2-23-120498/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-23-120498

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2024, Tallinn

Kohtuasi

AS PlusPlus Capital hagiavaldus M. M. vastu

rahalises nõudes

Tsiviilasja hind

341,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806),

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja: M. M. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus M. M. vastu osaliselt.

2. Mõista M. M.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 87,79 eurot,

31.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12,76 eurot, samuti viivis

põhivõlalt (87,79 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates

01.06.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas.

Jätta rahuldamata intressi ja sissenõudekulude tasumise nõue.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 35% kostja kanda ja 65% hageja kanda.

4. Mõista M. M.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 109,20 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

2-23-120498

2/7

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. COOP FINANTS AS ja kostja sõlmisid 01.07.2021 väikelaenulepingu nr L341196, mille

alusel sai kostja 500 eurot laenu. Kostja on tagasi maksnud 412,21 eurot, millest 285,78 eurot

on arvestatud põhisumma, 74,93 eurot intressi, 35 eurot lepingutasu ja 16,50 eurot lepingu

haldustasu katteks.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, krediidiandja ütles lepingu 27.10.2022

avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

22.12.2022 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 214,22 eurot, intressi 12,71

eurot, lepingu haldustasu 6 eurot, võla sissenõudmiskulusid 25 eurot, hagiavalduse esitamise

päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 38,52 eurot ning viivist alates 06.09.2023

kuni põhivõla (214,22 eurot) tasumiseni 20,90% põhivõlalt aastas.

3. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

4. Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 19.09.2023 ettepaneku esitada

selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti laenu väljastamisel kostja krediidivõimet. 5.

Hageja 11.10.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus laenuandja laenutaotlusest ja tegi

päringu maksuametile. Lisaks kasutas krediidiandja nii sisemisi kui avalikult kättesaadavaid

avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Krediidiandja kontrollis

kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust

krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi

kehtivust, teostas maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlikke teadaandeid ja

karistusregistrit. Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded

ja karistused. Kostja sissetulekuks oli pension 500 eurot kuus. Kostjal puudusid igakuised

finantskohustused. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et kostja

koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma igakuisest

sissetulekust kuumakseid summas 34,28 eurot. Krediidiotsus laenu väljastamiseks tehti

automatiseeritud otsustusalgoritmi kasutades. Tuginedes laenutaotluses esitatud andmetele

teostab algoritm automaatsed päringud nii Coop grupi finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete

andmebaasidesse kui kolmandate osapoolte andmebaasidesse, seejärel talletab ning töötleb

2-23-120498

3/7

saadud andmeid ja otsustab kogutud info ning otsustusalgoritmi eelseadistuste põhjal

kogumis, kas ja kui suurt krediiditoodet saab laenutaotluse esitajale võimaldada.

6. Maakohus juhtis 07.02.2024 hageja tähelepanu asjaolule, et lepingu sõlmimisel võidi

rikkuda vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna hageja vastusest ei nähtu, kuidas tuvastati,

et kostjal finantskohustused puudusid. Maakohus andis hagejale võimaluse esitada nõude

terviklik arvestus.

7. Hageja 29.02.2024 menetlusdokumendi kohaselt, kui maakohus asub seisukohale, et

kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja

alternatiivselt põhivõla tasumist summas 87,79 eurot, 05.09.2023 sissenõutavaks muutunud

viivist 7,49 eurot ning viivist alates 06.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

8. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna, mille kohaselt on

hageja menetluskulud 540 eurot (riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja

lepingulise

esindaja

kulu

eurot,

sh

käibemaks).

Hageja

on

piiratud

käibemaksukohustuslane ning tal puudub õigusabilt tasutud käibemaksu mahaarvestamise

õigus. Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 87,79

eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,76 eurot ja edasiulatuva

viivise (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) alates 01.06.2024 kuni kohustuse

kohase täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhivõlg. Laenu väljastamisel rikuti

vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid

tasusid.

10. Coop Finants AS ja M. M. sõlmisid 01.07.2021 väikelaenulepingu nr L341196, mille

alusel sai kostja laenu 500 eurot (dtl 23-32). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

Laenuandja on täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt

järelmaksulepingu üldtingimuste punktile 5.1 oli kostjal kohustus laen vastavalt graafikule

tagasi maksta.

11. Eesti Panga poolt 29.06.2021 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse

määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale

antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt

43,41% aastas (dtl 40). Sarnase tulemuse (44,26%) annab Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et

kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära.

12. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 412,21 eurot (dtl 77),

millest 285,78 eurot on arvestatud põhiosa katteks, 74,93 eurot intressi katteks, 35 eurot

lepingutasu katteks ning 16,50 eurot lepingu haldustasu katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras

põhivõla

(214,22

eurot),

intressi

(12,71

eurot),

lepingu

haldustasu

(6

eurot),

sissenõudmiskulude (25 eurot) ja viivise tasumist 20,90% põhivõlalt aastas (hagiavalduse

esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 38,52 eurot.

2-23-120498

4/7

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

14. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

15. Kohus selgitas 19.09.3023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

16. Hageja 11.10.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

16.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja laenutaotlusest, mille kohaselt oli

kostja igakuine netosissetulek 500 eurot ja finantskohustused puudusid.

Krediidiandja lähtus kostja antud teabest, tegi päringu maksuametile, kontrollis

nii sisemisi kui avalikke andmebaase (Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit).

Krediidiandja

kontrollis

kostja

sissetulekut,

olemasolevaid

kohustusi,

olemasolevat krediidiajalugu, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud

laenuperioodi lõpus, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas

maksehäireregistri päringu, kontrollis ametlikke teadaandeid ja karistusregistrit.

Kostjal puudusid varasemad ja kehtivad maksehäired, ametlikud teadaanded ja

karistused. Kogutud andmeid analüüsides jõudis krediidiandja järelduseni, et

kostja koondreiting on hea, kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma oma

igakuisest sissetulekust kuumakseid summas 34,28 eurot.

16.2. Krediidiandja lähtus laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringud

maksuametile ja maksehäireregistrisse, mida ei saa lugeda piisavaks

krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS §

4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja

hinnata teavet.

16.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

16.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

2-23-120498

5/7

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Maksehäirete

puudumine ei ole selle sätte tähenduses piisav muu teave. Maksehäirete

puudumine ei näita tarbija sissetulekute ega väljaminekute suurust. Üldjuhul

tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid,

kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu

kogutud teave“ KAVS

§ 50 lg 4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija

kohustuste suuruse kohta.

16.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

17. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

18. Hageja esitas 29.02.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud

tagasimakseid kokku 412,21 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on

põhivõla jääk 87,79 eurot ning sellisel juhul nõuab hageja lisaks seadusjärgset viivist.

19. Kostja sai lepingu alusel laenu 500 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 412,16

eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestab maakohus kõik

tagasimaksed põhivõla katteks. Sellisel juhul on tasutud maksegraafiku (dtl 29) järgsed

põhivõla osamaksed nr 1-15 täies ulatuses ning 7,3 eurot 16. osamaksest, mille maksetähtpäev

oli 10.11.2022.

20. Eelnev ühtlasi tähendab, et lepingu ülesütlemine laenuandja poolt 27.10.2022

avaldusega ei olnud õigustatud, kuna selleks ajahetkeks ei olnud kostja maksetega viivituses.

Pooltevahelise lepingu p 12.1 (dtl 26) kohaselt tekkis esialgsel võlausaldajal õigus leping üles

öelda alles siis, kui kostja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamakse või nende

osa tasumisega.

21. Maakohus asub eeltoodu põhjal seisukohale, et ülesütlemine oli tagajärjetu, leping nr

L341196 kehtis ka pärast ülesütlemisavalduse saatmist ning kostjal tuli teha makseid vastavalt

maksegraafikule. Viimase maksegraafikujärgse makse tasumise tähtpäev oli 10.01.2023, seega

on kogu nõue muutunud sissenõutavaks.

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 500 - 412,21 = 87,79 eurot.

2-23-120498

6/7

23. Hageja esialgses nõudes sisaldunud intressinõue ja sissenõudmiskulude hüvitamise

nõue jäävad rahuldamata VÕS § 4034 lg 7 tõttu.

24. Hageja viivisenõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuna leping ei ole kehtivalt üles

öeldud, on hageja alusetult arvutanud viivist kogu põhivõlalt alates 11.11.2022. Hageja saab

nõuda viivist maksetähtpäevadele järgnevast päevast. See tähendab, et 16. (põhi)osamakse

tasumata jäägilt (31,12 - 7,3 = 23,82 eurot) saab hageja nõude viivist alates 11.11.2022; 17.

(põhi) osamakselt 31,67 eurot alates 11.12.2022 ja 18. (põhi)osamakselt 32,30 eurot alates

11.01.2023.

25. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga (TsMS § 367) on sissenõutavaks muutunud viivise

summa 12,76 eurot vastavalt allolevas tabelis esitatud arvestusele. Kohus mõistab selle summa

kostjalt hageja kasuks välja.

Maksetähtpäev Põhiosamakse Viivitatud päevi kohtuotsuse

tegemise ajaks (31.05.2024)

Viivise määr

päevas (%)

Viivise

summa

10.11.2022

23,82

0,027123288

3,68

10.12.2022

31,67

0,027123288

4,63

10.01.2023

32,30

0,027123288

4,45

KOKKU:

12,76

26. Ühtlasi mõistab kohus kostjalt lepingu p 7.1, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause

alusel välja viivise seadusjärgses määras põhivõlalt 87,79 eurot aastas alates 01.06.2024 kuni

kohustuse kohase täitmiseni. Hageja on 29.02.2024 piiranud viiviste kogusumma põhivõla

ulatusega.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

27. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

28. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

kogu põhivõla, intressi, laenuhaldustasu, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need

nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 290,45 euro tasumist (sh põhivõlg

214,22 eurot, intress 12,71 eurot, võla sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 38,52 eurot). Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 87,79 eurot ja

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 12,76 eurot. Nõude rahuldamise

ulatus on ligikaudu 35% (arvestuse aluseks olev tehe: 100,55 / 290,45 * 100% = 34,62%). Seega

jäävad menetluskulud 35% ulatuses kostja kanda ning 65% ulatuses hageja kanda.

29. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 540 eurot

(riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 420 eurot dtl 21).

30. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (100 eurot) ning kohus mõistab selle

kostjalt hageja kasuks välja.

31. Lisaks nõuab hageja 20 euro hüvitamist maksekäsu kiirmenetluse kuluna, mis on TsMS

§ 4842 alusel põhjendatud.

2-23-120498

7/7

32. Hageja lepingulise esindaja kulu on 420 eurot ning menetluses tehtud toimingud on

järgmised: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine

ajalise arvestusega 3,5 tundi, tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks).

33. Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingud on olnud vajalikud, kuid neile

kulunud aeg ülemäärane. Hageja lepingulise esindaja töö piirdus standardse hagiavalduse

koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei

ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline

tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu kahe tunnini (TsMS § 175 lg 1).

34. Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist

esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel

lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Arvestades, et käesolev asi

ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt (asjaolude või tõendite poolest) mahukas ning

sarnaste nõuete esitamine on hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus, on maakohtu

hinnangul põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Maakohtu hinnangul on hageja lepingulise

esindaja tasu põhjendatud ja vajalik 2 * 80 * 1,2 = 192 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Hageja

on kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ega saa menetluskuludelt arvestatud

käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada. Seetõttu mõistab maakohus õigusabikulu

kostjalt välja koos käibemaksuga.

35. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 100 + 20 + 192 = 312 eurot. Kohus

jättis menetluskuludest 35% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

0,35 * 312 = 109,20 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista.

36. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

37. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud avalikult

26.10.2023 määruses toodud põhjendustel. Ka maksekäsuosakonnal ei õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud,

kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on

seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab

kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik