4-24-1170/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedS.t (edaspidi ka menetlusalune isik või kaebuse esitaja) karistati Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.03.2024 otsusega väärteoasjas nr 2302,24,002431 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku (600 eurot) ulatuses selle eest, et tema juhtis 17.02.2024 kell 18.10 Tallinnas, Sõle tn (Paldiski mnt ja Kolde pst vahel) mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Selle otsuse peale esitas kaitsja Anatoli Orlovski Harju Maakohtule 03.04.2024 kaebuse, milles palus otsus tühistada väärteotunnuste puudumise tõttu.
Legislator headnote
AI generated4-24-1170/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Selle otsuse peale esitas kaitsja Anatoli Orlovski Harju Maakohtule 03.04.2024 kaebuse, milles palus otsus tühistada väärteotunnuste puudumise tõttu.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2024.a. Tallinn Väärteoasja number 4-24-1170 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Kohtuistungi sekretär Carina Põldme Väärteoasi
Vaidlustatud lahend
A. S. väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi
Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.03.2024 otsus väärteoasjas nr 2302,24,002431 Asja läbivaatamise kuupäev 14. mai 2024.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja A. S. Kaitsja Anatoli Orlovski Kohtuvälise menetleja esindaja M.K. Tõlk Nadežda Paukson RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
Asjaolud
A. S.t (edaspidi ka menetlusalune isik või kaebuse esitaja) karistati Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 14.03.2024 otsusega väärteoasjas nr 2302,24,002431 liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 150 trahviühiku (600 eurot) ulatuses selle eest, et tema juhtis 17.02.2024 kell 18.10 Tallinnas, Sõle tn (Paldiski mnt ja Kolde pst vahel) mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust; juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Selle otsuse peale esitas kaitsja Anatoli Orlovski Harju Maakohtule 03.04.2024 kaebuse, milles palus otsus tühistada väärteotunnuste puudumise tõttu.
Kaebuse kohaselt peatati kaebuse esitaja 04.06.2022 aluseta Sõle tänaval ning paluti esitada juhiload. Ühe tunni jooksul kontrolliti tema juhilube ning lõppkokkuvõttes vormistati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja märkinud, et kaebuse esitaja juhiloal on ilmnenud võltsingu kahtlus. Seega on väärteoprotokolli koostamise aluseks juhilubade võltsingu kahtlus, mitte asjaolu, et juht oli varem juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokollis peab selgelt väljenduma teo kirjeldus. Praegu puudub kaebuse esitaja teos korduvus. Kohtuväline menetleja vaidles kaebusele vastu.
Kohtu seisukoht Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 2 lg 2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kaebuse esitaja andis kohtus ütlusi, mille järgi juhtis tema 17.02.2024 Sõle tänaval sõiduautot Citroen C3 kui teda peatas politsei ja küsis dokumente.
Ta esitas ID-kaardi ja juhiload. 17.02.2024 vallasasja hoiule võtmise protokolli kohaselt võeti hoiule Ukraina juhiluba nr XXX Kaebuse esitaja juhitud sõiduk teisaldati hoiukohta, kuna 17.02.2024 sõiduki hoiukohta teisaldamise akti kohaselt oli alust arvata, et kaebuse esitajal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega. Kaebuse esitaja kõrvaldati 17.02.2024 ka juhtimiselt. Nende tõenditega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit ning kontrollimisel esitas kohtuvälisele menetlejale Ukraina juhiloa nr XXX.
Dokumendi uurimise akti nr 22/2024 kohaselt on juhiluba nr XXX täielik võltsing:
1) dokumendi UV 365nm kujutis erineb originaalnäidisest, 2) aluspõhja trükitehnika erineb originaalist (ofseti asemel termosublimatsioon), 3) mikrokiri on loetamatu ja 4) tagumise külje seerianumber erineb originaalist. Kohtuistungil selgitas kohtuväline menetleja, et kuigi eksisteerib juhiluba XXX ei kattu sellel oleva isiku andmed kaebuse esitajaga, s.o juhiluba on välja antud teisele isikule, mitte kaebuse esitajale. Kaitsja pidas dokumendi uurimise akti lubamatuks tõendiks ja leidis, et dokumendi võltsimise tuvastamiseks tulnuks läbi viia ekspertiis.
Kohus nõustub kaitsja kriitikaga. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 31 lg 1 kohaselt lähtutakse tõendamisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) sätetest. KrMS § 63 lg 1 sätestab tõendite ammendava loetelu, mh on tõendiks eksperdi arvamus. Ekspertiis määratakse siis, kui on vaja kasutada mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95 lg 1). Dokumendi ehtsuse küsimus nõuab reeglina mitteõiguslikke eriteadmisi (v.a ilmselge võltsingu korral). Kohtu hinnangul oleks õige tõendi vorm ekspertiis, mis tulnud vastavalt määrata ja vormistada.
Eriteadmisi võib rakendada ka asjatundja KrMS § 109’ järgi, kuid asjatundja ei ole iseseisev tõendiallikas (s.o tema kirjalik arvamus ei ole tõend), vaid tõendiks on ütlus, st asjatundja tulnuks kohtuistungil üle kuulata. Väärteomenetluses võiks kõne alla tulla ka dokumendi vaatlus (KrMS § 87 lg 1 p 3), eriti ilmsete võltsimistunnuste korral, kuid antud juhul ei ole see dokument vaatlusprotokollina vormistatud. Väärteomenetluses on oluline, et tõend mahuks KrMS § 63 lg 1 sätestatud tõendite loetellu ja akte tõenditena see paragrahv ette ei näe. Akte on võimalik koostada järelevalvemenetluses ning seal koostada ka ekspertiise ning ekspertiis üle võtta väärteomenetlusse, kuid antud juhul võiks kritiseerida seda, et aktilt puudub eksperdi vanne.
Kohus nõustub kaitsjaga, et dokumendi uurimise akt ei ole kohane tõend. Samas on kaebuse esitaja rikkumine tuvastatav teiste tõenditega. Kohtuistungil uuris kohus Ukraina avalikku andmebaasi aadressil www.opendata.hsc.gov.ua/check-driver-licence, millest selgus, et kaebuse esitaja juhiloa seerianumber ei ole vastavuses isiku sünniajaga. Kohtul ei ole alust selles andebaasis kahelda, kuna tegemist on Ukraina ametliku andmebaasiga. Seetõttu on põhjust järeldada, et kaebuse esitaja poolt esitatud juhiluba on võltsitud. See tähendab ka seda, et kaebuse esitaja pole suutnud tõendada, et tal on sõiduauto juhtimisõigus.
Kohus leiab, et kaebuse esitaja juhtis 17.02.2024 mootorsõidukit juhtimisõiguseta. Lisaks sellele on õige kohtuvälise menetleja kohtus avaldatud seisukoht, et kuna kaebuse esitaja kolis Eestisse 2022, pidanuks ta juhiloa välja vahetama Eesti juhiloa vastu aasta jooksul. See tuleneb Viini 1968a teeliikluse konventsioonist, mille järgi kehtib juhiluba Eestis 12 kuud alates selle omaniku alaliselt elama asumisest Eestisse. Igal juhul ei ole kaebuse esitajal Eestis kehtivat juhiluba, s.o tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Mõlemad eelkirjeldatud asjaolud on iseseisvalt piisavad, et tuvastada kaebuse esitajal mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine.
Kaebuse esitaja on ise tunnistanud ning ka väärteotoimikus on tõend selle kohta, et ta on juba varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 01.06.2022 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on kaebuse esitaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. LS § 91 lg 1 järgi on „sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine on liiklusjärelvalve teostaja või muu korrakaitseorgani otsus, mille sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni.“ Antud juhul on juhtimiselt kõrvaldamise alus mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine.
See otsus kehtib kuni sõiduauto juhtimisõiguse omandamiseni. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud endal juhtimisõiguse olemasolu, seetõttu ei ole juhtimiselt kõrvaldamise alus ära langenud ning juhtimiselt kõrvaldamise otsus LS § 91 lg 1 järgi kehtib. Kaebuse esitaja väide, et politsei selgitas talle, et juhtimiselt kõrvaldamine kehtib vaid ühe aasta jooksul ei ole usutav ega vasta seadusele. Ei ole kuidagi mõistetav, kuidas võiks juhtimisõiguseta isik üks aasta pärast juhtimiselt kõrvaldamist asuda mootorsõidukit juhtimisõiguseta juhtima.
Mootorsõiduki juhtimise õigus tuleneb antud situatsioonis ikkagi juhtimisõiguse omandamisest. Nagu kohus on varem tuvastanud, kaebuse esitajal juhtimisõigust käesoleval ajal ei ole. Seetõttu oli kohtuvälisel menetlejal õige viidata, et kaebuse esitaja on juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud kaebuse esitaja poolt mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta olukorras, kus ta on varem juhtimiselt kõrvaldatud. Kaebuse esitaja on rikkunud LS § lg p ja 3, mille järgi mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt ning täitnud LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu tunnused.
Kohus leiab, et tegu on toime pandud kavatsetult, et kaebuse esitaja teadis, et ta on juhtimiselt kõrvaldatud, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja soovis mootorsõidukit 17.02.2024 juhtida vaatamata sellele. Sellega on täidetud antud väärteokoosseisu subjektiivne külg. Teo õigusvastatust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et kaebuse esitaja on toime pannud LS § 201 lg 2 sätestatud väärteo. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada KarS § 56 lg 1, mille kohaselt „karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.“
Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud vastutust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Nii ka kohus.
Kohus leiab, et karistus on mõistetud vastavalt seadusele sanktsiooni keskmises määras. Karistuse muutmiseks alus puudub.
Kassatsiooniteates on kaitsja palunud jätta kaebus rahuldamata, kuid saata materjalid kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kaitsja leiab, et otsuse resolutsiooni on võimalik vastavalt täiendada. Kohus märgib, et kohus on resolutsiooni juba kuulutanud ning seda muuta enam ei saa. Kriminaalasja alustamise küsimuse saab otsustada Politseija Piirivalveamet, kellele võltsitud dokument esitati.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik