2-24-5424/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-24-5424

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024 kell 15.40, Pärnu

Tsiviilasi

R.P.’i maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik:

R.P.

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht: Xxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxxxxx)

Usaldusisik Ly Müürsoo (Väike-Ameerika 8–203,

Tallinn

10129,

e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee,

tel

6481156; mobiiltelefon 50 97 383)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R.P.i maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja R.P.i (P.; isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 29. mail 2024 kell 15.40.

3. Nimetada R.P.i pankrotihalduriks Ly Müürsoo (pankrotihalduri tunnistus nr 80, OÜ Sentire

M. K.,Väike-Ameerika 8–203, Tallinn 10129, e-post: lyy.myyrsoo@mail.ee, tel 6481156;

mobiiltelefon 50 97 383).

4. R.P.i võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. juunil 2024 algusega kell 10.30

virtuaalselt. Üldkoosolekul saab osaleda veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise

soovist teatama pankrotihaldurile. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded esitanud

võlausaldajatele.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude

täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus

ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast

nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja

(taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise

tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule

kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue

võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt

esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib

pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Tsiviilasi nr 2-24-5424

2(8)

6. Algatada R.P.i (P.; isikukood xxxxxxxxxxx)) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus

otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta

möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Ly Müürsoo usaldusisiku kohustusi, eelkõige

võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises.

8. Kohus annab pankrotihaldur Ly Müürsoole õiguse esitada Maksu- ja Tolliametile R.P.i

tuludeklaratsioonid.

9. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 01. juuniks, esimene aruanne esitada 01. juuniks 2025.

10. R.P. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.

11. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas

need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale.

12. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

13. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad R.P.i kanda.

14. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasu suuruseks 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks 246,40 eurot, kokku koos käibemaksuga 1366,40 eurot.

15. Anda R.P.ile menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 528 euro ja lisanduva

käibemaksu 116,16 euro ulatuses, kokku summas 644,16 eurot. R.P. ei pea saadud menetlusabi

riigile tagasi maksma.

16. Maksta usaldusisiku tasu katteks 644,16 eurot (tasu 528 eurot + käibemaks 116,16 eurot)

välja riigi vahenditest OÜ Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

17. Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista R.P.ilt välja

usaldusisiku Ly Müürsoo tasu katteks 592 eurot ja sellele lisanduv käibemaks 140,24 eurot,

kokku 722,24 eurot, mis kanda Sentire M.K. (registrikood 10539935) arvelduskontole nr

XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

18. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

20. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.P. esitas 05. aprillil 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on võlgnik tahtis lastele ja endale head elu lubada. Kuna palk jäi väikseks, võttis

laenu. Alates 2023.aasta septembrist on võlgnikul peal kasiino keeld. Võlgnik maksab iga kuu oma

palga peaaegu nulli, seoses süveneva tervisemurega on raskendatud tööl käimine.

Võlgnik on vallaline, tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnik töötab, netotöötasu 850 eurot kuus,

võlgniku sissetulekuks on ka lastetoetused 160 eurot. Avalduses esitatud kohustuste nimekirja

kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees täitmata kohustusi kokku üle 18 000 euro, mingit vara

võlgnikul ei ole. Võlgnik on varem laenusid võtnud ka kasiinos mängimiseks, aga need kohustused

Tsiviilasi nr 2-24-5424

3(8)

on tänaseks tasutud, võlgnik pani 2023.a sügisel endale üheks aastaks kasiinokeelu. On nõus kohtu

nõudmisega pikendada keelu tähtaega maksimumtähtajani.

Võlgniku kuludeks on eluasemekulud 200 eurot ja sidekulud 80 eurot. Võlgnik selgitas, et maksab

suurema osa enda sissetulekutest laenukohustuste katteks, kulude summaks märkis avalduses 280

eurot, mille tasumiseks jätkus endal raha. Ülejäänud kulud kandis ema, ema surma järel 2024.a

aprillis aitab võlgnikku ja tema lapsi üleval pidada vanaisa.

Võlgniku tervis on pärast avalduse esitamist halvenenud, 25. aprillil 2024 oli võlgnikul

operatsioon ja ta on haiguslehel.

Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

2. Kohus 26. aprilli 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse ja määras R.P.i usaldusisikuks Ly

Müürsoo.

USALDUSISIKU HINNANG

3. 20. mail 2024 esitatud aruandes on usaldusisik seisukohal, et R.P. on püsivalt maksejõuetu, ta

ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi usaldusisikule

teadaolevalt ei ole. Maksejõuetusavalduse 05. aprillil 2024 esitamise päeva seisuga R.P.il

usaldusisikule teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 19015,43

eurot.

4. Usaldusisik selgitas välja, et R.P. saab maksustatavat tulu AS-st Xxxxxxxxxxx, tema 2024. a.

aprilli sissetulek oli 892,81 eurot netos. Kuna R.P.il on 2 ülalpeetavat, siis netosissetuleku 892,81

eurot juures saab võimaliku pankrotimenetluse ajal arestida 1,58 eurot.

Vara nimekirjas on kajastatud ka Swedbank AS arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX jääk summas

3,06 eurot ja AS COOP Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX jääk summas 0,08 eurot. Kuna

võlgnikul on õigus kasutada ühte arvelduskontot, siis ei arvesta usaldusisiku Swedbank AS

arvelduskonto jäägiga kui varaga oma lõppjäreldustes, ja kuna AS COOP Pank arvelduskonto jääk

on väiksem kui ülekande tasu, siis ei arvesta usaldusisik ka AS COOP Pank arvelduskonto jäägiga

kui varaga oma lõppjäreldustes.

R.P. omab pensioni II samba pensionikontot nr xxxxxxxxxxx, millel osakuid ei ole. Osakute eest on

raha välja võetud 30. märtsil 2021.a.

R.P.i nimele olnud registreeritud sõiduauto KIA Sportage, reg nr xxxxxxxxxxx, esmase

registreerimise aasta 2012. R.P. on sõiduki võõrandanud 10. juunil 2021. a. Tänaseks on sõiduk

vahetanud omanikku veel kolmel korral.

R.P. ei oma ja ei ole omanud kinnisasju.

5. R.P.i usaldusisikule teadaolevad kohustused (koos eeldatavate kõrvalnõuetega) viie võlausaldaja

ees on kokku vähemalt 19 015,43 eurot: Ferratum Bank AB (publ.) Eesti filiaal 4901,34 eurot; IPF

Digital AS 1217,01 eurot; Bondora AS (kokku 9 lepingut) 10 451,83 eurot; Holm Bank AS 1649,56

eurot; Inbank AS 795,69 eurot. Usaldusisiku andmetel võlgniku vara suhtes täitemenetlusi algatatud

ei ole.

6. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu käitumine

kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega

on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu.

7. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et esineks aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku pankrot välja kuulutada, nimetada pankrotihalduriks Ly

Müürsoo, kohustada R.P.i kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või

kutsetegevuse kohta ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

Usaldusisik taotleb anda pankrotihaldurile usaldusisiku ülesannetes õigus esitada Maksu- ja

Tsiviilasi nr 2-24-5424

4(8)

Tolliametile R.P.i tuludeklaratsioonid.

8. Usaldusisik on esitanud kohtule tehtud toimingute ja tasu arvestuse aruande ning taotleb kinnitada

usaldusisiku tasu suuruseks 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 246,40 eurot,

kokku 1366,40 eurot.

Usaldusisik taotleb anda R.P.ile menetlusabi ja mõista menetlusabina riigi vahenditest välja

usaldusisiku tasust kokku 1000,40 eurot (820,00 eurot + 22% käibemaks 180,40 eurot); vabastada

R.P. usaldusisiku tasu kokku 1000,40 eurot riigile hüvitamise kohustusest ning usaldusisiku tasust

366 eurot koos käibemaksuga jätta R.P.i kanda. Tasu palub usaldusisik kanda OÜ-le Sentire M.K.

(registrikood 10539935, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is), mille kaudu

usaldusisik Ly Müürsoo tegutseb.

KOHTUISTUNG

9. Kohus arutas maksejõuetusavaldust ja kuulas võlgniku ning usaldusisiku isiklikult ära

veebiistungil 22. mail 2024. Võlgnik kinnitas, et on usaldusisiku aruandega tutvunud. Võlgnik

istungil usaldusisiku aruandele ega tasu nõudele vastuväiteid ei esita. Võlgnik selgitas, et võttis

laenusid, et endale ja lastele paremat elu tagada, nüüd kulub pea kogu sissetulek kohustuste katteks,

maksed käivad üle jõu. Varem aitas majanduslikult toime tulla ema, ema suri 2024.a aprillis. Praegu

annab vanaisa vahel lastele raha. Võlgnik töötab, aga on praegu operatsioonist taastumas, see võtab

veel aega. Võlgnik pani enne maksejõuetuse avalduse esitamist endale kasiinokeelu üheks aastaks,

see aeg saab täis juulis. Enne selle tähtaja lõppemist pikendada võimalik ei ole, kui tähtaeg saab täis,

pikendab keeldu maksimumtähtaja võrra.

Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palub pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest

vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitas, et takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks ei ole. Võlgnik on nõus, et pankrotihalduriks nimetatakse Ly Müürsoo.

10. Usaldusisik kohtuistungil jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Võlgnik on maksejõuetu ja

pankrot tuleb välja kuulutada, usaldusisik ei ole tuvastanud alust kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks. Ly Müürsoo kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse

esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest

vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta

sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku

pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine.

12. R.P.il on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 19 000 euro, kõik nõuded on muutunud

sissenõutavaks. Võlgniku kohustused ületavad sissetuleku suuruse, võlgnikul ei ole mingit muud

vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul on kaks alaealist

ülalpeetavat ning tema sissetulekust (Maksu- ja Tolliameti andmetel on 2024.a nelja kuu

brutosissetulek keskmiselt 944,96 eurot) kõikide kohustuste täitmiseks ei piisa.

13. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi

ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti

väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Tsiviilasi nr 2-24-5424

5(8)

14. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et R.P.i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma

maksevõimet arvestamata mõtlematult ja vastutustundetult kohustuste võtmine. Maksejõuetuse

põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

15. R.P. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata

jätmiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab R.P.i

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

16. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

17. Usaldusisik taotleb anda R.P.i usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldurile õiguse esitada

võlgniku nimel tuludeklaratsiooni, et tagada tagastatava tulumaksu laekumine pankrotivara hulka.

Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kooskõlas pankrotihalduri poolt võlgniku vara

valitsemise põhimõtetega. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud

esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6

tulenevalt on selle deklaratsiooni eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide

eristamine: viidatud normis sätestatakse, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse

tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust

eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.

TuMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea võlgnik iga-aastast tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei

ületa maksuvaba tulu määra või kui tema maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt

tulumaksu tasuda. Seega on võimalik olukord, kus võlgnik pankrotimenetluse/kohustustest

vabastamise menetluse ajal tuludeklaratsiooni ei esita, kuigi tal on õigus tasutud tulumaksust osa

tagasi saada. Samuti ei ole välistatud, et võlgnik küll esitab deklaratsiooni, kuid suunab tagastatava

tulumaksu TuMS § 46 lg 6 alusel kolmanda isiku pangakontole, millele pankrotihalduril

juurdepääsu

ei

ole.

Eeltoodut

arvestades

kohus

annab

pankrotihaldurile

võlgniku

tuludeklaratsioonide esitamise õiguse.

18. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse

jätkamiseks.

19. R.P.i usaldusisikuks määratud Ly Müürsoo on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema

nimetamiseks pankrotihalduriks. Ly Müürsoo vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgnik nõustus

Ly Müürsoo pankrotihalduriks nimetamisega.

Tsiviilasi nr 2-24-5424

6(8)

20. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste

täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

21. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.

−

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

−

Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).

−

Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama

kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning

vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).

−

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

−

Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

22. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

23. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud.

PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel

kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse

pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud

(tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti

jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.

Tsiviilasi nr 2-24-5424

7(8)

24. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel (s.t muu hulgas pankroti

väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel).

25. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks

tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka

halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja

riigisisesed reisikulud.

PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 2023 määruse nr 113 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2024

kuupalga alammäär 820 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 164

eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja

hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

26. R.P.i pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Ly Müürsoo esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi, arvestusega

140 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku 1120 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas

246,4 eurot.

27. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasust 1000,4 eurot (sh käibemaks 180,4 eurot)

menetlusabi korras riigi vahenditest, ning ülejäänud 366 eurot (300 eurot + käibemaks 66 eurot)

palub usaldusisik välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-

le Sentire M. K., mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

28. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu.

Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on

kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1120 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu summas 246,40

eurot.

29. FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes

varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta

pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest

Tsiviilasi nr 2-24-5424

8(8)

vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti

väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär

kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

30. Usaldusisik taotleb võlgnikule anda menetlusabi 820 euro ja lisanduva käibemaksu ulatuses.

PankrS § 23 lg 51 järgi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra. Justiitsministri

01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 8 tunni (s.o 16 pooltunni) eest

tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korral on tasu suurus seega 528 eurot (=16 x

33), millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt saab võlgnikule anda menetlusabi, mida ta

ei pea riigile tagasi maksma, taotletust väiksemas summas, kokku 528 euro ja sellele lisanduva

käibemaksu ulatuses.

31. Kohus leiab, et R.P.ile menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat

sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb

välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku

ülalpidamisel on kaks alaealist last ning pankrotimenetluses võlgniku sissetulekute arvelt

võlausaldajate nõuete rahuldamise võimalus on väike. Arvestades lisaks võlgniku täitmata

kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata võlgniku

pankrotimenetlusele täiendavate kulude tegemist.

32. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletust väiksemas

ulatuses, arvestades Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 § 2 lg-s 1 sätestatud pooltunni

tasu piirmäära 644,16 eurot (528 eurot + käibemaks 116,16 eurot), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2

kohaselt ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 722,24 eurot (592 eurot +

käibemaks 140,24 eurot) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja

maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik