3-24-1165/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1165

Määruse kuupäev

30.05.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

K.K.

kaebus Registrite ja Infosüsteemide Keskuse

kohustamiseks seoses e-toimikus koostatud kaebuse mustandiga

RESOLUTSIOON

1. Tagastada K.K. kaebus.

2. Jätta K.K. taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik K.K. esitas Tartu Halduskohtule 19.04.2024 kaebuse ja

20.04.2024 kaebuse täiendused. Kaebaja palub kohustada Registrite ja Infosüsteemide

Keskust (RIK) väljastama avaliku e-toimiku liideses tema poolt koostatud mustand

„kohtukaebus“ või alternatiivselt kohustada RIK-i mitte kustutama mustandeid kaebaja

vanglast vabanemisel (s.o 21.05.2024). Kaebuse kohaselt esitas kaebaja RIK-le 03.04.2024

vastava taotluse, milles soovis, et e-toimikus koostatud mustandeid ei kustutataks või kui see

taotlus jääb rahuldamata, siis väljastada mustand talle posti teel. Kaebaja sai RIK-lt

09.04.2024 vastuskirja nr 2-1-1/2024/2881 (kaebuses ekslikult märgitud nr 2-2-1/2024/2881 –

kohtu märkus). Kaebaja sõnul on ta koostanud e-toimikus kohtumenetlusteks mustandeid, mis

kustutatakse tema vanglast vabanedes. Seega kaob kaebaja arvates nende mustandite sisuline

mõte, kui need 21.05.2024 kustutatakse. Vaidlusalune mustand on 14 lehekülge arvutikirjas

ning kaebaja leiab, et ta ei pea hakkama seda käsitsi ümber kirjutama. Kaebaja heidab RIK-le

ette, et tema teabenõudes sisalduv taotlus, et tema vangistuse lõppedes ei kustutataks

mustandeid, jäeti sisuliselt lahendamata. Mustandite kustutamine on kaebaja arvates

põhjendamatu, sest kohtumenetlused jätkuvad paratamatult ka pärast vangistusest vabanemist.

Kaebaja arvates on ta õigustatud teavet teabenõude korras kätte saama. Vaidlusaluse

mustandiga seonduvalt käib kohtueelne menetlus Tartu Vanglas (vangistusseaduse § 11 lg 8),

milles on vanglal vastamise tähtaeg 23.05.2024, s.o pärast kaebaja vanglast vabanemist.

Kaebaja esitas kaebuses ka riigilõivust vabastamise taotluse. Kaebus registreeriti kohtus

haldusasjana nr 3-24-1165.

2. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 27.04.2024 kaebuse täienduse, milles märgib, et

soovib kohustamiskaebusele lisada ka tuvastamiskaebuse (HKMS § 37 lg 2 p 6 koosmõjus

3-24-1165

HKMS § 37 lg-ga 3), et tuvastada teabenõude rahuldamata jätmise õigusvastasus. Kaebaja

sõnul on tal selleks põhjendatud huvi. Antud toimingud jätkuvad, kui nende toimingute

õigusvastasust ei tuvastata, kuna mustandite kustutamine toimub automaatselt. Kaebaja sõnul

on tal veel kohtukaebusi mustandite all, mille väljastamist ta võib soovida. Kui mustandid

kaebaja vanglast vabanemisel kustutatakse, kaob kohustamiskaebusel sisuline mõte, kuna

paratamatult on siis juba liiga hilja RIK-i kohustada.

3. RIK esitas 30.04.2024 vastusena kohtunõudele kaebaja 03.04.2024 RIK-le esitatud taotluse

ja RIK 09.04.2024. a vastuskirja nr 2-1-1/2024/2881.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule 04.05.2024 uue kaebuse, mis registreeriti kohtus

kaebuse täiendusena haldusasjas nr 3-24-1165 ja milles kaebaja palub keelata RIK-l

kustutada tema pooleliolevaid kohtukaebusi kinnipidamisasutusest vabanemisel ning

tuvastada tema 03.04.2024. a pöördumises sisaldunud taotlusele vastamata jätmise

õigusvastasus. Kaebaja esitas kohtule ka esialgse õiguskatse taotluse, paludes keelata

pooleliolevate kohtukaebuste kustutamine kinnipidamisasutusest vabanemisel. Kaebaja

märgib, et kuna ta vabaneb kinnipidamisasutusest 21.05.2024, siis on tegemist ilmselgelt

kiiret lahendust vajava taotlusega, mistõttu oleks RIK-l tulnud see lahendada viivitamatult.

Vastustaja on kaebaja arvates eiranud haldusmenetluse põhimõtteid. Kuna pooleliolevate

kohtukaebuste kustutamine raskendab kaebaja kohtusse pöördumise õiguse kasutamist, siis on

selleks vaja seaduslikku alust. Mustandite kustutamine on kaebaja arvates põhiseadusevastane

osas, mis ei näe pädevale riigiasutusele ette kaalutlusõigust vaidlusaluste dokumentide

kustutamise/säilitamise osas. Vaidlusaluste mustandite kustutamine riivab ka

võrdsuspõhiõigust, kuna vabadusse naasvate kinnipeetavate mustandid kustutatakse, kuid

vabaduses või vangistuses viibivate inimeste mustandid kustutamisele ei kuulu. Vastustaja

soovitus teha kohtukaebusest märkmeid ja käsitsi ärakirju ei ole kaebaja arvates tänasel

päeval asjakohane, vaid oleks taandareng. Kaebaja palub vabastust kohustusliku riigilõivu

tasumisest.

5. RIK esitas 20.05.2024 vastusena kohtunõudele seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlusele.

6. Tartu Halduskohus jättis 21.05.2024. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

7. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja

vaidluse eseme. Kaebaja palub 19.04.2024. a kaebuses, et kohus kohustaks RIK-i väljastama

avaliku e-toimiku liideses tema poolt koostatud mustand „kohtukaebus“ või alternatiivselt

mitte kustutama mustandeid kaebaja vanglast vabanemisel. Kohtule 27.04.2024 esitatud

kaebuse täienduses palub kaebaja, et kohus tuvastaks tema 03.04.2024. a pöördumises

sisaldunud teabenõude rahuldamata jätmise ja taotlusele, et tema e-toimikus koostatud

mustandeid ei kustutataks, vastamata jätmise õigusvastasuse. Kohtule 04.05.2024 esitatud

kaebuse täienduses palub kaebaja, et kohus keelaks RIK-l kustutada tema pooleliolevaid

kohtukaebusi kinnipidamisasutusest vabanemisel. Seega on kaebaja esitanud kohtule

kohustamis-, keelamis- ja tuvastamisnõuded (HKMS § 37 lg 2 p-d 2, 3 ja 6).

8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

3-24-1165

9. Kohus jääb praeguses asjas 21.05.2024. a määruses väljendatud seisukoha juurde ning

leiab, et antud juhul ei nähtu RIK vaidlusaluse tegevusega seoses kaebepõhiõiguse või

mingite muude põhiõiguste riivet. Kaebaja õigusi ei saa kuigi intensiivselt riivata see, et talle

ei väljastatud avaliku e-toimiku liideses tema enda poolt koostatud kohtukaebuste mustandeid

või kui neid ei säilitata e-toimikus pärast kaebaja vanglast vabanemist. Kohtu hinnangul ei ole

ka tõenäoline, et mõni kaebuses esitatud nõue kuuluks rahuldamisele.

10. RIK selgitas 20.05.2024. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja poolt mainitud

„kohtukaebuse mustand“ on koostatud e-toimiku avaliku liidese kasutusmugavuse

funktsionaalsuse toel. Funktsionaalsus on kasutusel ka väljapool kinnipidamisasutust, kuid

kinnipidamisasutustes on turvalisuse kaalutlustel sisse toodud erand. Kinnipeetavatele sellise

funktsionaalsuse kasutusele andmisel oli peamiseks riskikohaks kinnipeetavate suhtlus

välismaailmaga läbi e-toimiku. Välismaailmaga suhtluse võimaldamine võib mh kahjustada

kinnipeetava suhtes käimasolevat kriminaalmenetlust. Näiteks võib kinnipeetav luua e-

toimikusse mustandi, mida võib kinnipidamisasutusest väljapool olev isik näha, logides

kinnipeetava ID-d või Mobiil-ID-d kasutades e-toimikusse. Sellise suhtluskanali piiramiseks

sai kinnipeetavatele võimaldatud sisselogimine e-toimikusse näotuvastusmetoodika abil ning

kui e-toimikusse sisenetakse teiste tuvastusvõimaluste kaudu (ID, Mobiil-ID, SMART-ID),

siis kinnipeetava loodud mustand kustub. Lähtudes eeltoodust ning arvestades lisaks, et e-

toimikul puudub info kinnipeetava vabanemisest, siis on tehniliste piirangute tõttu võimalik

funktsionaalsust kasutada kinnipeetavatel vaid kinnipidamise ajaperioodil. Kõnealuse e-

toimiku funktsionaalsuse eesmärk on võimaldada kinnipeetavatel kinnipidamise ajaperioodil

e-toimikus kohtuasjadega seotud erinevate dokumentide loomine ja kohtule esitamine.

Tegemist ei ole funktsionaalsusega, mis võimaldaks kinnipeetaval koostada päevikulaadseid

sissekandeid, mis ei ole seotud e-toimiku eesmärgiga – olla digitaalne värav kohtu- ja

süüteomenetluses osalemiseks. E-toimiku funktsionaalsus on kinnipidamisasutustes

viibivatele isikutele loodud mugavusteenus ning antud teenuse tulem (mustand) ei ole

mõeldud üldiseks kasutamiseks, vaid teenib kaebaja isiklikke huve.

11. RIK ei väljastanud kaebajale tema poolt e-toimikus koostatud kaebuse mustandit

paberkandjal, selgitades 09.04.2024. a vastuskirjas nr 2-1-1/2024/2881 kaebajale, et avaliku

teabe seaduse (AvTS) eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse

ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud

ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete

täitmise üle (AvTS § 1). Teabenõudja AvTS § 7 tähenduses on iga isik, kes esitab

teabevaldajale teabenõude AvTS-s sätestatud korras, ning avalik teave on mis tahes viisil ja

mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud

seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (AvTS § 3 lg

1). Avaliku teabe mõiste täpsemal sisustamisel tuleb lähtuda seaduse eesmärgist. Kaebaja

pöördumises sisalduv nõue saada mustandist paberkandjal väljatrükk, ei ole teabenõue, sest

väljastatav teave ei vasta AvTS eesmärgile, kuna koostatud mustand ei ole üldjuhul mõeldud

üldiseks kasutamiseks, vaid teenib kaebaja huve (RIK viitas siinjuures õiguskantsleri

30.06.2015. a seisukohale nr 11-27150555/1502901). AvTS kohustab väljastama teavet, mis

ei olnud teabenõudjale varem teada, kuid enda koostatud mustandi sisuga on kaebaja tuttav.

Lisaks juhtis RIK kaebaja tähelepanu sellele, et kaebajal on võimalik edaspidi soovi korral

mustandist teha enne vabanemist omakäeline ärakiri või märkmeid. Kohus nõustub eeltoodud

RIK seisukohaga ning leiab, et RIK-l ei olnud kohustust kaebajale avaliku e-toimiku liideses

koostatud mustandit paberkandjal väljastada.

12. Samuti puudub RIK-l õigusaktidest tulenev kohustus säilitada e-toimiku avaliku liidese

kasutusmugavuse funktsionaalsuse toel kaebaja poolt koostatud kohtukaebuste mustandeid

pärast kaebaja vanglast vabanemist. RIK kinnitas vastuses kohtunõudele, et kinnipeetavatel

3-24-1165

on e-toimikusse sisse logides teada asjaolu, et mustandid kustutatakse hetkel, mil isik

kinnipidamisasutusest vabanedes uuesti e-toimikusse siseneb. Seega nõustub kohus RIK-ga,

et kaebajal ei saanud tekkida õiguspärast ootust sellele, et praegusel juhul see põhimõte ei

kohalduks. Nagu kohus seda ka 21.05.2024. a määruses märkis, siis ei nähtu kohtule, et

kaebajal esineks takistusi pärast vabanemist koostada kaebus avalikus e-toimikus uuesti ning

see kohtule esitada. Kui kaebaja ka ei suuda kõiki asjaolusid meenutada, on tal võimalik endal

või kohtu kaasabil nõuda asja lahendamisel tähtsust omavad dokumendid vanglalt välja.

Samuti on kaebajal olnud võimalik enne vanglast vabanemist teha avaliku e-toimiku liideses

koostatud kohtukaebuste mustanditest omakäelisi ärakirju või märkmeid, nagu RIK seda

09.04.2024. a vastuskirjas kaebajale soovitas. Arvestades ajavahemikku, mis jäi kaebaja poolt

RIK-le mustandi väljastamise sooviavalduse esitamise ja kaebaja vanglast vabanemise vahele,

oli kaebajal piisav ajavaru selleks, et vastavalt RIK antud soovitustele ise paberkandjale

märkmeid teha või mustandist ärakiri valmistada. Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei oleks saanud

seda teha näiteks terviseseisundist tulenevalt. Seega on käsikirjalise ärakirja koostamise näol

tegemist üksnes mõningase ebamugavusega. Vangistus tähendab paratamatult mitmeid

piiranguid ning kaebaja ei saa eeldada, et talle tuleb võimaldada täpselt sarnased tingimused

võrreldes vabaduses viibivate isikutega.

13. Kohus märgib täiendavalt, et isegi kui ka RIK ei esitanud kaebajale 09.04.2024. a vastuses

põhjendusi selle kohta, miks kõnealuseid mustandeid pärast kaebaja vanglast vabanemist ei

säilitata, pidi olema kaebajale arusaadav, et seda ei tehta. Kui ka kohus tuvastaks kaebaja

sellekohasele taotlusele vastamata jätmise õigusvastasuse või kohustaks taotlusele uuesti

vastama, ei oleks kaebajal sellega siiski võimalik saavutada kaebuse põhieesmärki ehk

mustandite e-toimikus säilitamist.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus K.K. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

15. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamise taotlust ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing