3-23-670/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVenemaa Föderatsiooni kodanik R.L esitas 29.09.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 24.01.2023 otsusega nr 15.3-3.2/34-1 R.L-ile tähtajalise
Legislator headnote
AI generated3-23-670/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Venemaa Föderatsiooni kodanik R.L esitas 29.09.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 24.01.2023 otsusega nr 15.3-3.2/34-1 R.L-ile tähtajalise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtukoosseis
Enno Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. mai 2024; Tallinna Halduskohus
Haldusasja number
3-23-670
Haldusasi
R.L kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsuse nr 15.3-
3.2/34-1 ja 15.03.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/35 tühistamise
nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Kaebaja – R.L, esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja Pevzner-
Belošitski;
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Ragne Õunap
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult
teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on
29.05.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus
menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Venemaa Föderatsiooni kodanik R.L esitas 29.09.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA)
tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama
asumiseks. Taotlus võeti samal päeval menetlusse numbriga 1060709186.
2. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus 24.01.2023 otsusega nr 15.3-3.2/34-1 R.L-ile tähtajalise
elamisloa andmisest.
3. R.L esitas 02.02.2023 PPA 24.01.2023 otsuse peale vaide, mis jäeti PPA 15.03.2023 otsusega nr
15.3-3.6/35 rahuldamata.
4. R.L esitas 27.03.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsuse
nr 15.3-3.2/34-1 ja 15.03.2023 vaideotsuse nr 15.3-3.6/35 tühistamise nõudes.
5. Tallinna Halduskohtus võttis 14.04.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
6. Politsei- ja Piirivalveamet vastas kaebusele 18.05.2023.
7. Tallinna Halduskohtus määras 07.03.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus
menetluses.
8. R.L esitas 18.04.2024 menetluskulude nimekirja kokku summas 570 eurot.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9. Kaebaja leiab, et PPA 24.01.2023 otsus nr 15.3-3.2/34-1 ei ole piisavalt põhjendatud. Vaidlustatud
otsustest ei selgu, miks kaebaja töö ei anna panust Eesti majandusele.
10. Kaebaja selgitab, et võimalus saada elamisluba Eestis isikul, kellel on doktorikraad, avanes 2017.
aastal, kui Riigikogu võttis vastu välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I,
03.01.2017, 1). VMS § 2101 lõikega 3 ei sätesta välismaalastele lisatingimusi välja arvatud
doktorikraadi olemasolu ja selle tunnustamine. Ükski praeguse VMS säte ei sätesta teadusasutusega
lepingu olemasolu nõuet selleks, et saada tähtajalist elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks.
Kaebaja väitel on PPA kehtestanud tema suhtes aga lisatingimusi. PPA ei saa iseseisvalt ja
meelevaldselt sisustada ega laiendada seadusesätteid.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
11. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu leides, et kaebus ei ole põhjendatud. PPA on kaebaja tähtajalise
elamisloa taotluse menetlemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud
VMS norme. Vastustaja selgitab, et ei keeldunud kaebajale elamisloa andmisest mitte tingimustele
mittevastamise tõttu, vaid põhjendamatuse tõttu (VMS § 123 p 3). VMS 2101 lg 3 alusel Eestisse
püsivalt elama asumiseks ei pea olema täidetud VMS § 2102 lg-s 1 sätestatud lisatingimused, küll aga
peavad olema täidetud VMS § 117 lg-s 1 sätestatud välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise
üldtingimused. VMS § 2101 lg 3 alusel Eestisse püsivalt elamise võimaldamise eesmärgina on nähtud
asjaolu, et doktorikraadiga inimeste osakaal ühiskonnas on otseselt seotud majandusarenguga (VMS ja
teiste seaduste muutmise seadus 251 SE). Doktorikraadiga inimesed panustavad potentsiaalselt Eesti
majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengusse ning seetõttu tuleks nende välismaalaste
sisserännet soodustada (VMS ja teiste seaduste muutmise seadus 251 SE lisa 2). Seega ei ole selle sätte
eesmärk see, et iga välismaalane, kellel on doktorikraad, saaks elamisloa, vaid see peab olema
põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu eesmärgiga. Kaebaja ei ole maininud, et
tema eesmärk on tulla Eestisse mõnel neist eesmärkidest. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas erialane
doktorikraad on seotud tulevikuplaanidega Eestis ning elamisloa omamise eesmärgiga. Tähtajalise
elamisloa menetluse käigus esitatud Lahendused Pluss KV OÜ-ga sõlmitud kokkuleppest ei nähtu, et
kaebaja saaks töötada teadlase või õppejõuna. Samuti ei nähtu kokkuleppest kultuuri või majandusse
panustamise võimalused. Vastustaja märgib lisaks, et esitatud kokkuleppega on kokku lepitud pelgalt
poolte kavatsus ja valmisolek loengute ja seminaride pidamiseks, kuid konkreetseid loenguid ega
seminare ei ole kokku lepitud.
12. PPA on otsuses selgitanud, et kaebaja omas elamislubasid erinevatel alustel alates 17.01.2001 kuni
19.01.2014. Ajal, kui taotlejal oli elamisluba, kehtis VMS-is nõue, et välismaalane, kes ei ela püsivalt
Eestis, peab oma eemalviibimise PPA-s registreerima. Taotleja registreeris elamislubade kehtivusajal
iga-aastaselt oma eemalviibimised. Seega elamislubade kehtivusajal, 13 aasta jooksul, ei asunud ta
Eestisse püsivalt elama. Kaebaja võis Eestis viibida lühiajaliselt, kuid mõnepäevast Eestis viibimist ei
saa pidada püsivaks elamiseks ning Eesti eluga kohanemiseks. PPA on Eestis viibimise teemat
käsitlenud ka vaidlustatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuses. Vastustaja rõhutab, et
isegi doktorikraadiga Eestisse lihtsustatud tingimustel elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotlusel
peab olema eesmärk ning selle sätte eesmärk ei ole pelgalt doktorikraadi olemasolul elamisloa
andmine. Lahendused Pluss KV OÜ põhitegevusalaks on äriregistri andmetel auditeerimine. Kaebaja ei
ole selgitanud, kuidas auditeerimine eeldab doktorikraadi olemasolu. Arvestades, et taotletud elamisloa
alusel Eestis elades eeldatakse, et välismaalane panustab Eesti majanduse, teaduse, hariduse või
kultuuri arengusse, on kaebaja seisukoht, et tema sissetuleku tagab pension, asjakohatu. Ilmselgelt ei
ole kaebaja suuteline pensionit saades ja kodus istudes Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri
arengusse panustama. Vastustaja peab vajalikuks veel märkida, et kinnisvara olemasolu Eestis ei ole
tähtajalise elamisloa andmise aluseks. Lisaks eeltoodule on asjakohatu ka kaebaja etteheide
Lahendused Pluss KV OÜ-ga kokkuleppe valesti tõlgendamise osas, kuna kaebaja ei ole selgitanud,
milles PPA eksis viidatud kokkleppe tõlgendamisel ja milline oleks kokkuleppe õige tõlgendus.
KOHTU PÕHJENDUSED
13. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsust nr 15.3-
3.2/34-1 ja ka vastavasisulist 15.03.2023 vaideotsust nr 15.3-3.6/35 ning taotletud nende tühistamist.
Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023 otsusega keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest ning
15.03.2023 vaideotsusega jäeti selle peale esitatud vaie rahuldamata. Põhivaidlus väljendub siiski
tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3.2/34-1 õiguspärasuse küsimuses.
Vaideotsuse võib õigusselguse huvides tühistada üksnes sel juhul kui 24.01.2023 otsus nr 15.3-3.2/34-1
tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise kohta osutub õigusvastaseks. Tähtajalise elamisloa
andmisest keeldumise kohta tehtud otsustuse õiguspäraseks osutumise korral vastupidistel eeldustel
baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet rahuldada ei saa. Kaebusest ei järeldu, et vaideotsusega oleks
rikutud kaebaja õigusi mingisugusel muul moel peale selle, et vastustaja ei nõustunud kaebaja
seisukohtadega ning ei pidanud vaide rahuldamist põhjendatuks.
14. Vaidlustatud otsusega nr 15.3-3.2/34-1 keelduti tähtajalise elamisloa andmisest, sest vastustaja ei
pidanud tähtajalise elamisloa taotlust põhjendatuks ning seega esines elamisloa andmisest keeldumise
alus vastavalt välismaalaste seaduse § 123 punktile 3. Haldusaktis on ka ekslik viide välismaalaste
seaduse § 123 punktile 2, kuid teisalt on osundatud haldusakti õiguslikke põhjendusi kajastava
alajaotuse punktis 6 ka sama seaduse ja paragrahvi punktile 3 ning sisuliselt on lähtutud sellest.
Vastustaja on selgitanud seda veel ka käesoleva menetluse raames. Vastavalt haldusmenetluse seaduse
paragrahvile 58 ei kaasne taoliste eksimustega haldusakti kehtetuks tunnistamist (ka tühistamist), sest
nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole see mõjutanud asja otsustamist.
15. Nähtuvalt vaidlustatud haldusakti punktist 2 oli kaebaja taotlenud tähtajalist elamisluba
välismaalaste seaduse § 118 punkti 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. Seejuures on kaebaja
tuginenud ka doktorikraadi olemasolule ning välismaalaste seaduse § 2101 lõikele 3, mille kohaselt
võib anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks ka välismaalasele, kellel on
doktorikraad, kohaldamata sama seaduse § 2102 lõikes 1 sätestatud lisatingimusi (viie järjestikuse aasta
jooksul kolm aastat Eestis elamise ja hästi kohanemise nõue ja senise tegevuse kooskõla elamisloa
eesmärgi ja tingimustega), tingimusel et välismaalane on omandanud kõrghariduse Eesti doktoriõppes
või välismaalase kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust doktorikraadile on hinnanud pädev asutus
Eesti Vabariigi haridusseaduse § 281 lõike 2 alusel selleks ettenähtud korras. Nähtuvalt haldusasja
materjalist doktorikraadi olemasolus kui sellises ja ka vastavuses menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole,
kuid vastustaja leiab, et antud juhul ei olnud täidetud tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused ja et
doktorikraadi olemasoluga seonduva regulatsiooni eesmärk ei väljendu selles, et elamisloa saaks iga
välismaalane, kellel on doktorikraad, vaid see peaks olema põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse
või kultuuri arengu edendamisega.
16. Tähtajalise elamisloa andmine on vastustaja kaalutlusotsus ning vastustaja pädevuses. Kohtu roll
taoliste spetsiifilist hinnangut vajavate vaidluste lahendamisel on üldse mingil määral piiratud, kuid
vastavalt välismaalaste seaduse § 12 lg 1 kohaldatakse eelnimetatud seaduses sätestatud
haldusmenetlusele ka haldusmenetluse seaduse nõudeid. Haldusakti õiguspärasuse põhilised eeldused
on välja toodud haldusmenetluse seaduse §-s 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on
antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,
proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Elamisloa andmise või selle andmisest
keeldumisega seonduvate vaidluste puhul on põhirõhk üldjuhul kaalutlemise küsimusel. Lähtuvalt
eeltoodust tuleb menetlusosaliste vastandlikku positsiooni hinnata ning seda eelkõige kaalutluste
piisavuse ja asjakohasuse kontekstis. Kaalutlusvigade ilmnemise korral on vaja muuhulgas hinnata kas
vastava küsimuse uuel läbivaatamisel võiks haldusorgani seisukoht ka teistsuguseks kujuneda, sest kui
viga või teatav vaieldavus asja otsustamist nagunii mõjutada ei võinud, siis ei ole haldusakti
tühistamine põhjendatud. Antud juhul on vastustaja elamisloa andmist põhjalikult kaalunud. Vastavad
kaalutlused ja põhjendused sisalduvad peamiselt vaidlustatud haldusakti punktis 6. Kaalutlusvigu,
vähemalt mitte olulisi kaalutlusvigu selles osas täheldada ei saa. Vastustaja põhipositsiooniga, mille
kohaselt ei olnud elamisloa saamise taotlus püsivalt Eestisse elama asumiseks piisavalt põhjendatud,
võib nõustuda. Samuti võib vastustajaga nõustuda, et doktorikraadi olemasoluga seonduva
regulatsiooni eesmärk ei väljendu selles, et elamisloa saaks iga välismaalane, kellel on doktorikraad,
vaid see peaks olema põhjendatud majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamisega.
Majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu edendamise võimalus peaks olema selgelt äratuntav
ja üheselt mõistetav. Antud juhul see vastustaja jaoks piisavalt äratuntav ei olnud. Lähtuvalt eeltoodust
ei ole vaidlustatud haldusakti ning vastava vaideotsuse tühistamiseks alust.
17. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle
kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude
väljamõistmist taotlenud. Seega menetluskulude väljamõistmise küsimust antud juhul ei tõusetu.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm
Kohtunik