2-21-15324/116 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-15324

Tsiviilasi

K.F-i (F) hagi X.P (P) vastu kaasomandi lõpetamiseks

X.P vastuhagi K.F-i vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

K.Fi hagi hind 3500 eurot

X.P hagi hind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kostja X.P (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada K.F-i hagi kaasomandi lõpetamiseks.

2. Jätta rahuldamata X.P vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks.

3. Lõpetada K.F-i ja X.P kaasomand kinnisasjale asukohaga Harju maakond, Maardu

linn, XXX (registriosa nr xxxx) selle võõrandamisega avalikul enampakkumisel.

Enampakkumisel saadav raha jagatakse võrdselt K.F-i ja X.P vahel.

4. Jätta otsuse täitmise tagamiseks jõusse Harju Maakohtu 01.10.2021 määrusega hagi

tagamise korras kohaldatud abinõu (X.Ple kuuluvale ½ suurusele mõttelisele osale

kinnisasjast K.F-i kasuks seatud käsutamise keelumärge).

5. Mõista K.F-ilt riigituludesse välja 532 eurot (käibemaksuta). Väljamõistetud summa

tuleb K.F-il tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kohtu poolt määratud

viitenumbrile vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfole. Kohtule tuleb

esitada menetluskulude tasumise kohta maksekorraldus või andmed, mis võimaldavad

kontrollida menetluskulu tasumist elektrooniliselt. Menetluskulude tasumisega viivitamise

korral tuleb käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Saata kohtulahendi ärakiri pärast lahendi jõustumist viivitamatult Riigi Tugiteenuste

Keskusele (TsMS § 179 lg 4).

7. Jätta K.F-i ja X.P menetluskulud nende endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (30.05.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. K.F (hageja) esitas 29.09.2021 Harju Maakohtule hagi X.P (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse kinnistu aadressi XXX, Maardu.

Kummalegi poolele kuulub ½ suurune mõtteline osa kinnisasjast. Hageja selgitas, et ta elab

Ühendkuningriigis ega kavatse tagasi Eestisse elama pöörduda. Hageja ei ole huvitatud kinnistu

omandamisest endale.

Hageja on menetluse kestel esitanud erinevaid kaasomandi lõpetamise viise. Hageja selgitas

23.01.2024 istungil ning 16.01.2024 ja 15.04.2024 menetlusdokumentides, et tema palub

lõpetada kaasomand selliselt, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada saadud

raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja palus määrata enampakkumise

alghinnaks 222 000 eurot.

Hageja selgitas, et kostja elab Ameerika Ühendriikides ja kinnistut ei kasuta. Kostja lasi

kolmandatel isikutel hagejaga kooskõlastamata ja hageja nõusolekuta asuda kinnistul asuvasse

majja elama. Kostja tegevuse tõttu on hageja kaotanud valduse asja üle. Kolmandad isikud ei

lubanud hagejal kinnistule siseneda.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja selgitas, et hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viis oleks kostja jaoks koormav.

Kostja elab hetkel tütre juures Ameerika Ühendriikides, kuid kinnistu on endiselt tema elukoht.

Ebaõige on hageja väide, et kostja lasi kolmandatel isikutel kinnistul asuvas maja elada. Kuna

kostja kinnistul ajutiselt ei ela, hoolitsevad tema sugulased maja eest.

3. Kostja esitas 09.11.2023 Harju Maakohtule vastuhagi paludes lõpetada kaasomand

kinnisasjale selliselt, et jätta kinnisasi kostja ainuomandisse kohustuse vastu maksta hagejale

hüvitist kaasomandi osa eest.

Kostja selgitas, et kinnistu on tema ainukene elukoht Eestis. Kostja viibib küll välismaal, kuid

pärast Eestisse naasmist soovib ta majas elada. Kostja on eakas naisterahvas ja tema on selle

elukohaga harjunud. Väikse sissetuleku tõttu oleks kostjal võimatu leida uus elamisväärne

elukoht. Lisaks on kostja kulutanud maja ehitamisele suure rahasumma. Hageja ei ole aga maja

ehitamist finantseerinud. Seega tuleb kostja taotletud kaasomandi lõpetamise viisi eelistada

kinnistu müügile avalikul enampakkumisel.

Kostja tõi välja, et kinnistu maksumus on 174 000 eurot. Kostja on nõus maksma hagejale

hüvitist kaotatud ½ suuruse mõttelise kaasomandi osa eest kokku 87 000 eurot. Kostja palus

määrata hüvitise tasumise tähtajaks 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja selgitas, et kostja tasaarvestused ei ole asjakohased. Hageja väited Eestisse naasmise ja

kinnistule elama asumise kohta on tõendamata. Kostja taotletud hüvitise tasumise kord on

ebamõistlik.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hageja hagiavaldus tuleb rahuldada ning kostja vastuhagi tuleb jätta

rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

6. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja kaasomandisse kuulub kinnisasi aadressil XXX,

Maardu linn, Harju maakond. Kummalegi poolele kuulub ½ suurune mõtteline osa kinnistust (I

kd, tl 5). Hagist ja vastuhagist nähtuvalt soovivad mõlemad pooled kaasomandi lõpetada. Hageja

sooviks on lõpetada kaasomand müües kinnistu avalikul enampakkumisel. Kostja on seevastu

palunud jätta kinnisasi tema ainuomandisse kohustuse vastu maksta hagejale välja tema osa

rahas.

7. Hageja ja kostja nõude õiguslikuks aluseks on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg 2.

AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS §

77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise

viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda

asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele

välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning

saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

8. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 12.12.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-5871, kus

kohus kinnitas hageja ja kostja vahelise kompromissi. Pooled sõlmisid kompromissi, mille

kohaselt jagatakse vaidlusalune kinnisasi selliselt, et hageja saab 50% omandist ja kostjale jääb

50% omandist (kohtumääruse p 1.1). Hageja ja kostja leppisid kokku, et ei hakka kinnistu

kaasomandit jagama ja vastavat hagi kohtusse esitama YYi elu kestel ja viie aasta jooksul pärast

tema surma. Kokkuleppe saavutamisel võivad hageja ja kostja jagada kaasomandi ka enne

nimetatud tähtaja möödumist (kohtumääruse p 1.4; I kd, tl 6-7).

8.1.

Kohus leiab, et 12.12.2017 kohtumääruse p-s 1.4 sisaldub hageja ja kostja tähtajaline

kokkulepe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta (AÕS § 76 lg 2). Puudub

vaidlus, et Y suri 08.10.2018 ja poolte vahel kokkulepitud viieaastane tähtaeg mitte lõpetada

kaasomand lõppes 08.10.2023. Seega saab kumbki pool AÕS § 76 lg 1 alusel kaasomandi

lõpetamist nõuda. Eeltoodud põhjustel puudub vajadus käsitleda poolte väiteid selle kohta, kas

hagejal on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist AÕS § 76 lg-te 3 alusel, mis näeb ette

kaasomaniku õiguse nõuda kaasomandi lõpetamist juhul, kui kaasomanikud olid sõlminud

kokkuleppe kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kohta.

9. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab

kaasomanikke kõige vähem. Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve

võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama

poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Muu hulgas tuleb arvestada sellega, et ka

kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-39-17, p 10; RKTKm

18.03.2014, 3-2-1-13-14, p 10; RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-61-12, p 12; RKTKm 29.09.2010,

3-2-1-65-10, p 21).

10. Hageja on kohtumenetluses avaldanud, et ta elab Ühendkuningriigis ja ta ei kavatse tagasi

Eestisse elama pöörduda. Seega ei ole hagejal soovi kinnisasja kasutada. Kostja on seevastu

selgitanud, et kinnistu on tema elukoht ja ta soovib seda kasutada. Kohus leiab, et kostja ei ole

toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tal on ülekaalukas huvi saada kinnistu

ainuomandisse. Kohus põhjendab oma seisukoha järgnevalt.

10.1.

Hageja on avaldanud, et kostja elab Ameerikas tütre juures ja ta ei kavatse tagasi Eestisse

tulla. Hageja väitel aitab kostja tütrel Ameerikas lapsi hoida. Kostja esindaja on selgitanud, et

kostja viibib ajutiselt Ameerikas tütre juures. Kostja aitab tütart, kuna viimase perre sündis laps.

Samas on kostjal kavatsus tagasi Eestisse tulla. Kinnistu on kostja ainukene elukoht Eestis.

10.2.

Eeltoodust nähtub, et kostja viibib praegu Ameerikas tütre juures. Kohtu hinnangul ei ole

kostja tõendanud, et tal on kavatsus Eestisse naasta ning asuda vaidlusalusel kinnistul asuvasse

majja elama. 23.01.2024 kohtuistungil andis kostja lepinguline esindaja laialivalguvaid selgitusi

selle kohta, kas ja millal tuleb kostja tagasi Eestisse ja kui pikaks ajaks ta siia jääb (II kd, tl 153–

156; ajalõik 00:12:59). Ka 09.11.2023 vastuhagis ei ole kostja selgitanud, millal võiks ta tagasi

Eestisse elama tulla. Vastuhagi esitamise ja 23.01.2024 istungi toimumise aja hetkel oli kostjale

juba teada, et tema kavatsus asuda Eestisse elama on vaidluse all, mistõttu pidanuks kostja enda

väidet tõendama.

10.3.

Kostja väite Eestisse elama asumise kohta teeb ebausutavaks ka see, et kostja andis

kolmandatele isikutele loa kinnistul asuvas majas elada. Kohtule on esitatud Harju Maakohtu

15.11.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-6894, kus kohus tuvastas, et kostja andis F.Ale ja A.Ale

valduse kinnistu üle (I kd, tl 102-103). Viidatud tsiviilasjas sõlmisid menetlusosalised (hageja,

F.A ja A.A) kompromissi, mille järgi kohustusid F.A ja A.A kinnistu hiljemalt 01.11.2023

vabastama. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas kompromissi 01.06.2023 määrusega (II kd, tl

148). Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et F.A ja A.A kasutavad endiselt kinnistul asuvat

maja. Seda kinnitavad kinnistu 12.01.2022, 25.10.2023 ja 12.04.2024 hindamisaktides

sisalduvad pildid, millest nähtub selgelt, et majas elatakse (I kd, tl 108–133; II kd, tl 30–54; III

kd, tl 38–61). Kostja käsitluse järgi on maja F.A ja A.A laste S.A ja A.A valduses. Vastav

järeldus tuleneb F.A poolt kohtutäiturile 21.12.2023 esitatud kaebusest (II kd, tl 150–152).

Usutav ei ole, et lapsed elaksid majas ilma vanemateta. Eeltoodud hindamisaktide pildid

näitavad, et majas elab terve perekond. Seega kasutavad F.A ja A.A koos lastega vaidlusalust

kinnistut.

10.4.

Ka see asjaolu, et F.A on menetluses aktiivselt tegelenud kostja huvides tõendite

kogumisega (nt F.A tellis 12.01.2022 kinnistu hindamisakti, mis näitas, et kinnistu väärtus on

hageja väidetust väiksem (I kd, tl 108–133); F.A tellis 11.04.2022 ehitise tehnilise auditi

aruande, mille järgi on maja puudustega, mis vähendab kinnisasja väärtust (I kd, tl 134–144),

näitab, et F.A on isiklikult huvitatud sellest, et kehtiv olukord, mille kohaselt on tal võimalus

kinnistul elada, püsiks muutumatuna ka edaspidi.

11. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja Eestisse naasmine ja tema soov asuda

kinnisasja elukohana kasutama, on tõendamata. Pooled on võrdses olukorras, kuna kumbki ei

kasuta kinnisasja elukohana ega kavatse seda elukohana kasutama hakata. Kostja ei ole

tõendanud, et temal oleks mingil muul põhjusel ülekaalukas huvi saada kinnistu ainuomandisse.

12. Kostja on esitanud kohtule tõendid kinnisasja väärtuse kohta: 12.01.2022 hindamisakti järgi

on kinnistu väärtuseks 175 000 eurot (I kd, tl 108–133), 12.04.2024 aktist nähtuvalt on kinnistu

väärtuseks 174 000 eurot (III kd, tl 38–61). Kohus on hageja taotlusel määranud ekspertiisi

kinnisasja väärtuse tuvastamiseks ning ekspert on 25.10.2023 aktis avaldanud, et kinnistu on 222

000 eurot väärt (II kd, tl 30–54). Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kinnistul asuv

maja on puudustega, ning dokumendid puuduste kõrvaldamise maksumuse kohta (ehitise

tehnilise auditi aruanne (I kd, tl 134–144); korstnapühkimise akt (II kd, tl 28), plaanid,

selgitused, arved ja hinnapakkumised (II kd, tl 134–144). Hindamisaktidest nähtuvalt on

eksperdid kasutanud algandmetena kostja esitatud dokumente maja puuduste ja nende

kõrvaldamise maksumuse kohta. Vaatamata sellele on eksperdid andnud asja väärtuse kohta

oluliselt erinevad hinnangud. Kostja esitatud aktidest nähtuva ja kohtu määratud ekspertiisi

tulemusena näidatud kinnistu väärtus erineb rohkem kui 40 000 eurot. Eksperthinnangute juures

arvestab kohus, et kostja hindamisaktid on esitatud menetlusosalise poolt, kes on otseselt

huvitatud asja lahendamisest tema kasuks. Kostjal on huvi asi võimalikult väiksema hinnaga

omandada. Peab arvestama ka seda, et erinevalt kohtu määratud ekspertiisist ei ole kohtul kostja

tellitud ekspertiiside puhul olnud võimalik kontrollida kostja poolt eksperdile esitatud küsimusi

ja kostja poolt ekspertidele antud suuniseid ekspertiisi läbiviimise osas.

13. Kohus leiab, et kuivõrd vaidluses valminud ekspertiisid on andnud niivõrd erinevad

hinnangud asja väärtuse kohta, saab kinnistu õige väärtus selguda vaid enampakkumise

tulemusena. Kohus arvestab ka seda, et hindamisaktid näitavad hindaja arvamust asja

maksumuse kohta. Hinnang ei kajasta asja tegelikku väärtust, mis selgub üksnes müügi käigus.

Kohus peab oluliseks ka seda, et kinnisasja hind on ajas muutuv. Kaasomandi lõpetamise

kohtuotsuse tegemisest kuni kaasomandi faktilise lõpetamiseni kulub aega. Kui kohus jätab asja

ühe poole ainuomandisse kohustuse vastu maksta vastaspoolele hüvitist, tuginedes hüvitise

suuruse määramisel kohtule esitatud hindamisaktidele, ei pruugi hüvitis kaasomandi tegeliku

lõppemise aja seisuga kaotatava asja väärtust õigesti kajastada. Selleks, et omandiõigusest

ilmajääv omanik saaks õiglase hüvitise oma vara eest on mõistlik võõrandada asi avalikul

enampakkumisel. Kaasomandi lõpetamine sellisel viisil tagab omandit kaotavale isikule õiglase

hüvitise, kuna see vastaks asja väärtusele omandi kaotamise aja seisuga. Enampakkumise käigus

saavad potentsiaalsed ostjad tutvuda müüdava esemega, sellel esinevate puudustega ja nende

kõrvaldamise maksumusega (nt tuginedes kostja koostatud dokumentidele). Asja õiglane hind

selgub muuhulgas asja puudusi arvestades.

14. Kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustades arvestab kohus ka sellega, et kostja ei ole

tõendanud, et tal on soov asuda kinnisasja elukohana kasutada või et tal oleks mingil muul

põhjusel ülekaalukas huvi kinnistu ainuomandisse saada. Kuivõrd kostjal puudub eriline huvi

saada asi ainuomandisse, on mõistlik lõpetada kaasomand müües asja avalikul enampakkumisel.

Kohus möönab, et kinnistu võõrandamine enampakkumisel ei pruugi kostjale meelepärane olla

ja see riivab tema omandit. Samas ei takista kaasomandi lõpetamist ainult asjaolu, et üks

kaasomanik on lõpetamise vastu (RKTKo 10.04.2019, 2-17-9749, p 13). Kostja õiguste riive

tasakaalustamiseks arvestab kohus, et kostjal on võimalik enampakkumisest osa võtta ja asi

omandada. Kuna praeguses olukorras ei ole kummalgi poolel ülekaalukat huvi saada kinnisasi

ainuomandisse, on põhjendatud müüa asi avalikul enampakkumisel ka sellepärast, et selline

kaasomandi lõpetamise viis tagab kaasomanikele võimaluse saada õiglane hüvitis omandi eest.

Mainitud asjaolu vastab mõlema poole huvidele.

15. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus lõpetada kaasomand müües kinnisasi avalikul

enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

Kuna kummalegi poolele kuulub ½ suurune mõtteline osa kinnisasjast, tuleb enampakkumisel

saadav raha jagada võrdselt hageja ja kostja vahel. Seega rahuldab kohus hageja hagiavalduse.

Kostja vastuhagi jääb rahuldamata.

16. Hageja palus määrata enampakkumise alghinnaks 222 000 eurot, mis vastab kinnistu

väärtusele 25.10.2023 hindamisakti järgi. Olukorras, kus koostatud ekspertiisid on näidanud

oluliselt erineva asja väärtuse, ei pea kohus põhjendatuks määrata enampakkumise alghinnaks

asja kõige kõrgema väärtuse. Kaasomandi lõpetamise otsuse tegemisest kuni enampakkumise

läbiviimiseni kulub aega, mistõttu ei pruugi kohtu poolt määratud enampakkumise alghind enam

asja väärtust õigesti kajastada. Kohus ei määra enampakkumise alghinnaks 222 000 eurot.

Enampakkumine läbiviimine, sh alghinna määramine, jääb kohtutäituri korraldada.

17. Kohus on määranud hageja taotlusel 11.09.2023 kinnisasja ekspertiisi. 25.10.2023

eksperthinnangu koostanud ekspert on osalenud 28.02.2024 istungil, kus ta on andnud selgitusi

ja vastanud poolte küsimustele. Kohus määras 23.04.2024 määrusega eksperdile tasu poolte

küsimustele vastamise ja istungil osalemise eest kokku 972 eurot (käibemaksuta). Viidatud

kohtumäärus on jõustunud. Kohus otsustas, et eksperditasu summas 440 eurot tuleb tasuda

hageja poolt kohtu deposiitkontole kantud raha arvel ning viidatud summat ületavas osas (st 532

eurot) määras kohus maksta eksperdile tasu riigi eelarvest. Kohus leiab, et kuna ekspert on

käinud istungil hageja taotlusel määratud ekspertiisi selgitamas, tuleb lugeda, et eksperditasu

istungil osalemise eest on hõlmatud hageja huvides määratud ekspertiisiga. Kuivõrd eksperditasu

summas 532 eurot on makstud riigieelarvelistest vahenditest, tuleb mainitud summa hagejalt

riigituludesse välja mõista.

18. Hagejal tuleb TsMS § 179 lg 5 kohaselt tasuda riigituludesse 532 eurot (käibemaksuta)

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt otsusele lisatud

makseinfole. Hagejal tuleb TsMS § 179 lg 9 alusel tasumisega viivitamise korral tasuda VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

19. Kohtupraktikas märgitakse, et kui kaasomanikud esitavad hagid kaasomandi lõpetamiseks ja

kohus rahuldab ühe kaasomaniku hagi, tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda

kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo 27.09.2010, 3-2-1-70-10,

p 14). Kohtu hinnangul on kaasomandi lõpetamine mõlema poole huvides. Seetõttu jätab kohus

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte

endi kanda, ei määra kohus kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist suurust.

20. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos

menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS

§ 178 lg 1).

21. Kohus on 01.10.2021 määrusega kohaldanud hageja taotlusel hagi tagamise abinõu, seades

kostjale kuuluvale ½ suurusele mõttelisele osale kinnisasjast käsutamise keelumärke hageja

kasuks. Kuna hageja hagiavaldus rahuldatakse, tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu otsuse

täitmise tagamiseks jõusse jätta (TsMS § 442 lg 5). Tagamise abinõu jõusse jätmine ei takista

avaliku enampakkumise läbiviimist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik