1-11-7342/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-11-7342

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.06.2011.a, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-11-7342 (11260100770) kirjalik menetlus Prokurör Ene Timmi Kriminaalasi

S.J-i ja I.E süüdistus KarS § 121 järgi käskmenetluses

Süüdistatav S.J

Elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

1) 20.09.2005. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 263 p 1,

4 järgi 6 kuud vangistust KarS § 74 alusel tingimisi katseajaga 1 aasta ja 8 kuud;

2) 09.05.2006. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi rahaline karistus 60 päevamäära, 3000 krooni;

3) 22.05.2007. a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 215 lg 1 järgi KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 7 kuud ja 26 päeva vangistust, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 472 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat; väärtegude eest karistatud 16-l korral. Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem

Süüdistatav I.E

Elukoht: XXXXX; isikukood: XXX;

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud 4-l korral, advokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 253 p 1 ja § 254

Süüdi tunnistada S.J KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 65

- - (kuuskümmend viis) päevamäära s.o. 208 (kakssada kaheksa) eurot.

Süüdi tunnistada I.E KarS § 121 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 65 (kuuskümmend viis) päevamäära s.o. 208 (kakssada kaheksa) eurot.

KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata S.J-ile ja I.E-le rahalise karistuse tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasumisega igakuiselt 17 (seitseteist) eurot ja 33 senti.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber . 4100065035

Rahalise karistuse tasumata jätmise korral asendatakse mõistetud karistuse tasumata osa KarS § 70 alusel vangistuse või üldkasuliku tööga.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.J-ilt 477 (nelisada seitsekümmend seitse) eurot ja

39 senti ning I.E-lt 458 (nelisada viiskümmend kaheksa) eurot ja 21 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks.

Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number 1-11-7342 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.

KrMS § 417 lg. 1 järgi rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumine on võimalik täita vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

I.E helistas 28.02.2011. a Tartumaal XXX vallas XXXkülas XXXtalu hoovil kella 00.30 paiku M.L. ja kutsus teda välja, sest soovis M.L. võlga ära maksta. I.E oli M.L. ütluste kohaselt eelmisest aastast M.L. 3000 krooni (191,73 eurot) võlgu. Kui M.L. väljus, kasutasid S.J ja I.E tema suhtes füüsilist vägivalda, lükates ta pikali ning pekstes teda korduvalt jalgadega keha ja näo piirkonda, mille tagajärjel tekitati M.L. füüsilist valu – alahuule marrastus ning rindkere ja mõlema küünarvarre verevalumid.

S.J süüdistatakse selles, et tema koos I.E-ga kasutas 28.02.2011. a Tartumaal

XXX vallas XXXkülas XXXtalu hoovil füüsilist vägivalda M.L. suhtes, lükates ta pikali ning pekstes teda korduvalt jalgadega keha ja näo piirkonda, mille tagajärjel tekitati M.L. alahuule

- - marrastus ning rindkere ja mõlema küünarvarre verevalumid. Sellise tegevusega põhjustasid I.E ning S.J M.L. füüsilist valu.

Sellega pani S.J toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehaline väärkohtlemine, s.o. teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine.

I.E süüdistatakse selles, et tema koos S.J-iga 28.02.2011.a Tartumaal XXX vallas

XXX külas XXX talu hoovil füüsilist vägivalda M.L. suhtes, lükates ta pikali ning pekstes teda korduvalt jalgadega keha ja näo piirkonda, mille tagajärjel tekitati M.L. alahuule marrastus ning rindkere ja mõlema küünarvarre verevalumid. Sellise tegevusega põhjustasid I.E ning S.J M.L. füüsilist valu.

Sellega pani I.E toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kehaline väärkohtlemine, s.o. teise inimese tervise kahjustamine, samuti löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine.

Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta Prokurör teeb ettepaneku karistada S.J KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 65 päevamäära, s.o. 208 eurot ja I.E KarS §-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 65 päevamäära, s.o. 208 eurot. KarS § 66 alusel tuleb mõlemal süüdistataval karistus tasuda 1 aasta jooksul ositi kuumaksega 17,33 eurot.

Süüdistatavatele mõistetava karistuse motiivid.

Karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 121 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

Eelkõige kaitseb antud kuriteokoosseis kehalist heaolu, s.o organismi terviklikkust ja häireteta toimet. Kuna aga kehaliste tervisehäiretega kaasnevad tihti ka negatiivsed emotsioonid (meeleolu langus, kurnatus, hirm jne), on kaitseobjekt paratamatult ka vaimne tervis. Tegemist on teise astme kuriteoga ja tõendamiseseme asjaolud on selged. Vastava paragrahvi sanktsioon võimaldab rahalise karistuse mõistmist.

Kohus ei tuvastanud KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid ja KarS § 57 lg 1 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid.

- - Karistusregistri andmetel oli süüdistatav S.J kuriteo toimepanemise ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust ja 16 kehtivat väärteokaristust. Süüdistatav I.E oli kuriteo toimepanemise ajal neli kehtivat väärteokaristust. I.E on kriminaalkorras karistamata isik. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Mõlemad süüdistatavad on hetkel töötud.

Maksuja Tolliameti andmetest lähtudes on keskmise päevasissetulek suurus I.E 8,43 eurot (131,90 krooni). S.J sissetulek puudub. Kohus mõistab mõlemale süüdistatavale karistuse prokuröri ettepaneku järgi. Ka I.E ei õpi ega tööta kohtuotsuse tegemise ajal. Tema majanduslik olukord on seega varasema perioodiga võrreldes oluliselt halvenenud. Nimetatud põhjusel on tema puhul päevamäära suuruse vähendamine KarS § 44 lg 2 alusel miinimumpäevamäärani põhjendatud ja vajalik. Seega võtab kohus mõlemale süüdistatavale rahalise karistuse mõistmisel aluseks KarS § lg kolmandas lauses lubatud

miinimumpäevamäära, s.ö. 3,20 eurot. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid.

Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi.. Asitõendid puuduvad.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 175 lg. 1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg. 1 p.

2 järgi 417,03 eurot (6525 krooni) kummalgi süüdistataval.

Kohtueelses menetluses on S.J-i kaitsjale makstud tasu 57,53 eurot ning I.E kaitsjale 38,35 eurot. KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel S.J-i kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 0,45 eurot (7,04 krooni). KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel I.E kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 0,45 eurot (7,04 krooni).

KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel posti kättetoimetamise kulud on mõlemal süüdistataval 2,38 eurot (37,25 krooni).

Menetluskulude summa on S.J 477,39 eurot (7469,53 krooni). Menetluskulude summa on I.E 458,21 eurot (7169,43 krooni). Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

KrMS § 417 lg. 1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts Kohtunik