3-23-670/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-670

Haldusasi

R.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsuse nr 15.3-

3.2/34-1 ja 15.03.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/35 tühistamise

nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – R.L, esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja Pevzner-

Belošitski;

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on

29.05.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Venemaa Föderatsiooni kodanik R.L esitas 29.09.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)

tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama

asumiseks. Taotlus võeti samal päeval menetlusse numbriga 1060709186.

2. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 24.01.2023 otsusega nr 15.3-3.2/34-1 R.L-ile tähtajalise

elamisloa andmisest.

3. R.L esitas 02.02.2023 PPA 24.01.2023 otsuse peale vaide, mis jäeti PPA 15.03.2023 otsusega nr

15.3-3.6/35 rahuldamata.

4. R.L esitas 27.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsuse

nr 15.3-3.2/34-1 ja 15.03.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/35 tühistamise nõudes.

5. Tallinna Halduskohtus võttis 14.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse.

6. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 18.05.2023.

7. Tallinna Halduskohtus määras 07.03.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus

menetluses.

8. R.L esitas 18.04.2024 menetluskulude nimekirja kokku summas 570 eurot.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

9. Kaebaja leiab, et PPA 24.01.2023 otsus nr 15.3-3.2/34-1 ei ole piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud

otsustest ei selgu, miks kaebaja töö ei anna panust Eesti majandusele.

10. Kaebaja selgitab, et võimalus saada elamisluba Eestis isikul, kellel on doktorikraad, avanes 2017.

aastal, kui Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I,

03.01.2017, 1). VMS § 2101 lõikega 3 ei sätesta välismaalastele lisatingimusi välja arvatud

doktorikraadi olemasolu ja selle tunnustamine. Ükski praeguse VMS säte ei sätesta teadusasutusega

lepingu olemasolu nõuet selleks, et saada tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Kaebaja väitel on PPA kehtestanud tema suhtes aga lisatingimusi. PPA ei saa iseseisvalt ja

meelevaldselt sisustada ega laiendada seadusesätteid.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu leides, et kaebus ei ole põhjendatud. PPA on kaebaja tähtajalise

elamisloa taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud

VMS norme. Vastustaja selgitab, et ei keeldunud kaebajale elamisloa andmisest mitte tingimustele

mittevastamise tõttu, vaid põhjendamatuse tõttu (VMS § 123 p 3). VMS 2101 lg 3 alusel Eestisse

püsivalt elama asumiseks ei pea olema täidetud VMS § 2102 lg-s 1 sätestatud lisatingimused, küll aga

peavad olema täidetud VMS § 117 lg-s 1 sätestatud välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise

üldtingimused. VMS § 2101 lg 3 alusel Eestisse püsivalt elamise võimaldamise eesmärgina on nähtud

asjaolu, et doktorikraadiga inimeste osakaal ühiskonnas on otseselt seotud majandusarenguga (VMS ja

teiste seaduste muutmise seadus 251 SE). Doktorikraadiga inimesed panustavad potentsiaalselt Eesti

majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse ning seetõttu tuleks nende välismaalaste

sisserännet soodustada (VMS ja teiste seaduste muutmise seadus 251 SE lisa 2). Seega ei ole selle sätte

eesmärk see, et iga välismaalane, kellel on doktorikraad, saaks elamisloa, vaid see peab olema

põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärgiga. Kaebaja ei ole maininud, et

tema eesmärk on tulla Eestisse mõnel neist eesmärkidest. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas erialane

doktorikraad on seotud tulevikuplaanidega Eestis ning elamisloa omamise eesmärgiga. Tähtajalise

elamisloa menetluse käigus esitatud Lahendused Pluss KV OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest ei nähtu, et

kaebaja saaks töötada teadlase või õppejõuna. Samuti ei nähtu kokkuleppest kultuuri või majandusse

panustamise võimalused. Vastustaja märgib lisaks, et esitatud kokkuleppega on kokku lepitud pelgalt

poolte kavatsus ja valmisolek loengute ja seminaride pidamiseks, kuid konkreetseid loenguid ega

seminare ei ole kokku lepitud.

12. PPA on otsuses selgitanud, et kaebaja omas elamislubasid erinevatel alustel alates 17.01.2001 kuni

19.01.2014. Ajal, kui taotlejal oli elamisluba, kehtis VMS-is nõue, et välismaalane, kes ei ela püsivalt

Eestis, peab oma eemalviibimise PPA-s registreerima. Taotleja registreeris elamislubade kehtivusajal

iga-aastaselt oma eemalviibimised. Seega elamislubade kehtivusajal, 13 aasta jooksul, ei asunud ta

Eestisse püsivalt elama. Kaebaja võis Eestis viibida lühiajaliselt, kuid mõnepäevast Eestis viibimist ei

saa pidada püsivaks elamiseks ning Eesti eluga kohanemiseks. PPA on Eestis viibimise teemat

käsitlenud ka vaidlustatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuses. Vastustaja rõhutab, et

isegi doktorikraadiga Eestisse lihtsustatud tingimustel elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlusel

peab olema eesmärk ning selle sätte eesmärk ei ole pelgalt doktorikraadi olemasolul elamisloa

andmine. Lahendused Pluss KV OÜ põhitegevusalaks on äriregistri andmetel auditeerimine. Kaebaja ei

ole selgitanud, kuidas auditeerimine eeldab doktorikraadi olemasolu. Arvestades, et taotletud elamisloa

alusel Eestis elades eeldatakse, et välismaalane panustab Eesti majanduse, teaduse, hariduse või

kultuuri arengusse, on kaebaja seisukoht, et tema sissetuleku tagab pension, asjakohatu. Ilmselgelt ei

ole kaebaja suuteline pensionit saades ja kodus istudes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri

arengusse panustama. Vastustaja peab vajalikuks veel märkida, et kinnisvara olemasolu Eestis ei ole

tähtajalise elamisloa andmise aluseks. Lisaks eeltoodule on asjakohatu ka kaebaja etteheide

Lahendused Pluss KV OÜ-ga kokkuleppe valesti tõlgendamise osas, kuna kaebaja ei ole selgitanud,

milles PPA eksis viidatud kokkleppe tõlgendamisel ja milline oleks kokkuleppe õige tõlgendus.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsust nr 15.3-

3.2/34-1 ja ka vastavasisulist 15.03.2023 vaideotsust nr 15.3-3.6/35 ning taotletud nende tühistamist.

Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsusega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest ning

15.03.2023 vaideotsusega jäeti selle peale esitatud vaie rahuldamata. Põhivaidlus väljendub siiski

tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/34-1 õiguspärasuse küsimuses.

Vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada üksnes sel juhul kui 24.01.2023 otsus nr 15.3-3.2/34-1

tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta osutub õigusvastaseks. Tähtajalise elamisloa

andmisest keeldumise kohta tehtud otsustuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidistel eeldustel

baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa. Kaebusest ei järeldu, et vaideotsusega oleks

rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et vastustaja ei nõustunud kaebaja

seisukohtadega ning ei pidanud vaide rahuldamist põhjendatuks.

14. Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.2/34-1 keelduti tähtajalise elamisloa andmisest, sest vastustaja ei

pidanud tähtajalise elamisloa taotlust põhjendatuks ning seega esines elamisloa andmisest keeldumise

alus vastavalt välismaalaste seaduse § 123 punktile 3. Haldusaktis on ka ekslik viide välismaalaste

seaduse § 123 punktile 2, kuid teisalt on osundatud haldusakti õiguslikke põhjendusi kajastava

alajaotuse punktis 6 ka sama seaduse ja paragrahvi punktile 3 ning sisuliselt on lähtutud sellest.

Vastustaja on selgitanud seda veel ka käesoleva menetluse raames. Vastavalt haldusmenetluse seaduse

paragrahvile 58 ei kaasne taoliste eksimustega haldusakti kehtetuks tunnistamist (ka tühistamist), sest

nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole see mõjutanud asja otsustamist.

15. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 2 oli kaebaja taotlenud tähtajalist elamisluba

välismaalaste seaduse § 118 punkti 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Seejuures on kaebaja

tuginenud ka doktorikraadi olemasolule ning välismaalaste seaduse § 2101 lõikele 3, mille kohaselt

võib anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks ka välismaalasele, kellel on

doktorikraad, kohaldamata sama seaduse § 2102 lõikes 1 sätestatud lisatingimusi (viie järjestikuse aasta

jooksul kolm aastat Eestis elamise ja hästi kohanemise nõue ja senise tegevuse kooskõla elamisloa

eesmärgi ja tingimustega), tingimusel et välismaalane on omandanud kõrghariduse Eesti doktoriõppes

või välismaalase kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust doktorikraadile on hinnanud pädev asutus

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 281 lõike 2 alusel selleks ettenähtud korras. Nähtuvalt haldusasja

materjalist doktorikraadi olemasolus kui sellises ja ka vastavuses menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole,

kuid vastustaja leiab, et antud juhul ei olnud täidetud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused ja et

doktorikraadi olemasoluga seonduva regulatsiooni eesmärk ei väljendu selles, et elamisloa saaks iga

välismaalane, kellel on doktorikraad, vaid see peaks olema põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse

või kultuuri arengu edendamisega.

16. Tähtajalise elamisloa andmine on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Kohtu roll

taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud, kuid

vastavalt välismaalaste seaduse § 12 lg 1 kohaldatakse eelnimetatud seaduses sätestatud

haldusmenetlusele ka haldusmenetluse seaduse nõudeid. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused

on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on

antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Elamisloa andmise või selle andmisest

keeldumisega seonduvate vaidluste puhul on põhirõhk üldjuhul kaalutlemise küsimusel. Lähtuvalt

eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastandlikku positsiooni hinnata ning seda eelkõige kaalutluste

piisavuse ja asjakohasuse kontekstis. Kaalutlusvigade ilmnemise korral on vaja muuhulgas hinnata kas

vastava küsimuse uuel läbivaatamisel võiks haldusorgani seisukoht ka teistsuguseks kujuneda, sest kui

viga või teatav vaieldavus asja otsustamist nagunii mõjutada ei võinud, siis ei ole haldusakti

tühistamine põhjendatud. Antud juhul on vastustaja elamisloa andmist põhjalikult kaalunud. Vastavad

kaalutlused ja põhjendused sisalduvad peamiselt vaidlustatud haldusakti punktis 6. Kaalutlusvigu,

vähemalt mitte olulisi kaalutlusvigu selles osas täheldada ei saa. Vastustaja põhipositsiooniga, mille

kohaselt ei olnud elamisloa saamise taotlus püsivalt Eestisse elama asumiseks piisavalt põhjendatud,

võib nõustuda. Samuti võib vastustajaga nõustuda, et doktorikraadi olemasoluga seonduva

regulatsiooni eesmärk ei väljendu selles, et elamisloa saaks iga välismaalane, kellel on doktorikraad,

vaid see peaks olema põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamisega.

Majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamise võimalus peaks olema selgelt äratuntav

ja üheselt mõistetav. Antud juhul see vastustaja jaoks piisavalt äratuntav ei olnud. Lähtuvalt eeltoodust

ei ole vaidlustatud haldusakti ning vastava vaideotsuse tühistamiseks alust.

17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud. Seega menetluskulude väljamõistmise küsimust antud juhul ei tõusetu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm

Kohtunik