Legislator Case Law & Legislation
3-24-1630/2 AI generated

3-24-1630/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1630/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohtule saabus 30.05.2024 India Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX; edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku

Legislator headnote

AI generated

3-24-1630/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Halduskohtule saabus 30.05.2024 India Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX; edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1630

Haldusasi

Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised

X (India Vabariigi kodanik, sündinud XX XX XXXX)

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi 30.05.2024 taotlus ning anda talle riigi õigusabi Politsei- ja

Piirivalveameti 06.05.2024 otsuse nr 12312220003-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud

õigusdokumentide koostamiseks.

2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

3. Eesti Advokatuuril nimetada Xile viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja

määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lõikega 3, mille

kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.

4. Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamata pärast riigi õigusabi osutaja

määramist.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates.

Sekretäril saata määrus riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks

riigi õigusabi taotlejale ning Politsei- ja Piirivalveametile.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtule saabus 30.05.2024 India Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX

XXXX; edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku

esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti

(PPA) 06.05.2024 otsuse nr 12312220003-1 vaidlustamiseks halduskohtus. Taotluse andmetel

tutvus taotleja vaidlusaluse otsusega oma emakeeles 29.05.2024. PPA 06.05.2024 otsusega nr

12312220003-1 loeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1

alusel taotlus põhjendamatuks (resolutsiooni punkt 1), lükati taotlus VRKS § 20 lg 2 alusel

tagasi (resolutsiooni punkt 2), loeti, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 2 järgi

(resolutsiooni punkt 3), tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-

de 1 ja 2 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks India Vabariiki, lahkumisettekirjutus

kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 4) ning

3-24-1630

2(4)

kohaldati sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates

lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni punkt 5). Taotluse kohaselt viibib isik PPA

kinnipidamiskeskuses (edaspidi KPK) ning taotleja rahaliste vahendite jääk ei ole piisav, et

tasuda ise asjatundliku õigusabi eest. Taotleja ei valda eesti keelt.

2. Käesolev haldusasi on määratud lahendamiseks kohtunikule Ruth Prigoda. Kohtuniku

äraoleku tõttu teeb kiireloomulised menetlustoimingud valvekohtunik Anu Maria Brenner.

3. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada.

4. VRKS § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel

elamisloa

taotlejal

õigus

saada

VRKS

alusel

tehtud

otsuse

vaidlustamiseks

halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses

(isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal

pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6). Samuti tuleb kohtul kontrollida

ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud.

5. Taotleja majandusliku seisundi teatisest ja kontokaardilt nähtub, et isikul on vabu vahendeid

summas 48,24 eurot, muu vara taotlejal puudub. Taotleja viibib KPK-s. Eeltoodust tulenevalt

on ilmne, et isiku majanduslik seis ei võimaldaks tal professionaalse õigusabi eest tasuda.

Samuti puudub kohtul kahtlus, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev India Vabariigi

kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.

6. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 06.05.2024 otsuse

vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Kohtul ei ole alust pidada tulevikus esitatavat kaebust

ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist

ning tõenditega ja taotleja seisukohtadega tutvumist.

7. Kuna taotleja soovib vaidlustada PPA 06.05.2024 otsust, millega lükati tagasi tema

rahvusvahelise kaitse taotlus, tehti sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks India Vabariiki ning

kohaldati sissesõidukeeldu, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse)

koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid

5 ja 8). Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi

õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1).

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi

vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117,

RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).

8. Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi

osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal

viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna

esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust

isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et tema taotlus rahuldati.

Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale

9. Taotleja märgib taotluses, et tutvus PPA 06.05.2024 otsusega 29.05.2024. Seega möödub

selle vaidlustamise tähtaeg 10.06.2024.

10. Kohus selgitab, et taotlejal ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust.

Nimelt VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni

VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.

11. Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:

-

Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mis on PPA poolt vormistatud ühes

dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt

3-24-1630

3(4)

märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse

põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab

kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta

ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks.

-

Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse

andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei

tähenda see, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja

soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need

selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud.

-

Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale

päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS

§ 80-81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega

menetlustähtaegade andmisel arvestada.

-

Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt

esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde

digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse

vältel.

-

Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse

rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-s sätestatud alused isikule kaebuse

esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi

taotlus, kui: 1) kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või 2) kaebaja soovib asja

läbivaatamist istungil ja sinna tõlki, kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik

tasuda.

-

Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades

edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise

põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nr 3-5 tööpäeva jooksul).

Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See

võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud,

vajaduseta jätta kaebust käiguta.

-

Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega

esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka

tähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja

möödalaskmiseks (HKMS § 71).

Taotleja suhtleb hindu keeles ning viibib KPK-s.

12. RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas

kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava

menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, 05.12.2022

määrus nr 3-20-2004, punkt 19 ning 07.02.2024 määrus nr 2-21-1582, punkt 8–9) tuleneb, et kolm

kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab

üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne

kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023

määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis

jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).

13. HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on

käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb

HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras.

3-24-1630

4(4)

Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse

kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist.

(allkirjastatud digitaalselt)