1-24-1054/30 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

30. mai 2024

Kohtuasja number

1-24-1054

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Aarne Sarjas

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi X.X. i süüdistuses KarS § 215 lg 1 järgi,

lühimenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsus

Apellant

X.X. i kaitsja vandeadvokaat Kaire Hänilene

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

X.X. , isikukood xxxxxxxxx, elukoht XXX, õpilane,

kriminaalkorras karistamata, tõkendit pole kohaldatud

Alaealise süüdistatava seaduslik esindaja

-

eestkostja Valga Vallavalitsus, esindaja Jaana Kala

Kaitsja

-

vandeadvokaat Kaire Hänilene (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Maarja-Liisa Kõiv

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsus osas, millega X.X. i suhtes kohaldati

mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist kohtuotsuse kuulutamisest arvates

kuni põhihariduse omandamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega kohaldada X.X. i suhtes mõjutusvahendina

kinnisesse lasteasutusse paigutamist Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsuse

kuulutamisest arvates, suunates X.X. i 5 (viieks) kuuks ja 15 (viieteistkümneks) päevaks

Maarjamaa Hariduskolleegiumisse.

3. Kinnisesse lasteasutusse paigutamise kestust 5 kuud ja 15 päeva arvestada alates X.X. i

saabumisest kinnisesse lasteasutusse ehk 15. märtsist 2024.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

6. Jätta X.X. i kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.

2(10)

7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid apellatsioonimenetluses X.X. ile

osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 183 eurot (sealhulgas käibemaks 33

eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saab kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur või süüdistatava advokaadist

kaitsja. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema

kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. X.X. ile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 1 järgi selles, et ta sisenes

6. novembril 2023 kella 3.24 paiku Valga linnas aiaga piiratud territooriumil mootorsõidukisse

Volkswagen Transporter ja sõitis sellega linnas. Süüdistatava napi juhtimisoskuse tõttu seiskus

sõiduki mootor korduvalt. Seda nägi pealt kõrvaline isik, kes teavitas Häirekeskust. Süüdistatav

sõitis ristmikule, kuhu jõudis politsei, keda nähes väljus süüdistatav autost ja põgenes.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

2. Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsusega tunnistati süüdistatav süüdi KarS § 215 lg 1 järgi ja

talle kohaldati mõjutusvahendina KarS § 87 lg 1 p 9 ja lg 5 alusel kinnisesse lasteasutusse

paigutamist kohtuotsuse kuulutamisest arvates kuni põhihariduse omandamiseni, kuid mitte

kauemaks kui üheks aastaks.

(b) Põhiosa

3. Süüdistatava süü KarS § 215 lg 1 järgi on tõendatud ja ta ise ei eita kuriteo toimepanemist.

4. Alaealiste toimepandud kuritegude korral on esmatähtsad eripreventiivsed (kasvatuslikud)

eesmärgid, sh uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne järeleaitamine ja

integratsioon (vt RKKK 14.06.2006, 3-1-1-43-06, p 13.1). Kuna süüdistatav on hetkel 14-aastane,

saab esmatähtsaks pidada tema kasvatamist, mitte karistamist. Seetõttu pole tarvis süüdistatavat

karistada, vaid teda on võimalik õiguskuulekusele suunata teisiti. Prokuratuur taotles süüdistatava

paigutamist kinnisesse lasteasutusse KarS § 87 lg 1 p 9 alusel, mida toetas ka süüdistatava

eestkostja, kuid kaitsepool vaidles sellele vastu ja palus süüdistatava allutada käitumiskontrollile

KarS § 87 lg 1 p 6 järgi. Prokuratuuri taotletud mõjutusvahend on sobiv ja karistust mõista pole

vaja. Käitumiskontroll ei hoiaks ära süüdistatava uusi kuritegusid ja ta ei täidaks ilmselt talle

määratud kohustusi, sh ei käiks ta korrakohaselt koolis.

5. Süüdistatava eestkostjaks määrati 2023. aasta veebruaris Valga Vallavalitsus, kuna eelmine

eestkostja, kelleks oli tema vanaema, ei tulnud toime süüdistatava kasvatamise ja koolikohustuse

täitmise

tagamisega.

Valga

Vallavalitsus

suunas

süüdistatava

2023.

aasta

märtsis

asendushooldusteenusele XXX perekodusse. Sealt lahkus ta aga alates 2023. aasta juunist

pidevalt. 1., 25., 26. ja 28. septembril 2023 võttis ja kasutas veel 13-aastane süüdistatav koos teiste

alaealistega Valgas erinevaid sõidukeid. Selles osas lõpetati kriminaalmenetlus, kuna süüdistatav

oli KarS § 33 lg 1 järgi süüvõimetu. Pärast seda suunati ta XXX i asenduskodusse ja õppima X.

3(10)

kooli 8. klassi. Asenduskodus algasid süüdistataval pea kohe sinna saabumisest probleemid. Ta ei

pidanud kinni asenduskodu reeglitest, lahkudes sealt tihti omavoliliselt Valga linna ringi hulkuma.

Samuti ei käinud ta koolis. Süüdistatav suitsetab ja mõjutab teisi alaealisi suitsetama ning endaga

ringi hulkuma. Kaaslastega konflikti sattudes on ta ähvardanud enda Valga sõbrad kokku kutsuda

ning „neil kõri läbi lõigata ja vaadata, kuidas nad vereloigus piinlevad ja pärast nende surma laiba

kraavi visata“.

6. Valga Vallavalitsuse väitel pole süüdistatava suhtes ükski kokkulepe pidanud ega abinõu

toiminud. Süüdistataval puuduvad eakohased sotsiaalsed oskused, ta ei mõista põhjus-tagajärje

vahelisi seoseid ega erista head halvast. Lastekaitsespetsialistid on süüdistatavaga sõlminud

erinevaid kokkuleppeid ja pakkunud talle võimalust vanaemaga kohtuda juhul, kui ta täidab

koolikohustust ja allub asenduskodu reeglitele. Süüdistatav on andnud erinevaid lubadusi, kuid

tegelikkuses tegutseb ta nii, nagu ise heaks arvab. Koolikohustust pole X.X. vähimalgi määral

täitnud, sest X. koolis on 14 õppeainest 13 „mitte hinnatud“.

7. Käitumiskontrollile allumine eeldab peaasjalikult isiku enda motivatsiooni kohtu määratud

kohustusi täita. Süüdistatavat iseloomustavad andmed sellist kindlust ei loo ja tema allutamine

käitumiskontrollile suure tõenäosusega nurjuks. Süüdistatav võib ilma kontrollitud keskkonnata

kuritegude toimepanemist jätkata ja need võivad ajas aina raskemaks minna. Noorest east

hoolimata on temas juba juurdunud õiguskorda eiravad mõttemallid ja ta pole võimeline alluma

kehtestatud reeglitele isegi pärast kokkupuuteid õiguskaitseorganitega. Ta on kergesti ärrituv ja

ähvardav. Süüdistatavat ei ole võimalik ilma range järelevalve ja kontrollitud keskkonnata

õiguskuulekale teele tagasi suunata. Seda suudab vaid kinnine lasteasutus.

8. Süüdistatava paigutamine kinnisesse lasteasutusse on vajalik ka tema enda huvides, sest see on

muu hulgas seotud edasise hariduskäiguga. Süüdistataval on koolikohustuse täitmisega probleeme

juba alates 2021. aasta aprillist ja seni ei ole ükski asutus ega ka tema eeskostja suutnud tagada,

et ta korrapäraselt koolis käiks. Süüdistatav vajab kontrollitud keskkonda, kuna ta ei saa aru

hariduse omandamise olulisusest ega sellest, milleni võib seadust ja kokkuleppeid rikkuv

käitumine edaspidi viia. Samuti aitaks tema kinnisesse lasteasutusse suunamine kasvatada temas

vastutustunnet, sest sellega kaasneks teadmine, et igasugusele (õigus)korda rikkuvale tegevusele

järgneb tagajärg. Seega tuleb süüdistatav suunata kinnisesse lasteasutusse alates kohtuotsuse

tegemisest kuni põhihariduse omandamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kaitsja apellatsioon

9. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb selle tühistamist kinnisesse

lasteasutusse paigutamise osas ja süüdistatava allutamist käitumiskontrollile KarS § 87 lg 1 p 6

alusel. Kaitsja leiab, et kuigi süüdistataval oli probleeme koolikohustuse täitmise ja elukohas

viibimisega, on ta alles 14-aastane ning teda puudutavad probleemid polnud midagi sellist, mis

välistanuks asenduskodus elamise ja õppimise jätkamise koolis. Kohus poleks tohtinud tugineda

süüdistatava rikkumistele enne 14-aastaseks saamist. Süüdistatav suudab teha edasise jaoks

vajalikke järeldusi. Mõte kinnises lasteasutuses viibimisest tekitab temas pingeid. Sunniabinõude

ülemäära jäik ja paindumatu kasutamine võib anda soovitule hoopis vastupidise tulemuse.

Süüdistatavale tuleks anda võimalus tõestada, et ta on võimeline ka väljaspool kinnist lasteasutust

seaduskuulekalt käituma ja koolikohustust täitma. Parim abinõu tema suunamiseks oleks

käitumiskontroll. Juhul kui ringkonnakohus peab kinnisesse lasteasutusse paigutamist siiski

põhjendatuks, palub kaitsja, et seda mõjutusvahendit ei kohaldataks kauem kui 2024. aasta

4(10)

augustikuu lõpuni, et ta saaks uut õppeaastat alustada juba teises koolis. Muidu peab süüdistatav

vahetama õppeasutust õppeaasta kestel, mida ei saa mõistlikult pidada.

Prokuratuuri vastus apellatsioonile

10. Prokuratuur leiab, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatava kinnisesse lasteasutusse

paigutamise esmaseks eesmärgiks on uue kuriteo ärahoidmine ja tema sotsiaalne järeleaitamine.

Kuna süüdistatavaga sõlmitud kokkulepped ja vestlused prokuröriga ning talle osutatud

rehabiliteerivad teenused on tema suunamisel osutunud tulutuks, tagaks just kinnine lasteasutus

süüdistatavale igapäevase järelevalve, hariduse ja vajalike tugiteenuste kättesaadavuse.

Ringkonnakohtu küsimused ja poolte vastused

11. Tartu Ringkonnakohus esitas apellatsioonimenetluse pooltele järgmised kirjalikud küsimused:

1) kas ja kui, siis millisel õiguslikul alusel tohtis Tartu Maakohus 15. märtsi 2024. a otsusega

paigutada X.X. i kinnisesse lasteasutusse kohe kohtuotsuse kuulutamisest arvates (s.t enne

kohtuotsuse jõustumist)? 2) kui kohtumenetluse pool leiab, et X.X. võeti sisuliselt Tartu

Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsusega vahi alla, siis millise kriminaalmenetluse seadustiku sätte

alusel võis kohus alaealise X.X. i kohtuotsusega vahi alla võtta? Kas X.X. i suhtes on olemas mõni

vahistamise alus? 3) kui asuda seisukohale, et Tartu Maakohus võttis X.X. ilt vabaduse ilma

õigusliku aluseta, siis mida tuleks kohtumenetluse poolte arvates Tartu Ringkonnakohtul

kujunenud olukorras teha, pidades muu hulgas silmas alaealise X.X. i parimaid huve? 4) kui X.X.

ilt on praegu vabadus võetud ilma õigusliku aluseta ja ta tuleks Tartu Ringkonnakohtu otsusega

viivitamatult vabastada, sõltumata sellest, kas ja millist mõjutusvahendit peab ringkonnakohus

põhjendatuks, siis millise otsustuse peaks ringkonnakohus tegema selles osas, et X.X. viibib

kinnises lasteasutuses juba alates 15. märtsist 2024?

12. Prokuratuur on arvamusel, et süüdistatava saanuks paigutada kinnisesse lasteasutusse kohtuotsuse

kuulutamisest arvates juhul, kui ta oleks vahistatud. Samas peaks lapse puhul kaaluma leebemaid

abinõusid. Seega võiks analoogia korras kohaldada sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302

lg-t 2, mis osutab tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Kinnises lasteasutuses viibival vahistamata

lapsel on päevakava ja rakendatavad abinõud leebemad kui vahistatud lapsel. Kui kohus leiab, et

süüdistatava suhtes tuleb kohaldada käitumiskontrolli, siis tuleb kontrollnõuete rikkumise korral

kaaluda vahistamist. Seega satuks laps raskemasse olukorda kui praegu.

13. Kaitsja leiab, et kriminaalmenetluse seadustikus pole alust, mis võimaldaks alaealise paigutada

kinnisesse lasteasutusse enne kohtuotsuse jõustumist. Kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 130 lg 41 järgi võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada

süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Maakohus tegi süüdimõistva otsuse,

aga ei mõistnud süüdistatavale vangistust, vaid kohaldas kinnisesse lasteasutusse paigutamist. See

olukord on kõige lähedasem vahistamisele, mille puhul on kohtul võimalik KrMS § 131 lg 32

alusel asendada vahistamine alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, kuid maakohus pole

sellele sättele viidanud ega süüdistatavat vahistanud. Kuna vahistamise alused puuduvad, tuleb

süüdistatava kinnisesse lasteasutusse paigutamine viivitamatult lõpetada. Kui ringkonnakohus

leiab, et süüdistatava vabadus on võetud ilma õigusliku aluseta, taotleb kaitsja süüdistatavale

mittevaralise kahju hüvitamist.

14. Valga Vallavalitsus asus seisukohale, et maakohtu otsusest nähtub, miks on vaja süüdistatav

suunata kinnisesse lasteasutusse kohtuotsuses kuulutamisest alates. Kohus sai tugineda

süüdistatava kinnisesse lasteasutusse paigutamisel KrMS § 130 lg-le 32. Ehkki kohus sellele

sättele ei viidanud, ei muuda see vaidlustatud otsust õigusvastaseks, sest kohtu põhjendused on

5(10)

piisavad sellise aluse tuvastamiseks. Pole ka välistatud, et kohus juhindus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 541 lg-st 4, mis lubab kohtul kinnisesse asutusse paigutamise korral määrata,

et sellekohane määrus tunnistatakse täidetavaks juba määruse kättetoimetamisest. SHS § 1302

lg 2 viitab samuti tsiviilkohtumenetluse seadustikule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(a) Sissejuhatus

15. Ringkonnakohtus ei vaielda selle üle, et süüdistatav pani toime kuriteo KarS § 215 lg 1 järgi.

Sõlmküsimus seisneb selles, millist mõjutusvahendit ja kui pikalt süüdistatava suhtes kohaldada.

Kolleegium leiab maakohtuga nõustudes, et süüdistatav tuleb paigutada kinnisesse lasteasutusse.

Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kinnisesse lasteasutusse paigutamist kuni üheks

aastaks. Samuti eksis maakohus, kui määras ilma ühelegi sättele viitamata ja põhjendamata, et

seda mõjutusvahendit kohaldatakse juba kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Kolleegium vastab

kõigepealt mõjutusvahendi valikut ja kestust puudutavatele kaitseväidetele (b). Seejärel väljub

ringkonnakohus apellatsiooni piirest (c), osutades vaidlustatud otsuse puudujääkidele

mõjutusvahendi kohaldamisel alates kohtulahendi kuulutamisest ja kujundades seisukoha

süüdistatavalt seni vabaduse võtmise õiguspärasuse kohta. Viimaks võtab kolleegium kokku

apellatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse (d).

(b) Apellatsioon

Mõjutusvahendi valik ja kestus

16. Kolleegium nõustub maakohtuga, et süüdistatavat saab mõjutada ilma teda karistamata ja tema

suhtes tuleb kohaldada mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist. Kaitsja taotleb

apellatsioonis süüdistatava allutamist käitumiskontrollile KarS § 87 lg 1 p 6 mõistes.

Käitumiskontrolli peamine eesmärk on tagada, et vabaduses viibiv süüdimõistetu oleks riigile

kättesaadav ja et tema üle saaks teha järelevalvet (vt RKKK 10.11.2022, 1-21-5058/25, p 10).

Kolleegiumi hinnangul ei täidaks käitumiskontroll menetletavas asjas enda eesmärki ja see

osutuks süüdistatava suunamisel suure tõenäosusega edutuks. Vaidlustatud otsuses on toodud

omajagu asjaolusid, mis veenavad, et süüdistatava puhul ei piisa käitumiskontrollist ja ta tuleb

paigutada kinnisesse lasteasutusse (vt maakohtu otsuse lk 4, p 19 jj). Selliste asjaolude olemasolu

pole apellatsioonis vaidluse alla seatud.

17. Kolleegium märgib maakohtu otsusele ja kohtutoimiku materjalidele (vt tl 31, 36–37, 61, 70 ja

70 pd) tuginedes, et süüdistataval tekkis probleeme koolikohustuse täitmisega juba alates

2021. aasta aprillist. Seetõttu tegid lastekaitseametnik ja sotsiaalpedagoog mitu kodukülastust, et

motiveerida teda kooli minema. 28. oktoobril 2021 sõlmiti peretoe leping, kuid vaatamata sellele

ei täitnud süüdistatav koolikohustust ega järginud koduseid reegleid. Tartu Maakohtu 2. veebruari

2023. a määrusega vabastati süüdistatava vanaema eestkostja ülesannetest, sest vanaema ei tulnud

süüdistatava kasvatamisega enam toime. Eestkostjaks määrati Valga Vallavalitsus. Ka sel ajal ei

käinud süüdistatav kuigi palju koolis ja ta ei järginud talle seatud reegleid. Valga Vallavalitsus

suunas süüdistatava 14. märtsil 2023 asendushooldusteenusele XXX perekodusse, ent alates sama

aasta juunikuust jooksis ta tihtilugu perekodust ära. Süüdistatavaga räägiti ja temaga sõlmiti

korduvalt kokkuleppeid, kuid need ei toiminud. Seejärel suunati süüdistatav alates 1. oktoobrist

2023 asendushooldusteenusele XXX i perekodusse ja õppima X. kooli. Süüdistatav oli sealses

perekodus kõigest viis päeva, kuni ta lahkus sealt ilma loata ja tegi seda korduvalt ka hiljem. XXX

i antud iseloomustuses on kirjas, et süüdistatav hoidus 2023. aasta oktoobri- ja novembrikuus

järjepanu kõrvale koolikohustusest ning lahkus ilma loata ja kelleltki küsimata asenduskodust ega

6(10)

andnud endast mitu päeva märku, hulkudes, samuti kutsus ta teisi endaga kaasa seda tegema. X.

kooli vastuskirjas kriminaalhooldajale selgitati, et süüdistatav jõudis kooli vaid üksikutel päevadel

ja ka siis lahkus erinevatel põhjustel enne koolipäeva lõppu. Lastekaitsespetsialistid sõlmisid taas

süüdistatavaga kokkulepped ja pakkusid talle võimaluse külastada vanaema, kui ta täidab

koolikohustust ja peremaja reegleid. Süüdistatav andis jällegi lubadusi, aga ei täitnud neid.

13. detsembril 2023 sai kriminaalhooldusametnik süüdistatavaga telefonitsi ühendust ja kutsus ta

vestlusele. Süüdistatav lubas seda teha, ent jättis minemata ja jäi hiljem ka telefoni teel

kättesaamatuks. Süüdistatavat on iseloomustatud konfliktsena ja ta on lubanud teistele kahju teha,

lisaks puuduvad tal eakohased sotsiaalsed oskused ja süüdistataval on välja kujunemas reegleid

täielikult eirav suhtumine, sh ta näiteks suitsetab ja ärgitab seda väidetavalt ka teisi tegema.

18. 17. jaanuaril 2024 pidasid süüdistatav, tema seadusliku esindaja Valga Vallavalitsuse

lastekaitsetöötaja ja kaitsja kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Süüdistatav lubas taas, et

parandab end ja viibib edaspidi tööpäeviti enda elukohas XXX is ega lahku asenduskodust ilma

loata ning täidab koolikohustust (tl 87). 15. veebruaril 2024 saatis Valga Vallavalitsus

prokuratuurile aga kirja selle kohta, et süüdistatav ei täida lubadusi (tl 89).

19. Kolleegium peab võimalikuks arvestada süüdistatava kahjuks kõneleva teabena sedagi, et

2023. aasta septembris kasutas ta koguni neli korda omavoliliselt koos teiste alaealistega

sõidukeid. Kuigi süüdistatav oli sellel ajal veel 13-aastane ja teda ei saanud kriminaalvastutusele

võtta ning tema suhtes lõpetati kriminaalmenetlus (vt tl 57), ilmestab seegi süüdistatava viimase

aja käitumist ja suhtumist tehtusse.

20. Seega pole süüdistatav seni püsinud enda elukohtades ega järginud talle seatud reegleid. Samuti

ei pea ta kinni kokkulepetest ega täida antud lubadusi. Seetõttu poleks ta suure tõenäosusega

suuteline alluma ka käitumiskontrollile ja see mõjutusvahend ei võimaldaks tema üle vajalikku

järelevalvet teha ega aidata teda sotsiaalselt järele. Alaealise kuriteo korral on esmatähtsad just

kasvatuslikud eesmärgid, sh uue kuriteo toimepanemise ärahoidmine, tema sotsiaalne

järeleaitamine ja integratsioon (vt RKKK 14.06.2006, 3-1-1-43-06, p 13.1). Alaealise võib

KarS § 87 lg 1 p 9 alusel paigutada kinnisesse lasteasutusse, järgides sotsiaalhoolekande seaduses

sätestatud kinnisesse lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. Kinnisesse lasteasutusse

paigutamine on SHS § 1302 lg 1 järgi võimalik juhtudel, mil lapse käitumine seab ohtu muu hulgas

tema arengu, aga ka tema enda elu ja tervise ning sellist ohtu pole võimalik kõrvaldada ühegi

vähem piirava meetmega. Need alused on praegu olemas, sest võib öelda, et koolikohustuse

järjepideva täitmata jätmisega on süüdistatav asetanud ohtu enda arengu ning näiteks öisel ajal

elukohas mitteviibimise ja hulkumisega (samuti suitsetamisega) ka vähemalt enda tervise.

Süüdistatava senist käitumist ja välja näidatud suhtumist silmas pidades tuleb ta paigutada

kinnisesse lasteasutusse.

21. Küll aga ei nõustu kolleegium maakohtuga mõjutusvahendi kestuse osas. Maakohus ei

põhjendanud sõnagagi, miks on tarvis süüdistatav paigutada kinnisesse lasteasutusse KarS § 87

lg 5 järgi kõige pikemaks võimalikuks ajaks ehk üheks aastaks (või kuni põhihariduse

omandamiseni, mida eelduslikult ei juhtu enne seda üheaastast tähtaega). Süüdistatav on

14-aastane ja pani toime teise astme varavastase kuriteo (KarS § 215 lg 1), mille eest on ette

nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Tema suhtes ei kohaldatud

kriminaalmenetluses tõkendit ja ringkonnakohtule pole teada, et teda oleks pärast kuriteo

toimepanemist 6. novembril 2023 kahtlustatud mõnes uues kuriteos. Ehkki kolleegium nõustub

maakohtuga, et ta tuleb paigutada kinnisesse lasteasutusse, ei tingi kuriteo toimepanemise

asjaolud, süüdistatava vanus ega ka tema käitumine vabaduses selle mõjutusvahendi kohaldamist

maksimaalmääras. Arvestades uute kuritegude ärahoidmise, aga ka 14-aastase süüdistatava

7(10)

sotsiaalse järeleaitamise ja integratsiooni vajadusega, peab ringkonnakohus põhjendatuks

kinnisesse lasteasutusse paigutamist kestusega 5 kuud ja 15 päeva.

(c) Väljaspool apellatsiooni piire

Kohtuotsuse jõustumine ja täitmisele pööramine

22. Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsusega määrati süüdistatavale mõjutusvahendina kinnisesse

lasteasutusse paigutamine kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Kaitsja vaidlustas maakohtu otsuse

KrMS § 319 lg-s 2 ette nähtud kaebetähtaja jooksul. Ringkonnakohus võttis 16. aprilli 2024. a

määrusega kriminaalasja menetlusse. KrMS § 408 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kohtuotsus jõustub,

kui seda ei saa enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses ja kui apellatsiooni või

kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Seega pole Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsus

veel jõustunud. Süüdistatav paigutati aga juba Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsuse

kuulutamisega samal kuupäeval ehk 15. märtsil 2024 kinnisesse lasteasutusse. Kohtuotsus

pööratakse (üldjuhul) täitmisele KrMS § 410 lg 1 järgi alles siis, kui see on jõustunud ja kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 412 lg 2 sätestab, et süüdimõistev kohtuotsus pööratakse

täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja ringkonnakohtust või Riigikohtust tagastamisest

alates kolme päeva jooksul.

23. Maakohtu otsuses pole viidatud ühelegi õiguslikule alusele ega ka millegagi põhjendatud, miks

tuleb süüdistatava suhtes kohaldada kinnisesse lasteasutusse paigutamist juba kohtuotsuse

kuulutamisest arvates. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks otsustanud süüdistatava näiteks vahi

alla võtta. Kuigi apellatsioonis sellele puudujäägile ei tugineta, on maakohus kõnealuses osas

eksinud ja seetõttu väljub ringkonnakohus KrMS § 340 lg 1 alusel apellatsiooni piirest.

Süüdistatavalt vabaduse võtmise õiguspärasus

24. Kuna vaidlustatud otsus on puudulik osas, mis puudutab süüdistatavalt vabaduse võtmist

kohtuotsuse kuulutamisega, peab ringkonnakohus lahendama küsimuse, kas selline otsustus oli

põhimõtteliselt võimalik. Selleks analüüsib kolleegium kõigepealt süüdistatava võimaliku

vahistamise küsimust ja seejärel temalt vabaduse võtmise võimalust teistsugusel alusel.

25. Üks võimalus on käsitada maakohtu kõnealust otsustust vahistamisena, mis on asendatud

KrMS § 131 lg 32 alusel kinnisesse lasteasutusse paigutamisega. Sellise vahistamise alusena on

mõeldav KrMS § 130 lg 41. See säte võimaldab kohtul vahistada vabaduses viibiv süüdistatav, et

tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kolleegium ei pea

kaalumisväärseks mõne teise vahistamise aluse olemasolu. Muu hulgas on välistatud süüdistatava

vahistamine KrMS § 130 lg 2 alusel, sest sellele sättele tuginedes saab vahi alla võtta üksnes

prokuratuuri vahistamistaotluse olemasolul (vt RKKK 28.11.2012, 3-1-1-94-12, p 19), mida

süüdistatava kohta esitatud ei ole.

26. Kolleegium möönab, et KrMS § 130 lg 41 räägib üksnes süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud

vangistuse täitmise tagamisest. Riigikohus on märkinud, et selle sätte põhjal võib süüdistatava

vahistada üksnes ühel alusel ehk siis talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse

täitmise tagamine tähendab sellise olukorra vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse

jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale hoiduma, s.t ei ilmu KrMS § 414 lg-s 1 ette nähtud

korras vanglasse ja läheb pakku. Kohus peab seejuures panema kirja faktilised asjaolud, millest

järeldub, et vangistust kandma asuv süüdistatav võib asuda kohtuotsuse täitmisest kõrvale

hoiduma. (Vt RKKK 28.11.2012, 3-1-1-94-12, p 17 koos viitega.) Ringkonnakohus osutab, et

seadusandja eristab karistusseadustikus (vrd KarS §-d 45 ja 87) ning ka kriminaalmenetluse

8(10)

seadustikus (vrd KrMS § 308 ja 17. ptk ning nt § 414 jj ning § 426) sõnaselgelt vangistust ja

kinnisesse lasteasutusse paigutamist. Erinevalt vangistusest pole kinnisesse lasteasutusse

paigutamine karistuse liik, vaid muu mõjutusvahend (vrd KarS §-d 45 ja 87) ning kinnisesse

lasteasutusse paigutamine erineb olemuslikult vangistuse täideviimisest (vrd sotsiaalhoolekande

seaduse 3. ptk, 71. jg, § 1301 jj ning vangistusseaduse 2. ptk, § 6 jj). Seetõttu ei saa neid samastada.

27. Küll aga võib kinnisesse lasteasutusse paigutamist pidada vangistusega võrreldavaks (füüsilise)

vabaduse võtmise juhuks ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 20 lg 1 mõistes vabaduspõhiõiguse

riiveks. Sellise järelduse saab teha juba KrMS § 131 lg-s 32 sätestatu põhjal, mis võimaldab

alaealise korral asendada vahistamine kinnisesse lasteasutusse paigutamisega. Ka alaealist

süüdimõistva kohtuotsusega karistamata, kuid tema suhtes kinnisesse lasteasutusse paigutamise

kohaldamisel võib olla tarvis süüdimõistva otsusega süüdistatava vahi alla võtmine ja selle

asendamine kinnisesse lasteasutusse paigutamisega, et tagada sellise kohtuotsuse täitmine.

Niisuguse võimaluse olemasolu põhiseadus iseenesest ei välista. PS § 20 lg 2 p-d 1 ja 4

võimaldavad vabaduse võtta ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras süüdimõistva

kohtuotsuse täitmiseks ja alaealise üle kasvatusliku järelevalve sisseseadmiseks. Sellised alused

on olemas ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 5 lg 1

p-des a ja d. Need sätestavad, et kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud seaduses

kindlaksmääratud korras seaduslikuks kinnipidamiseks pädeva kohtu süüdimõistva otsuse alusel

ja seadusliku korralduse alusel alaealise kinnipidamiseks hariduslikuks järelevalveks.

28. Sellegipoolest ei pea ringkonnakohus võimalikuks tõlgendada KrMS § 130 lg-t 41 alaealise

süüdistatava kahjuks ja tema õigusi oluliselt kitsendavalt selliselt, et sellel alusel saab vahistada

ka siis, kui alaealine süüdistatav viibib vabaduses ja tema suhtes kohaldatakse süüdimõistva

kohtuotsusega kinnisesse lasteasutusse paigutamist. Niisugune tõlgendus irduks kõnesoleva sätte

sõnastusest ja looks olukorra, kus alaealiselt võetaks vabadus, ilma et seadusandja oleks sellise

vabaduse võtmise aluse kriminaalmenetluse seadustikus sõnaselgelt ette näinud.

29. Öeldu ei tähenda siiski seda, et süüdistatavalt võeti vabadus ilma õigusliku aluseta. KrMS § 308

järgi kohaldab kohus KarS §-s 87 ette nähtud mõjutusvahendeid, kui ta jõuab kriminaalasja

arutamise tulemusena järeldusele, et alaealisena teo toime pannud isikut saab mõjutada ilma teda

karistamata. KarS § 87 lg 1 p 9 sätestab, et kohus võib kohaldada mõjutusvahendina alaealise

kinnisesse lasteasutusse paigutamist, järgides sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kinnisesse

lasteasutusse paigutamise põhimõtteid. SHS § 1302 lg 2 näeb ette, et kohus otsustab muu hulgas

lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise tsiviilkohtumenetluse seadustikus isiku kinnisesse

asutusse paigutamise menetluse kohta kehtestatud korras (välja arvatud mõne samas sättes

loetletud erisusega, mis praegu asjakohased pole). TsMS § 541 lg 4 kohaselt võib kohus tunnistada

määruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isikule endale või tema esindajale või

tema eestkostjale või edastamisega tema elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele. See säte asub

isiku kinnisesse asutusse paigutamist reguleerivas (ehk tsiviilkohtumenetluse seadustiku 54.)

peatükis ja peab silmas kinnisesse asutusse paigutamise määrust. Kõnealusele sättele on

kohtupraktikas viidatud ka süüteomenetluses alaealise suhtes kinnisesse lasteasutusse paigutamise

kohaldamisel (vt TrtMK 21.12.2020, 4-20-4243).

30. Kuigi kohtuotsuse jõustumine ja selle täitmisele pööramine toimub vastavalt KrMS §-des 408

ja 412 sätestatule, võib TsMS § 541 lg-t 4 pidada sisuliselt erisätteks süüdimõistva kohtuotsuse

täitmisele pööramisest rääkiva KrMS § 412 lg 2 suhtes. Võttes arvesse KrMS §-s 308, KarS § 87

lg 1 p-s 9 ja SHS § 1302 lg-s 2 sätestatut, peab kolleegium võimalikuks kohaldada TsMS § 541

lg-t 4 ka kriminaalmenetluses süüdimõistva kohtuotsusega alaealise paigutamisel kinnisesse

lasteasutusse. Samas leiab kolleegium sedagi, et seadusandja võiks kaaluda kriminaalmenetluse

seadustikku selge aluse loomist vabaduses viibivalt alaealiselt süüdistatavalt süüdimõistva

9(10)

kohtuotsusega vabaduse võtmiseks. Maakohus ei viidanud küll TsMS § 541 lg-le 4 ega kasutanud

selle sätte sõnastust, ent süüdistatava paigutamist kinnisesse lasteasutusse süüdimõistva

kohtuotsuse kuulutamisest arvates saab põhimõtteliselt samastada kohtulahendi tunnistamisega

täitmisele kuuluvaks selle kätteandmisest TsMS § 541 lg 4 mõistes.

31. Vaidlustatud otsuses pole aga millegagi põhjendatud, miks tuleb süüdistatav paigutada kinnisesse

lasteasutusse juba kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Kuna selline põhjendus puudub sootuks,

kerkib esile küsimus, kas seda tuleks käsitada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

KrMS § 339 lg 1 p 7 või lg 2 järgi. Kolleegium loeb selle oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2

tähenduses, mille saab ringkonnakohus KrMS § 341 lg 3 alusel ise kõrvaldada

(vrd RKKK 05.06.2020, 1-17-11182/201, p 23 jj). Riigikohus on selgitanud, et KrMS § 339 lg 1

p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad

rikkumised, mis on käsitatavad KrMS § 339 lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses

„põhjenduse puudumisena“. Seadus räägib „põhjenduse“ kui terviku, mitte üksikute

„põhjenduste“ puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui

kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312) tervikuna või siis mõne

süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata. (Vt RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p 700.)

Ringkonnakohus osutab võrdluseks ka sellele, et kohtupraktikas on peetud menetlusõiguse

oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõistes juhtu, mil maakohus on võtnud süüdistatava

KrMS § 130 lg 41 alusel süüdimõistva otsusega vahi alla, aga pole seda (üldse) põhjendanud,

ehkki ta peab lisama tõkendi kohaldamise motiivid KrMS § 312 p 7 järgi (vt nt TlnRngk

16.06.2022, 1-22-2439, p 13 jj). Osadel puhkudel on ringkonnakohus kõnealuse puudujäägi ise

kõrvaldanud, lisades põhjenduse vahistamise kohta (vt nt TlnRngk 23.10.2019, 1-19-6915, p 11

jj, TlnRngk 24.07.2019, 1-19-4203 ning TlnRngk 30.08.2022, 1-21-1857, p 15). Eelnevat silmas

pidades peab kolleegium ka praegu võimalikuks lisada omapoolne põhjendus, miks tuli

süüdistatav paigutada kinnisesse lasteasutusse kohe maakohtu otsuse kuulutamisest. Sellega

kõrvaldab kolleegium vaidlustatud otsuse puudujäägi ja loeb süüdistatavalt senise vabaduse

võtmise õiguspäraseks.

32. Valga Vallavalitsus kirjutas 16. novembril 2023 süüdistatava kohta, et ta suunati 14. märtsil 2023

asendushooldusteenusele XXX perekodusse, ent peatselt hakkas ta sealt ära jooksma (tl 31 ja 70

pd). Muu hulgas on Valga Vallavalitsuse kirjas märgitud, et „[süüdistatavat] on mitmeid kordi

viidud XXX le peremajja tagasi, kuid [süüdistatav]on järjepidevalt loata lahkunud. Kus ja kelle

juures [süüdistatav] on viibinud, teada ei ole antud“ (tl 31). Vaatamata sellele, et süüdistatavaga

on sõlmitud kokkuleppeid ja ta on andnud palju lubadusi, „toimib [ta] ikka nii nagu ise arvab“ (tl

32 ja 70 pd). Viru Vangla ettekandest süüdistatava kohta nähtub, et ta andis

kriminaalhooldusametnikule lubaduse ilmuda 13. detsembril 2023 ametniku juurde, aga seda

lubadust ta ei täitnud ega vastanud ka telefonile (tl 70). Talle on varem võimaldatud kohtuda

psühhiaatriga, kuid ta keeldus sellest (tl 70 pd). Ka XXX i antud iseloomustusest selgub, kuidas

süüdistatav hoidus 2023. aasta oktoobri- ja novembrikuus järjepidevalt kõrvale koolikohustusest

ja lahkus oma suva järgi asenduskodust ega andnud endast mitu päeva märku (tl 61). Lisaks

kirjutas XXX , et „[k]ui [süüdistatav] läheb koolibussile siis tundidesse ei jõua, läheb tagasi

bussijaama, mõnikord istub kooli tualetis, peidab ennast riietusruumis või kükitab kuskil nurgas“

(tl 61). Süüdistatavat on püütud juba pikemat aega motiveerida koolis käima, kuid seni täiesti

edutult (vt nt tl 70 pd). 17. jaanuaril 2024 peeti süüdistatava, tema seadusliku esindaja Valga

Vallavalitsuse lastekaitsetöötaja ja kaitsja vahel kokkuleppemenetluse läbirääkimisi. Seal lubas

süüdistatav, et parandab end ja viibib edaspidi tööpäeviti enda elukohas XXX is ega lahku

asenduskodust ilma loata ning täidab koolikohustust (tl 87). 15. veebruaril 2024 saatis Valga

Vallavalitsus prokuratuurile kirja, tõdedes, et süüdistatav ei täida ka neid lubadusi (tl 89).

10(10)

33. Kolleegium asub toodu põhjal seisukohale, et süüdistatava paigutamine kinnisesse lasteasutusse

oli vajalik eeskätt tema arengu tagamise huvides, mille ta on koolikohustuse täitmata jätmise ja

reeglitele mitteallumisega ohtu asetanud ja mis oleks ilmselt jätkunud vabadusse jäädes. Samuti

saab tema puhul rääkida võimalusest, et ta võinuks hakata kõrvale hoiduma süüdimõistva otsuse

täitmisest, kui teda poleks kohe paigutatud kinnisesse lasteasutusse.

34. Kuna ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu otsuse puuduse ja leiab, et süüdistatava paigutamiseks

kinnisesse lasteasutusse juba alates 15. märtsist 2024 oli olemas õiguslik alus, pole põhjust

vaadata läbi kaitsja süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise taotlust. Seetõttu jätab

kolleegium selle taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 13 lg 3 alusel

läbi vaatamata.

(d) Kokkuvõte ja kaitsja riigi õigusabi tasu taotlus

35. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ning KrMS § 338 p-st 3, tühistab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsuse osas, millega kohaldati süüdistatava

suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse paigutamist kohtuotsuse kuulutamisest arvates

kuni põhihariduse omandamiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. Ringkonnakohus teeb

selles osas uue otsuse, kohaldades süüdistatava suhtes mõjutusvahendina kinnisesse lasteasutusse

paigutamist Tartu Maakohtu 15. märtsi 2024. a otsuse kuulutamisest arvates, suunates

süüdistatava 5 kuuks ja 15 päevaks Maarjamaa Hariduskolleegiumisse. Kinnisesse lasteasutusse

paigutamise kestust tuleb arvestada alates süüdistatava saabumisest kinnisesse lasteasutusse ehk

15. märtsist 2024. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kolleegium rahuldab apellatsiooni

osaliselt. Kaitsja taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

36. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu 183 euro (sh käibemaks

33 euro) hüvitamiseks. Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks, kaitsealusega

nõupidamiseks ja apellatsiooni koostamiseks kokku 124 minutit. Kolleegium peab taotlust

põhjendatuks ja rahuldab selle. Kuna ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse osaliselt, jääb

see menetluskulu KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

Mario Truu

Ingrid Kullerkann

Aarne Sarjas

(allkirjastatud digitaalselt)