1-23-7259/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2024 Jõhvi

Kriminaalasja number

1-23-7259 (22244000942)

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Kohtuistungi sekretär

Tõlk

Ingrid Koddo

Marina Davõdovitš

Kriminaalasi

Aleksei Mihhejevi süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi

üldmenetluse korras

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Paul Pikma

Süüdistatav

Kaitsja

Istungi toimumise aeg

Aleksei Mihhejev, ik 37707032240, elukoht xxx, xxx,

xxx, emakeel – xxx keel, töökoht xxx, kriminaalkorras

karistamata.

Tõkend – puudub

Advokaat Madis Mahlapuu

15.04.2024, 16.04.2024, 18.04.2024

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 311, 312, 313, 315 kohus

O T S U S T A S:

1. ALEKSEI MIHHEJEV süüdi tunnistada KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista talle

karistuseks 10 kuud vangistust.

2. KarS § 74 lg 1-3 alusel mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 2 kuud

ning ülejäänud vangistuse osa 8 kuud mitte pöörata täitmisele, kui Aleksei

Mihhejev 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Katseaja algus 30.05.2024.

3. Määrata Aleksei Mihhejev katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna

juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

4. Koheselt kandmisele kuuluvat karistusaega arvestada alates karistuse kandmisele

ilmumise päevast.

KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdismõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab

karistuse kandmiseks ilmuma.

5. Kohaldada vastavalt KrMS § 310¹ ja võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu

eraelu või muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 2 (kaks) aastat

alates otsuse jõustumisest, keelates Aleksei Mihhejevil lähenemise Q Qle ja

keelates temaga suhtlemise. Q Qga juhuslikul kohtumisel on Aleksei Mihhejev

kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma.

6. Asitõendid:

-

6 CD-R plaati – jätta kriminaalasja juurde.

7. Rahuldada advokaadi Madis Mahlapuu taotlus ja määrata tema poolt

kaitsealusele Aleksei Mihhejevile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus

menetluses osalemise eest 1489,86 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses

osalemise eest 930 eurot, kaitsja kulud (sõidukulu, ajakulu majutuskulu) 295,16

eurot, käibemaks 264,70 eurot).

8. Välja mõista Aleksei Mihhejevilt menetluskulud:

1230 eurot sundraha,

216 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses

395,28 + 1134,60 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses.

KrMS § 180 lg 1 alusel jätta riigi kanda ülejäänud kaitsja kulud summas 355,26 eurot.

9. Menetluskulud summas 2975,88 eurot tuleb tasuda ositi 12-kuulise tähtaja jooksul

alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

SEB pangas nr EE351010052031000004

SWEDBANK EE522200221013264447

LUMINOR BANK EE401700017002872300

LHV Pank EE957700771001523585

Maksekorraldusele märkida viitenumber ...

ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr,

menetluskulud.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 31. maist 2024.a.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse

kättesaamisele järgnevast päevast.

Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 30.

maist 2024.a.

I Süüdistus

Aleksei Mihhejevit süüdistatakse ja on antud kohtu alla selles, et tema ajavahemikul

07.08.2022 kuni 20.02.2023 järjepidevalt otsis vastu Q Q tahtmist Q Qga kontakti ning jälitas

ja muul viisil sekkus kannatanu eraellu, millega oluliselt häiris ja hirmutas Q Qt.

- 07.08.2022 kella 21:30-22:00 paiku parkis Aleksei Mihhejev tanklas xxx, oma sõiduki

nii, et see sulges Q Q sõidukile väljasõidu ning karjus ja solvas teda kõrvalise isiku kuuldes.

- 11.08.2022 kella 06:15 paiku viibis Aleksei Mihhejev Q Q elukoha juures ning nähes Q

Qt järgnes Q Q sõidukile. xxx kaupluse juures aadressil xxx Aleksei Mihhejev peatas oma

sõiduki nii, et see sulges Q Q sõidukile väljasõidu. Aleksei Mihhejev tuli Q Q sõiduki juurde

ja nõudis, et viimane teeks sõiduki ukse lahti, karjus, sõimas ja sülitas kannatanu suunas,

samuti sülitas sõiduauto peale ja tagus vastu sõidukit.

- 11.08.2022 kell 13:57 Aleksei Mihhejev saatis Q Q veebikeskkonda xxx ähvardava

sõnumi, ähvardades, et kannatanu elu muutub põrguks.

- 13.08.2022 ajavahemikul kell 23:00 kuni 14.08.2023 kell 10:47 Aleksei Mihhejev

sülitas Q Q sõidukile, mis oli pargitud Q Q elukoha maja juures xxx.

- 31.08.2022 kella 06:05 paiku Aleksei Mihhejev oma sõidukiga sõitis Q Q elukoha

juurde xxx, kui viimane oli majast väljumas. Q Q ei julgenud välja minna, pani trepikoja ukse

kinni ja kuulis kuidas Aleksei Mihhejev õues valju häälega solvas teda.

-

09.09.2022 kella 07:30 paiku Aleksei Mihhejev õidukiga Dacia sõitis Q Q elukoha

juurde xxx, kus hoovis peatus Q Q sõiduki kõrval ning viskas unenäopüüdja sõiduki peale.

- 15.09.2022 kella 19:15 paiku Aleksei Mihhejev oma sõidukiga sõites järgnes Q Q

sõidukile Jõhvist kuni Q Q elukohani xxx. Teel Aleksei Mihhejev tegi ohtlikke

sõidumanöövreid millega hirmutas Q Qt. Kui Q Q parkis oma sõiduki elukoha juures, siis

Aleksei Mihhejev parkis oma sõiduki selle kõrvale, tegi kõrvalistuja akna lahti ning valju

häälega solvas kannatanut kõrvaliste isikute kuuldes ja lahkus alles siis, kui Q Q helistas

häirekeskusesse.

- 16.11.2022 kella 22:59 paiku Aleksei Mihhejev oma sõidukiga sõites järgnes Q Q

sõidukile Kohtla-Järvel kuni xxx poeni, peatas oma sõiduki viimase sõiduki kõrval. Aleksei

Mihhejev läbi oma sõiduki avatud akna valju häälega solvas kannatanut kõrvaliste isiku

kuuldes ja lahkus alles siis, kui kannatanu helistas häirekeskusesse.

- 01.01.2023 kella 01:00 paiku Aleksei Mihhejev sõitis sõidukiga korduvalt Q Qst mööda

xxx ja xxx tn ristmikul Kohtla-Järvel ja häiris teda oma tegevusega. Seejärel Aleksei

Mihhejev järgnes kannatanule ja xxx juures tegi sõiduki juhipoolse akna lahti ning sõimas ja

solvas kannatanut ja lahkus alles siis, kui sai aru, et Q Q helistab häirekeskusesse.

- 20.02.2023 ajavahemikul kella 21:19 kuni 21:25 paiku Aleksei Mihhejev oma

sõidukiga sõitis Q Q elukoha juurde xxx kus viimane oli oma tuttavaga viimase sõiduautos.

Aleksei Mihhejev peatas oma sõiduki nende kõrval ja solvas kannatanut.

Seega Aleksei Mihhejev pani tahtlikult toime KarS § 157³ lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo– s.o teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise ja

muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumises, kui selle eesmärk või

tagajärg on teise isiku hirmutamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub

käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis.

II Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest.

Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse

ning süü tasandite kontrollimisele.

Süüdistatav Aleksei Mihhejev ennast süüdi ei tunnistanud.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on

seisukohal, et Aleksei Mihhejevile esitatud süüdistus on tõendamist leidnud, tema poolt

toimepandud tegu on õigesti kvalifitseeritud ning Aleksei Mihhejev tuleb süüdi mõista.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid

nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele

tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Aleksei Mihhejevit süüdistatakse selles, et ajavahemikul 07.08.2022 kuni 20.02.2023 (10

episoodi) otsis tema järjepidevalt vastu Q Q tahtmist Q Qga kontakti ning jälitas ja muul viisil

sekkus kannatanu eraellu, millega oluliselt häiris ja hirmutas Q Qt.

Kohus loeb kohtuistungil kõiki uuritud kirjalikke tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks.

Tõendid on lubatavad, on jälgitav dokumentaalsete tõendite päritolu, ning kohtul puudub alus

kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kannatanu Q Q ja tunnistaja W Q ütlused langevad kokku

omavahel, ütlustes ei ole vastuolusid, ütlused on kinnitatud teiste kriminaalasjas kogutud

tõenditega - asitõendite vaatluse protokollidega, milles vaadeldi xxx turvakaamera videot,

kõnesalvestusi hädaabinumbrile, xxx turvakaamera salvestust, fototabeliga ja vestluse

väljavõttega. Kohus loeb kannatanu ja tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks tõenditeks ja tugineb

nendele kohtuotsuse tegemisel.

Kannatanu Q Q ütluste kohaselt oli ta Aleksei Mihhejeviga suhtes alates 2020 kuni suveni

2022. Ta ütles Aleksei Mihhejevile, et tal on teine mees, kellega tahab suhet luua. Pärast seda

nad ei suhelnud, kuni Mihhejev nägi neid tanklas 07.08 ja sõitis juurde. Autos oli kannatanu

sõber. Ta nägi, kuidas Mihhejev keeras xxx tanklasse ja keeras tema auto ette. Ta läks

Mihhejevi juurde ja küsis, mis tahab, palus et ta midagi ei korraldaks. Mihhejev suhtles valjult

ja agressiivselt, solvas teda. Kannatanu oli häiritud, hirmul ja nördinud. Tanklas oli ka teisi

inimesi ja ta oli häiritud sellisest kohtlemisest. Mihhejev sõitis ära, kuid tuli siis tagasi ja jäi

seisma tema auto kõrval kaasistuja ukse juures ja üritas tema sõbraga rääkida. Aleksei solvas

sõpra ja sõitis ära.

Kannatanu ütlusi tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 8-12) milles vaadeldi CD-R plaadil

olevat xxx AS turvakaamera videot, kus on näha, et 07.08.2022 kell 21:55:05 jõuab tankla

territooriumile tume sõiduauto reg. nr xxx. Juhipoolsest uksest väljub naisterahvas ja liigub

tema ees parkinud sõiduki juurde ning hakkab läbi avatud akna rääkima juhiga. Kell 21:55:35

hakkab naine minema enda sõiduki poole ja eesolev sõiduk hakkab ära sõitma, kuid järsult

peatub. Nii mitu korda. Samuti on näha, et tanklas autot tankinud võõras meesterahvas pöörab

tähelepanu naisele ja sõidukis istuvale mehele. Naine keerab ringi, läheb uuesti sõiduki juurde,

vestlevad. Kell 21:55:52 sõidab ees seisnud sõiduk ära ja naine läheb enda auto juurde.

Aleksei Mihhejevi ütluste kohaselt läks ta 07.08.2022 tanklasse kohvi jooma ja ei näinud Q Qt

enne, kui ta ise tema auto juurde tuli. Ta nägi Q autos teist meest. Neil oli Qga sel ajal ja ka

pärast seda veel seksuaalsuhe. Tema Qt ei solvanud, rääkis tema mehega. Kohus ei pea

süüdistatava ütlusi usaldusväärseks, kuna xxx turvakaamera salvestiselt on näha, et

süüdistatava auto peatub kannatanu auto ees, kui kannatanu istub autos ning kannatanu väljub

alles pärast oma autost ja läheb süüdistatava auto juurde. Samuti ei saanud süüdistatav rääkida

enda autost kannatanu autos kõrvalistmel istunud kannatanu sõbraga, kuna kõrvalistuja aken

oli kinni ja süüdistatav autost ei väljunud. On näha, et omavahel vestlevad süüdistatav ja

kannatanu ning ajal, mil kannatanu hakkab minema oma autosse, on süüdistatava nägu

pööratud kannatanu suunas ja tema poole pöörduvad nii kannatanu kui ka teise tankuri juures

tankinud kõrvaline meesterahvas. Seega peab kohus usutavaks kannatanu ütlusi, et Aleksei

Mihhejev karjus ja solvas teda.

Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 11.08 kell 6.30 hommikul hakkas ta tööle sõitma ja nägi et

süüdistatav sõidab talle järele. Ta keeras kaupluse xxx parklasse ja süüdistatav samuti, parkis

tema auto ette, tuli kannatanu auto juurde ja hakkas teda valjult solvama. Kannatanu pani

uksed seest lukku ja palus ennast rahule jätta. Aleksei Mihhejev muutus agressiivsemaks, tiris

linke, tagus autot jalgadega, lõhkus auto peegli. Pärast seda süüdistatav sülitas auto peale ja

ütles, et kannatanul on 2 võimalust, kas linnast ära kolida või sooritada enesetapp. Hiljem olid

kõned ja väga ebameeldiv sõnum, mida nägi alles siis kui uurija püüdis kustutatud sõnumeid

taastada. Ta oli Aleksei Mihhejevi igal pool ära blokeerinud.

Fototabelist lk 54-55 nähtub, et 11.08 on saadetud sõnum tekstiga „aga sinul algab põrgu,

võõra õnnetuse najal oma õnne üles ei ehita“. Q Q selgitas, et tegu on temale

suhtlusvõrgustikus xxx Aleksei Mihhejevi poolt saadetud sõnumiga.

Aleksei Mihhejev ütluste kohaselt 11.08.22 tõi ta xxx töölise xxx ja nägi xxx kaupluse parklas

Q autot. Kuna ta eelmisel päeval kohtus selle mehega, siis tahtis saada Qlt selgitusi, sõimas

teda. Ei oska öelda, kas sülitas tema suunas, sülitas tema olme peale. Autot ei löönud.

13.08.2022 episoodi kohta avaldas kannatanu, et tema ise ei näinud, kuidas Mihhejev tema

autole sülitas, kuid kuna autole olid pandud ka tema poolt süüdistatavale kingitud asjad, siis

arvab, et sülitas Mihhejev. Kohus leiab tõendatuks, et teo pani toime Aleksei Mihhejev

kaudste tõendite pinnal. Peale autol leitud kannatanu asju, kaudselt kinnitab A.Mihhejevi tegu

tema eelnev ja järgnev käitumine – tema negatiivne suhtumine Q Q suhtes, tema soov solvata

ja alandada kannatanut, 11.08.2022 episoodis tema käitumine, kui ta sülitas ka kannatanu

auto peale, 09.09.2022 pani ta kannatanu auto katusele unenäopüüdja.

Aleksei Mihhejevi ütluste kohaselt ei ole tema kannatanu autole 13-14.08 sülitanud.

Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 31.08.2022 vara hommikul väljus ta sissekäigust, rääkis

telefonis sõbraga ja märkas Mihhejevi autot kiiresti lähenemas. Mihhejev jälitas teda, kuna

seisis erasektori juures, kust on näha kui ta sissekäigust väljub ja hakkas sõitma. Valge xxx on

Mihhejevi tööauto, millega sõitis tema üksinda. Ta sisenes trepikotta, kuulis, et Mihhejev

karjub midagi, kuid ei kuulnud mida, kuna sulges ukse. Kedagi rohkem õues ei olnud.

Kannatanu tundis hirmu, sest sulges ukse ja ei väljunud tol momendil sissekäigust.

Aleksei Mihhejevi ütluste kohaselt 31.08 kella 6 ajal sõitis ta koju öisest vahetusest, nägi Qt ja

kui mööda sõitis, ütles läbi avatud akna „Tere, paljude meeste armastaja“.

Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 09.09.2022 hommikul leidis ta oma auto katuselt

unenäopüüdja, mille ta kinkis varasemalt Mihhejevile. Samal ajal möödus temast aeglaselt

valge auto, mis oli sarnane Mihhejevi tööautole. Ta pildistas unenäopüüdjat ja saatis uurijale.

Kannatanu ütlused on tõendatud fototabeliga lk 53, millel on näha auto katusel olev

unenäopüüdja.

Aleksei Mihhejev ütluste kohaselt tema kannatanu autole unenäopüüdjat ei pannud, kuna seda

ei olnudki sel ajal tema käes, Q võttis selle tagasi, kui nad lahku läksid.

Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 15.09.2022 Aleksei Mihhejev pikema aja jooksul jälgis teda,

kui ta tõi lapsi trennist koju. Märkas xxx poole keerates, et Mihhejev sõidab talle järgi.

Kukruse kandis sõitis Mihhejev tema auto kõrvale ja tahtis teda teelt välja puksida. Ees istus

tema sõber, taga tütar ja noorem poeg. Mihhejev samal ajal žestikuleeris ja ebameeldivalt

naeratas, ta tundis hirmu, kuna kiirus oli suur ja võis teelt välja sõita. Mihhejev tegi 2 järsku

liigutust ja siis andis gaasi ja sõitis ära. Kui ta oma maja juurde jõudis, jäi sõbraga välja

rääkima, tuli Mihhejev autoga, avas akna ja viskas välja kruusi, ütles, et ei ole enam vaja.

Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja W Q ütlused, et 15.09.2022 võttis ema teda

trennist peale ja nad sõitsid Jõhvist Kohtla-Järvele. Enne Kohtla-Järvet silla tõusul takistas

mingi auto neil teed, mees näitas keskmist sõrme ja sõitis ära. Tal tekkis hirm, kuna lendasid

peaaegu teelt välja. Ema ütles, et see on Aleksei. Kui nad jõudsid maja juurde ja läksid

vennaga trepikotta ja ema oli veel autos, nägi et Aleksei tuli oma autoga, seisis ema auto

korvale, tegi akna lahti ja hakkas mingit prügi viskama ja karjuma. Emal oli hirm, kuna ta

ammu kartis seda meest. Ema rääkis, mis Mihhejev oli ka enne teinud, et ta kogu aeg jälitas

teda, karjus tema peale, sülitas auto peale. Teel ei olnud mingeid takistusi, mis oleks

Mihhejevit sundinud selliseid manöövreid tegema. Samal õhtul kirjutas ta juhtunust xxx

sõpradele.

Tunnistaja ütlusi kinnitab väljavõte tema 15.09.2022 vestlusest (lk 66-69), mille kohaselt ema

endine elab neist ülejärgmises majas ja jälitab ema pärast lahkuminemist, sõidab autoga järele,

ootab sissekäigu juures. Trennist sõites keeras ta neile ette. Maja juures avas akna ema

praegune sõber ja aknasse lendas prügi ja solvangud.

Vaatamata sellele „vestlusest väljavõte“ (lk 66-69) on lisatud tõendina alles kohtuistungil

täiendavate tõendite esitamise staadiumis, on kohtu hinnangul väljavõte lubatav tõend.

Prokurör põhjendas, et ei teadnud antud tõendist varem ja palus lisatõendi toimiku juurde.

Kohus luges seda põhjendatuks, sest kohtuistungil tunnistaja W Q, andes ütlusi 15.09.2022 a.

kohta, seletas, et kirjutas juhtunust sõbrale ja tal on see vestlus telefonis siiani olemas. Kohtul

puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlustega on tuvastatud

tõendi päritolu ja autentsus. Seega on tunnistaja W Q oma sõbraga vestlusest väljavõte on

tõendiks käesolevas kriminaalasjas, mis kinnitab kannatanu ütlusi.

Lisaks kinnitab kannatanu ütlusi asitõendi vaatlusprotokoll (lk 13-20), millega vaadeldi

hädaabikõne kõnesalvestust 15.09.2022 (tel. xxx), kus helistab naisterahvas (Q Q) ja teatab, et

teda jälitab 20 minutit sõiduauto xxx nr xxx ning tal on selle isiku suhtes algatatud

kriminaalmenetlus. Aleksei Mihhejev sõitis xxx maja juurde tema auto juurde, viskas kruusiga

ja karjus midagi. Enne seda tekitas maanteel sõites avariiohtliku olukorra.

Aleksei Mihhejev selgitas, et 15.09 nägi ta Qt roolis Ahtmes ja pärast seda nägi tema autot

viaduktil ja kui Kukruse viaduktilt alla sõitsid Kohtla-Järve poole, Q auto millegi pärast

kiirendusrajal ei kiirendanud, kui ta hakkas mööda sõitma oli sunnitud ületama kiirust, pani

vasaku suuna sisse ja keeras vasakusse ritta. Arvab, et Q meelega vähendas kiirust.

Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 16.11.2022 õhtul sõitis ta autoteenindusse xxx tänavale ja

nägi süüdistatavat ringteel enne xxx poodi. Ta sõitis teeninduse hoovi ja süüdistatav tuli järgi.

Aleksei Mihhejev solvas teda. Ta tundis ebameeldivust ja hirmu, helistas politseisse.

Kannatanu ütlusi kinnitavad asitõendi vaatlusprotokollid (lk 21-25, 26-34) milles vaadeldakse

16.11.2022 hädaabikõne kõnesalvestusi, kus helistab naisterahvas (Q Q) ja teatab, et teda

jälitab taas Aleksei Mihhejev, kelle suhtes on juba kriminaalasi algatatud. Mees sõidab neile

järele ja solvab.

Aleksei Mihhejev selgitas, et 16.11.2022 nägi ta Q kavaleri autot ja sõitis talle järgi, et temaga

rääkida. Autos oli ka Q.

Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 01.01.2023 kella 1 paiku oli ta Mõisa teel ja Aleksei

Mihhejev sõitis talle vastu, keeras ringi, peatus ja rääkis temast väga inetult, sõimas litsiks,

loomaks jne. Ta oli solvunud ja hirmunud. Helistas politseisse.

Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 35-41) milles vaadeldi 01.01.2023

hädaabikõne kõnesalvestust, kus naisterahvas teatab, et Aleksei Mihhejev sõimas teda taas

tänaval ja kui kuulis, et ta helistab politseisse, sõitis minema.

Aleksei Mihhejev selgitas, et 01.01.2023 sõitis ta vanemate juurest koju ja xxx tänaval nägi

Qt. Pakkus talle kuulata salvestist kõnelusest tema sõbraga, kuid ta keeldus ja hakkas

vihmavarjuga autot lööma. Ta sõitis minema, ei näinud, et Q oleks kuhugile helistanud.

Lisaks avaldas kannatanu Q Q, et 20.02.2023 õhtul oli ta tuttava autos maja ees. Ta nägi

küljepeeglist lähenemas Aleksei Mihhejevi autot. Süüdistatav üritas midagi karjuda ja sõitis

oma maja suunas, keeras ringi ja sõitis tagasi, sõitis maja taha, keeras ringi ja sõitis tagasi auto

juurde, üritas midagi karjuda. Sõber väljus autost, et küsida, mis probleemid on. Aleksei

Mihhejev solvas kannatanut, millest ta tundis ebameeldivust, solvumist ja alandust. Pärast

viimast episoodi on Aleksei Mihhejev ühel korral teel signaali andnud.

Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (lk 42-45) milles vaadeldakse xxx

turvakaamera 20.02.2023 salvestust, kus on näha, et kell 21:19:26 õuealal seisab hele

sõiduauto, tuled põlevad ning kaamera vaatevälja sõidab tume sõiduk (paremalt) ning kaob

kaamera vaateväljast kell 21:19:36. Kell 21:24:28 on näha sama heledat autot, tume sõiduauto

sõidab (vasakult) heleda sõiduauto juurde ja peatub kell 21:24:33, avab kõrvalistuja esiakna.

Kell 21: 24:49 hakkab tume sõiduk liikuma. Kell 21:25:34 sõidab tume sõiduk taas kaamera

vaatevälja ja peatub paralleelselt heleda sõidukiga. Kell 21:25:39 väljub juhipoolsest uksest

meesterahvas ja liigub tumeda sõiduki juhi akna juurde, mis on avatud. Kell 21:25:55 hakkab

tume sõiduk liikuma.

Aleksei Mihhejev selgitas, et 20.02.2023 sõitis ta mööda xxx majast sõbra juurde, kes elab

kõrvalmajas. Nägi xxx Qt ja arvas, et ta on seal koos xxx, kuid nägi teist meest ja seetõttu

peatus auto juures, et avaldada mehel solidaarsust ja hoiatada, et tema suhtes plaanitakse

kuritegu.

Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole usaldusväärsed, ei lange kokku teiste asjas kogutud

tõenditega, süüdistatav annab ennast õigustavad ütlused kriminaalvastutuse vältimise

eesmärgil. Aleksei Mihhejev tunnistas, et suhtles kannatanuga kõrgendatud toonil, sõimas

teda, kuid ei pea neid solvavateks. Ta ei otsinud tahtlikult kontakti kannatanuga, ei jälitanud

teda.

KarS § 1573 lg 1 objektiivse koosseisu moodustavad järgmised alternatiivsed teod: kontakti

otsimine kannatanuga, kannatanu järgimine, kannatanu eraellu sekkumine. Kohtu hinnangul

kogutud tõendite alusel on leidnud kinnitamist, et Aleksei Mihhejevi tegu oli suunatud teisele

isikule – Q Qle. Aleksei Mihhejev otsis kannatanu Q Qga kontakti, lähenedes temale iga kord,

kui nägi (isegi kui möönda, et tegu oli juhuslike kokkusaamistega). Lisaks on nõutav, et tegu

oleks toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning korduvalt või järjepidevalt. Q Q avaldas, et

ta ütles süüdistatavale, et ei soovi temaga suhelda ja blokeeris ta igal pool ära. Vaatamata

sellele otsis süüdistatav ikkagi kontakti kannatanuga ja kirjutas temale häiriva sõnumi, mis

kannatanuni kohe ei jõudnud, kuna ta oli süüdistatava ära blokeerinud. Sõnumist sai ta teada

alles pärast seda, kui uurija taastas kustutatud sõnumid. Peale selle on tegu toime pandud

korduvalt ja järjepidevalt, kuna Aleksei Mihhejevit süüdistatakse 10 episoodi toimepanemises

ning see toimus pikema perioodi jooksul – alates 07.08.2022 kuni 20.02.2023, s.o poole aasta

jooksul. Aleksei Mihhejev oma tegedega sekkus pidevalt Q Q eraellu.

Samuti on kohtu arvates täidetud ka teo tagajärg, kuna kannatanu tundis hirmu, alandust ja oli

väga häiritud süüdistatava käitumisest. Q Q avaldas, et ta kartis Aleksei Mihhejevit, kuna

teadis, et ta oli endise naise suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud ning samuti alandasid teda

Aleksei Mihhejevi poolsed solvavad väljendid.

Kohus leiab, et ülaltoodud tõenditega on leidnud tõendamist, et Aleksei Mihhejev

ajavahemikul 07.08.2022 kuni 20.02.2023 järjepidevalt otsis vastu Q Q tahtmist Q Qga

kontakti ning jälitas ja muul viisil sekkus kannatanu eraellu, millega oluliselt häiris ja

hirmutas Q Qt.

Kohtu hinnangul puuduvad Aleksei Mihhejevi teos KarS §-s 137 sätestatud kuriteo koosseisu

tunnused.

Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani Aleksei Mihhejev kuriteo toime otsese tahtlusega

KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et

teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Aleksei

Mihhejev tahtlikult otsis kannatanuga kontakti pikema aja jooksul, lähenedes temale iga kord,

kui teda nägi ning selle tagajärjeks oli kannatanu hirmutamine, alandamine ja häirimine.

Aleksei Mihhejev, olles teadlik, et tema ja Q Q suhted on lõppenud, et Q Q ei soovi temaga

suhelda, järjepidevalt ja sihikindlalt sekkus kannatanu eraellu, alandas Q Qt ning oluliselt

häiris tema elu.

Kohtu seisukohta kinnitab ka Aleksei Mihhejevi käitumine kohtuistungil, kus ta pidevalt segas

vahele nii kannatanule kui ka kohtule. Ka kohtuistungil oli näha, et kannatanu oli süüdistatava

käitumisest häiritud ja kartis teda. Kohus oli sunnitud mitme hoiatuse järel süüdistatava

kohtuistungilt kuni ütluste andmiseni eemaldama.

Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

III Kohtu seisukoht karistuse ja lähenemiskeelu osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd

ja leiab, et süüdistatavate käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlaste isikuid ja võimalust mõjutada süüdlasi

edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel

silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas KarS § 56 lg 2 asjaoluga, mille järgi

vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema

karistusega.

Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse

mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle

tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud

põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see

reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid

erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest

tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06).

KarS § 1573 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo otsese tahtlusega. Aleksei Mihhejevi poolt

toimepandud kuritegu oli põhivabaduse vastu ja isikuvastane, kuna häiris teise isiku elu.

Karistusregistri väljavõtte (lk 3) kohaselt puuduvad Aleksei Mihhejevil kehtivad karistused,

kuid tal on 3 arhiveeritud kriminaalkaristust, sh ka isikuvastaste kuritegude toimepanemise

eest.

Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS § 57 ja § 58 mõttes puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, mis on kohtu hinnangul rohkem kui

keskmine, kuna tegu oli toime pandud pikema aja jooksul, tahtlikult ja sihikindlalt,

süüdistatava isikut, samuti KarS § § 1573 lg 1 sanktsiooni keskmist määra (6 kuud

vangistust), raskendava ja raskendava asjaolu puudumist ning lähtub kohus õiguskorra

kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. Samuti arvestab kohus, et Aleksei Mihhejevi teod ei toonud kaasa raskeid

tagajärgi.

Prokurör palus mõista Aleksei Mihhejevile 10 kuu pikkuna vangistus, mis pöörata täitmisele

osaliselt kohtu määratavas suuruses ning ülejäänu osas kohaldada käitumiskontrolli.

Kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale Aleksei Mihhejevile vangistus sanktsiooni

keskmisest suuremas määras, so 10 kuud vangistust, kohaldades KarS § 74 lg 1-3 sätteid ning

mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 2 kuud ning ülejäänud vangistuse osa 8

kuud mitte pöörata täitmisele, kui Aleksei Mihhejev 1-aastase katseaja jooksul ei pane toime

uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud

kontrollnõudeid.

Prokurör esitas kohtule kannatanu Q Q arvamuse kokkuleppemenetluse kohta (lk 70), mille

kohaselt soovib, et süüdistatav ei läheneks temale ja lastele. Q Q kinnitas soovi

lähenemiskeelu kohaldamiseks ka kohtuistungil. Prokurör taotles kohaldada Mihhejevi suhtes

lähenemikeeldu kannatanule Q Qle.

Kaitsja vaidles vastu sellele, et nimetatud kirjalikku arvamust saaks arvestada lähenemiskeelu

kohaldmise taotlusena. Kohus antud juhul kaitsjaga ei nõustu. Kohtuistungil avaldas

kannatanu, et soovib lähenemiskeelu kohaldamist, samuti on ta sellest taotlenud ka tema poolt

kokkuleppemenetluse kohta antud arvamuses (lk 70).

Kohus nõustub prokuröriga, et Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb lähenemiskeelu

kohaldamisel vaadata süüdistuse sisu. KrMS § 3101 lg 1 kohaselt kohaldatakse

lähenemiskeeldu isikuvastases või alaealise vastu toime pandud kuriteos ning kohus on

kindlaks teinud, et Aleksei Mihhejev pani toime põhivabaduste rikkumise. Vaatamata sellele

peab kohus, lähtudes käesoleva asja asjaoludest põhjendatuks kohaldada lähenemiskeeldu, et

kaitsta kannatanu eralu ja isikuõigusi.

Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud ähvardamise ja vägivalla kasutamise eest

endise abikaasa suhtes. Karistus on kustunud, kuid see iseloomustab A.Mihhejev käitumist

naisterahvaste suhtes. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Aleksei Mihhejev korduvalt,

intensiivselt, kannatanus hirmu, alandust ja solvangut tekitades ning tema vaimset tervist

ohustades, rikkus Monija Q eraelu ja seetõttu pole kahtlust, et lähenemiskeelu kohaldamine on

põhjendatud. Lähenemiskeelu kohaldamist enda suhtes on taotlenud kannatanu ise. VÕS §

1055 ja KrMS § 310¹ alusel leiab kohus, et kannatanu Q Q eraelu kaitseks on vajalik Aleksei

Mihhejevile kohaldada lähenemiskeeldu tähtajaga 2 aastat. Kohus leiab, et põhjendatud on

keelata Aleksei Mihhejevil lähenemise Q Qle ja temaga suhtlemise. Q Qga juhuslikul

kohtumisel on Aleksei Mihhejev kohustatud kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduma.

IV Kohtu seisukoht asitõendite ja menetluskulude osas

Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava

vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu asitõend, mille

kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu

asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.

Asitõenditeks on:

6 CD-R plaati – jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral

süüdimõistetu.

Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4, 9 on antud kriminaalasjas tekkinud järgmised

menetluskulud: sundraha 1230 eurot, Aleksei Mihhejevi kaitsja vandeadvokaadi Madis

Mahalapuu kaitsjatasu kohtueelses menetluses 216 eurot ja kaitsjatasu kohtumenetluses

1885,14 eurot (395,28 + 1489,86). Aleksei Mihhejevilt kuuluvad väljamõistmisele sundraha

1230 eurot, kaitsjatasu kohtueelses menetluses 216 eurot ja kohtumenetluses 1529,88 eurot.

Osa kaitsjatasust kohtumenetluses sõidukulude, ajakulu ja majutuskulu eest summas 355,26

eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluskulude välja mõistmisel arvestab kohus süüdistatava varalist seisundit ja

resotsialiseerimisväljavaateid ning lubab tal tasuda need 12 kuu jooksul alates otsuse

jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Larissa Prokopenko

kohtunik