3-24-1630/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohtule saabus 30.05.2024 India Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX; edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku
Legislator headnote
AI generated3-24-1630/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Tallinna Halduskohtule saabus 30.05.2024 India Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX XXXX; edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Anu Maria Brenner
Määruse tegemise aeg ja koht
30. mai 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1630
Haldusasi
Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks
Menetlusosalised
X (India Vabariigi kodanik, sündinud XX XX XXXX)
Menetlustoiming
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Xi 30.05.2024 taotlus ning anda talle riigi õigusabi Politsei- ja
Piirivalveameti 06.05.2024 otsuse nr 12312220003-1 vaidlustamiseks ning asjaga seotud
õigusdokumentide koostamiseks.
2. Anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
3. Eesti Advokatuuril nimetada Xile viivitamata riigi õigusabi osutav advokaat. Esindaja
määramisel tuleb arvestada halduskohtumenetluse seadustiku § 126 lõikega 3, mille
kohaselt rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras.
4. Esindajal kontakteeruda esindatavaga viivitamata pärast riigi õigusabi osutaja
määramist.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul
määruse kättesaamisest arvates.
Sekretäril saata määrus riigi õigusabi osutaja määramiseks Eesti Advokatuurile ja teadmiseks
riigi õigusabi taotlejale ning Politsei- ja Piirivalveametile.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohtule saabus 30.05.2024 India Vabariigi kodaniku X (sündinud XX XX
XXXX; edaspidi taotleja) riigi õigusabi taotlus õigusdokumendi koostamiseks ja isiku
esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotleja soovib riigi õigusabi Politsei- ja Piirivalveameti
(PPA) 06.05.2024 otsuse nr 12312220003-1 vaidlustamiseks halduskohtus. Taotluse andmetel
tutvus taotleja vaidlusaluse otsusega oma emakeeles 29.05.2024. PPA 06.05.2024 otsusega nr
12312220003-1 loeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1
alusel taotlus põhjendamatuks (resolutsiooni punkt 1), lükati taotlus VRKS § 20 lg 2 alusel
tagasi (resolutsiooni punkt 2), loeti, et taotlus on selgelt põhjendamatu VRKS § 201 p 2 järgi
(resolutsiooni punkt 3), tehti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-
de 1 ja 2 alusel sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks India Vabariiki, lahkumisettekirjutus
kuulub täitmisele seadusliku viibimisaluse lõppemise korral (resolutsiooni punkt 4) ning
3-24-1630
2(4)
kohaldati sissesõidukeeldu Eesti Vabariiki ja Schengeni viisaruumi viieks aastaks alates
lahkumiskohustuse täitmisest (resolutsiooni punkt 5). Taotluse kohaselt viibib isik PPA
kinnipidamiskeskuses (edaspidi KPK) ning taotleja rahaliste vahendite jääk ei ole piisav, et
tasuda ise asjatundliku õigusabi eest. Taotleja ei valda eesti keelt.
2. Käesolev haldusasi on määratud lahendamiseks kohtunikule Ruth Prigoda. Kohtuniku
äraoleku tõttu teeb kiireloomulised menetlustoimingud valvekohtunik Anu Maria Brenner.
3. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud ja tuleb rahuldada.
4. VRKS § 10 lg 2 punkti 9 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotlejal ja ajutise kaitse alusel
elamisloa
taotlejal
õigus
saada
VRKS
alusel
tehtud
otsuse
vaidlustamiseks
halduskohtumenetluses õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 punkti 5 tähenduses
(isiku esindamine halduskohtumenetluses). Riigi õigusabi määramine eeldab, et isikul endal
pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks (RÕS § 6). Samuti tuleb kohtul kontrollida
ega ei ole isikule juba konkreetses asjas riigi õigusabi määratud.
5. Taotleja majandusliku seisundi teatisest ja kontokaardilt nähtub, et isikul on vabu vahendeid
summas 48,24 eurot, muu vara taotlejal puudub. Taotleja viibib KPK-s. Eeltoodust tulenevalt
on ilmne, et isiku majanduslik seis ei võimaldaks tal professionaalse õigusabi eest tasuda.
Samuti puudub kohtul kahtlus, et eesti keelt ja Eesti õigusruumi mittetundev India Vabariigi
kodanik ei suuda end ise halduskohtus edukalt esindada.
6. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et taotlejale oleks eelnevalt PPA 06.05.2024 otsuse
vaidlustamiseks riigi õigusabi antud. Kohtul ei ole alust pidada tulevikus esitatavat kaebust
ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse sisulist perspektiivi hindab kohus pärast selle esitamist
ning tõenditega ja taotleja seisukohtadega tutvumist.
7. Kuna taotleja soovib vaidlustada PPA 06.05.2024 otsust, millega lükati tagasi tema
rahvusvahelise kaitse taotlus, tehti sundtäidetav ettekirjutus lahkumiseks India Vabariiki ning
kohaldati sissesõidukeeldu, on põhjendatud anda talle riigi õigusabi õigusdokumendi (kaebuse)
koostamiseks ja sellele järgnevaks esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 punktid
5 ja 8). Taotleja majanduslikku seisundit arvestades peab kohus põhjendatuks anda talle riigi
õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (RÕS § 8 punkt 1).
Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt rahalisi
vahendeid, siis võib kohus käesoleva määrusega antud menetlusabi tühistada (vt HKMS § 117,
RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 punkt 4).
8. Tuginedes RÕS § 15 lg-le 5 ning arvestades RÕS § 18 lg-t 1, saadab kohus määruse õigusabi
osutava advokaadi määramiseks Eesti Advokatuurile. Pärast esindaja määramist tuleb esindajal
viivitamatult kontakteeruda esindatavaga vajalike menetlustoimingute tegemiseks. Kuna
esindajal on kohustus esindatavaga viivitamatult kontakteeruda, siis ei tõlgi kohus määrust
isikule arusaadavasse keelde, arvestades ka, et tema taotlus rahuldati.
Teave riigi õigusabi korras määratavale esindajale
9. Taotleja märgib taotluses, et tutvus PPA 06.05.2024 otsusega 29.05.2024. Seega möödub
selle vaidlustamise tähtaeg 10.06.2024.
10. Kohus selgitab, et taotlejal ei ole kaebuse esitamise hetkel esialgse õiguskaitse vajadust.
Nimelt VRKS § 251 lg 2 kohaselt on taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni
VRKS-s nimetatud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus viibida Eesti territooriumil.
11. Kohtule esitatavas kaebuses tuleb märkida:
-
Taotlus ja põhjendused iga otsuse kohta, mis on PPA poolt vormistatud ühes
dokumendis. Kui mõnda osa otsusest ei vaidlustata, siis tuleb seda samuti selgelt
3-24-1630
3(4)
märkida. Kaebuses ei ole vajalik korrata menetluse käiku või tuua välja otsuse
põhjendusi ning kirjeldada kaebaja antud selgitusi haldusmenetluses. Nendega saab
kohus tutvuda ka vaidlustatud otsusest. Oluline on tuua välja, miks otsusega ei nõustuta
ning milliseid tõendeid või asjaolusid on PPA valesti hinnanud ja miks.
-
Kohus märgib, et ehkki HKMS § 158 lg 31 kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse
andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga, siis ei
tähenda see, et kohus viiks kohtumenetluses läbi uue haldusmenetluse. Kui kaebaja
soovib tugineda asjaoludele, mida haldusmenetluses PPA-le ei esitatud, siis tuleb need
selgelt välja tuua ning esitada ka põhjendused, miks neid varem välja ei toodud.
-
Kui kaebaja soovib otsust vaidlustades tugineda võõrkeelsetele allikatele (nt täiendavale
päritoluriigi infole) või tõenditele, siis tuleb kohtule esitada ka vastavad tõlked (HKMS
§ 80-81) või märkida selgelt, millal tõlked saabuvad. Sellisel juhul saab kohus sellega
menetlustähtaegade andmisel arvestada.
-
Vajalikud ja asjakohased veebilinkidega viidatud materjalid tuleb kohtule täiendavalt
esitada ka vormingus, mis võimaldab materjalid võtta tõenditena asja materjalide juurde
digitoimikusse, et oleks tagatud tõendi muutumatus ja kättesaadavus kogu menetluse
vältel.
-
Kuna riigi õigusabi määramine on eraldiseisev haldusasi ning riigi õigusabi taotluse
rahuldamine ei tähenda, et täidetud on HKMS-s sätestatud alused isikule kaebuse
esitamisel menetlusabi andmiseks, siis tuleb kohtule esitada nõuetekohane menetlusabi
taotlus, kui: 1) kaebajal puudub raha riigilõivu tasumiseks; või 2) kaebaja soovib asja
läbivaatamist istungil ja sinna tõlki, kelle teenuse eest pole kaebajal endal võimalik
tasuda.
-
Kui esindajal pole võimalik koheselt esitada põhjalikku kaebuse teksti, arvestades
edasikaebamise lühikest tähtaega, tuleb esitada ära peamine PPA otsuse vaidlustamise
põhjus ning märkida, et soovitakse põhjendusi täiendada (nr 3-5 tööpäeva jooksul).
Samuti tuleb kohtule esitada nõuetekohased taotlused (nt menetlusabi taotlus). See
võimaldab kohtul kaebuse menetlusse võtta ja teha ära esmased menetlustoimingud,
vajaduseta jätta kaebust käiguta.
-
Kui taotlejale ei jõuta vaidlustamise tähtajal esindajat määrata või pole esindajal aega
esitada ka puudustega kaebust, siis hilinenult esitatud kaebusega koos tuleb esitada ka
tähtaja ennistamise taotlus, milles selgitatakse mõjuvaid põhjuseid tähtaja
möödalaskmiseks (HKMS § 71).
Taotleja suhtleb hindu keeles ning viibib KPK-s.
12. RÕS § 22 lg-st 3 tulenevalt peab advokaat esitama taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks kohtumenetluses igas
kohtuastmes kolme kuu jooksul pärast riigi õigusabi toimingu tegemist, kuid hiljemalt vastava
menetluse lõpus. Riigikohtu lahenditest (vt 26.01.2022 otsus nr 3-20-915, punkt 32, 05.12.2022
määrus nr 3-20-2004, punkt 19 ning 07.02.2024 määrus nr 2-21-1582, punkt 8–9) tuleneb, et kolm
kuud alates toimingu tegemisest on maksimaalne tähtaeg ning „hiljemalt menetluse lõpus“ tähendab
üksnes seda, et kui menetluse lõpp saabub varem, siis tuleb ka taotlus esitada varem ehk isegi enne
kolme kuu möödumist toimingu tegemisest. Seda seisukohta kinnitas Riigikohus ka 22.06.2023
määruses nr 3-22-937 (punkt 7). Kui taotlus esitatakse (sh osade toimingute osas) hilinenult, siis
jääb see (osaliselt) läbi vaatamata (RÕS § 22 lg 5).
13. HKMS § 28 keelab menetlusõiguste kuritarvitamise. Menetlusõiguse kuritarvitamisena on
käsitatav ka olukord, kus esindaja viivitab menetlusdokumentide vastuvõtmisega. Nimelt näeb
HKMS § 126 lg 3 ette, et rahvusvahelise kaitse asi lahendatakse eelisjärjekorras.
3-24-1630
4(4)
Menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamisel trahvi tegemise õigus tuleneb ka
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3111 lg-st 5. Lisaks võib kohus menetlusõiguse
kuritarvitamisena käsitada teadlikult mittenõuetekohaste menetlusabi taotluste esitamist.
(allkirjastatud digitaalselt)