2-23-9337/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-9337

Tsiviilasi

S. L. (pankrotis) pankrotimenetlus ja kohustustest

vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlausaldajate nimekirja kinnitamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik S. L. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxx;

elukoht

xxxxx xxx-xxxxxxxxxxxxxx;

e-post

xxxxxxxxxx@xxxxxxxxx);

pankrotihaldur Martin Pärn (isikukood xxxxxxxxx;

Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ, Juhkentali 52,

10113 Tallinn; e-post martin@in.ee);

vastuväite saanud võlausaldajad:

- Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479;

asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn; e-post

jurist@julianus.ee), esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo

(registrikood 11930038), lepingulised esindajad Sigrid

Rahkema ja Cärolin Markus;

- OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568;

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn; e-post

mail@omegainvest.ee), lepinguline esindaja Carina

Helimets, e-post carina@omegainvest.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada võlausaldajate nimekiri S. L. (pankrotis, isikukood xxxxxxxxx)

pankrotimenetluses järgnevalt:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2)

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi, isiku- või registrikood

Nõude suurus

(eurot)

Jaotise %

1. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349)

20,00

0,12%

2. OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568)

1095,90

6,70%

3. Holm Bank AS (registrikood 14080830)

231,60

1,42%

4. Bondora AS (registrikood 11483929)

14 846,23

90,73%

5. BB Finance OÜ (registrikood 11306564)

168,08

1,03%

Kokku:

16 361,81

100,00%

Ükski nõue ei ole loetud kaitsmiseta tunnustatuks. Ühegi nõude puhul ei ole tegemist

solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist

tuleneva nõudega. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide.

Tsiviilasi nr 2-23-9337

2. Jätta S. L. (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt tunnustamata OMEGA INVEST OÜ

nõue 356,26 euro ulatuses.

3. Jätta S. L. (pankrotis) pankrotimenetluses täielikult tunnustamata Aktiva Finance

Group OÜ nõue 7001,73 eurot.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Jätta menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

5. Avaldada teade võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saata määrus haldurile ja vastuväite saanud võlausaldajatele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad haldur, vastuväite esitanud võlgnik, vastuväite esitanud või vastuväite

saanud võlausaldaja ja võlausaldaja, kelle nõude ennistamise taotlust ei rahuldatud, esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse võib esitada

15 päeva jooksul alates võlausaldajate nimekirja kinnitamise kohta teate kättetoimetamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade loetakse kättetoimetatuks viie päeva möödumisel

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohus kuulutas 20.10.2023 määrusega välja S. L. (võlgnik) pankroti, algatas

võlgniku kohustusest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku

ülesannetes Martin Pärna (haldur). Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes

Teadaannetes 20.10.2023. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 17.11.2023.

2. Võlausaldajad olid kohustatud esitama oma nõuded haldurile hiljemalt 20.12.2023. Haldur

koostas esialgse võlausaldajate nimekirja ja teatas 20.01.2024 Ametlikes Teadaannetes

võimalusest tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid kuni 05.02.2024.

3. 25.03.2024 esitas haldur kohtule lõpliku võlausaldajate nimekirja ning palus lahendada

vastuväited sisuliselt, kinnitada tunnustatud nõuded ja jaotised.

Avaldusi nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ei esitatud. Pandiga tagatud võlausaldajate

nõuded ja pandiõigused puudusid. Ühtegi nõuet ei loetud kaitsmiseta tunnustatuks

pankrotiseaduse (PankrS) § 1003 lg 4 alusel. Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei

esitanud.

Haldur esitas vastuväited Aktiva Finance Group OÜ nõudele 7001,73 eurot täies ulatuses ja

OMEGA INVEST OÜ nõudele 1452,16 eurot täies ulatuses ning andis neile tähtaja

vastuväidete kohta seisukoha ja tõendite esitamiseks hiljemalt 26.02.2024. Võlausaldajad

esitasid halduri vastuväitele oma seisukohad, kuid ei esitanud omapoolseid arvutusi iga

sõlmitud lepingu osas võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 94 sätestatud intressi määras ilma muude

lepingus kokku lepitud kuludeta. Haldur ei ole vastuväidetest võlausaldajate nõuetele loobunud.

Haldur vaidlustas ka Bondora AS esitatud nõude 14 846,23 eurot täies ulatuses, kuid pärast

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kinnitavate tõendite esitamist loobus oma

vastuväitest ja tunnustas võlausaldaja nõuet täies ulatuses 14 846,23 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

4. PankrS § 1003 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt lahendab kohus võlausaldajate nimekirja

kinnitamisel nimekirja juurde esitatud vastuväited, seisukohad, taotlused ja avaldused sisuliselt,

määrab nõuete suurused, rahuldamisjärgud ja jaotised ning kinnitab võlausaldajate nimekirja

30 päeva jooksul selle saamisest arvates kohtumäärusega. Kohus võib vajaduse korral

võlausaldajate nimekirja kinnitamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. PankrS § 1003

lg 2 järgi jätab kohus võlausaldajate nimekirja kinnitamata ja tagastab selle haldurile

määrusega, kui võlausaldajate nimekirja vormistamisel ei ole järgitud pankrotiseaduses

sätestatud korda ja nõudeid või on rikutud võlausaldaja õigusi, eelkõige vastuväidete ja

seisukohtade esitamisel, ja kohus ei saa ise puudust kõrvaldada. Vastavalt PankrS § 1003 lg 3

Tsiviilasi nr 2-23-9337

esimesele lausele loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus

tunnustatuks, kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui

vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur vastuväitest loobub.

5. Kohus lahendab halduri poolt võlausaldajate nõuetele esitatud vastuväited.

5.1. Haldur tugineb vastuväidetes sellele, et krediidiandjate poolt ei ole lepingute sõlmimisel

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seoses vastutustundliku laenamise põhimõttega

märgib kohus kõigi vaidlusaluste tarbijakrediidilepingute kohta järgmist.

VÕS § 4034 lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Seega on

krediidiandjal teabe saamise kohustus ja krediidivõimelisuse hindamise kohustus. VÕS § 4034

lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg 2 esimese ja teise lause järgi peab krediidiandja toimima tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega ning tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates

vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Tulenevalt VÕS § 4034 lg 2

kolmandast lausest peab teises lauses sätestatud kohustuse täitmisel krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des

1–3 ja lg-s 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks kasutama asjakohaseid

andmekogusid ja küsima vajadusel tarbijalt teavet. Samas peab krediidiandja tarbijalt saadud

teavet tulenevalt VÕS § 4034 lg 4 teisest lausest vastavalt KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4 ka

kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades KAVS-s ja VÕS-s sätestatud nõudeid

informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale

teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute

ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. Seadusest

ei tulene seega nõuet, et tarbijalt tuleb nõuda konto väljavõtet igal juhul, kuid kohtu hinnangul

tuleks üldjuhul laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtet küsida, et adekvaatselt hinnata

krediidivõimelisust. Pangakonto väljavõtte saab jätta tarbijalt välja nõudmata üksnes juhul, kui

muu info on tarbija krediidivõime hindamiseks piisav. Seejuures ei saa piirduda ainult tarbijalt

endalt saadud infoga. Järelikult ei saa laenuandja võlgniku krediidivõimet hinnates tugineda

üksnes võlgniku taotluses märgitud teabele, seda mõistlikult kontrollimata ja arvestamata tema

pangakonto väljavõtetelt nähtuva teabe ja muu laenuandjale teadaoleva informatsiooniga (vt nt

ka Tartu Ringkonnakohtu 19.05.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-142816, p 8).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese ja

teise lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi

peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

5.2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 18.12.2023 nõudeavalduse summas 7001,73 eurot:

Tsiviilasi nr 2-23-9337

- 30.11.2022 AS-ga Inbank Finance sõlmitud väikelaenu lepingu nr L89010658599

(laenusumma 1600 eurot) alusel laenujääk 1672,95 eurot (põhinõue tagastamata laen

1463,30 eurot, intress 102,14 eurot, haldustasu 16 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 41,51 eurot);

- 08.09.2022 AS-ga Inbank (nõudeavalduses märgitud AS-ga Inbank Finance) sõlmitud IN Pay

makselahenduse lepingu nr C85007555683 (krediidisumma 4700 eurot) alusel krediidijääk

5328,78 eurot (põhinõue kasutatud krediidilimiit 4699,84 eurot, intress 325,75 eurot,

haldustasu 12,40 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

põhinõudelt 240,79 eurot).

Lepingutest tulenevate kohustuste rikkumise tõttu lõpetati leping nr L89010658599 25.07.2023

ja leping nr C85007555683 27.07.2023. Nõuded loovutati võlausaldajale 31.07.2023.

Nõudeavaldusele on lisatud 30.11.2022 väikelaenu leping nr L89010658599 koos lisadega,

08.09.2022 IN Pay makselahenduse leping nr C85007555683 koos lisadega, 25.07.2023 ja

27.07.2023 lepingute ülesütlemise teatised, 31.07.2023 teatis nõuete loovutamise kohta ja

viiviseraportid.

5.2.1. Haldur vaidlustas vastuväites võlausaldaja nõude täies ulatuses, leides, et võlgnikule

laenu andmisel võib olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Haldur palus

võlausaldajal tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist ja esitada võlgniku poolt tehtud maksete arvestuse iga lepingu osas VÕS §-s 94

sätestatud intressi määras (lepingute sõlmimise ajal oli määr 2,5% aastas) ilma muude lepingus

kokku lepitud kuludeta. Haldur märkis, et nõude täitmata jätmise korral võib võlausaldaja nõue

jääda tunnustamata.

5.2.2. Võlausaldaja märkis oma seisukohas halduri vastuväitele, et laenuandja on väljastanud

võlgnikule laenu vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides, teostades põhjaliku

krediidihindamise eeskätt laenuandja sise-eeskirjade alusel. Laenuandja kogus andmeid

võlgniku regulaarsete sissetulekute ja finantskohustuste ning maksekohustuste täitmise kohta,

esitas võlgnikule lepingueelse teabe krediidilepingu oluliste tingimuste kohta ning hoiatas

võlgnikku krediidi võtmisega seotud ohtudest.

Võlgnikuga lepingu nr L89010658599 sõlmimisel võttis laenuandja krediidivõimelisuse

hindamisel arvesse võlgniku taotluses esitatud teabe, analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet

ning tegi päringu ka Maksu- ja Tolliametisse. Laenuandja sai teada, et võlgniku igakuine

keskmine sissetulek oli 1659,31 eurot ning väljaminek 270 eurot. Laenuandja arvestas kõik

võlgniku kulud ning taotletava laenu osamakse (74,79 eurot) tuludest maha ning sai teada, et

võlgnikule jäi raha reservi vähemalt 1314,52 eurot (1659,31 – 270 – 74,79). Maksehäireregistri

andmetel võlgnikul lepingu sõlmimise kuupäeval maksehäireid ei olnud. Laenuandja on

võlausaldajale täiendavalt selgitanud, et laenutaotluse otsus oli automaatselt positiivne. Kliendil

oli kohustus jälgida lepingus määratud maksetähtaegu. Maksetega hilinemisel lisati

viivisetasud järgmise kuu maksele. Kliendile edastati võlgnevuse korral igakuiselt SMS

teavitus selle hetke seisu võlgnevusega.

Võlgnikuga lepingu nr C85007555683 sõlmimisel võttis laenuandja krediidivõimelisuse

hindamisel arvesse võlgniku taotluses esitatud teabe, analüüsis võlgniku pangakonto väljavõtet

ning tegi päringu maksehäireregistritesse. Laenuandja sai teada, et võlgniku igakuine keskmine

sissetulek oli 1771,59 eurot ning väljaminek 600 eurot. Laenuandja arvestas tuludest maha kõik

võlgniku kulud ning sai teada, et võlgnikule jäi raha reservi vähemalt 1171,59 eurot

(1771,59 – 600).

Ükski seadus ega õigusakt ei kohusta laenuandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte

täitmisel nõudma laenusaajalt tema igakuiste sissetulekute ja väljaminekute suuruse

kontrollimisel ilmtingimata laenusaaja pangakonto väljavõtte esitamist. Laenuandjal tuleb

KAVS § 50 lg 4 kohaselt tugineda laenutaotleja pangakonto väljavõttele vaid juhul, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul oli

Tsiviilasi nr 2-23-9337

asjakohastest andmekogudest muu kogutud teave piisav krediidisaaja krediidivõimelisuse

hindamiseks. Arvestades lepingute laenusummat, osamaksete suurust ning lepingutega

kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli laenuandja hinnangul võetud kohustuste täitmine

võlgnikule jõukohane. Kui krediidisaaja on andnud krediidiandjale oma tegelike kohustuste või

sissetulekute suuruse kohta ebaõiget teavet, ei vabane krediidisaaja selle tagajärjel lepingus

kokkulepitud kohustuste täitmisest.

Seisukohale on lisatud Finantsinspektsiooni soovituslik juhend (vastutustundliku laenamise

nõuded), võlgniku taotluste andmed (pakkumine), konto nr L89010658599 väljavõte,

laenuandja info lepingute nr L89010658599 ja nr C85007555683 kohta ning taust.ee väljatrükk

19.02.2024 seisuga.

5.2.3. Haldur jäi 25.03.2024 menetlusdokumendis seisukohale, et krediidiandja teostatud

taustakontroll ei olnud piisav selgitamaks välja võlgniku võimalus laenud tagasi maksta.

Halduri hinnangul pidi krediidiandja nõudma võlgnikult krediidiasutuse konto väljavõtte, et

veenduda võlgniku maksejõulisuses, kuid võlgnikult konto väljavõtet ega muid dokumente

olemasolevate kohustuste suuruse kontrollimiseks ei küsitud. Võlausaldaja esitatud

dokumentidest ei järeldu, et võlgnik oleks esitanud tahtlikult valeandmeid oma varalise seisu

kohta, sest võlausaldaja ei ole esitanud konkreetseid andmeid selle kohta, missugust teavet ja

millisel viisil võlgnikult tema kohustuste kohta küsiti. Kui võlausaldaja ei suuda tõendada

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, on halduril õigus nõuda VÕS § 4034 lg 7 järgi

krediidiandjalt nõude ümberarvutamist, st ümberarvutuse tegemine ei ole halduri vaid

võlausaldaja kohustus. Vaatamata halduri palvele ei esitanud võlausaldaja omapoolset

ümberarvutust. Haldur jättis võlausaldaja nõude täies ulatuses tunnustamata.

5.2.4. Kohus leiab, et halduri vastuväited on põhjendatud ja Aktiva Finance Group OÜ nõue

7001,73 eurot tuleb jätta täies ulatuses tunnustamata.

Võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa asuda seisukohale, et võlgnikule

laenude andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Laenuandja on sõlminud võlgnikuga kaks lepingut: 08.09.2022 IN Pay makselahenduse lepingu

nr C85007555683

(krediidisumma

4700 eurot)

ja

30.11.2022

väikelaenu

lepingu

nr L89010658599 (laenusumma 1600 eurot). Võlausaldaja on toonud välja, et makselahenduse

lepingu sõlmimisel võttis laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võlgniku taotluses

esitatud teabe (igakuised sissetulekud 1700 eurot ja igakuised kohustused 600 eurot), analüüsis

võlgniku pangakonto väljavõtet ning tegi päringu maksehäireregistritesse. Väikelaenu lepingu

sõlmimisel võttis laenuandja krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võlgniku taotluses

esitatud teabe (igakuised sissetulekud 1700 eurot ja igakuised kohustused 270 eurot), analüüsis

võlgniku pangakonto

väljavõtet ja tegi päringu Maksu- ja Tolliametisse ning

maksehäireregistritesse. Tõendeid selle kohta, et laenuandja oleks võlgnikult peale

laenutaotlustest nähtuvate andmete täiendavaid andmeid (sh pangakonto väljavõtet) küsinud, ei

ole esitatud. Samuti ei ole esitatud muude väidetavalt laenuandja poolt asjakohastest

andmekogudest (Maksu- ja Tolliamet, AS CREDITINFO EESTI ja OÜ Krediidiregister)

tehtud päringute vastuseid. Võlausaldaja enda poolt on esitatud üksnes taust.ee väljatrükk

19.02.2024 seisuga, millest võlausaldaja on järeldanud, et maksehäireid võlgnikul lepingute

sõlmimise ajal ei olnud. Samas võlgniku esitatud andmetest ei selgu, kas sissetulek 1700 eurot

kuus on esitatud bruto- või netosissetulekuna, kas tegemist on regulaarse sissetulekuga ja

millest sissetulek koosneb (nt töötasu, dividendid, üüritulu, toetused, hüvitised jms). Selle teabe

peab laenuandja KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 järgi tarbija kohta omandama. Samuti on

selgusetu, kas laenutaotlustes märgitud igakuiste kohustuste all peetakse silmas vaid

regulaarseid finantskohustusi või ka muid kulusid, sh majapidamiskulusid jms (KAVS § 49 lg 1

p-d 2 ja 4). Kohus märgib siinjuures, et 08.09.2022 lepingut sõlmides on võlgnikul taotlusest

nähtuvalt kohustusi olnud 600 eurot, kuid pärast krediidi 4700 eurot saamist taotletud

1500 euro asemel ja kolme kuu möödudes 30.11.2022 laenuandjaga uut lepingut sõlmides on

võlgnikul igakuiseid kohustusi olnud poole vähem, so 270 eurot. Laenuandja selgituse kohaselt

Tsiviilasi nr 2-23-9337

arvestas ta 30.11.2022 kõik võlgniku kulud ning taotletava laenu osamakse (74,79 eurot)

tuludest maha ning võlgnikule jäi raha kätte vähemalt 1314,52 eurot (1659,31 – 270 – 74,79).

Eeltoodust tuleneb aga, et laenuandja ei võtnud täies ulatuses arvesse endaga sõlmitud

varasemast lepingust (08.09.2022) tulenevaid finantskohustusi, mis võib viidata asjaolule, et

laenuandja ei kontrollinud asjakohast teavet enda sisemistest andmebaasidest (kas võlgnik on

või on varasemalt olnud laenuandja klient).

Kohtu hinnangul ei ole laenuandja piisaval määral kontrollinud võlgniku esitatud teavet tema

varalise

seisundi,

regulaarse

sissetuleku,

teiste

varaliste

kohustuste,

varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Kohtupraktika kohaselt kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo),

tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt (vt RKTKm 24.11.2023 tsiviilasjas

nr 2-21-13098, p-d 18, 21). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa tuletada

krediidiandja poolt üksnes võlgniku esitatud andmetest ning väidetavalt välistest allikatest

tehtud päringute vastustest. Seadusest ei tulene erisusi tarbija krediidivõime hindamisel seoses

laenusumma suurusega (antud juhul 08.09.2022 laenu antud 4700 eurot ja 30.11.2022 laenu

antud 1600 eurot). Kuna praegusel juhul ei saa muud infot võlgniku krediidivõime hindamiseks

pidada piisavaks, tuli laenuandjal võlgniku esitatud andmete hindamiseks küsida ka tema

pangakonto väljavõtet piisava ajavahemiku kohta, mida käesolevalt ei ole tehtud. Kohus

märgib, et võlausaldaja viited laenuandja sise-eeskirjadele on sisutud, kuna ei ole toodud välja

asjaolusid ja esitatud tõendeid, mida ja kuidas konkreetse võlgniku puhul krediidiotsuseid tehes

arvestati ja hinnati. Laenuandja selgitustest võlausaldajale nähtub, et mõlemad laenutaotluse

otsused olid automaatsed.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist

lauset arvestades puudub võlausaldajal alus lugeda makstust tasutuks ja/või nõuda tarbijalt

muid tasusid peale seadusjärgse intressi. VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt peab

krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Antud juhul ei ole seda tehtud, kuigi haldur

on määranud võlausaldajale tähtaja vastuväite kohta kirjalike seisukohtade, taotluste ja tõendite

esitamiseks ning selgitanud võlausaldajale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse esitamata

jätmisel võib võlausaldaja nõue vastavalt asjaoludele jääda kas täielikult või osaliselt

rahuldamata (vt RKTKm 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098, p-d 24-25, 31). Kuivõrd haldur

on esitanud võlausaldaja nõudele vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise vastuväite,

aga võlausaldaja ei ole VÕS § 403⁴ lg 7 järgset ümberarvutust teinud ning võlausaldaja esitatud

andmed ei võimalda ka kohtul nõude põhjendatust hinnata ega arvestuse õigsust kontrollida,

tuleb võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõue 7001,73 eurot jätta tunnustamata täies

ulatuses. Kohus nõustub halduriga selles, et olukorras, kus krediidiandja ise ei ole teavitanud

tarbijat sellest, millist liiki teavet (nt erinevad regulaarsed sissetulekud, kõikide

finantskohustuste suurus ja igakuiste osamaksete summa koos jooksvate majandamiskulude

suurusega jne) ning milliseid tõendeid (nt viimase kuue kuu pangakonto väljavõte sissetulekute

ja kohustuste olemasolu kontrollimiseks) peab tarbija oma krediidivõimelisuse kohta esitama,

ei saa lugeda, et tarbijast võlgnik on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 403⁴ lg-

tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

5.3. OMEGA INVEST OÜ esitas 24.10.2023 nõudeavalduse summas 1452,16 eurot, millest

1219,95 eurot on põhinõue, 135,32 eurot intress, 3 eurot sissenõudekulu enne lepingu

lõpetamist, 50 eurot sissenõudekulu peale lepingu lõpetamist ja 43,89 eurot viivis. Nõue

tuleneb Omaraha OÜ ja võlgniku vahel 21.02.2023 sõlmitud laenulepingust nr S235903666.

Tsiviilasi nr 2-23-9337

Lepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu leping lõpetati ja nõue loovutati võlausaldajale

29.08.2023.

Nõudeavaldusele on lisatud 21.02.2023 laenuleping nr S235903666 koos lisadega (maksete

ülevaade, maksegraafik, memo), laenutaotlus (laenusaaja laenutingimused), Omaraha OÜ

portaali kasutamise üldtingimused, 14.08.2023 teatis lepingu ülesütlemise kohta ning

29.08.2023 ülesütlemisavaldus ja nõude loovutamise teatis.

5.3.1. Haldur vaidlustas vastuväites võlausaldaja nõude täies ulatuses, leides, et võlgnikule

laenu andmisel võib olla rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Haldur palus

võlausaldajal tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist ja esitada võlgniku poolt tehtud maksete arvestuse lepingu osas VÕS §-s 94 sätestatud

intressi määras (lepingu sõlmimise ajal oli määr 4% aastas) ilma muude lepingus kokku lepitud

kuludeta. Haldur märkis, et nõude täitmata jätmise korral võib võlausaldaja nõue jääda

tunnustamata.

5.3.2. 07.02.2024

elektronkirjaga

edastas

võlausaldaja

haldurile

vajaliku

lisainfo,

so menetlusandmed ja laenu väljavõtte kirja manustena, omapoolset seisukohta ja arvutusi

esitamata.

5.3.3. Haldur leidis 25.03.2024 menetlusdokumendis, et krediidiandja teostatud taustakontroll

ei olnud piisav selgitamaks välja võlgniku võimalus laenud tagasi maksta. Halduri hinnangul

pidi krediidiandja nõudma võlgnikult krediidiasutuse konto väljavõtte, et veenduda võlgniku

maksejõulisuses, kuid võlgnikult konto väljavõtet ega muid dokumente olemasolevate

kohustuste suuruse kontrollimiseks ei küsitud. Võlausaldaja esitatud dokumentidest ei järeldu,

et võlgnik oleks esitanud tahtlikult valeandmeid oma varalise seisu kohta, sest võlausaldaja ei

ole esitanud konkreetseid andmeid selle kohta, missugust teavet ja millisel viisil võlgnikult

tema kohustuste kohta küsiti. Kui võlausaldaja ei suuda tõendada vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist, on halduril õigus nõuda VÕS § 4034 lg 7 järgi krediidiandjalt nõude

ümberarvutamist, st ümberarvutuse tegemine ei ole halduri vaid võlausaldaja kohustus.

Vaatamata halduri nõudele ei esitanud võlausaldaja omapoolset ümberarvutust. Haldur jättis

võlausaldaja nõude täies ulatuses tunnustamata.

5.3.4. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta OMEGA INVEST OÜ nõue tunnustamata

356,26 euro ulatuses ja tunnustada nõuet summas 1095,90 eurot.

Võlausaldaja esitatud asjaolude ja tõendite põhjal ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et

võlgnikule laenu andmisel järgiti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Laenuandja menetlusandmete kohaselt võeti võlgniku maksevõime hindamisel sissetulekuna

arvesse 1561,15 eurot (võlgniku taotluses igakuine sissetulek 1700 eurot ning Maksu- ja

Tolliameti päringu andmetel 1300,96 eurot). Kohustustena arvestati võlgniku märgitu alusel

majapidamiskuluna 300 eurot ja finantskohustusena 270 eurot, millele laenuandja liitis

ülalpeetava kulu 75 eurot (taotluses märgitud üks ülalpeetav), kokku 645 eurot. Kuna võlgnikul

kehtivad maksehäired puudusid ning sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav, anti võlgnikule

laenu. Lepingu sõlmimisel ei mindud vastuollu laenuandja sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan

to Income) suhtarvuga, mis määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava

vahekorra.

Tõendeid selle kohta, milliseid andmeid laenuandja võlgnikult küsis ja sai, ei ole esitatud.

Samuti ei ole esitatud muude väidetavalt laenuandja poolt tehtud päringute vastuseid (Maksu-

ja Tolliamet, AS CREDITINFO EESTI ja OÜ Krediidiregister). Antud juhul esineb ka vastuolu

võlgniku esitatud andmete ning Maksu- ja Tolliametilt kogutud andmete vahel (sissetulek kas

1700 eurot või 1300,96 eurot), mistõttu tuli laenuandjal tarbijast võlgniku krediidivõimelisuse

nõuetekohaseks hindamiseks küsida võlgnikult lisateavet (vt RKTKm 24.11.2023 tsiviilasjas

nr 2-21-13098, p 21). Selgusetuks jääb, miks laenuandja ei arvestanud väiksema talle

teadaoleva võlgniku sissetuleku suurusega ega lähtunud konservatiivsuse põhimõttest, et

minimeerida võlgniku makseraskustesse sattumise riski. Võlgniku esitatud andmetest ei selgu,

Tsiviilasi nr 2-23-9337

kas sissetulek 1700 eurot kuus on esitatud bruto- või netosissetulekuna, kas tegemist on

regulaarse sissetulekuga ja millest sissetulek koosneb (nt töötasu, dividendid, üüritulu,

toetused, hüvitised jms). Selle teabe peab laenuandja KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1 järgi tarbija

kohta omandama. Teada ei ole laenuandja märgitud ülalpeetava kohustuste sisu 75 eurot, seda

olukorras, kus lepingu sõlmimise ajal oli ühe alaealise lapse igakuise ülalpidamise kulu

baassummaks 200 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ei saa tuletada

krediidiandja poolt üksnes võlgniku esitatud andmetest ning väidetavalt kolmandate isikute

peetavatest andmekogudest tehtud päringute vastustest. Seadusest ei tulene erisusi tarbija

krediidivõime hindamisel seoses laenusumma suurusega (antud juhul 1250 eurot). Kuna

praegusel juhul ei saa muud infot võlgniku krediidivõime hindamiseks pidada piisavaks, tuli

laenuandjal võlgniku esitatud andmete (sissetulekud ja väljaminekud) hindamiseks ning

kontrollimiseks küsida ka tema pangakonto väljavõtet piisava ajavahemiku kohta, mida

käesolevalt ei ole tehtud. Kohtu hinnangul ei saa eluliselt usutavaks ja reaalseks pidada

majapidamiskulu 300 eurot. 2023. aasta riigieelarve seaduse (RES) § 2 lg 6 p 2 järgi oli

sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna

esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus. SHS § 131 lg 3 teise lause järgi

lähtutakse selle kehtestamisel minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele

ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. SHS § 131 lg 5 järgi on

perekonna iga lapse toimetulekupiir 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Seega

juhul, kui võlgniku ülalpeetavaks oli üks alaealine laps (nagu on võlgnik näidanud

laenutaotluses), oli pere riiklikult kehtestatud toimetulekupiir kokku 440 eurot (200 + 240).

SHS § 133 lg-st 1 saab järeldada, et selle summa sisse ei ole arvestatud eluasemekulusid.

Võlgniku esitatud teabe järgi oli tal finantskohustusi 270 eurot ja sõlmitava lepingu järgi

lisandus kohustusi juurde 47,99 eurot kuus. Kohtu arvates ei ole siinjuures piisav laenuandja

üldsõnaline konstateering, et vastuollu ei ole mindud sise-eeskirjas sätestatud LTI suhtarvuga.

Eeltoodut ning VÕS § 4034 lg 7 esimest ja teist lauset arvestades puudub võlausaldajal alus

lugeda võlgniku poolt makstust tasutuks ja nõuda intressi rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud

määras lepingu sõlmimise ajal. Laenuandja ei ole VÕS § 403⁴ lg 7 kolmanda lause kohaselt

määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud. Seega ei ole võimalik asuda

seisukohale, et võlgnik oleks maksetega viivitanud ning viivis ja sissenõudekulud oleksid

põhjendatud. Kogu võlgniku poolt tasutu tuleb lugeda makstuks laenu katteks (mh VÕS § 411

tähenduses krediidi võimaliku ennetähtaegse tagasimaksena). Kuigi võlausaldaja ei ole oma

sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust esitanud, saab kohus lepingus sätestatu

ja võlausaldaja esitatud andmete alusel nõude põhjendatust ise hinnata. Laenusaaja

laenutingimustest nähtuvalt kandis laenuandja tema kontole 1180,75 eurot (1250 – 25 – 43,75

– 0,50). Lepingu sõlmimisest 21.02.2023 kuni selle lõppemiseni 29.08.2023 oli laenuandjal

õigus nõuda intressi maksimaalselt 18,27 eurot [(1180,75 eurot × 2,5% aastas × 130 päeva) +

(1180,75 eurot × 4% aastas × 60 päeva)]. Seega oli laenusaajal kohustus tasuda laenuandjale

kokku 1199,02 eurot (1180,75 + 18,27). Maksete ülevaate kohaselt on võlgnik lepingu

täitmiseks teinud makseid kokku 103,12 eurot. Seega tuleb tunnustada võlausaldaja nõuet

1095,90 euro ulatuses (1199,02 – 103,12) ning jätta nõue tunnustamata 356,26 euro ulatuses

(1452,16 – 1095,90).

6. Halduri 25.03.2024 esitatud lõplik võlausaldajate nimekiri sisaldab PankrS § 1001 lg-s 2

ja § 1002 lg-s 3 märgitud andmeid, va PankrS § 1001 lg 2 p-s 10 märgitud võlausaldajate

häälte arv. See ei anna siiski alust jätta nimekirja kinnitamata ja haldurile tagastada. Kohus

leiab, et põhilises osas on nimekirja vormistamisel järgitud pankrotiseaduses sätestatud korda

ja nõudeid ning sellest ei nähtu, et lõppkokkuvõttes oleks rikutud võlausaldajate õigusi.

Haldur on võimaldanud võlausaldajatel tutvuda nimekirjaga ja esitada vastuväiteid

pankrotiseadusega sätestatud tähtaja jooksul ning kontrollinud esitatud nõuete põhjendatust

ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu.

Tsiviilasi nr 2-23-9337

Lõplik võlausaldajate nimekiri tuleb kinnitada ning määrata võlausaldajate nõuete suurused,

rahuldamisjärgud ja jaotised, arvestades vastuväidete lahendamisel tuvastatut. Pandiõigusega

tagatud nõudeid ei esitatud (PankrS § 1003 lg 5 p 5). Võlausaldajate nõuded kokku

16 361,81 eurot on tunnustatud 2. rahuldamisjärgu nõuetena ehk muude tähtaegselt esitatud

tunnustatud nõuetena PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi. Tegemist ei ole solidaarkohustusega või

tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega (PankrS

§ 1003 lg 5 p 6). Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide (PankrS § 1003 lg 5 p 7). Ükski

nõue ei ole loetud kaitsmiseta tunnustatuks (PankrS § 1003 lg 4). Võlausaldaja Aktiva Finance

Group OÜ nõue 7001,73 eurot tuleb halduri vastuväite ja selle lahendamisel tuvastatu alusel

jätta täies ulatuses tunnustamata ning OMEGA INVEST OÜ nõuet tunnustada summas

1095,90 eurot ja jätta osaliselt tunnustamata 356,26 euro ulatuses.

7. Arvestades nõuete tunnustamise lahendamise erisusega hagita menetluses, peab kohus

põhjendatuks jätta menetlusosaliste menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik