2-23-121160/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-121160

Tsiviilasi

Intrum Investment No. 2 DAC hagi Z. A. Z. vastu

põhivõlgnevuse,

võlamenetlustasu,

intressi,

sissenõudmiskulu ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

742,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Intrum Investment No. 2 DAC (välisriigi

registrikood 590912), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema,

e-post jurist@julianus.ee

Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel Julianus Inkasso

OÜ (registrikood 10686553), lepinguline esindaja Sigrid

Rahkema, e-post jurist@julianus.ee

Kostja Z. A. Z. (isikukood xxxx), elukoht kohtule teadmata

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Z. A. Z.’lt Intrum Investment No. 2 DAC kasuks välja põhivõlg 499,53 eurot,

võlamenetlustasu 5 eurot, intress 40,57 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 29.12.2022 kuni 15.08.2023 eest 57,20 eurot.

3. Mõista Z. A. Z.’lt Intrum Investment No. 2 DAC kasuks välja edasiulatuv viivis

lepingus sätestatud määras 20% aastas põhinõudelt 499,53 eurolt alates 16.08.2023 kuni

põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetluskuludest 98% Z. A. Z. kanda ning 2% Intrum Investment No. 2 DAC

kanda.

5. Mõista Z. A. Z.’lt Intrum Investment No. 2 DAC kasuks välja menetluskulud 191,10

eurot.

6. Mõista Z. A. Z.’lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja menetluskulud 98 eurot.

7. Z. A. Z.’l tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda Intrum Investment No. 2

DAC-ile ja Julianus Inkasso OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Toimetada kohtuotsus Z. A. Z.’le kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks.

Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada

apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui

kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Intrum Investment No. 2 DAC (hageja) esitas 22.05.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Z. A. Z.’lt (kostja) 637,58 euro saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas

27.07.2023 maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15.08.2023 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla

499,53 eurot, võlamenetlustasu 5 eurot, deebetkaardi kuutasu võlgnevuse 3 eurot, intressi 41,07

eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 29.12.2022

kuni 15.08.2023 eest) 57,20 eurot ning viivise alates 16.08.2023 kuni põhinõude (499,53 eurot)

täitmiseni määraga 20% aastas. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid L AS ja kostja 09.11.2021 krediitkaardi lepingu, mille alusel

võimaldas L AS kostjal kasutada pangakaarti kui elektroonilist maksevahendit kindla

krediidilimiidi ulatuses. Esmane krediitkaart väljastati kostjale 2020. aastal, mis suleti 2021.

aastal, kuna klient oli selle kaotanud või see oli ära varastatud. Kostja tellis asenduskaardi, mis

oli samasuguste parameetritega ning sama kehtivusaja lõpuga nagu esialgselt väljastatud kaart.

Kõik tingimused jäid samaks. Kostja kohustus L AS-ile tagastama kasutatud krediidi summa ja

tasuma kasutatud krediidilimiidi eest intressi. Lepingus lepiti kokku intressimääras 20% aastas

ehk 0,06% päevas. Maksepäevaks fikseeriti iga kuu 10. kuupäev, mil L AS debiteerib kostja

kontolt intressi. Esmase lepingu krediidi kulukuse määr oli 23,19% ja 09.11.2021 sõlmitud

lepingu krediidi kulukuse määr oli 22,52%.

Kostja kasutas krediidilimiiti perioodil 24.05.2022 kuni 16.08.2022 499,53 euro ulatuses.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu blokeeris L AS kostja

krediitkaardi ning saatis sellekohase e-kirja kostjale 14.11.2022, millega ühtlasi teavitas

võlamenetlustasu ja kuutasu võlgnevusest ning andis tähtaja võlgnevuse kõrvaldamiseks

hiljemalt 28.11.2023. Kostja võlgnevust ei tasunud, seega saatis L AS kostjale 12.12.2022

lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. L

AS luges lepingu üles öelduks 28.12.2022, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava

tähtaja jooksul. 06.01.2023 loovutas L AS nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat

teavitatud 13.02.2023 kirjaga. 13.08.2023 loovutas hageja nõuded Aktsiaseltsile Julianus

Portfolio (endise ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia). Teated nõude loovutamisest on

kostjale saadetud 19.09.2023 kostja poolt lepingu sõlmimisel antud aadressile.

Hageja nõuab viivist põhivõlalt (548,60 eurot) lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, alates

29.12.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras, s.o 20%

aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivis 57,20

eurot.

Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud meeldetuletusi. Hageja nõuab

kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist 40 euro ulatuses, mis on kujunenud järgmiselt:

21.02.2023 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot, 15.03.2023 teise tasulise kirja saatmine 5

eurot, 25.04.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud

kulud 10 eurot (sh võlgnikule helistamine, inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud,

registripäringud jms.).

3. Kohus keeldus 02.11.2023 määrusega hagi intressi 0,5 eurot ja deebetkaardi kuutasu

võlgnevuse 3 eurot nõudes menetlusse võtmisest. Muus osas (sh intress 40,57 eurot) võttis

kohus hagi menetlusse.

4. Kohus toimetas hagi kostjale kätte 10.12.2023 teadaande avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole hagile vastanud.

5. Kohus palus 05.03.2024 kohtunõudes hagejal täiendavalt põhjendada sissenõudmiskulusid

ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

6. Julianus Inkasso OÜ esitas 18.03.2024 vastuses kohtunõudele täiendavad tõendid

vastutustundliku laenamise kohta, sh L AS selgitused, lepingueelse teabe, kostja taotluse ja

kostja konto väljavõtte. Samuti teavitas Julianus Inkasso OÜ, et nõude uus omanik on

Aktsiaselts Julianus Portfolio, mis on ühinenud Julianus Inkasso OÜ-ga ja kuna Aktsiaselts

Julianus Portfolio on äriregistrist kustutatud 09.01.2024, palus Julianus Inkasso OÜ hagejaks

lugeda Julianus Inkasso OÜ.

7. Kohus keeldus 30.04.2024 määrusega Julianus Inkasso OÜ hageja asemel menetlusse

astuda lubamisest, kuna puudus kostja nõusolek hageja asendamiseks, ning kaasas Julianus

Inkasso OÜ menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Samuti teatas kohus,

et tulenevalt esitatud nõuete suurusest menetleb kohus asja lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405 ja andis täiendava tähtaja menetluskulude

nimekirja esitamiseks.

8. 08.05.2024 esitas hageja menetluskulude nimekirja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 499,53 eurot, võlamenetlustasu 5 eurot, intressi 40,57

eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot ja viivist määraga 20% aastas (0,05% päevas) alates

29.12.2022 kuni põhinõude tasumiseni.

10. Kohus tuvastas, et L AS ja kostja sõlmisid 09.11.2021 krediitkaardi lepingu, mille alusel

anti kostjale kasutada krediiti limiidiga 500 eurot (dtl 26). Esmane krediitkaart väljastati

kostjale 14.09.2020 (dtl 199), mis suleti 2021. aastal, kuna kostja oli selle kas kaotanud või see

oli varastatud (dtl 135). Lepingust tulenevad tingimused jäid samaks. Hagiavalduse kohaselt ei

ole kostja kasutatud krediidilimiidi eest intressi ega hinnakirjas kehtestatud tasusid tasunud.

11. Nõude üleminek krediidiandjalt hagejale on tõendatud nõude loovutamise teatisega, mis on

edastatud kostja postiaadressile (dtl 41-43). Hageja loovutas 06.11.2021 krediitkaardi lepingust

tulenevad nõuded 13.08.2023 Aktsiaseltsile Julianus Portfolio (dtl 136-138). Teade nõude

loovutamisest on kostja postiaadressile edastatud 19.09.2023 (dtl 139-140). Aktsiaselts Julianus

Portfolio ühines Julianus Inkasso OÜ-ga, mille tagajärjel on Aktsiaselts Julianus Portfolio

äriregistrist kustutatud 09.01.2024. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 esimene lause sätestab,

et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et

loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui

loovutamine ei ole kehtiv. Kuna laenuandja on teavitanud kostjat nõude loovutamisest,

loetakse, et loovutamine on kostja suhtes toimunud. Kohus märgib, et TsMS § 210 lg 1 kohaselt

ei puuduta hagi esitamine ja menetlemine poole õigust võõrandada vaidlusalune ese või

loovutada vaidlusalune nõue ning sama sätte lg 2 järgi ei mõjuta vaidlusaluse eseme omandi

või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule

(eriõigusjärglus) iseenesest asja menetlust. TsMS § 210 lg 3 kohaselt võib õigusjärglane TsMS

§ 210 lõikes 2 nimetatud juhul astuda vastaspoole ja õiguseelneja nõusolekul menetlusse poole

õiguseelneja asemel. Vastaspoole või õiguseelneja nõusolekuta võib õigusjärglane astuda

menetlusse ja teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel. Käesolevas asjas

on Julianus Inkasso OÜ kinnitanud kohtule, et sõlmis 13.08.2023 Intrum Investment No. 2

DAC-iga nõuete loovutamise lepingu, mille raames loovutati Julianus Inkasso OÜ-le (endise

ärinimega Aktsiaselts Intrum Estonia) L AS-i ja kostja vahel 09.11.2021 krediitkaardi lepingust

tulenevad nõuded. Hagiavalduse esitamisel on hagejana nimetatud Intrum Investment No. 2

DAC. Kuivõrd kostja ei esitanud oma nõusolekut Julianus Inkasso OÜ menetlusse astumiseks

hageja asemel, keeldus kohus Julianus Inkasso OÜ hageja asemel menetlusse astuda lubamisest

ja kaasas Julianus Inkasso OÜ kolmanda isikuna õiguseelneja (hageja) poolel.

TsMS § 214 lg-st 1 tuleneb, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetlusse astumiseni või

menetlusse kaasamiseni tehtud menetlustoimingud kehtivad ka kolmanda isiku suhtes. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt võib iseseisva nõudeta kolmas isik teha kõiki menetlustoiminguid

peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi

peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik

tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või

toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Kaebuse esitamiseks või muu

menetlustoimingu tegemiseks kehtib kolmanda isiku suhtes sama tähtaeg kui selle hageja või

kostja suhtes, kelle poolel ta menetluses osaleb, kui seadusest ei tulene teisiti.

12. L AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS §

402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

13. Riigikohus

on

24.11.2023

määruses

tsiviilasjas

nr

2-21-13098

selgitanud

tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas

kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude

kulukuse määra enam kui kolm korda.

14. Kohus tuvastas, et esmase krediitkaardi väljastamise ajal 14.09.2020 oli eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 20,52%. Seega oli maksimaalne krediidi kulukuse määr

61,56%. Praegusel juhul ei ületa esmase krediitkaardi lepingu krediidi kulukuse määr (23,19%)

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule

õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel

lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites

väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija

selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus

asjas nr C-679/18, p-d 20–23).

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 tehtud 28.07.2023 määruse p-s 12.1

leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks,

ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Ka vastav kord võib selle põhimõttega vastuolus olla.

Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus 08.11.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-20-106661 selgitanud,

et ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest

saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu

pangakonto väljavõtetest nähtuv (otsuse p 55).

Tarbijal on küll VÕS § 403⁴ lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid

krediidiandjal on VÕS § 403⁴ lg 4 ning krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50

lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo

31.01.2018, nr 2‑14‑21710, p 29.3).

Riigikohus on eelnevalt viidatud lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab

tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

• tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

• tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

• tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

• tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Lisaks selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija

krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister,

kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.

Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise

kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega

laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva

sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja

pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas

perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

16. Kohus selgitas 21.09.2023 määruses ja 05.02.2024 kohtunõudes hagejale, et tal lasub

kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 117-120, 168-

169).

17. 17.10.2023 hagiavalduse täiendusest ja hageja 18.03.2024 vastusest ning nendele lisatud

tõenditest järeldub, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime

kontroll oli piisav.

17.1. Hageja ja krediidiandja selgituste (dtl 126-128, 135, 184-197) kohaselt analüüsis

krediidiandja kostja maksevõime hindamisel kostja 6 kuu arvelduskonto väljavõtet. Esmase

kaardi väljastamisel analüüsiti kliendi maksevõimet, kusjuures kliendi sissetulekuna võeti

arvesse tema Xxxx kontole laekunud viimase 6 kuu keskmine palk summas 937 eurot ning

igakuised kohustused (liising ja krediitkaart) kuumaksetega kokku 262,70 eurot. Maksevõime

arvutamisel jälgiti, et kohustused ei moodustaks üle 50% sissetulekutest. Kohtule on esitatud

tõendina ka kostja arvelduskonto väljavõtte perioodi 29.02.2020 kuni 28.08.2020 kohta, s.o 6

kuu väljavõte (dtl 186-197). Kontolt nähtuvad muuhulgas kostja töötasu laekumised ja

igakuised majapidamiskulud. Samuti kontrolliti kostja aktiivsete ja varasemate võlgnevuste

olemasolu pangasüsteemis ja Creditinfo registris. Kohtu hinnangul on krediidiandja

krediidivõimelisuse hindamisel tuvastanud kostja sissetulekuallika ning arvestanud piisavalt

pika ajavahemikuga regulaarse sissetuleku hindamiseks. Samuti on krediidiandja kontrollinud

kostja igakuiste kohustuste suurust ja sisu. Hageja esitatud tõendeid ja krediidiandja selgitusi

arvestades on kohus seisukohal, et kostja sissetulekud olid piisavad krediitkaardi lepingu

sõlmimiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et krediidiandja järgis VÕS § 4034 lg

2 esimeses lauses nõutavat hoolsust.

18. Kohus on tuvastanud, et kostja kasutas krediidiandja poolt antud krediidilimiiti

ajavahemikus 24.05.2022 kuni 16.08.2022 499,53 euro ulatuses (dtl 35-36). Hagiavalduse

kohaselt ei olnud L AS-il võimalik lepingus kokkulepitud päevadel kontot debiteerida alates

augustist 2022, sest kostjal puudusid vabad rahalised vahendid. Sellest tulenevalt blokeeris L

AS kostja krediitkaardi kooskõlas lepingu punktiga 5.20 ning teavitas sellest kostjat

14.11.2022, samuti andis krediidiandja kostjale tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks (dtl 37).

Kostja ei tasunud võlgnevust selle tähtaja jooksul. Krediidiandja L AS saatis kostjale

12.12.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks (dtl 39). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, luges krediidiandja lepingu üles

öelduks 28.12.2022. Eeltoodust tulenevalt oli lepingu punktist 9.6.2 tulenev ülesütlemise eeldus

täidetud (poolte kokkulepe ülesütlemise kohta järgib VÕS § 416 lg-s 1 sätestatut) ning lepingu

ülesütlemise saab lugeda kehtivaks.

19. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu

kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab

intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva

viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise

eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10).

20. Hageja palus kostjalt välja mõista intressivõlgnevuse 40,57 eurot. Lepingus leppisid pooled

kokku intressimääras 20% aastas (0,06% päevas). Hagi kohaselt on kostjal intressivõlgnevus

alates 01.08.2022 kuni 27.12.2022. Kokku on intressinõue 40,57 eurot. Hageja on intressi

arvutuskäigu esitanud tabelina (dtl 122-126). Kostja ei ole summa kujunemist vaidlustanud.

Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 94 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 397 lg 1,

laenulepingu põhitingimuste ja krediitkaardi lepingu tingimuste p-de 5.5 ja 5.6 alusel ning

mõistab kostjalt välja intressi 40,57 eurot.

21. Hageja palus kostjalt välja mõista võlamenetlustasu 5 eurot. L AS hinnakirja ja Euroopa

Tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt on maksetega hilinemisel krediidiandjal õigus

nõuda tarbijalt viivist 20% aastas ja võlamenetlustasu 5 eurot. Kostja ei ole võlamenetlustasu

nõuet vaidlustanud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 ja

lepingu põhitingimuste ja krediitkaardi lepingu p 5.21 alusel ning mõistab kostjalt välja

võlamenetlustasu 5 eurot.

22. Hageja nõuab kostjalt 40 euro suuruse sissenõudmiskulu hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 2

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1 000 eurot. Hageja saatis kostjale meeldetuletuskirjad 21.02.2023, 15.03.2023 ja

25.04.2023 (dtl 44-49). Kohus peab põhjendatuks sissenõudmiskulude hüvitamist kolme

tasulise meeldetuletuskirja saatmise eest. Samuti tegi hageja kostjale kõnesid, kandis kulusid

seoses inkassoettevõtja teenuse kasutamisega ja tegi registripäringuid. Nende toimingutega

seoses nõuab hageja sissenõudmiskulude hüvitist 10 eurot. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud

sissenõudmiskulud 10 euro ulatuses, kuivõrd hageja ei ole kulude kandmise kohta tõendeid

esitanud, mistõttu ei ole kulud selles osas kontrollitavad. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel välja mõista sissenõudmiskulud 30 eurot.

23. Hageja nõuab kostjalt viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o alates

16.08.2023 kuni põhivõlgnevuse (499,53 eurot) tasumiseni. Lepingutingimuste punkti 5.21,

teabelehe ja hinnakirja kohaselt on pooled lepingus kokku leppinud viivisemääras 20% aastas

ja 0,05% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Käesolevas asjas on kostja rikkunud raha maksmise kohustust, seega

on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista 15.08.2023 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 57,20 eurot (499,53 × 0,05% × 229 päeva) ja edasiulatuv viivis lepingujärgses

määras 20% aastas.

24. Eelneva põhjal mõistab kohus kostjalt välja laenulepingujärgse põhivõla 499,53 eurot,

võlamenetlustasu 5 eurot, intressi 40,57 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 57,20 eurot ja edasiulatuva viivise lepingujärgses määras 20% aastas

põhinõudelt 499,53 eurolt alates 16.08.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Muus osas

(sissenõudmiskulud 10 eurot) jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMs § 167 lg 1 sätestab, et

iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema

poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab

menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule.

25.1. Kohus jaotab menetluskulud praegusel juhul võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

25.2. Hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud hageja nõuetest rahuldas

kohus ligikaudu 98% (632,30 ÷ 642,30 eurot × 100% = 98,44%). Seega jäävad menetluskulud

98% ulatuses kostja kanda ning 2% ulatuses hageja kanda (100% - 98% = 2%). Seda

menetluskulude jaotust tuleb TsMS § 167 lg 1 alusel arvestada ka kostjalt kolmanda isiku

kasuks menetluskulude väljamõistmisel.

26. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

27. Hageja menetluskulud on välja toodud hagiavalduses ning nendeks on riigilõiv 175 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kolmanda isiku 08.05.2024 menetluskulude nimekirja

(dtl 219-220) kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulu 169 eurot. Kokku on hageja ja

kolmanda isiku menetluskulud 364 eurot. Kostja menetluses ei osalenud, seega ei ole tal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid tekkinud.

27.1. Käesoleva tsiviilasja hagihind on 742,21 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi

kuulus kuni 750 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 175 eurot. Tasutud riigilõiv 175 eurot

on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.

27.2. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või

menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20

eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. Nimetatud sättest tulenevalt ei saa hageja ka hagi rahuldamise korral

nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist TsMS § 4842 esimeses lauses

sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro suuruse

menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Seega on maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot põhjendatud ja vajalik.

27.3. Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulu hagimenetluses on 169 eurot (1 tund

tunnitasuga 169 eurot). Kolmandat isikut esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele

vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik. Mitteadvokaadist esindaja

põhjendatud tunnitasuks on kohtupraktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub

käibemaks (TlnRnKo 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks

ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 13.11.2013, 3-2-1-115-13, p 25).

Kohus leiab, et kolmanda isiku esindaja tunnitasu 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb

käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades praeguse tsiviilasja olemust,

vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, ei ole esindaja taotletud

tunnitasu suurus põhjendatud. Kolmanda isiku esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses

võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise

esindaja tunnitasuga. Tegemist on kolmanda isiku põhitegevuse standardse vaidlusega.

Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu

hinnangul 100 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kolmanda isiku esindajal toimingutele kokku 1 tund

(tõendite kogumine ja seisukoha koostamine 05.03.2024 kohtunõudele 0,75 tundi;

menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tundi). Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu

põhjendatud. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on kolmanda isiku

põhjendatud õigusabikulu kokku 100 eurot (1 tund × 100 eurot + 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse kulu). Julianus Inkasso OÜ on käibemaksukohuslane, mistõttu kohus

menetluskuludele käibemaksu juurde ei arvesta.

27.4. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks 175 + 20 = 195

eurot ning kolmanda isiku menetluskulude suuruseks 100 eurot. Kuivõrd hageja ja kolmanda

isiku menetluskuludest 98% jääb kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

191,10 eurot (195 × 98%) ning kolmanda isiku kasuks 98 eurot (100 × 98%).

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse

alusel

menetluskulude

kindlaksmääramise

lahendis,

et

hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja ja kolmas isik on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib

menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb

kostjal tasuda tema poolt hagejale ja kolmandale isikule hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

29. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS

§ 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

30. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik