 2-19-9679, p 13).

10.2. Mõistliku aja kriteeriumi hindamisel tuleb esmalt välja selgitada, millistele ülesütlemise

alustele saab kostja kohtumenetluses tugineda. Õiguskirjanduses on leitud, et VÕS §-de 195

ja 196 kohaselt ei ole nõutav, et ülesütlemisavalduses avaldataks ülesütlemise põhjus, piisav on

vaid tahe leping lõpetada. Samas peab teine pool kasvõi juba hea usu põhimõttest tulenevalt

saama aru, miks leping lõpetatakse. See arusaam peaks talle esmajoones nähtuma

ülesütlemisavaldusest või olema arusaadav nt poolte varasemast kirjavahetusest või lepingu

lõpetamise kontekstist (VÕS komm I, § 195, p 9.3.a). Maakohus järgis vaidlustatud otsuse

p-s 45 sisuliselt sama arusaama, kui luges piisavaks viited kodukorra punktidele. Seda

seisukohta hageja kaebusega ei vaidlustanud.

9 (12)

10.3. Kostja (järgnevas lühendatult ka EPLÜ) ülesütlemisavalduses viidatud kodukorra

p-d 1.13 d) ja j); 1.14; 1.15 ja 1.16 näevad ette järgmist:

1.13

Turvaliste laskurite nimekirja kandmist välistavad ja sealt kustutamise aluseks

olevad asjaolud:

[…]

d)

korduv ebasportlik käitumine;

[…]

j)

isiku maine, mis tema kuulumisel EPLÜ ridadesse heidaks negatiivset

valgust EPLÜ-le ja laskespordile.

1.14

Kodukorra punktis 1.13 loetletud nimekiri ei ole lõplik. Erandi tegemise ning

täiendavate kriteeriumite seadmise õigus jääb EPLÜ juhatusele, kes nende

tegemisel on kohustatud lähtuma EPLÜ ja tema liikmete huvidest.

1.15

Punktide 1.9, 1.13 ja 1.14 rakendamisel ei teki MTÜ-l Eesti Practical-laskmise

Ühing mingeid kohustusi isiku ees tema poolt Turvakursuse läbimiseks või

practical-laskmise harrastamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks.

1.16

Kodukorra punktis 1.9, 1.13 ja 1.14 ilmnenud asjaolude korral võib EPLÜ

juhatus teha iseseisvalt otsuse Laskuri kustutamiseks turvaliste laskurite

nimekirjast, informeerides sellest otsusest Laskurit ja tema Koduklubi juhatust.

Kokkuvõtvalt tuleb hageja turvaliste laskurite nimekirjast kustutamise alusena seega kaaluda:

-

korduvat ebasportlikku käitumist (p 1.13.d);

-

negatiivse mõjuga mainet (p 1.13.j);

-

juhatuse kehtestatud täiendavaid kriteeriume, mis lähtuvad kostja ja tema liikmete

huvidest (p 1.14 ls 2).

Kostja viidatud ülejäänud kodukorra punktid on korraldusliku sisuga ega saa olla hageja

nimekirjast kustutamise iseseisev alus.

10.4. Kostja sisulised ja piisavalt konkretiseeritud etteheited hagejale seisnevad järgnevas:

(a) ebasportlik käitumine, mis avaldus:

i.

2017. a augustis, kui hageja esitas Prantsusmaal võistluse korraldajale vale-

andmeid, registreerudes Valgevene regiooni laskurina;

ii.

pöördumistes Z poole aastatel 2015–2018, mis väidetavalt kajastavad lisaks

suhtumist Fsse;

iii.

lubamatul registreerumisel 02.–04.08.2018 võistlusele, kuigi hageja turvalise

laskuri staatus oli alates 23.06.2018 peatatud;

iv.

samal võistlusel Eesti esindajana nõukogude sümboolikaga särgi kandmises;

v.

lisaks selles, et hageja esitas 21.07.2018 politseile põhjendamatuid väljakutseid

ja 30.07.2018 põhjendamatu avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks teiste

laskesportlaste suhtes;

(b) juhatuse liikmete Y ja W ähvardamine ja solvamine 12.12.2018 ja 11.02.2019

vestlustes;

(c) kostja juhatuse liikmete mõjutamine 09.07. ja 18.12.2018 pöördumisega.

10.5. Kokkuvõtvalt jäävad hagejale ette heidetavad teod ajavahemikku alates 2015. a kuni

11.02.2019. Rikkumiste olemusest ja kostja avaldustest nähtub, et kostja sai kõigist loetletud

rikkumistest teada praktiliselt nende toimumise ajal. Kostja esitas ülesütlemisavalduse hagejale

06.02.2020, st ligi aasta pärast ajaliselt viimast rikkumist. Kostja juhatuse liige Y selgitas vande

10 (12)

all antud ütluses (I kd tl 192–193), et ta ei soovinud hageja rikkumiste küsimust varasemal

koosolekul tõstatada, vaid soovis selle unustada.

10.6. Hageja väitel on mõistlik aeg talle ette heidetavatest rikkumistest teadasaamise ja lepingu

ülesütlemise vahel üks kuu. Kostja konkreetset ajavahemiku pikkust ei määratlenud, vaid

tugines väidetavate rikkumiste kestvusele. Ringkonnakohtu hinnangul jääb eespool p-s 10.4

loetletud rikkumiste puhul VÕS § 196 lg 3 järgne mõistlik aeg vahemikku üks kuni kuus kuud.

Ebasportliku käitumise episoodide i ja iii–v osas on see pigem lühem, sest rikkumise sisu on

selge ning kostjale pidi olema koheselt arusaadav hageja käitumise vastuolu turvalise laskuri

käitumisjuhisega. Kirjeldatud osas on kohane hageja märkus, et kostja juhatuse liikme sõnutsi

koguneb juhatus igakuiselt. Seetõttu saanuks kostja vähemalt kahe kuu jooksul väidetavale

rikkumisele reageerida. Ülejäänud etteheiteid eeldavad hinnanguid ja asjaoludega tutvumist –

nende osas on kõnealune mõistlik aeg kuus kuud, mille jooksul kostjal oli võimalik kujundada

oma seisukoht, kas rikkumine eraldi või koostoimes varasematega on piisavalt oluline, et leping

üles öelda.

10.7. Eelneva põhjal saab kokkuvõtvalt märkida, et kostja ei järginud ühegi hagejale ette

heidetava rikkumise puhul VÕS § 196 lg 3 kohast mõistlikku aega. Seetõttu on kostja

06.02.2020 avaldus tervikuna toimetu. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS § 2)

pole vaja käsitleda poolte ülejäänud väiteid ega hinnata rikkumiste esinemise või puudumise

kohta esitatud tõendeid.

11. Kostja ülesütlemise toimetuse tõttu tuleb uuesti lahendada hageja nõuded. Esmalt käsitleb

ringkonnakohus nõudeid (1) ja (2), mis on osaliselt põhjendatud.

11.1. Nõuete (1) ja (2) esimesed osad on suunatud lepingulise mitterahalise kohustuse

täitmisele. Nende nõuete õigusliku aluse moodustavad VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 100, § 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 2. Hageja pöördus kostja poole kohe ülesütlemisavalduse saamisel (I kd

tl 17–22) ja juba viidatud kirjast nähtub hageja arusaam, et kostja peaks jätkama lepingu

täitmist. Kostja ülesütlemise põhjendustega sai hageja tutvuda alates 29.04.2020 (I kd tl 30–31)

ja ta pöördus kohtusse 31.08.2020, mis võttes arvesse eespool p 10.6 hinnanguid eeldava

mõistliku aja (kuus kuud) kriteeriumile vastab VÕS § 108 lg 3 tingimusele. Kostja ei ole

väitnud, et hageja nõudis lepingulise kohustuse täitmist hilinenult. Kostja ei toonud ka esile

asjaolusid, mis võiks õigustada kohustuse täitmisest keeldumist VÕS § 110 sätete alusel.

11.2. Nõudega (1) soovib hageja kostja kohustamist kanda hageja turvaliste laskurite nime-

kirja, tehes selleks mh nõude alapunktides (i)–(iii) loetletud toimingud. Pooled ei vaidle, et

kostjale tuleneb lepingust nõutud toimingute tegemise kohustus. Kostja ei vaidlustanud hageja

väiteid, et hagejale väljastati alates 01.02.2019 kehtiv laskeinstruktori litsents ja hageja oli enne

06.02.2020 kantud turvaliste laskurite nimekirja. Kostja väitel kanti hageja turvaliste laskurite

nimekirja 2013. a, aga praegusel juhatusel puuduvad andmed ja dokumendid nimekirja

kandmise eelduste kohta. Seetõttu pole kostja kindel, kas pooled on üldse vahetanud lepingu

sõlmimise tahteavaldused ja kas hageja vastab alates 01.02.2019 kehtivas kodukorras nimetatud

turvalise laskuri tingimustele. Ringkonnakohus leiab, et kostja toimetu ülesütlemise tulemusel

tekkinud vaidluses ei saa hinnata, kas muud hageja turvaliste laskurite nimekirja kande

säilitamise tingimused on täidetud. Nimelt ei lõpetanud kostja poolte õigussuhet 06.02.2020

põhjusel, et hageja ei vasta nimekirja kandmise tingimustele. Kostjal on võimalik kodukorra,

põhikirja või muude poolte lepingu tingimusi kajastavate normikogumite põhjal kontrollida

nimekirja õigsust ja teha uus otsus hageja nimekirjast kustutamise kohta. See otsus allub

omakorda kohtulikule kontrollile (vt RKTKm 20.03.2024, 2-22-14182, p 23 ja sealsed viited).

Neil kaalutlustel tuleb nõue (1) rahuldada osas, milles hageja taotleb enda kandmist turvaliste

laskurite nimekirja, sh nõude alapunktides (i)–(iii) loetletud toimingute tegemist.

11.3. Nõudega (2) palub hageja kostja kohustamist, mitte arvestada hageja suhtes kodukorra

p-s 1.9 a) nimetatud üheaastase tähtaja hulka aega alates 06.02.2020 kuni kohtuotsuse

11 (12)

jõustumiseni. Viidatud punkti järgi on turvalise laskuri staatuse säilimise üks tingimus, et laskur

on ühe kalendriaasta jooksul kogunud viis võistluspunkti, millest vähemalt üks võistlus on

vähemalt II taseme võistlus. Kodukorra p 1.11 ls 1 näeb ette, et p 1.9 a) mittetäitmise korral

peab laskur järgneva aasta jooksul koguma eelneva aasta kohustuse täitmisest puudu jäänud

võistluspunktid ning lisaks ka jooksva aasta kohustuslikud võistluspunktid. Kui kirjeldatud

kohustus jääb täitmata, siis kustutatakse laskur nimekirjast kodukorra p 1.12 ls 1 alusel.

Kokkuvõtvalt tähendab see hageja jaoks, et kostja 06.02.2020 toimetu ülesütlemise tõttu ei

saanud hageja koguda võistluspunkte, mis omakorda võiks anda aluse arvata ta nimekirjast

uuesti välja. Järelikult on nõude (1) eespool rahuldatud osaga taotletava tulemuse saavu-

tamiseks möödapääsmatu, et kostja ei arvesta vahepealset aega kodukorra p 1.9 a) tähtaja hulka.

Sellele ei esitanud kostja eraldi otseseid vastuväiteid. Neil kaalutlustel rahuldab kohus ka

nõude (2) kõnealuses osas.

11.4. Põhjendatud ei ole nõuete (1) ja (2) teised osad, milles hageja taotleb kostja tahte-

avalduste kohtulahendiga asendamist. TsÜS § 68 lg 5 võimaldab kohtulahendiga kohustada

isikut andma kindla sisuga tahteavaldust, mille ta on kohustatud tegema. Eelkõige tähendab see,

et kostjal peab olema seadusest või tehingust tulenev kohustus, mille ese on tahte avaldamine.

See tingimus pole nõuete (1) ja (2) lõpus märgitud avalduste puhul täidetud. Nõude (1) esimese

osaga, sh selle alapunktidega (i)–(iii) taotleb hageja konkreetsete toimingute tegemist, mille

sisu on hageja staatuse taastamine kostja peetavas turvaliste laskurite nimekirjas. Poolte

lepingust ega seadusest ei tulene, et kostjal tuleb nimekirjas hageja staatuse taastamiseks

avaldada tahet, vaid ta peab tegema toimingu. Seega ei toimu kohtuotsuse vajadusel sundkorras

täitmine TMS § 184 lg 1 järgi, vaid § 183 juhiste kohaselt. Eelkõige ei saa kohtutäitur ise

korraldada hageja turvaliste laskurite nimekirja kandmist, vaid üksnes kostjat selleks sundida.

Sarnaselt ei ole nõude (2) esimese osa kohta tehtud otsuse sundtäitmisel võimalik rakendada

TMS § 184. Neil kaalutlustel jäävad tahteavalduste kohtulahendiga asendamise nõuded

rahuldamata.

11.5. Vahekokkuvõttena saab märkida, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles hageja

nõuded (1) ja (2) jäid rahuldamata neis nõutud konkreetsete toimingute osas. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas ise uue otsuse, millega kohustab kostjat kandma hageja turvaliste laskurite

nimekirja, tegema selleks vajalikud toimingud ja mitte arvestama hageja suhtes kostja

kodukorra p-s 1.9 a) nimetatud üheaastase tähtaja hulka aega alates 06.02.2020 kuni nõude (1)

osalise rahuldamise kohta tehtud otsustuse jõustumiseni. Muutmata jääb maakohtu otsus

samade nõuete ülejäänud osas (tahteavalduste asendamine) rahuldamata jätmise kohta, aga

maakohtust erinevatel põhjendustel.

12. Järgmiseks lahendab ringkonnakohus mittevaralise kahju hüvitamise nõude (3) ja sellelt

alates otsuse jõustumisest viivise saamise nõude (4). Need nõuded rahuldatakse, st maakohtu

otsus tühistatakse ka nende nõuete osas.

12.1. Ringkonnakohus otsustas, et kostja ülesütlemine on toimetu põhjusel, et kostja ei

avaldanud lepingu lõpetamise tahet mõistliku aja jooksul. Ühtlasi järeldus sellest kostja muude

vastuväidete puudumise või põhjendamatuse tõttu, et kostja pidi poolte lepingut täitma, sh

säilitama hageja registreeringu turvaliste laskurite nimekirjas. Nimetatud lepingulist kohustust

kostja rikkus, mis võimaldab nõuda temalt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Pooled ei

vaidle, et vastava registreeringu puudumisel ei saanud hageja osaleda practical-laskmise

võistlustel ega olla sama spordiala treener.

12.2. VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise

kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele

ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi

aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (nt RKTKo 13.03.2019,

2-17-1026, p 16).

12 (12)

12.3. Senises kohtupraktikas on leitud, et kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult

on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja peab aru saama, et kohustuse

rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju (nt RKTKo 21.11.2018, 2-16-708, p 24).

Riigikohus on ka tõdenud, et võistluskeeld riivab intensiivselt sportlase õigusi mh vabale

eneseteostusele PS § 19 mõttes (RKTKo 01.06.2022, 2-20-12037, p 22; RKTKm 20.03.2024,

2-22-14182, p 24). Lisaks on kohtud pikema aja vältel jaatanud mittevaralise kahju tekkimist

isiku elukorralduse ja tegevuse piirangutest tingitud heaolu languse tõttu (nt RKTKo

12.12.1996, 3-2-1-111-96, põhjenduste 7. lõik; RKTKo 20.06.2013, 3-2-1-73-13, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul on kostja ülesütlemise üks tagajärg, et hagejal võis tekkida

mittevaraline kahju seeläbi, et ta ei saanud enam tegeleda oma valitud spordialaga, sh osaleda

võistlusel ja instrueerida teisi sportlasi. Nimetatud tegevused kuuluvad PS § 19 kaitsealasse.

Võttes arvesse poolte lepingu sisu, pidi kirjeldatud tagajärg olema kostjale ettenähtav. Seega

oli hageja turvalise laskuri staatuse säilitamise kohustus suunatud mittevaralise huvi järgimisele

ja kostja pidi aru saama, et selle kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.

12.4. Kahju hüvitamise üldised eeldused on täidetud, mh on kostja rikkumise ja hageja kahju

vahel põhjuslik seos, sest ilma kostja 06.02.2020 avalduseta pole hagejal takistust tegeleda

practical-laskmisega. Kannatanu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse

olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik

rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust

ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134

lg 5). Isikuõiguse rikkumise negatiivse tagajärje kõrvaldamiseks ei ole piisav üksnes kohtu-

menetluse pidamine (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 15). Hüvitise suuruse määramisel

arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle

astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid,

millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKÜKo

15.12.2015, 3-2-1-71-14, p 136 ja seal viidatud RKTKo 22.10.2008, 3-2-1-85-08, p 14).

12.5. Hageja viitas ringkonnakohtule esitatud seisukohas meedias kajastatud hiljutisele

kohtupraktikale, kus väidetavalt ebakohase kriitika eest mõisteti välja hüvitis 15 000 €. Hageja

hinnangul on tema kahju suurem. Kostja ei nimetanud konkreetset hüvitise summat. Kohtud on

viimastel aastatel määranud mittevaralise kahju hüvitisi vahemikus 100 – 20 000 €, kusjuures

2020–2022. a maa- ja ringkonnakohtute määratud keskmine oli umbes 1500 € ja mediaan 500 €

(https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf, p 1.2).

12.6. Hageja isikuõiguse rikkumise puhul tuleb eelkõige võtta arvesse selle intensiivsust ja

kestust. Kuigi PS § 19 järgne õigus vabale eneseteostusele on kaitset vääriv, siis pole konkreetse

huvialaga tegelemise takistus olulise intensiivsusega. Hageja ei toonud esile, et takistatud

olnuks tegelemine üldse laskespordi või mõne muu piisavalt sarnase harrastusega. Praeguseks

on hageja õiguste riive väldanud üle nelja aasta, st küllalt pikka aega. Neil kaalutlustel hindab

ringkonnakohus hüvitise suuruseks 500 € ja rahuldab selles summas nõude (3).

12.7. Hageja taotleb nõudega (4) kahjuhüvitiselt viivise väljamõistmist alates kohtuotsuse

jõustumisest. Selle nõude saab kohus VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel rahuldada. Kostja ei esitanud

viivise nõudele eraldi vastuväiteid. Viivise määr tuleneb VÕS § 113 lg 1 ls-st 2.

13. Kokkuvõttes rahuldatakse hagi osaliselt, sh nõuded (1) ja (2) osaliselt ning nõuded (3)

ja (4) hageja taotletust oluliselt väiksemas ulatuses. Poolte menetluskulud mõlemas kohtu-

astmes jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda. Kuigi hageja saavutab oma peamise

eesmärgi – enda kandmise turvaliste laskurite nimekirja – on suur osa hageja põhjendustest

asjakohatud. Neil kaalutlustel on õiglane, et pooled kannavad ise oma menetluskulud.

Tulenevalt kulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)