3-22-71/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-71

Haldusasi

Kivirahnu OÜ kaebus riigihangete vaidluskomisjoni 30.

detsembri 2021. a otsuse osaliseks tühistamiseks

vaidlustusasjas nr 219-21/240996 ja uue otsuse

tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus

riigihangete seaduse § 197 lõike 1 punkti 3 ja lõike 5

alusel, ning Rakvere vallalt kaebaja vaidlustusmenetluses

kantud menetluskulude väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 16. oktoobri 2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kivirahnu OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) Kivirahnu OÜ

esindaja v.adv Kaidi Reiljan-Sihvart

Vastustaja (hankija) Rakvere vald

esindaja v.adv Veiko Viisileht

Kaasatud haldusorgan riigihangete vaidlustuskomisjon

esindaja Angelika Timusk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kivirahnu OÜ apellatsioonkaebus osaliselt ja tühistada Tartu Halduskohtu

16. oktoobri 2023. a otsuse resolutsiooni punkt 2 Rakvere valla menetluskulude

Kivirahnu OÜ-lt väljamõistmise osas. Ülejäänud osas jätta halduskohtu otsus

muutmata.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Rakvere valla menetluskulud tema enda

kanda.

3. Jätta kaebaja ja vastustaja apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 10. juuni 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kivirahnu OÜ esitas teiste ettevõtjate seas pakkumuse Rakvere Vallavalitsuse välja

kuulutatud riigihankel „Tõrma kalmistu hooldamine 2022-2024“ (viitenumber 240996).

Rakvere Vallavalitsuse 15. detsembri 2021. a korralduse nr 676 punktiga 1 tunnistati kõikide

pakkujate pakkumused vastavaks, punktiga 2 tunnistati Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus

edukaks ning punktiga 3 kvalifitseeriti Rakvere Linnahoolduse OÜ.

2. Kivirahnu OÜ esitas 22. detsembril 2021 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse korralduse nr 676 punktide 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks.

3. Rakvere Vallavalitsuse 29. detsembri 2021. a korraldusega nr 698 tunnistati korraldus nr

676 tervikuna kehtetuks, lükati tagasi kõikide pakkujate pakkumused ning lõpetati riigihanke

nr 240996 menetlus.

4. VAKO jättis vaidlustuse läbi vaatamata 30. detsembri 2021. a otsusega, märkides, et

vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu saab vaidlustajale tagastada, kuid tema muud

menetluskulud ei kuulu hankijalt välja mõistmisele.

5. Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule, milles taotles VAKO 30. detsembri 2021. a otsuse

osaliseks tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks, millega lõpetada vaidlustusmenetlus

riigihangete seaduse (RHS) § 197 lg 1 p-i 3 ja lg 5 alusel, ning mõista vastustajalt välja

kaebaja vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud.

Kaebuse kohaselt hankija on de facto tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks RHS § 197 lg 1 p-i 3

tähenduses. Hankija tunnistas 29. detsembri 2021. a korraldusega kehtetuks terve riigihanke.

Riigihanke kehtetuks tunnistamine oli ka kaebaja üks selgelt sõnastatud eesmärke vaidlustuses, sh

kirjeldas kaebaja asjaolusid, mis toovad kaasa riigihanke kehtetuks tunnistamise

Rahandusministeeriumi poolt.

Hankija 29. detsembri 2021. a korralduses nõustus vaidlustuse väitega, et pakkujate

kvalifitseerimise tingimus (sobivus tegeleda kutsetööga) oli õigusvastane ning selle alusel ei saa

kontrollida eduka pakkuja (ega kellegi teise) kvalifikatsiooni.

Hankija nõustus kaebaja käsitlusega ja leidis, et riigihankes on tehtud niivõrd palju vigu, et sellega

jätkamine ei ole võimalik.

Seega kohaldas VAKO vaidlustust läbi vaatamata jättes vale õiguslikku alust. Kuivõrd

seadusandja tahe oli ühtlustada vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude hüvitamist üldise

õigusvaidluste lahendamise loogikaga, on kohane lähtuda analoogia korras HKMS § 108 lg-st 6.

Õigel õiguslikul alusel vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel oleks VAKO pidanud kaebaja

õigusabikulud hankijalt välja mõistma.

6. Vastuses kaebusele vaidles vastustaja (hankija) kaebusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata.

Vastustaja leidis, et on nii korralduses 698 kui ka oma 29. detsembri 2021. a vastuses

vaidlustusele selgitanud, et olenemata vaidlustuse sisust ja seal esitatud argumentidest, ei ole

võimalik hankemenetlusega jätkata, sest hankelepingu õiguspärane sõlmimine ei ole enam

võimalik.

Asjaolu, et hankija refereeris vaidlustaja väiteid, sh esitas korralduses 698 ja vastuses

vaidlustusele oma vastuväiteid või nentis, et kõnealust majandustegevuse registri (MTR)

registreeringut ei ole ühelgi pakkujal, ei tähenda, et hankija oleks tunnistanud vaidlustuse

põhjendatuks.

Vaidlustaja ainus õiguspärane eesmärk sai vaidlustusmenetluses olla see, et ta saaks vaidlustuse

edu korral ise sõlmida hankijaga hankelepingu. Vastasel korral puudunuks tal vaidlustuse

esitamise õigus (sisuline kaebeõigus). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise eesmärgiga

esitatud vaidlustus tuleks jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata kulusid hüvitamata.

7. Vastuses kaebusele vaidles kaasatud haldusorgan (VAKO) kaebusele vastu ja palus jätta

see rahuldamata.

VAKO hinnangul ei ole vaidlust, et kaebaja on esitanud hankemenetluses vastavaks tunnistatud

pakkumuse ja hankemenetlus ei oleks iseenesest lõppenud isegi juhul, kui vaidlustus oleks

rahuldatud.

Kuigi kaebaja pidas vajalikuks vaidlustuses käsitleda probleeme, mis seonduvad riikliku

järelevalve menetlusega ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega, ei muutunud see

problemaatika vaidlustusmenetluse osaks.

Kaebaja on taotlenud korralduse kehtetuks tunnistamist põhjusel, et kaebaja arvates on edukaks

tunnistatud pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ning edukas pakkuja ei vasta

kvalifitseerimise tingimustele. Hankija ei ole tunnistanud hankemenetlust kehtetuks nendel

põhjustel.

Hankija ei ole tunnistanud vaidlustust ei otseselt ega kaudselt põhjendatuks, kuna võimatus jõuda

hankelepingu sõlmimiseni selgus vaidlustusmenetluse ajal.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. 16. oktoobri 2023. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

9. Halduskohus sedastas, et pärast VAKO-lt kaebaja poolt vaidlustuse esitamise kohta teate

saamist andis vastustaja 29. detsembril 2021 korralduse nr 698, millega tunnistas korralduse

nr 676 tervikuna kehtetuks, lükkas tagasi kõikide pakkujate pakkumused ning lõpetas

riigihanke nr 240996 menetluse.

Korralduse nr 698 põhjendustest nähtub, et vastustaja ei ole täielikult nõustunud vaidlustuses

esitatud põhjendustega. Vastustaja ei soostunud kaebaja etteheitega põhjendamatult madala

maksumuse osas. Kaebaja väitega, et Rakvere Linnahoolduse OÜ-l ei ole MTR-s registreeringut

heakorra- ja haljastustöödes, on aga vastustaja nõustunud. Vastustaja on kaebaja väitest

ajendatuna täiendavalt tuvastanud, et sellist registreeringut ei ole ühelgi pakkujal, sest heakorra- ja

haljastustööde tegemine ei nõua kutset ega tegevusluba.

Lisaks on vastustaja pidanud oluliseks takistuseks riigihanke läbiviimisel seda, et hankelepingu

sõlmimine ei olnud riigihanke alusdokumentides määratud tähtpäevaks võimalik, mis on

Rahandusministeeriumi, kui riigihangete üle riikliku järelevalve teostaja, praktikat arvestades

asjaoluks, mis vältimatult tingib riigihanke kehtetuks tunnistamise.

10. VAKO lõpetas menetluse RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel. VAKO otsuse

tegemise ajal kehtinud RHS (RHS v.r) § 192 lg 3 p 5 sätestas, et vaidlustuskomisjon jätab

vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui hankija on

tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks või õigusrikkumine on kõrvaldatud.

Nendel alustel menetluse lõppemise korral ei näe RHS ette, et hankijal tuleks vaidlustajale

vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulud hüvitada, vaid vaidlustajale tagastatakse üksnes

riigilõiv riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel.

11. Kaebaja on VAKO-le esitanud nõuded korralduse nr 676 punktide 2 ja 3 kehtetuks

tunnistamiseks, mis on RHS § 185 järgi vaidlustusmenetluses lubatavad nõuded. Vastustaja

on korraldusega nr 698 korralduse nr 676 tervikuna kehtetuks tunnistanud, seega muu hulgas

kaebaja taotletud ulatuses. See asjaolu ei tähenda praeguse vaidluse kontekstis siiski

vaidlustuse põhjendatuks tunnistamist. Vastustaja rõhutas kohtumenetluses, et korralduse nr

676 kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et kogu riigihange tuli kehtetuks tunnistada.

12. Halduskohtumenetluse põhimõtted menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel ei ole

vaidlustusmenetlusele otseselt ülekantavad. Seadusandja on teinud teadliku valiku, et

riigihanke kehtetuks tunnistamise korral vaidlustajale vaidlustusmenetluse menetluskulusid

hankijalt välja ei mõisteta.

13. Kaebaja viidatud kohtupraktika ei ole otseselt ülekantav praegusele vaidlusele, sest siinse

vaidluse asjaolud on teistsugused. Praeguse vaidlusega on mõnevõrra sarnane haldusasi nr 3-

21-2988, millele kaebaja ei ole viidanud. Ka selles asjas oli tegu riigihanke kehtetuks

tunnistamisega ning kohus leidis, et õige oli vaidlustusmenetlus lõpetada RHS § 197 lõike 1

punkti 8 ja § 192 lõike 3 punkti 5 alusel ning jätta vaidlustaja vaidlustusmenetluse

menetluskulud hankijalt välja mõistmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

14. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et RHS § 197 lg 1 p 3 kohaldamise eelduseks on vaidlustuse

sisuliselt ehk de facto põhjendatuks tunnistamine, so hankija faktiline tegevus ja tegelik tahe. Kui

hankija on vaidlustatud otsuse tunnistanud kehtetuks vaidlustusega samadel alustel, on hankijal

kohustus tõendada, et see oli kantud muudest kui vaidlustuse esitamisega seonduvatest

asjaoludest.

Olukorras, kus kohus tuvastas, et riigihanke ja vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise

põhjuste puhul on tegemist kaebaja vaidlustuses esile toodud põhjendustega, vastustaja tunnistas

riigihanke ja vaidlustatud otsused kehtetuks pärast vaidlustuse esitamist ning koos riigihanke

kehtetuks tunnistamisega tunnistas selgesõnaliselt kehtetuks ka kaebaja vaidlustatud korralduse

(otsused), on vastustaja vaidlustuse oma tegevusega de facto põhjendatuks tunnistanud.

Halduskohus ei ole RHS 197 lg 1 p-i 3 eesmärki analüüsinud ega kaebaja vastavaid seisukohti

otsuses käsitlenud. Seisukoht, et kui kaebaja ei saa vaidlustusega nõuda riigihanke kehtetuks

tunnistamist, ei saa ka riigihanke kehtetuks tunnistamine olla käsitletav vaidlustuse põhjendatuks

tunnistamisena, on formaalne. Selline lähenemine ei ole sätte eesmärgiga kooskõlas ning muudab

sätte olulises osas sisutühjaks.

Asjaolu, et kaebaja ei saanud vaidlustuses formaalse nõudena nõuda riigihanke kehtetuks

tunnistamist, ei oma RHS § 197 lg 1 p 3 kohaldamise osas tähtsust. Riigihanke kehtetuks

tunnistamine oli kaebaja üks selgelt väljendatud eesmärke kogu vaidlustusmenetluse vältel,

sealhulgas taotles kaebaja vaidlustuses Rahandusministeeriumi teavitamist.

15. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja hinnangul tingis hankemenetluse kehtetuks tunnistamise pelgalt vaidlustuse esitamise

fakt, mitte vaidlustuse sisu või seal esitatud argumendid. Tulenevalt vaidlustuse esitamisest (RHS

§ 194 lg-st 4 koosmõjus §-ga 201) ei olnud vastustajal võimalik sõlmida eduka pakkujaga

hankelepingut nii, et seda oleks olnud võimalik asuda täitma riigihanke alusdokumentides

sätestatud tähtpäevast ehk alates 1. jaanuarist 2022.

VAKO on käesolevas haldusasjas õigesti märkinud, et kaebaja huvi, et vaidlusaluses riigihankes

ei sõlmitaks hankelepingut kellegagi, ei ole vaidlustusmenetluses kaitstav. Kaebaja on teadlikult

hankemenetlust perspektiivitu vaidlustusega n-ö torpedeerinud.

16. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb VAKO apellatsioonkaebusele vastu ja palub

jätta see rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

18. Kaebaja taotles VAKO-le esitatud vaidlustuses tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavalitsuse

16. detsembri 2021. a korralduse nr 676 resolutsiooni p-d 2 ja 3, s.o otsused Rakvere

Linnahoolduse OÜ pakkumus edukaks tunnistamise ja pakkuja kvalifitseerimise kohta.

Vaidlustus keskendus suuresti väitele, et Rakvere Linnahoolduse OÜ pakkumus on

põhjendamatult madala hinnaga. Lisaks märkis kaebaja, et Rakvere Linnahooldus OÜ-d ei saanud

kvalifitseerida, sest ta ei täida riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimust – tal puudub

heakorra- ja haljastustööde tegevusalal registreering Eesti Majandustegevuse registris. Kaebaja

osutas siinkohal, et majandustegevuse registris ei olegi võimalik registreerida tegevusalana

heakorra- ja haljastustööde tegemist, kuid ta jättis riigihanke alusdokumendid selles osas

vaidlustamata, sest ei kasutanud õigusnõustajat pakkumuse koostamise ajal.

19. Nendel asjaoludel leiab ringkonnakohus, et VAKO ja halduskohus märkisid põhjendatult, et

kaebaja vaidlustus oli suunatud hankemenetluse tulemust määravate otsuste kehtetuks

tunnistamisele, mitte hankemenetluse kehtetuks tunnistamisele tervikuna. Hankemenetluse

tingimusi saanuks kaebaja vaidlustada esitades vaidlustuse VAKO-le viis tööpäeva enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva (HKMS § 189 lg 2 p 2). Selleks tähtajaks vaidlustuse esitamata

jätmisel pidi kaebaja arvestama sellega, et hankemenetluse alusdokumentides sätestatud

hankemenetluse tingimused on hanke läbiviimisel ja pakkujate kvalifitseerimisel siduvad ka juhul,

kui need mõnes osas on õigusvastased. Pakkumuse edukaks tunnistamise ja eduka pakkuja

kvalifitseerimise otsuste vaidlustamisel ei saa kaebaja enam tugineda väitele, et hankemenetluse

tingimused on tema hinnangul õigusvastased. Seega on VAKO õigesti osutanud sellelegi, et

kaebaja VAKO-le esitatud vaidlustus ei saagi olla suunatud hankemenetluse tervikuna kehtetuks

tunnistamisele. Kaebaja ei saanud VAKO-le vaidlustuse esitamisega taotleda eesmärki, mille

saavutamiseks kohase õiguskaitsevahendi ta jättis (tähtaegselt kasutamata). Kehtiv õigus ei näe

siinkohal ette erisusi sõltuvalt sellest, kas pakkuja pakkumuste koostamise ajal kasutas

kvalifitseeritud õigusabi või mitte. Ringkonnakohus ei leia, et tegemist oleks sedavõrd keeruka

õigusliku küsimusega, et ettevõtjalt oodatava tavapärase hoolsuse rakendamisel kaebaja ei oleks

pidanud õigusabi kasutamata aru saama vajadusest võtta samme oma õiguste kaitseks. Ilmne on

see, et kaebaja pidi pakkumuse koostamisel aru saama, et tal ei ole võimalik täita

hanketingimustes nõutud majandustegevuse registris heakorra- ja haljastustööde tegevusalal

registreeringu tingimust. Seejuures ei saanud kaebaja eeldada, et hankemenetluse

alusdokumentides sätestatud tingimust ei rakendata või, et tal on võimalik hankemenetluses

edukalt osaleda tingimust täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebaja

käitumist ettevõtjalt oodatava hoolsuse standardile vastavaks, kui kaebaja tutvus hankemenetluse

tingimustega ajal, mis hankemenetluse alusdokumentide vaidlustamise tähtaeg oli juba möödas

või kui ta jättis välja selgitamata asjakohase õiguskaitsevahendi oma õiguste kaitseks.

20. Kaebaja võimalused taotleda hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistamise eesmärki ei

olnud siiski ammendunud ka vaidlustuse esitamise ajaks. Nagu kaebaja isegi osutas on

riigihangete seaduse 9. peatükiga pandud rahandusministeeriumile järelevalvepädevus riigihangete

seaduse täitmise üle. Kaebajal oli võimalus esitada rahandusministeeriumile järelevalveteade

(RHS § 207 lg 2) ning paluda rahandusministeeriumil kontrollida kaebaja väidet, et hankija

kavatseb sõlmida hankelepingu olukorras, kus hanketingimuste järgi ei saa kvalifitseerida ühtegi

pakkujat.

Kaebaja aga seda võimalust ei kasutanud. Kaebaja märkus vaidlustuses, et soovib, et VAKO

esitaks rahandusministeeriumile järelevalveteate, ei olnud VAKO-le sõltuvalt siduv sõltuvalt

vaidlustusmenetluse tulemusest. Seega võttis kaebaja ise järelevalveteadet esitamata jättes riski, et

tal ei õnnestu saavutada hankemenetluse tervikuna kehtetuks tunnistamise eesmärki.

21. Eeltoodud põhjustel ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga, et tema vaidlustust tuleks mõista

laiemalt, s.o et kaebaja taotles vaidlustusega oma õiguste kaitse eesmärki kaudselt ka

hankemenetluse kehtetuks tunnistamise ja uues hankes osalemise võimaluse kaudu. Kaebajal oli

tegelik võimalus kasutada õiguskaitsevahendit olukorras, kus tal ei olnud võimalik täita hankel

kvalifitseerumise tingimust. Kohase õiguskaitsevahendi kasutamise riski kannab kaebaja ise.

Kehtiv õigus ei toeta seisukohta, et kohase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmise tõttu tuleks

laiendada teiste õiguskaitsevahendite toimet ja/või omistada neile tavapärasest üldisem tähendus.

Seetõttu tuleb kaebaja vaidlustust piiritleda selles esitatud ja riigihangete seadusega kooskõlas

oleva nõude kaudu, mitte laiendada vaidlustuse nõuet või eesmärki vaidlustuse põhjenduste kaudu,

mis vaidlustuse nõudega otse ei seondu.

22. Vaidlust ei ole, et kaebaja vaidlustuse esitamise ajal nägi RHS 197 lg 1 koostoimes RHS § 198

lg-ga 1 ette vaidlustuse esitaja õigusabikulude jätmise hankija kanda põhjendatud ulatuses juhul,

kui hankija tunnistab vaidlustuse põhjendatuks.

Praegusel juhul vaidles hankija vastu vaidlustuses esitatud kaebaja väidetele parimaks tunnistatud

pakkumuse põhjendamatult madala hinna kohta. Samas möönis vastustaja, et vaidlustuse esitamise

tõttu ei ole võimalik sõlmida hankelepingut enne hankemenetluses kuupäevaliselt määratletud

lepinguperioodi algust ning, et hankemenetluse alusdokumentides pakkujate kvalifitseerimise

tingimuse sätestatud registreeringut majandustegevuse registris ei ole võimalik teha.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hankija sellega tunnistanud vaidlustust põhjendatuks ühegi

vaidlustuse nõude osas.

23. Hankija nõustus, et ainuüksi vaidlustuse esitamise fakti tõttu ei ole võimalik hankelepingu

tähtaegne sõlmimine ja seega ei saa hankega taotletud eesmärki saavutada ega hankemenetlust

lõpuni viia. Selline tagajärg oli vaidlustuse esitamisel sõltumata sellest, kas vaidlustus oli sisuliselt

põhjendatud või mitte. Hankija vaidlustatud otsuste õiguspärasus ei sõltu sellest, kas

hankemenetluse tulemuslik lõpuleviimine oli pärast vaidlustuse esitamist veel võimalik.

24. Hankija möönis, et hanke alusdokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tingimust ei

olegi võimalik täita. Jällegi ei sõltu hinnang hankija vaidlustatud otsuste õiguspärasusele sellest,

kas teistel pakkujatel oli võimalik kvalifitseerimise tingimust üldse täita. Nagu ringkonnakohus

eelnevalt selgitas oli pakkujatel võimalik hankemenetluse alusdokumente vaidlustada, kuid

kaebaja ega teised pakkujad seda õiguskaitsevahendit ei kasutanud.

25. Kokkuvõttes oli vaidlustusele vastuse esitamise ajaks hankijale selge, et hankemenetluse

tulemusena ei ole tal võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni parimaks tunnistatud pakkumuse

tegija, kaebaja ega ka ühegi teise pakkujaga. Nendel asjaoludel oli hankijal avar otsustusruum

hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks vastavalt RHS § 73 lg 3 p-le 6. Kuna hankemenetluse

kehtetuks tunnistamisega hankemenetlus lõpeb, siis on ilmne, et ühtlasi ammendus ka kõigi

hankemenetluse toimingute ja haldusakti õiguslik toime. Seetõttu ei ole õiguslikus mõttes

iseseisvat väärtust sellel, et koos hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega tunnistas hankija

kehtetuks ka oma 15. detsembri korralduse pakkumuse edukaks tunnistamise ja parima

pakkumuse teinud isiku kvalifitseerimise kohta. Olukorras, kus hankija tunnistas korralduse

kehtetuks hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu, ei ole põhjendatud tõlgendada korralduse

kehtetuks tunnistamist kaebaja vaidlustuse kaudselt põhjendatuks tunnistamisena. Seega ei vii

vaidlustuse põhjenduste kõrvutamine hankija VAKO-le esitatud seisukohtadega ega hankija 29.

detsembri 2021. a korralduse põhjendustega, samuti mitte 29. detsembri 2021. a korralduse

resolutsiooniga iseseisvalt järelduseni, et hankija oleks tunnistanud vaidlustuse otseselt või

kaudselt põhjendatuks.

Vastavalt on VAKO põhjendatult lõpetanud vaidlustusmenetluse RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg

3 p-i 5 alusel ning jätnud kaebaja õigusabikulud hankijalt välja mõistmata.

26. Ringkonnakohus osutab täiendavalt veel sellele, et kaebaja vaidlustuse väidetest ja

põhjendustest nähtub, et tema jaoks oli ettenähtav, et vaidlustuse esitamise korral ei ole

hankelepingu sõlmimine võimalik, arvestades hanketingimustes kuupäevaliselt sätestatud

lepinguperioodi. Seega pidi kaebaja vaidlustuse esitamisel arvestama sellegagi, et vaidlustuse

esitamise tulemusena hankija tõenäoliselt tunnistab hankemenetluse kehtetuks ning see omakorda

toob kaasa vaidlustuse läbi vaatamata jätmise. Selles olukorras pidi kaebaja arvesse võtma sedagi,

et riigihangete seadus ei näinud ette kaebaja õigusabi kulude hankijalt väljamõistmist. Oli kaebaja

otsustada, milliseid kulusid ta nendel asjaoludel pidas vajalikuks teha vaidlustuse esitamiseks.

Iseenesest on õige, et õiguskaitsevahendi kasutamisega seotud kulude või nende hüvitamise

mehhanism ei tohiks takistada õiguskaitsevahendi kasutamist. Ringkonnakohtu hinnangul see

praegusel juhul nii ei olnudki. Nimelt sai kaebaja tagasi vaidlustuse esitamisega seotud vältimatu

kulutuse – riigilõivu. Õigusabikulude suurust sai kaebaja aga reguleerida koostöös õigusabi

teenuse osutajaga.

27. Ringkonnakohtu hinnangul ei muutuks asja lahendus, kui vaidlustatud otsuse tegemise ajal

kehtinuks riigihangete seadus selle praeguses redaktsioonis, s.t koos RHS § 198 lg-ga 51. RHS §

198 lg 51 kohaselt, kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 8 alusel põhjusel, et hankija

on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud

õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja

kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud

põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või

otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse

esitamisest. Viidatud säte on analoogne HKMS § 108 lg-le 6, mille kohaldamispraktika järgi on

kaebaja kulude vastustaja kanda jätmiseks nõutav, et kaebuse esitamine oleks vaidlustatud

haldusakti kehtetuks tunnistamise määrav põhjus. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, tingis

vaidlustusega vaidlustatud hankija korralduse kehtetuks tunnistamise hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine, mitte vahetult vaidlustuse põhjendatus. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise

põhjuseks oli aga vaidlustusmenetlusest tingitud viivitus ühes riigihanke alusdokumentide

koostamisel tehtud eksimusega.

28. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus põhiosas rahuldamata. Siiski tuleb muuta

menetluskulude jaotust. Nimelt mõistis halduskohus kaebajalt vastustaja kasuks välja viimase

poolt kantud õigusabikulu 1260. Seejuures ei selgitanud halduskohus, miks ta peab põhjendatuks

õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt olukorras, kus kohtupraktikas on haldusorgani

õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt peetud õigustatuks üksnes juhul, kui vaidluse ese väljub

haldusorgani põhiülesannete raamest. Õigusabikulude väljamõistmist kaebajalt taotleb vastustaja

ka apellatsioonimenetluses.

RHS § 5 lg 2 p-s 2 on kohaliku omavalitsuse üksus nimetatud hankijana riigihangete seaduse

tähenduses. Seega laieneb vastustajale kohustus soetada teenuseid ja kaupu hankemenetluse kaudu

arvestades RHS §-s 14 sätestatud hanke piirmäärasid. Kalmistuseaduse § 6 lg-te 1 ja 3 kohaselt on

vastustajal kalmistu haldajana muu hulgas kohustus tagada kalmistu heakord. Seega kuuluvad nii

kalmistu hooldamine kui ka selleks vajaliku teenuse ostmiseks hankemenetluse korraldamine

vastustaja põhiülesannete hulka. Vastavalt ei ole õigustatud praeguses vaidluses vastustaja

kasutatud välise õigusabi kulude panemine kaebaja kanda ka juhul, kui kaebus jääb rahuldamata1.

Kohtumenetluses vaieldi kaebaja VAKO-s kantud õigusabikulude vastustaja kanda jätmise üle,

kuid vastustaja haldusakt, millest vaidlus alguse sai ei välju vastustaja põhitegevuse raamest.

Seetõttu tuleb vastustaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Ringkonnakohus tühistab selles

osas halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega jätab vastustaja menetluskulud halduskohtus

vastustaja enda kanda. Samuti jäävad vastustaja kanda tema õigusabikulud

apellatsioonimenetluses.

1 RKHK 24. märtsi 2021. a otsus asjas nr 3-18-867 (p 24 ja seal viidatud praktika)

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad

ka kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/