3-24-138/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-138

Haldusasi

X. X kaebus:

- Politsei- ja Piirivalveameti 13.10.2023 otsuse nr 15.3-

3.1/2507-1 ja 03.01.2024 vaideotsuse nr 15.3-3.6/2

tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks

vaadata uuesti läbi kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus;

- Politsei- ja Piirivalveameti 05.02.2024 ettekirjutuse nr

1052276345 tühistamiseks, alternatiivselt sissesõidukeelu

tühistamiseks,

- Politsei- ja Piirivalveameti 10.04.2024 otsuse nr 1052276345

tühistamiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat

Daniil Savitski

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Kristiina-

Marita Alliksoo, Ragne Õunap

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Rahuldada X. X kaebus osaliselt. Tühistada Politsei- ja

Piirivalveameti 05.02.2024 ettekirjutus nr 1052276345

Schengeni alale sissesõidukeelu osas. Muus osas jätta

kaebus rahuldamata.

2. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt välja X. X kasuks 840

eurot. Vastustaja menetluskulud jätta vastustaja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on

01.07.2024. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS §

52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib

apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada

ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS §

116 lg 6).

ASJAOLUD

1. X. X esitas 18.08.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse

püsivalt Eestisse elama asumiseks. Taotlus registreeriti ja võeti menetlusse samal kuupäeval

numbriga 1060211498.

2. PPA keeldus 13.10.2023 otsusega nr 15.3-3.1/2507-1 X. X-ile tähtajalise elamisloa andmisest

püsivalt Eestisse elama asumiseks. Kaebajal oli tähtajaline elamisluba ettevõtluseks Osaühingus Z.

Z house alates 11.09.2015, PPA pikendas seda kuni 11.09.2022. Äriühing asutati 27.09.2011,

põhitegevuseks on kunstialane loometegevus. PPA tuvastas, et äriühingul puudus majandustegevus

alates 2019. aasta kolmandast kvartalist ning lisaks olid äriregistrile esitamata 2018-2020 aasta

majandusaasta aruanded. Äriühingul oli 2022. a seisuga esitatud ainult 2017. a majandusaasta

aruanne. Kaebaja hakkas äriühingu majandustegevust korrastama pärast PPA 07.10.2022 saadetud

tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise algatamist, vahetas raamatupidajat, esitas

majandusaasta aruanded äriregistrile, püüdes tõendada võimalikku majandustegevust äriühingus.

Kaebaja möönis oma selgituses PPA-le, et on 2019 kuni 2022. a tegelenud aktiivselt kunstiteostele

potentsiaalsete ostjate otsimisega, kuid ei ole õnnestunud tehinguid lõpuni viia. Äriühing toob

olulist kasu Eesti riigile kui loob uusi töökohti, ettevõte investeerib aastas vähemalt 500 000 eurot

ning täidab Eesti riigi eelarvet maksude maksmisega. Osaühing Z. Z house ei ole suutnud

tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal seda eesmärki täita. Kuivõrd äriühingul puudus tähtajalise

elamisloa kehtivuse ajal selline majandustegevus, mis tooks olulist kasu Eesti majanduse arengule,

looks Eestis uusi töökohti, täiendaks Eesti riigi eelarvet maksude maksmisena, siis ei vasta kaebaja

tegevus talle ettevõtluseks antud tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Äriühing müüs 2023. a

pärast elamisloa kehtivuse lõppemist ühe maali. Seega ei ole kaebaja kasutanud elamisluba

eesmärgipäraselt. Lisaks puudus kaebajal legaalne sissetulek tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal.

Äriühingul puudus raha töötasu maksmiseks.

3. Kaebaja esitas otsusele vaide, mille PPA jättis 03.01.2024 vaideotsusega nr 15.3-3.6/2

rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtule saabus 15.01.2024 X. X kaebus PPA 13.10.2023 otsuse nr 15.3-

3.1/2507-1 ja 03.01.2024 vaideotsuse nr 15.3- 3.6/2 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks

vaadata uuesti läbi kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus (haldusasi nr 3-24-138).

5. PPA koostas 05.02.2024 X. X-ile ettekirjutuse nr 1052276345 Eestist lahkumiseks. Kaebaja on

kohustatud Eestist lahkuma hiljemalt 19.02.2024 Venemaa Föderatsiooni (Venemaa). Samuti

kehtestas PPA kaebajale 2 aasta ja 3 kuu pikkuse Schengeni sissesõidukeelu.

6. Tallinna Halduskohtule saabus 08.02.2024 X. X kaebus PPA 05.02.2024 ettekirjutuse nr

1052276345 tühistamiseks, alternatiivselt sissesõidu keeluosas (haldusasi nr 3-24-377).

7. Tallinna Halduskohus liitis 09.02.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-377 ja nr 3-24-378

haldusasjaga nr 3-24-138 ühte menetlusse.

8. Tallinna Halduskohus lõpetas 22.04.2024 määrusega menetluse Z. Z-i osas seoses tema surmga.

9. PPA kohustas X. X-i 10.04.2024 otsusega nr 1052276345 elama kindlaksmääratud elukohas,

teavitama PPA-d oma elukohavahetusest või pikemast eemalviibimisest, andma PPA-le hoiule

reisidokument või isikut tõendav dokument, elama kindlaks määratud elukohas Rannaküla tee 7,

Vääna-Jõesuu küla, Harku vald.

10. Tallinna Halduskohtule saabus 22.04.2024 X. X kaebus PPA 10.04.2024 otsuse nr

1052276345 tühistamiseks (haldusasi nr 3-24-1184).

2(9)

11. Kohus liitis 25.04.2024 määrusega haldusasjad nr 3-24-1184 ja nr 3-24-138 haldusasjaga nr 3-

24-138 ühte menetlusse.

KAEBAJA SEISUKOHAD

PPA 13.10.2023 otsus nr 15.3-3.1/2507-1

12. Kaebaja ei nõustu PPA-ga, et viidatud etteheited kogumis tingivad kaebajale elamisloa

väljastamisest keeldumise, kuivõrd tegemist on objektiivselt põhjendatavate minetustega, milliste

põhjuste üle puudus kaebajal kontroll ja ei ole tegemist tahtlike möödalaskmistega.

13. Kaebaja esitas tõendid selle kohta, et tal oli legaalne sissetulek välismaalaste seaduse (VMS) §

9 mõistes elamisloa perioodil, kuna talle ja tema abikaasale kuulub suurel hulgal kunsti, mida

äritegevuse raames osteti ja müüdi. Osa kaebajale ja tema abikaasale kuulunud kollektsioonist

hävis tulekahjus. Kuna kollektsioon oli kindlustaud, maksti kindlustushüvitiseks 1 250 000 USA

dollarit. Kaebaja ja tema abikaasa kasutasid seda raha isiklikuks otstarbeks. Kaebaja möönab, et

tema kasutatav raha on pärit kindlustusmaksest hävinenud esemete eest, kuid kui esemed ei oleks

hävinud, oleks saanud neid müüa ja sel viisil teenida tulu.

14. PPA on ekslikult järeldanud, et kindlustushüvitis maksti välja äriühingule ja hävinud

kunstiteosed ei kuulunud kaebaja isiklikku omandisse. Hävinud kunstiteosed olid kindlustatud

Ameerika Ühendriikides sealse kunstigalerii „Gallery Z. Z INC“ poolt, kellele maksti välja ka

kahjuhüvitis. Kunstigalerii valduses olid mitmed kaebaja ja tema abikaasa isiklikku omandisse

kuulunud kunstiteosed, k.a need, mis tulekahjus hävinesid. Kunstigalerii pidi tegelema maalide

müümisega ning müügi järgselt tasuma kaebajale ja tema abikaasale kokkulepitud hinna.

Hoolimata sellest, et maalid hävisid ja kokkulepitud müügitasu asemel said kaebaja ja tema

abikaasa kunstigaleriilt kindlustuse kahjuhüvitise, siis on tegemist omandist saadava tuluga, s.o

legaalse sissetulekuga VMS § 9 lg 1 mõistes.

15. Lisaks oli kaebajal olemas piisav sissetulek, kuna poeg maksis elatist, mis andis kaebajale

täiendavad vahendid endaga hakkama saamiseks. Alates suvest 2023. a on kaebajal olemas töökoht

Eestis.

16. Kaebaja taotles tähtajalist elamisluba Eestisse püsivalt elama asumiseks. Kaebaja puhul on

täidetud VMS § 117 lg-s 1 ja § 2102 lg-s 1 sätestatud tingimused. Ei ole proportsionaalne jätta

elamisluba väljastamata ja saata välja üle 11 aasta Eestis elanud seadusekuulekad, hästi kohanenud

ja eakad inimesed.

17. PPA on vaideotsuses kinnitanud, et viiel aastal kümnest on kaebaja äriühing tegutsenud

kasumiga ja seega toonud Eesti riigile kasu. Äriühingu majandustegevust pärssisid mitmed

objektiivsed tegurid, mille üle kaebajal puudus igasugune kontroll. Hinnaliste kunstiteoste müügi

eripäraks see, et võivad tekkida pikemad perioodid, mille jooksul müüke ei toimu ja seega ei ole

äriühingul käivet. Samas võib juhtuda, et lühikese ajaga tehakse mitu suurt tehingut. PPA on

teadlik, et äriühingul on suur hulk hinnalisi kunstiteoseid, millest üks müüdi 150 000 USA dollari

eest 01.05.2023. Varem või hiljem õnnestub kaebajal äriühingu kaudu kunstiteosed realiseerida ja

selle kaudu teeniks äriühing ka piisavalt tulu, et tuua sellega kaasa olulise kasu tekkimise Eesti

majandusele. Sellisel juhul oleks tulu piisavalt suur, et teha tasa ka varasemad aastad, mis ei ole

tulusad olnud.

18. Äriühingu äritegevust takistas ka koroonapandeemia. Hinnaliste kunstiteoste müük eeldab üle

maailma erinevate galeriide külastamist ja potentsiaalsete ostjatega näost-näkku kohtumist. Kõik

muutus ülemaailmsete liikumispiirangute tõttu võimatuks. Äriühingul õnnestus müüa pandeemia

lõpus üks maal, kuid tegemist oli erandiga mis sai võimalikuks vaid mitmete juhuste

kokkulangemisel.

3(9)

19. Äritegevust takistas ka mahukas ja keeruline õigusvaidlus endise äripartneri Vladislav

Gershkovichiga. Vaidlusega seonduvalt arestiti kaebaja ja äriühingu pangakontod ja omastati

äriühingule kuuluvad väga hinnalised maalid, mille osas on vaidlused Eestis ja Ameerika

Ühendriikides.

20. Negatiivselt mõjutas Vene kunstiteoste müüki Venemaa 2022. a alustatud sõda Ukraina vastu.

Üldine huvi kõnealuste kunstiteoste soetamise vastu on tunduvalt vähenenud ning kunstioksjonite

korraldajad on keeldunud Vene kunsti müümisest. Kuigi äriühingule kuulub ka muude riikide (k.a

Eesti) kunstnike teoseid, siis valdav enamus teoseid on siiski Venemaa kunstnike omad ja kaebaja

peab sellest lähtuvalt muutma oma müügistrateegiaid.

21. Seega ei ole kohane PPA hinnang, et äriühingu tegevust ei saaks lugeda kaebajale antud

elamisloa tingimustega kooskõlas olevaks. Äriühing tõi Eesti riigile kasu. Äriühingu oodatust

halvemat käekäiku ei saa omistada kaebaja tegevusele või tegevusetusele. PPA on teinud

kaalutlusvea, lugedes kõnealusele puudusele tuginedes kaebaja seinise tegevuse mittekooskõlas

olevaks talle antud elamisloa andmise eesmärgiga VMS § 2102 lg 1 p 3 mõistes.

22. Kaebajal oleks olnud võimalus taotleda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama

asumiseks juba 2018. a., mis oleks rahuldatud. Kaebaja sai xxxx. a septembris xx aastaseks.

Kaebaja on sunnitud tagasi pöörduma Venemaale, kus tal puudub elukoht ja sõbrad. Lisaks peab

seal taluma hirmu ja stressi seoses oma maailmavaatega, mis ei lähe kokku Venemaal võimul

olevate isikute vaadetega. Üksteist aastat tagasi oli kaebaja tunduvalt noorem ning toona

rahumeelsesse Eestisse elama asumist ei saa võrrelda Ukrainat aktiivselt ründavale Venemaale

tagasipöördumisega.

PPA 05.02.2024 ettekirjutus nr 1052276345

23. Kaebaja tähtajaline elamisluba kehtis kuni 24.09.2022 ja kaebaja esitas PPA-le tähtajalise

elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks 18.08.2022, s.o elamisloa kehtivuse ajal.

Ettekirjutuse tegemine oli õigusvastane, kuna see on tehtud olukorras, kus kaebajal oli seaduslik

alus Eestis viibimiseks.

24. Ettekirjutuses määratud 2 aasta ja 3 kuu pikkune Schengeni sissesõidukeeld on

ebaproportsionaalne ning põhistamata. Kaebaja ei ole 2019. a algusest alates lahkunud Schengeni

liikmesriikide alalt, s.o kaebaja ei ole vähemalt 5 aastat külastanud kordagi Venemaad. Kaebajal

ei ole kehtivaid karistusi. Kaebaja on Eestis elanud alates 2012. a alates. Kaebaja soovib ka

tulevikus jätkata Eestis elamist. Kaebaja on Eestis tegelenud ettevõtlusega ja tal on ärihuvid ka

teistes Schengeni liikmesriikides. Kaebajal on sotsiaalsed, majanduslikud ja perekondlikud

sidemeid Schengeni liikmesriikides.

25. PPA oleks pidanud okkuvõtlikult võtma arvesse järgnevat: kaebaja ei ole ennast PPA ametnike

eest peitnud, on olnud alati vajadusel kättesaadav ning teinud ametnikega igati koostööd; kaebajal

puudub side Venemaaga; kaebaja kogu elu on korraldatud Eestis; kaebaja on üle 60 aastane

inimene; kaebaja sunnitakse tagasi pöörduma Venemaale, mis on sõjas Ukrainaga ja otseses

poliitilises vastasseisus kogu läänemaailmaga. Kaebaja maailmavaade ei ühti Venemaal võimul

olevate isikute omaga ning ta mõistab igati hukka agressiooni Ukrainas; kaebajale kuuluva Eesti

äriühing omab suurt hulka hinnalisi kunstiväärtusi koguväärtusega ca 8,88 miljonit eurot.

Äritegevuse pidevaks ja püsivaks jätkamiseks on oluline kaebaja viibimine Eestis ja teistes

Euroopa Liidu liikmesriikides.

26. Kaebaja jaoks on arusaamatu, millist potentsiaalset ohtu näeb PPA kaebaja isikus Eesti avaliku

korra vastu, et pidada proportsionaalseks 2 aasta ja 3 kuu pikkust sissesõidukeeldu. Kaebaja ei

nõustu, et puuduvad humaansed kaalutlused VSS § 74 lg-e 4 kohaldamiseks.

4(9)

PPA 10.04.2024 otsus nr 1052276345

27. Otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, milliseid asjaolusid on selle tegemisel arvesse

võetud ja milles põgenemisoht väljendub. PPA on otsuse tegemisel rikkunud haldusakti

põhjendamisekohustust. Ilma põhjendusteta ei ole kaebajal võimalik hinnata, kas haldusakt on

proportsionaalne või tehtud kaalutlusvigadeta.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

28. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Tulenevalt VMS § 116 lg-st 2 peavad tähtajalise

elamisloa tingimused olema täidetud kogu elamisloa kehtivuse jooksul. Kuna kaebaja kinnitas, et

tal puudus legaalne sissetulek VMS § 9 mõistes, ei ole kaebaja elamisloa tingimused elamisloa

kehtivuse jooksul täidetud. Esines alus tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks

andmisest keeldumiseks. Äritegevusest saadava tulu all ei ole silmas peetud olukorda, kus

äriühingu juhatuse liige kasutab äriühingu raha isiklike kulude katmiseks. Äritegevusest saadav

tulu on legaalne sissetulek VMS § 9 mõistes siis, kui see on välja makstud nt dividendidena või

töötasuna. Esitatud kindlustusleping ning hüvitise väljamakse toimus äriühingule Gallery Z. Z.

Äriühingute aadressid on erinevad ning muid andmeid äriühingute tuvastamiseks ei ole. Seega ei

saa arvestada kindlustusväljamaksete isiklikuks otstarbeks kasutamist legaalseks sissetulekuks

VMS § 9 mõistes. Tegemist on erinevate äriühingutega ning esitatud lepingutest ei nähtu, et

kindlustushüvitis oleks makstud kaebajate isiklike kunstiteoste hävimise eest. Seega ei saa väita, et

hävinud kunstiteosed oleks olnud kaebaja isiklik omand, mille võõrandamisest ta oleks saanud

sissetuleku, mida lugeda legaalseks sissetulekuks VMS § 9 mõistes.

29. VMS-s ei ole sätestatud sellist erandit, mis annaks võimaluse väljastada tähtajaline elamisluba

püsivalt Eestisse elama asumiseks, kui eelmist elamisluba ei ole eesmärgipäraselt kaustatud või kui

välismaalasel puudub legaalne sissetulek. Kuna kaebajale oli eelmine tähtajaline elamisluba antud

ettevõtlusega tegelemiseks ning ta ei kasutanud elamisluba eesmärgipäraselt, ei olnud PPA-l

võimalik anda tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

30. PPA ei saa arvestada tähtajalise elamisloa taotluse menetluses hüpoteetilise võimalusega, et

kaebajale oleks 2018. aastal tähtajaline elamisluba VMS § 118 p 9 alusel antud.

31. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et teda ei seo Venemaaga miski. Kaebajal on Venemaa

kodakondsus, mis on kindel suhe riigi ja isiku vahel. Isegi kui arvestada, et kaebaja Venemaale

naasmine on ebamugav, on Venemaal kohustus aidata ja toetada oma kodanikke, kes abi ja toetust

vajavad. Kaebaja ei ole niivõrd eakas, kellel ei oleks võimalik kodakondsusjärgsesse riiki naasta,

eriti arvestades asjaolu, et kaebaja on ise selgitanud, et vajab elamisluba välismaal reisimiseks.

32. VSS § 7 lg-t 2 tuleb lugeda koosmõjus VSS § 3 lg-ga 2, mis ütleb, et välismaalane, kellel ei ole

seaduslikku alust Eestis viibida, on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud.

Lahkumisettekirjutus on viibimisaluse puudumisel lahkumiskohustuse osas üksnes tuvastav

haldusakt. PPA-l ei olnud kaebajale ettekirjutust koostades kaalutlusõigust, kas

lahkumisettekirjutused koostada või mitte.

33. PPA on võtnud arvesse, et kaebajat seob Eestiga ettevõtlus ja 12-aastane Eestis tähtajalise

elamisloa alusel elamine. PPA on sissesõidukeelu pikkuse määramisel arvestanud ka kaebaja

vanusega. Asjaolu, et kaebaja ei ole end PPA eest peitnud ja tema maailmavaade ei ühti Venemaa

Föderatsioonis võimul olevate isikute omaga, ei ole sellised, mille tõttu saaks sissesõidukeelu

kohaldamata jätta. Kaebaja viimane seaduslik riigis viibimise päev oli 13.10.xxxx. Alates sellest

ajast on kaebaja viibinud Eestis ebaseaduslikult.

34. Kaebaja kinnitas, et töötas Xxxxxxx OÜ-s. Töötamise registri andmetel alustas kaebaja

Xxxxxxx OÜ-s töötamist 02.10.2023 ning lõpetas 01.02.2024. Seega töötas kaebaja

ebaseaduslikult kuni oktoobrini 2023. Seetõttu on kaebaja ebausaldusväärne välismaalane.

5(9)

Kaebajal puuduvad Eestis perekondlikud sidemed. Kaebaja puhul puuduvad humaansed

kaalutlused (VSS § 74 lg 4).

35. Vastustaja möönab, et PPA 10.04.2024 otsuse nr 1052276345 põhjendused on napid, kuid

järelevalvemeetmete kohaldamise otsus on lahkumisettekirjutuse juurde kuuluv lisadokument. Seda

tuleb arvestada koosmõjus lahkumisettekirjutusega. Pass võetakse hoiule selleks, et kaebaja oleks

PPA jaoks kättesaadav, kui lahkumisettekirjutuse täitmine on võimalik. Ettekirjutusega kohaldati

järelevalvemeetmena elamist kindlaksmääratud elukohas. Muid järelevalvemeetmeid ei

kohaldatud, kuna kaebaja oli valmis Eestist lahkuma ning ta tõendas seda kavatsust lennupiletiga.

36. Kaebaja ei täitnud lahkumisettekirjutust vabatahtliku lahkumise tähtaja jooksul. Kohaldatud

esialgne õiguskaitse ei tähenda, et PPA ei oleks tohtinud rakendada kaebaja suhtes

järelevalvemeetmeid või VSS § 68 p-i 1 kohast põgenemisohtu ei esine. Kaebajale ei saanud tulla

üllatusena, et lahkumisettekirjutuse vabatahtliku täitmise tähtaja möödumisel ettekirjutuse täitmata

jätmisel võib PPA kohaldada tema suhtes järelevalvemeetmeid. Kuna kaebaja ei ole

lahkumisettekirjutust vabatahtliku lahkumistähtaja jooksul täitnud ning see selgus pärast

vabatahtliku lahkumistähtaja möödumist, arvestas PPA seda asjaolu järelevalvemeetmete

kohaldamisel.

KOHTU PÕHJENDUSED

37. Kohus tühistab PPA 05.02.2024 ettekirjutuse nr 1052276345 Schengeni alale sissesõidukeelu

osas, muus osas jätab kohus kaebuse rahuldamata.

PPA 13.10.xxxx otsus nr 15.3-3.1/2507-1

38. Kaebajal oli tähtajaline elamisluba ettevõtluseks alates 25.09.2012, mida PPA on pikendanud

kuni 24.09.2022. Kaebaja esitas 18.08.2022 PPA-le tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse

elama asumiseks. 20.05.2022 algatas PPA taotleja tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise

menetluse VMS § 135 lg 2 p 2, 4 ja § 195 p 3 alusel. Elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus

lõpetati PPA-s, kuna taotleja esitas 18.08.2023 uue tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse

elama asumiseks (dtl 449). Kaebajale keelduti elamisloa andmisest tulenevalt VMS § 123 p-st 2, §-

st 16 ja §-st 2. VMS § 123 p 2 sätestab, et tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui

välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele. Nimetatud tingimused on

loetletud VMS § 117 lg-s 1 ning lg 2 järgi peavad need olema täidetud mis tahes alusel elamisloa

andmiseks. Kohus hindab vaidlustatud haldusakti selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

39. Menetlusosalised on eriarvamusel selles, kas kaebajal oli legaalne sissetulek talle väljastatud

elamisloa kehtivuse ajal ning kas kaebaja täitis VMS § 117 lg-st 1 tulenevaid tingimusi. Tulenevalt

VMS § 116 lg-st 2, peavad tähtajalise elamisloa tingimused olema täidetud kogu elamisloa

kehtivuse jooksul. Kaebajale väljastati tähtajaline elamisluba ettevõtluseks Osaühingus Z. Z house

(registrikood xxxxxxxx) kuni 11.09.2022. VMS § 191 kohaselt on ettevõtluseks tähtajalise

elamisloa andmise eesmärk on soodustada selliste äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide

asutamist Eestisse ja füüsilisest isikust ettevõtjate elama asumist Eestisse ning nende tegutsemist

Eestis, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. Nähtuvalt äriregistris olevatest

andmetest ei esitanud Osaühing Z. Z house 2018-2020.a majandusaasta aruannet. Alles 21.05.2022

ja 30.06.2022 esitati mitme aasta majandusaruanded. Majandusaasta aruannetest nimetatud

perioodil nähtub, et äriühing ei maksa tööjõukulusid. Samuti on majandusaasta aruannetes välja

toodud, et alates 2017.a osaühingu omakapital oli negatiivne. Kaebaja möönis ka ise

haldusmenetluses ning kaebuses, et on alates 2019.a tegelenud aktiivselt kunstiteostele

potentsiaalsete ostjate otsimisega, kuid tehinguid ei ole õnnestunud lõpuni viia. PPA hinnangul

toob äriühing olulist kasu Eesti riigile kui loob uusi töökohti, ettevõte investeerib aastas vähemat

500 000 eurot ning täidab Eesti riigi eelarvet maksude maksmisega. Praegusel juhul ei ole vaidlust,

et Osaühing Z. Z ei ole loonud uusi töökohti ega teinud investeeringuid isegi väiksemas PPA

6(9)

nimetatud summas. Samuti ei nähtu kohtule, et äriühing oleks aidanud kaasa Eesti majanduse

arengule. Asjaolu, et äriühing võttis müügile mõne Eesti kunstniku kunstiteose ei saa lugeda

märkimisväärseks Eesti majanduse arendamiseks.

40. Kaebaja selgitas, et kunstiteoste müüki mõjutas negatiivselt koroonapandeemia ning Venemaa

2022. a alustatud sõda Ukraina vastu, kuna äriühing müüs valdavas osas Venemaa kunstnike

teoseid. Kohus möönab, et nimetatud asjaolud võisid mõjutada Osaühingu Z. Z house äritegevust.

Samas ei nähtu, et äriühing oleks aastate jooksul muutnud äristrateegiat, millise vajaduse kaebaja

ka ise välja tõi. Nagu kohus eelnevalt märkis, ei esitanud äriühing majandusaasta aruandeid,

millest saab järeldada, et ka enne 2020.a ei vastanud äriühingu äritegevus VMS §-s 191 sätestatud

tingimustele. Kohus nõustub vastustajaga, et isegi kui arvestada, et kunstiteoste müük võtab kauem

aega, ei tähenda see seda, et 9 aasta jooksul tegutseb äriühing kahjumiga. See ei olnud

ettevõtluseks antava elamisloa eesmärgipärane kasutamine. Kaebaja esitas tõendina kahe maali

01.05.2023 sõlmitud müügilepingu, kuid seda on tehtud ajal, kui kaebaja elamisluba enam ei

kehtinud. Seega on PPA-l õigus, et kaebaja ei täitnud talle antud elamisloa kehtivuse ajal VMS §

117 lg-st 1 tulenevaid tingimusi.

41. Kaebaja tõi kaebuses välja, et tal oli legaalne sissetulek VMS § 9 mõistes elamisloa perioodil,

kuna talle ja tema abikaasale kuulub suurel hulgal kunsti. Osa kaebajale ja tema abikaasale

kuulunud kollektsioonist hävis tulekahjus ning kindlustushüvitiseks maksti 1 250 000 USA

dollarit, mida kaebaja kasutas isiklikuks otstarbeks. Kaebaja selgitas, et tema kasutatav raha on

pärit kindlustusmaksest hävinenud esemete eest, kuid kui esemed ei oleks hävinud, oleks saanud

neid müüa ja sel viisil teenida tulu. Asja juurde esitatud tõenditest nähtuvalt andis kaebaja

erakunstikogu Z. Z Gallery INC-le müümiseks ja samas andis üle kõik õigused kunstiteostele (dtl

37). Samuti on kindlustusleping sõlmitud Z. Z Gallery INC-ga (dtl 612). Õige on vastustaja

tähelepanek, et äritegevusest saadavaks tuluks ei saa lugeda tulu, kus äriühingu juhatuse liige

kasutab äriühingu raha isiklike kulude katmiseks. Seega ei saa arvestada kindlustusväljamaksete

isiklikuks otstarbeks kasutamist legaalseks sissetulekuks VMS § 9 mõistes. Asjas puuduvad

tõendid selle kohta, et kaebaja oleks saanud äriühingust raha töötasuna või dividendidena.

42. Kaebaja selgitas, et teda toetas finantsiliselt ka poeg, mis andis kaebajale täiendavad

elatusvahendid. VMS § 9 lg 2 p 5 järgi perekonnaliikme tagatud ülalpidamiseks loetakse täisealise

lapse poolt vanema ülalpidamist, kui vanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline

iseseisvalt toime tulema. Vaidlust ei ole, et kaebaja on suuteline iseseisvalt toime tulema. Kaebaja

suhtes ei kohaldu ka teised VMS § 9 lg-s 2 sätestatud alused.

43. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebaja töötas Xxxxxxx OÜ-s alates suvest 2023.a.

Samas nõustub kohus PPA-ga, et registreering on vormistatud pigem eesmärgiga näidata esitatud

elamisloa taotluse menetluse ajal VMS § 9 sätestatud aluste täitmist, kuivõrd PPA tõi

haldusmenetluses välja, et kaebajal puudus lisaks eelnevale ka töötamise registreering.

44. PPA 13.10.2023 otsus nr 15.3-3.1/2507-1 ei ole õigusvastane.

PPA 05.02.2024 ettekirjutus nr 1052276345

45. VSS § 7 lg 1 sätestab, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus

Eestist lahkumiseks. Kuna PPA keeldus 13.10.xxxx otsusega nr 15.3-3.1/2507-1 X. X-ile

tähtajalise elamisloa andmisest püsivalt Eestisse elama asumiseks, puudus kaebajal viibimisalus

Eestis ja vastustajal tuli teha talle lahkumisettekirjutus. Kohtumenetluses on korduvalt leitud, et

VSS § 7 lg 1 on imperatiivne säte, s.o Eestis viibimiseks viibimisaluse puudumisest (VMS § 43)

piisab riigisisese õiguse imperatiivse sätte järgi isikule lahkumisettekirjutuse tegemiseks ja PPA-l

puudub kaalutlusõigus otsustamiseks, kas sellisel juhul ettekirjutust teha või mitte (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 09.02.2023 otsus haldusasjas nr 3-21-838, p 10.3).

7(9)

46. Vaidlustatud PPA 13.10.2023 otsuse nr 15.3-3.1/2507-1 osas ei ole kohtud esialgset

õiguskaitset kohaldanud. Tallinna Ringkonnakohus keelas 15.02.2024 määrusega 05.02.2024

lahkumisettekirjutuse nr 1052276345 sundtäitmise ning keelas kaebaja Eestist väljasaatmise kuni

haldusasja nr 3-24-138 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Eelnev ringkonnakohtu

määrus ei tähenda, et kaebaja viibib Eestis seaduslikul alusel (vt VMS § 43 lg 31).

47. PPA koostas vaidlustatud ettekirjutuse 05.02.2024, seega väär on kaebaja väide, et PPA

koostas ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ajal, kui kaebajal oli seaduslik alus Eestis viibimiseks.

Kaebaja seaduslik alus Eestis viibimiseks lõppes 13.10.xxxx. Seega vastab lahkumisettekirjutus

VSS § 7 lg 2 tingimustele, s.t sellega on kindlaks tehtud, et kaebaja viibib Eestis ebaseaduslikult,

sellega pandi kaebajale kohustus Eestist lahkuda, määrati lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise

tähtaeg, hoiatati sunniraha ja sundtäitmise kohaldamisega ja kohaldati kaebaja suhtes

sissesõidukeeld. Seejuures on PPA asjaolusid arvestades andnud piisava tähtaja lahkumiseks, s.o

14 päeva (VSS § 72 lg 4). Selle ajaga nõustus kaebaja ise vestluses PPA ametnikuga (dtl 1010).

48. Kaebaja heidab vastustajale ette, et kaebajale kohaldatud 2 aasta ja 3 kuu pikkune Schengeni

sissesõidukeeld ei ole proportsionaalne. Kaebaja selgitas PPA-le, et mõistab talle kohaldatud

Schengeni sissesõidu keeldu ja ning ei soovi midagi lisada (dtl 1010). VSS § 74 lg 1 järgi

kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise

päevast arvates. VSS § 74 lg 3 ja 4 kohaselt kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki

tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne, võib lahkumisettekirjutuses kohaldada

sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Samas võib sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel jätta

kohaldamata. Sissesõidukeelu kehtestamise on diskretsiooniotsus. Vaidlustatud otsuses märkis

PPA, et PPA ametnikud kaalusid kaebaja suhtes kõiki asjaolusid ja kogutud tõendeid ning leidsid,

et kolmeaastane sissesõidukeeld on kaebaja suhtes ebaproportsionaalne ja mittekohane meede.

Samas ei nähtu lahkumisettekirjutusest ühtegi põhjendust selle kohta, miks otsustati kohaldada

kaebaja suhtes siiski 2 aasta ja 3 kuu pikkust sissesõidukeeldu. Ettekirjutuses on välja toodud, et

kaebajal ei ole kehtivaid karistusi, kuid ei nähtu, kas ning millises ulatuses seda on otsustuse

vastuvõtmisel ka arvestatud. Vastuses kaebusele mainis vastustaja, et PPA on võtnud arvesse, et

kaebajat seob Eestiga ettevõtlus ja 12-aastane Eestis tähtajalise elamisloa alusel elamine ning

arvestatud on ka kaebaja vanusega. Eelnevaid asjaolusid aga otsusest ei nähtu. Õige on üksnes

vastustaja märkus osas, et sissesõidukeelu küsimuses ei tule arvestada asjaoluga, et kaebaja

maailmavaade ei ühti Venemaal võimul olevate isikute omaga. Samuti on õige, et kaebaja isikust

tulenevalt puudub alus järelduseks, et sissesõidukeeld oleks tulnud humaansetel kaalutlustel üldse

jätta kohaldamata (VSS § 74 lg 4). Eelnevatel põhjustel on kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld

õigusvastane ning tuleb tühistada, kuivõrd haldusaktist ei nähtu põhjendusi, miks kohaldati

sissesõidukeeld haldusaktis märgitud tähtajaks.

PPA 10.04.2024 otsus nr 1052276345

49. PPA 10.04.2024 otsusega nr 1052276345 kohaldati kaebja suhtes VSS § 10 lg 2 p 1, § 10 lg 2

p 4, § 10 lg 2 p 6 alusel järelevalvemeetmeid, so elamine kindlaksmääratud elukohas; Politsei- ja

Piirivalveameti teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest;

välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi Politsei- ja Piirivalveametile või

Kaitsepolitseiametile hoiule andmine. Kohus nõustub menetlusosalistega, et vaidlustatud otsust nr

1052276345 on põhjendatud minimaalselt. Samas on õige vastustaja märkus, et

järelevalvemeetmete kohaldamise otsus on lahkumisettekirjutusega koosmõjus. Nagu kohus

eelnevalt välja tõi puudub kaebajal alates 13.10.xxxx seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kaebajat ei

või üksnes sundkorras Eestist välja saata kuni kohtuasjas tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Eelnev

on välja toodud ka vaidlustatud otsuses märkega „Isikul on EÕK“. Selleks, et kaebaja oleks

ettekirjutuse täitmise tagamiseks kättesaadav, oli järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud.

Kaebaja kinnitas PPA-le, et on nõus Eestist vabatahtlikult lahkuma (dtl 1010). Kui kaebaja oleks

soovinud lahkuda, ei oleks PPA teinud takistusi. Samuti selgitas vastustaja kohtule, et kaebajal oli

8(9)

võimalus vajaduse korral oma rahvuspassi kasutada, teavitades sellest PPA-d. Seega ei ole PPA

10.04.2024 otsus nr 1052276345 õigusvastane ning kohus ei tühista seda.

50. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kohus rahudas kaebuse üksnes kaebajale kohaldatud Schengeni alale

sissesõidukeelu osas, muus osas jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotles 7295 euro

väljamõistmist vastustajalt. Taotluse juurde on lisatud 02.04.2024 arve nr KSL24-046 ning kaebuse

täienduses on lisatud arve spetsifikatsioon. Spetsifikatsioonist nähtub, et 05.02.2024 ettekirjutuste

vaidlustamiseks on kulunud esindajal kokku 18 tundi ja 15 minutit, tunnihinnaga 200 eurot. Samas

nähtub, et X. X eest on tasutud riigilõivu 40 eurot, X. X kaebuse koostamise eest 563,75 eurot,

dokumentidega tutvumine kokku 153, 75 eurot, määruskaebuse koostamine kokku 922,50 eurot.

Eelnevat aluseks võttes on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 840 eurot. Kuna kohus teeb

otsuse osaliselt vastustaja kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud 840 eurot välja mõista vastustajalt.

Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Osaliselt jõustunud Riigikohtu 08.08.2025 määrusega.

9(9)