Legislator Case Law & Legislation
3-24-1602/9 AI generated

3-24-1602/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-1602/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X KPK-sse. Isikule koostati 18.05.2024 lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumistähtajaga 7

Legislator headnote

AI generated

3-24-1602/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Isikule koostati 18.05.2024 lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumistähtajaga 7

Keywords

AI generated
use of mobile phone driving police misconduct vested benefits policy political motivation police permit aliens police
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

30. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1602

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

MP

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. aa.aa.aaaa)

Asja läbivaatamine

Lihtmenetluses ja 29.05.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 30.06.2024 (kaasa arvatud).

2. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb tagada määruse kättetoimetamine puudutatud isikule

ja kättetoimetamise kinnituse edastamine kohtule.

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 28.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X

kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni isiku

väljasaatmiseni,

kuid

mitte

kauemaks

kui

kaheks

kuuks.

Taotlus

on

esitatud

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes

esinevad VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p-s 1 sätestatud alused ning § 68 p-des 1 ja 6 nimetatud

põhimõte. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt.

1.1.

Moldova kodanik X peeti kinni 28.05.2024 kell 10.15, VSS § 15 lg 1 alusel PPA Põhja

Prefektuuri piirivalvebüroo ametnike poolt 48-ks tunniks, aadressil Pae 68, Tallinn ja toimetati

3-24-1602

2(4)

KPK-sse. Isikule koostati 18.05.2024 lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumistähtajaga 7

päeva (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl) 11), kuid isik ei lahkunud. Seega on

lahkumisettekirjutus sundtäidetav alates 25.05.2024. Isikuga viidi läbi täiendav küsitlus, kus

isik selgitas, et ta väga tahtis ära minna, kuid polnud raha, et bussipilet osta. Samuti selgitas

isik, et tal ei olnud võimalik politseiametnikku teavitada, kuna tal ei olnud telefoni ega ka

kõneaega. PPA koostas isikule lahkumiskohustuse sundtäitmise protolli Eestist lahkumiseks nr

1052279049 (dtl 15).

1.2.

Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik on PPA-le korduvalt väljendanud oma soovi

Eestist lahkuda ja lubanud, et teeb seda, kuid ometi ei ole midagi ette võtnud, et ette valmistada

oma Eestist lahkumist. Selle asemel on ta lihtsalt kuritarvitanud alkoholi ja suure tõenäosusega

plaanis seda teha ka järgnevatel päevadel. Samuti 28.05.2024, kui isik tundis ära tema poole

läheneva politseiametniku, ei liikunud ta vabatahtlikult politsei poole, et selgitada, mis temal

on vahepeal juhtunud, et ta ei saanud vabatahtlikult lahkuda, vaid isik alustas jooksmist

vastassuunas,

politseiametnikest

eemale.

Puudutatud

isiku

kinnipidamises

pidid

politseiametnikud isikule järele jooksma. Seega järeldub isiku käitumisest, et ta ei soovi lahkuda

Eestist, kuigi väidab vastupidist. PPA hinnangul esineb väljasaatmise täideviimiseks vajadus

isiku paigutamiseks KPK-sse. Isiku osas ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 loetletud

järelevalvemeetmeid, kuna need ei täida isiku lahkumise tulemuslikkust. Leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel. Isik ei ole oma varasema käitumisega

tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate

järelevalvemeetmete uuesti kohaldamist. PPA on 18.05.2024 läbiviidud illegaalimenetluse

raames võtnud hoiule isiku välisriigi reisidokumendi ning kohustanud isikut elama

kindlaksmääratud aadressil, kuid kumbki meede ei taganud, et isik lahkuks vabatahtlikult

koduriiki Moldovasse või vähemalt alustaks ettevalmistusi lahkumiseks. Vabaduses viibides

jätkaks isik väljasaatmisest kõrvale hoidumist, mis raskendab isiku väljasaatmist riigist.

1.3. Isik viibis Schengeni viisaruumis seadusliku aluseta peaaegu aasta üle lubatud aja. Isiku

soov on jääda Eestisse. Isik jätkab väljasaatmisest kõrvale hoidumist ja püüab Eestis edasi aega

veeta. Isiku soov jääda ebaseaduslikult Schengenisse ja just Eestisse on suurem, kui soov täita

lahkumisettekirjutust, mis raskendab oluliselt isiku väljasaatmist riigist.

1.4.

Kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada

isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. KPK-s on isikule tagatud majutus, pesemisvõimalused,

toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värskes õhus. Isiku kinnipidamine ja

paigutamine KPK-sse ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

1.5.

Praeguseks hetkeks ei ole võimalik isiku väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul

Moldovaga otselennuühenduse puudumise tõttu ning transiitlennud vajavad eelnevat luba.

2. PPA jäi 29.05.2024 istungil taotluse juurde, kuid täpsustas, et taotleb luba üheks kuuks.

Lennupiletid on olemas, lennuk väljub 05.06.2024. PPA jääb oma taotluse juurde, et esineb

vajadus isiku kinnipidamiseks ja paigutamiseks KPK-sse, vastasel juhul võib isik olla hõivatud

muude asjadega, mis võivad ohtu seada väljasaatmise.

3. Puudutatud isik selgitas 29.05.2024 kohtuistungil, et nõustub PPA taotlusega.

Lahkumiskohustuse täitmine ei olnud vabatahtlikult võimalik, kuivõrd isik ootas tööandjalt

palka ja lootis, et see kantakse üle enne lahkumiskohustuse täitmise tähtaja saabumist. PPA-le

ei saanud isik teatada, et lahkumiskohustuse vabatahtlik täitmine võimalik ei ole, kuivõrd kaotas

telefoni SIM-kaardi ära. Isik selgitas, et KPK-st vabanemisel läheks ta oma sõbra juurde, kus

isik enne elas (Sinimäe tänaval, Tallinnas).

3-24-1602

3(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus

lahendab

asja

lihtmenetluses,

kohaldades

kohtuistungile

mh

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 134 lg 2 punktis 1 ja § 135 lg-s 4 sätestatut.

5. Juhindudes VSS § 23 lg 1 p-st 1 ja lg-st 11 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab

kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 30.06.2024 (kaasa arvatud).

6. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1

peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. PPA on

piisavalt põhistanud oma taotlust, et puudutatud isik viibib Eestis seadusliku aluseta. Isikule on

tehtud 18.05.2024 ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052279049 (dtl 11). Ettekirjutus on

kehtiv ning sundtäidetav alates 26.05.2024. Ühtlasi on isikule tehtud lahkumiskohustuse

sundtäitmise protokoll nr 1052279049 (dtl 15). Seega puudub isikul Eesti Vabariigis viibimiseks

seaduslik alus.

7. Vastavalt VSS § 23 lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta

viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui VSS-

s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma

kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on

eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa

andmiseks piisab, kui üks VSS § 23 lg-s 1 nimetatud alustest on täidetud. Lisaks õigusaktis

toodud alustele võib põgenemisohu tuvastamisel arvesse võtta ka muid isikuga seotud

asjaolusid. Tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks

näiteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite

puudumist, aga ka varasemat käitumist (st põgenemine)1.

8. Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise

oht. Viimast tuleb sisustada juhindudes VSS §-st 68. Tulenevalt VSS § 68 punktist 1 esineb

välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni

konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega

määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.

9. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et puudutatud isikule tehti 18.05.2024 ettekirjutus

Eestist lahkumiseks ning määrati vabatahtlikuks lahkumiskohustuse täitmise tähtajaks

25.05.2024 (dtl 13). Ühtlasi ei ole vaidlust selles, et isik lahkumiskohustust nimetatud tähtaja

jooksul ei täitnud ning isiku suhtes on koostatud lahkumiskohustuse sundtäitmise protokoll (dtl

15). Seejuures

ei

ole isik teavitanud järelevalveametnikku,

et ei

suuda täita

lahkumisettekirjutust tähtaegselt, ei ilmunud PPA ametiruumidesse vastavateks toiminguteks

lahkumisettekirjutuse pikendamiseks.

Kuigi isik on 28.05.2024 küsitlusel märkinud, et ei saanud politseiametnikuga ühendust võtta,

kuivõrd tal ei olnud telefonil kõneaega ja ei saanud helistada (dtl 23). Siiski nähtub küsitluse

protokollist, et 23.05.2024 helistas ametnik isikule, et uurida isiku lahkumise kohta ning

selgitas, et kui isikul on pikendust vaja lahkumiseks, siis tuleb seda teha hiljemalt 24.05.2024

1 Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat,

mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel (edaspidi

Euroopa Komisjoni 2017. a tagasisaatmise käsiraamat), p 1.6.

3-24-1602

4(4)

(dtl 23). Olukorras, kus isikul oli tõesti raskusi oma lahkumise korraldamisel ning eeldades isiku

väite usutavust, et helistada polnud võimalik kõneaja puudumisel, siis oleks saanud isik juba

23.05.2024 vestluses neid asjaolusid ametnikule mainida või minna PPA-sse kohapeale. Usutav

ei ole, et isikul esinesid objektiivsed takistused lahkumiskohustuse vabatahtlikuks täitmiseks,

vaid pigem näib, et isiku soov on jätkuvalt Eestis ebaseaduslikult töötada (vt dtl 19).

Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et isikul on alkoholiga probleemid ning vabaduses

viibides võib see seada ohtu isiku väljasaatmise.

10. Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine

pole võimalik, kuivõrd see eeldaks usaldust isiku vastu. Ühtlasi ei ole varasemalt leebemate

järelevalvemeetmete kohaldamine tulemust andnud. Nimelt nähtub asja materjalidest, et PPA

on 18.05.2024 läbiviidud illegaalimenetluse raames võtnud hoiule isiku välisriigi

reisidokumendi ning kohustanud isikut elama kindlaksmääratud aadressil (dtl 13), kuid sellest

hoolimata ei teinud isik midagi selleks, et täita lahkumiskohustust. Ometi uuris PPA enne

vabatahtliku täitmise tähtaja määramist isikult, kas see on piisav aeg lahkumiskohustuse

täitmiseks ning isik kinnitas seda (dtl 20). Lisaks on isik varasemalt kinnitanud, et tal on

piisavalt rahalisi vahendeid, et naasta koduriiki (dtl 19). Seega isiku varasem käitumine ja

ütluste ebausaldusväärsus annavad alust kahtluseks, et isik vabatahtlikult koduriiki ei lahkuks.

11. Asjast ei nähtu, et kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja

tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on

tagada puudutatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. PPA on selgitanud, et isiku väljasaatmine

48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuivõrd Moldovasse otselende ei lähe ning transiitlendude

jaoks on vaja eelnevat luba. Kohtuistungil täpsustas PPA, et lennupiletid on olemas ning

planeeritud väljasaatmine peaks toimuma 05.06.2024.

12. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mille tõttu võiks praegu pidada isiku koduriiki

tagasisaatmist ilmselgelt perspektiivituks. Kohtule ei nähtu, et isiku lühiajaline kinnipidamine

kuni 1 kuuks oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne.

13. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 28.05.2024 taotluse ja annab PPA-le loa

paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 30.06.2024 (kaasa arvatud).

14. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise

alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks

(VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt)