2-23-3590/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtuniku nimi

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-3590

Tsiviilasi

K S (pankrotis) pankroti- ja kohustustest vabastamise

menetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti väljakuulutamist

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: K S (isikukood xxx, elukoht xxx)

Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes: Eve Selberg

(asukoht Parda 12, 10151 Tallinn, telefon 7707707,

5012499, e-post eve@clarusab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku K S (pankrotis, isikukood xxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu

pärast pankroti väljakuulutamist.

2. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa II rahuldamisjärgus, mille ulatuses on

jäänud raha saamata:

Jrk nr

Võlausaldaja

Nõue

(eurodes)

1. Kohtutäitur xxx (xxx)

2. Kohtutäitur xxx (xx)

3. Kohtutäitur xxx (xxx)

4. Kohtutäitur xxx (xxx)

19,16

5. Kohtutäitur xxx (xxx)

19,16

6. Kohtutäitur xxx (xxx)

19,16

7. Kohtutäitur xxx (xxx)

8. Kohtutäitur xxx (xxx)

9. Kohtutäitur xxx (xxx)

10. Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu

(70000349)

2446,83

11. Tallinn Tallinna Linnavalitsuse kaudu

(75014920)

12. Tallinn Tallinna Linnavalitsuse kaudu

(75014920)

13. xxx OÜ (xxx)

69,10

14. xxx AS (xxx)

1930,93

KOKKU

4888,34

3. Vabastada Eve Selberg pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest K S (pankrotis)

pankrotimenetluses.

4. Nimetada K S (pankrotis) usaldusisikuks võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses võlanõustaja S S (isikukood xxx, e-post vabane.volgadest@gmail.com,

telefon xxx).

5. Pankrotihalduri tasu jätta võlgniku K S (pankrotis) kanda.

6. Määrata K S (pankrotis) pankrotihaldur Eve Selbergi tasuks 885,72 eurot

(käibemaksuga).

7. Rahuldada

pankrotihalduri

taotlus

menetlusabi

saamiseks

ja

maksta

pankrotihaldurile Eve Selbergile menetlusabi korras riigi vahenditest välja

pankrotihalduri tasu 827,30 eurot ja kanda hüvitatav summa OÜ Advokaadibüroo

CLARUS arvelduskontole xxx.

8. Pankrotihalduri Eve Selbergi tasu summas 58,42 eurot mõista välja K Slt ja maksta

välja OÜ Advokaadibüroo CLARUS arvelduskontole xxx.

9. Jätkata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.

10. Avaldada teade K S (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS

§ 164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada

kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lõikele 2 või

§ 163 lõikele 2 vastuväite. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 18.04.2023 määrusega kuulutati välja K S pankrot ja algatati tema kohustustest

vabastamise menetlus. Pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati Eve Selberg.

05.03.2024 kohtumäärusega kinnitas kohus võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate

nimekirja. Viidatud kohtumäärus jõustus 26.03.2024

28.04.2024 esitas pankrotihaldur Eve Selberg kohtule K S (pankrotis) pankrotimenetluses

koostatud aruande ja taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu peale pankroti välja

kuulutamist. Pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks. Pankroti väljakuulutamise hetkel oli võlgnikul rahalisi vahendeid kontol 7,62 eurot,

mis on mittearestitav summa. Pankroti väljakuulutamisel viibis võlgnik xxx, kuid vabanes peagi.

Eesti Töötukassa andmetel oli K S töötuna arvel perioodil 23.05.2023 - 10.03.2024 ja sai

töötutoetust 327,60 eurot kuni 42,40 eurot kuus. Lisaks sai K S sõltuvusnõustamise stipendiumi

1,40 eurot ja karjäärinõustamise stipendiumi 0,80 eurot, tegemist on sissetulekuga, millele ei saa

sissenõuet pöörata. Eesti Töötukassa 15.04.2024 otsusega xxx on K S uuesti töötuna registreeritud

alates 15.04.2024 kuni käesoleva ajani ning võlgnik otsib aktiivselt tööd. Pankrotivarasse on

laekunud 58,42 eurot Rahandusministeeriumilt vangi K S pankrotinõuete katteks ja AS SEB Panga

poolt intress 0,08 eurot. Kokku on pankrotivarasse laekunud 58,50 eurot. Vara tagasivõitmise

tagajärgedest tulenevate nõuete alusel väljamakseid tehtud ei ole. Vara välistamise taotlusi

rahuldatud ei ole. Elatist makstud ei ole. Massikohustused puuduvad. Pandiese puudub.

Pankrotihaldurile teadaolevalt puudub antud menetluses müümata pankrotivara või teistelt

isikutelt saada olev vara. Käesolevas menetluses ei ole hagisid esitatud ning pankrotihaldur ei

kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse primaarseks

põhjuseks on püsiva töö puudumine ja sellest tingitud vaesus, samuti erinevad õigusrikkumised,

mille menetluste käigus tekkisid kohustused Maksu- ja Tolliamet ees, s.o muu asjaolu

pankrotiseaduse mõttes.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul

pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste

ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei

lõpeta kohus menetlust PankrS § 158 lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud

summa. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 03.05.2024 ettepaneku

väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1500 eurot tähtajaga 20.05.2024.

Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja

hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole

tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana

käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162

lg 3 tähenduses. Tulenevalt eeltoodust kuulub K S (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele

seoses pankrotimenetluse raugemisega.

PankrS § 168 kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on

jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus K S (pankrotis)

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks. K S

(pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest

ei tulene teisiti. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus,

võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib

jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 55

lg 1 p 1 alusel vabastab kohus usaldusisiku tema taotlusel. Pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku

ülesannetes pankrotimenetluse lõppemise järel ei jätka ja palub ennast vabastada. Kohus vabastab

Eve Selbergi võlgniku K S (pankrotis) pankrotihalduri ja usaldusisiku kohustustest.

Pankrotihaldur palub määrata võlgniku usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses

võlanõustaja S S, kes on selleks andnud oma nõusoleku. S S on omandanud bakalaureusekraadi

Tartu Ülikooli õigusinstituudist ja õigusteaduse magistrikraadi Tallinna Tehnikaülikoolist. Ühtlasi

on S. S läbinud 226 tunnise võlanõustaja koolituse.

FiMS § 55 lg 4 kohaselt kui usaldusisik vabastatakse võlgade ümberkujundamise või kohustustest

vabastamise menetluse kestel, nimetab kohus uue usaldusisiku. Sätestatu ei mõjuta senise

usaldusisiku poolt või tema suhtes tehtud toimingute kehtivust. Kohus avaldab usaldusisiku

vahetumise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sama sätte viienda lõike kohaselt esitab

vabastatud usaldusisik esitab kohtule tegevusaruande menetluse läbiviimise ja usaldusisiku

ülesannete täitmise kohta ning taotluse usaldusisikule tasu määramiseks. Vabastatud usaldusisik

annab uuele usaldusisikule üle menetluse kohta koostatud toimiku. FiMS § 58 sätestab isikud,

kellel on usaldusisikuna tegutsemise õigus. FiMS § 69 sätestab, et PankrS § 15 lõike 3 esimest

lauset ja § 58 lõiget 1 rakendatakse 2024. aasta 1. juulist. Kuni 2024. aasta 30. juunini võib kohus

nimetada usaldusisiku ka usaldusisikute nimekirja väliselt, kuid peab sellisel juhul hindama, et

isikul on vajalikud erialased teadmised oma ülesannete täitmiseks, seejuures võib isik olla

asjakohase koolituse, kvalifikatsiooni ja erialased teadmised omandanud ka kutsealal töötamise

käigus.

Kohtu hinnangul on võlanõustaja S Sl olemas vajalikud erialased teadmised oma ülesannete

täitmiseks

usaldusisikuna

võlgniku

kohustustest

vabastamise

menetluses.

Tal

on

õigusteaduskonna magistrikraad, ta on läbinud 226 tunnise võlanõustaja koolituse ja tegutseb

võlanõustajana. Eeltoodust tulenevalt peab kohus S St sobivaks isikuks ja nimetab ta võlgniku

usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisikul tuleb järgida oma ülesannete

täitmisel seaduses ettenähtud korda ja nõudeid, sh täidab usaldusisik oma ülesandeid korralikule

ja ausale usaldusisikule omase hoolsusega ning arvestab kõigi menetlusosaliste huve (FiMS § 53

lg 5).

FiMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja

need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks

kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata.

FiMS § 46 lg 3 alusel esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik

kohtule igal aastal aruande. Juhindudes FiMS § 53 lg 4 kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisik:

o teostab järelevalvet võlgniku kohustuste täitmise üle võlgniku kohustustest vabastamise

menetluses;

o hoiab võlgnikult saadud makseid ja teeb nendest väljamakseid võlausaldajatele seaduses

sätestatud korras;

o esitab kohtule igal aastal aruande võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta;

o täidab seadusest tulenevat või kohtu poolt antud muud ülesannet, mis on vajalik võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas halduri tasu ning halduri tehtud

vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus

rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril

õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised

kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu

määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel PankrS § 157 p 2 – 6 sätestatud

alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus

halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

Pankrotihaldur palub määrata tasu PankrS § 65 lg 11 alusel. Viidatud sätte kohaselt, kui kohus on

kuulutanud pankroti välja füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lõike 2 alusel ja

võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183

lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

PankrS § 23 lg 1 – 3 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu

ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu katab ka halduri tegevusega seotud

üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

Halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS)

§ 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tasule maksude lisamisel

lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust.

Pankrotihaldur on palunud määrata võlgniku K S (pankrotis) pankrotihalduri tasuks 885,72 eurot

(käibemaksuga). Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning

taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Kohus leiab, et halduri tasu

kinnitamine ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole halduri aruandele ega tasu arvestusele

vastu vaielnud. Taotlus on kooskõlas PankrS § 65 lg-s 12 ja tasu PankrS §-s 23 sätestatuga.

Tulenevalt eeltoodust määrab kohus pankrotihalduri Eve Selbergi tasuks 885,72 eurot

(käibemaksuga). Haldur palus määrata halduri tasu väljamaksmise osaliselt menetlusabi andmise

korras riigivahendite arvelt.

TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist

menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri

valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes

varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid,

juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu

ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse

välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku

tehtavate toimingute katteks.

Kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, võlgniku varast ei piisa

pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot kuulutati välja FiMS § 45 g 2 alusel,

määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2

alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Menetlusabi

korras tuleb pankrotihaldurile Eve Selbergile maksta riigi vahenditest välja pankrotihalduri tasu

827,30 eurot (käibemaksuga). Tasu suurus vastab seaduses ettenähtud nõuetele. Vastavalt

taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Ülejäänud ulatuses, s.o

58,42 eurot (885,72 – 827,30) mõistetakse välja võlgnikult pankrotivarasse laekunud summast.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud

maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate

nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuni

pankrotimenetluse lõppemiseni seda ei kohaldata.

Eeltoodust lähtuvalt jätkub võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning S S täidab võlgniku

usaldusisiku ülesandeid kohustustest vabastamise menetluses. Kuna kohus lõpetab käesoleva

määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist, tuleb

usaldusisikul tagada FiMS § 46 lg-s 2 sätestatu täitmine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik