2-23-15059/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-23-15059

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Osaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Tarmo Tina

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2024, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-23-15059

Tsiviilasi, hageja nõue

H.U hagi V.U vastu abielu lahutamise ja ühisvara

jagamise nõudes

Hagihind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: H.U (ik XXX, elukoht xxx)

Hageja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Epp

Landberg, Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post

epp.landberg@namm.ee

Kostja: V.U (ik XXX, elukoht xxx, e-post: xxx)

Kostja esindaja: Aleksei Forstiman, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.U hagi V.U vastu abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada H.U (ik XXX) ja V.U (ik XXX) vahel xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses

sõlmitud abielu.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1(3)

2-23-15059

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses. Poolte

abielulised suhted on lõppenud, pooled elavad lahus alates 25.08.2023. Hageja palub lahutada

tema ja kostja vahel registreeritud abielu põhjusel, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja

hageja abielu taastada ei soovi.

2. Kostja esitas vastuse hagile, milles palus peatada asjas menetlus abielu lahutamise osas ja anda

pooltele kuuekuuline leppimisaeg.

KOHTUISTUNG

3. Hageja jäi oma nõude juurde ja soovib abielu lahutada. Abielusuhteid ei ole võimalik taastada.

Pooled on perelepituses käinud, lahku läinud ja uuesti koos elanud, kuid see ei ole tulemust andud

ja hageja rohkem leppimisaega ei soovi.

4. Kostja hagi ei tunnista ja lahutusega nõus ei ole. Soovib täiendavat tähtaega leppimiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega,

leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte abielu on

sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib

kohus abielu lahutada, kui poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on

lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

PKS § 67 lg 3 kohaselt kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud

juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

6. Kohus leiab, et H.U ja V.U abielu tuleb lahutada ning lepitusaja andmine poolte abieluliste

suhete taastamiseks ja kooselu jätkamiseks on ebamõistlik, sest H.U ei soovi taastada oma

abielulisi suhteid kostjaga ning ei soovi leppimiseks aega. Samuti on pooled kohtuistungil

väitnud, et nad on eelnevalt proovinud kooselu taastada, käinud perelepituses, kuid see ei ole

andnud tulemusi. Asjaolu, et kostja ei soovi abielu lahutada, ei saa olla hagi rahuldamata jätmise

aluseks, sest suhteid saab taastada ning abielu saab kesta ja jätkuda ainult siis kui mõlemad

abielupooled seda soovivad ja on selleks valmis. Kohtu poolt poolte lepitamiseks tarvitusele

võetavad abinõud ei saa minna niikaugele, et avaldada leppimist mittesoovivale poolele selleks

survet. Soov leppida peab olema asjaomaste poolte vaba valik. Teisiti öeldes ei saa selles osas

abikaasa valikuvabadust piirata.

7. Kuna H.U ei soovi jätkata abielu V.Uga, vaid soovib abielu lahutamist, tuleb poolte abielu

lahutada. Kohus leiab, et abielusuhete lõppemine, poolte lahus elamine ja vähemalt ühe abikaasa

soovimatus abielulisi suhteid taastada on PKS mõtte kohaselt küllaldane alus abielu lahutamiseks.

Kuna hageja ei soovi jätkata abielu kosjaga, vaid soovib abielu lahutada, tuleb poolte abielu

lahutada. Tulenevalt eeltoodust lahutab kohus poolte vahel xx.xx.xxxx sõlmitud abielu. Abielu

lõpeb, kui abielu lahutatakse (PKS § 63) ja kohtus abielu lahutamise korral lõpeb abielu päeval,

millal kohtuotsus jõustub (PKS § 66 p 2).

Tsiviilasja hind.

8. TsMS § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja

hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg ning TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse, et

mittevaralise nõude puhul on hagihind 3500 eurot. Abielu lahutamise nõue on mittevaraline nõue

ning seega on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot.

2(3)

2-23-15059

Menetluskulude jaotus.

9. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Tarmo Tina

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)