2-24-4191/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-4191

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

30. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4191

Tsiviilasi

I. I. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik I. I. (isikukood xxxxxxxxx; elukoht xxxxxx xx-

xxxxxxxxxxxxx;

telefon

xxxx xxxx;

e-post

xxxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

usaldusisik Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3 IV korrus, 51013

Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja I. I. (isikukood xxxxxxxxx) pankrot kell 12.00 ja algatada I. I. kohustustest

vabastamise menetlus.

2. Määrata usaldusisiku Tiia Kalause töötasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks

176,66 eurot, kokku 979,66 eurot.

3. Välja mõista usaldusisiku tasu 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku

979,66 eurot, CiviLex OÜ-le (registrikood 12088721, KMKR number EE101555577, Swedbank AS

arvelduskonto nr EE312200221055387366) I. I. pankrotivarast.

4. Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalaus (CiviLex OÜ, Soola 3

IV korrus, 51013 Tartu; telefon 740 7662, 504 6694; e-post tiia.kalaus@civilex.ee).

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. juunil 2024 kell 11.00 J. Liivi 4 Tartus Tartu

kohtumaja saalis nr 105.

6. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue

pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist

oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002

lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta

üksnes haldur.

7. Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja

võlanimekiri.

8. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 30. mail 2025.

9. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara

kohta (FIMS § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab

kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta

määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada

mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49

lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need

pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku

varale.

10. Jätta menetluskulud I. I. kanda.

11. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-

tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale

võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

1. I. I. (avaldaja/võlgnik) esitas 14.03.2024 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse

(tsiviilasi nr 2-24-4191).

Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ja alaealisi ülalpeetavaid tal ei ole. Võlgnik asub alates

09.04.2024 tööle aktsiaseltsis xxxxxx. Hetkel on võlgniku sissetulekuks töötuskindlustushüvitis

660 eurot, mille kohtutäitur arestib võlgniku sõnul terves ulatuses. Võlgade tasumiseks võlgnikul

endal raha ei jää. Võlgnikule kuulub sõiduauto xxxx x registreerimismärgiga xxxxxx, millel puudub

ülevaatus ja mis ei ole sõidukorras. Võlgnik on xxxxxxxxxxxxxx x ainuosanik ja juhatuse liige alates

06.12.2021, kuid äritegevust ei toimu. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid makseraskused umbes

aasta tagasi, kui palgast ei jätkunud enam raha võlgade tasumiseks. Vanade laenude katteks võttis

võlgnik uusi laene ja sattus võlakeerisesse. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt

8143,78 eurot.

Võlgnik soovib avalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist, kuid on ühtlasi jätnud

maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada.

2. Kohus võttis 05.04.2024 määrusega I. I. maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema

usaldusisikuks Tiia Kalause, keda kohustas hiljemalt 06.05.2024 kohtule esitama füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduse (FIMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga

võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule.

Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha

sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.

3. Usaldusisik esitas 06.05.2024 kohtule FIMS §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse

võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta.

Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on

sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus.

Kohtu põhjendused

4. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste

kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale.

Vara

4.1. Võlgnikul ei ole kinnisvara. Võlgniku nimel on kaks sõidukit, millest xxxx xxxxxx

registreerimismärgiga xxxxx on lammutatud ja xxxx x registreerimismärgiga xxxxxx ei ole hetkel

sõidukorras (eeldatav väärtus 300-700 eurot). Võlgnikule kuulub xxxxxxxxxxxxxx x (registrikood

xxxxxxx) osa nimiväärtusega 2500 eurot, mille hinnanguline väärtus on 250 eurot. Samas äriühingute

osasid enampakkumistelt üldjuhul ei osteta ja seega on võimalik, et osa realiseerimine üldse

ebaõnnestub. Kohtutäitur on osale seadnud vara käsutamise keelumärke. Äriühing aktiivselt ei

tegutse (2022. aastal tehingud puudusid), maksuvõlg puudub. Võlgnikul on kohustusliku

pensionikonto osakud (LHV pensionifond XL) väärtuses 2575,20 eurot, mis ei ole aga

pankrotimenetluses realiseeritavad. Võlgniku sissetulek xxxxxxxxxxxxxxx on 1200 eurot kuus.

06.05.2024 seisuga on võlgnikul pangakontod kolmes krediidiasutuses: AS SEB Pank

nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (arvelduskonto jääk 14.03.2024 seisuga 0,13 eurot), AS SEB Pank

nr xxxxxxxxxxxxxxxxx (hoiukonto jääk 14.03.2024 seisuga 1,46 eurot) ja AS Swedbank

nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (konto jääk 05.04.2024 seisuga 0,68 eurot).

Kohustused

4.2. Võlgniku vastu on võlausaldajatel tagamata nõudeid kokku 7048,74 euro ulatuses. Enamus

nõudeid on täitmisel täitemenetlustes. Võlgniku jooksvad kulutused ühes kuus üürikorteri

kommunaalmaksetele ja üürile on 370 eurot.

Maksejõuetus

5. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning on alus võlgniku pankrot välja

kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid,

mis võiksid olla aluseks jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgnikul on kohustusi ca 7050 euro ulatuses. Käesolevalt puudub võlgnikul kohustuste täitmiseks

selline vara, mille arvel oleks võimalik vähegi arvestatavas ulatuses kohustusi täita. Võlgnikul on

alates 09.04.2024 töökoht ning seega püsiv sissetulek, aga avalduse kohaselt on võlgnikul

põhiharidus ning lõpetamata kutseõpe keskhariduse baasil, järelikult ei ole perspektiivi, et võlgniku

sissetulek võiks oluliselt suureneda või oleks võimalik leida tasuvamat tööd. Võlgniku viimase kolme

aasta (2021-2023) tuludeklaratsioonide kohaselt on võlgniku sissetulek kahel viimasel aastal olnud

üle 1000 euro kuus.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on algselt kergekäeline laenude võtmine ning hilisemalt uute

laenude võtmine vanade laenukohustuse täitmiseks, so muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Võlgniku selgituse kohaselt võttis ta esimese laenu reisil olles, kui raha oli otsas. Kuna laenu oli lihtne

saada, kadus lõpuks orientiir tagasimaksete kogusumma suuruse osas. Võlgniku selgituse järgi elas

ta ka üle oma võimete ja sattus seepärast makseraskustesse.

Kuigi võlgnik on algselt soovinud võlgade ümberkujundamise menetlust (põhinõuded oleks nende ja

sissetuleku suurust arvestades eelduslikult võimalik rahuldada nelja aasta peale koostatud

maksegraafiku alusel), on võlgnik pärast nõustamist ja temale võlgade ümberkujundamise menetluse

ning pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse olemuse selgitamist avaldanud usaldusisikule,

et soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

6. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt

7048,74 eurot. Samas puudub võlgnikul märkimist vääriv vara (olemasolev sõiduauto on

sõidukõlbmatu ning äriühingus xxxxxxxxxxxxxx x majandustegevust ei toimu ja võlgniku osale on

kohtutäituri Oksana Kutšmei poolt seatud keelumärge), mille arvel kohustusi täita. Võlgniku

sissetulek xxxxxxxxxxxxxxx on 1200 eurot kuus, mis võimaldab võlgnikul oma kohustusi täita

osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise

menetluse läbiviimisega. Võlgniku jaoks on majanduslikult soodsam ning väiksema riskiga kolme

aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid

niivõrd, kuivõrd võlgniku sissetulek seda võimaldab. Võlausaldajatele kindla suurusega maksete

lubamisega kaasneb paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (tervise seisundi

halvenemine, töö kaotus vms) tegelikult täita.

Kohus, vaadanud I. I. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja

pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-

s 45 sätestatule (FIMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust

võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.

7. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel I. I. pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-

s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina

tegutsemiseks.

8. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus

algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja

võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja

üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest

vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).

FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata,

kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo,

rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud

kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma

majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse

üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul

enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase

kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu

takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide

kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud

võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses

sätestatud kohustusi.

9. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus

kontrollis, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata jätmise alused. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse

lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku

ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka

juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Tiia Kalaus on vajalike

erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS

§ 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal

aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada

kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 30.05.2025.

Usaldusisiku tasu

10. FIMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu

ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4

alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18

lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo

pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu

usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku

kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 12 tundi

10 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 803 eurot, millele lisandub käibemaks

176,66 eurot, kuivõrd büroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11).

Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema

tööks kulunud aeg on põhjendatud ning Tiia Kalausele tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku

ülesannete täitmise eest määrata 803 eurot, millele lisandub käibemaks 176,66 eurot, kokku

979,66 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FIMS § 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so CiviLex OÜ-

le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik