2-21-9217/117 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-21-9217

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Anna Liiv

Kohtuasi

Margaux OÜ hagi National Heritage Foundation

OÜ vastu vara väljamõistmiseks ja kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Margaux OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

29 385,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Margaux OÜ (registrikood 12606481),

seaduslik esindaja RK, lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Teele Viilup ja Toivo Viilup

Kostja National Heritage Foundation OÜ

(registrikood 11962765), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Paul Keres

Menetluse liik

06. mai 2024, kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata nõude kahe õuetelgi Pagoda London 3x3m-6x6m väljanõudmiseks.

Teha selles osas uus otsus, millega mõista kaks õuetelki Pagoda London 3x3m-

6x6m National Heritage Foundation OÜ ebaseaduslikust valdusest Margaux OÜ

seaduslikku valdusesse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus osas, millega maakohus jättis

rahuldamata kahju hüvitamise nõude. Teha selles osas uus otsus, millega

rahuldada hagi kahju hüvitamiseks osaliselt ning mõista National Heritage

Foundation OÜ-lt Margaux OÜ kasuks välja põhivõlg 10 665 eurot, viivis

21.07.2021 seisuga 102,84 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras põhivõlalt (s.o 10 665 eurot) alates 22.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Tühistada Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus menetluskulude jaotuse osas ning

teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta menetluskulud maakohtus 22 %

ulatuses Margaux OÜ kanda ja 78 % ulatuses National Heritage Foundation OÜ

kanda.

4. Muus osas jätta Harju Maakohtu 26. mai 2023 otsus muutmata.

5. Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1 Jätta Margaux OÜ 17.01.2023 vastuväide kohtu tegevuse peale rahuldamata.

5.2 Rahuldada Margaux OÜ hagi National Heritage Foundation OÜ vastu vara

väljaandmiseks.

5.3 Mõista söegrill Big Green Egg L, 36 välitooli Olimpia ja kaks õuetelki Pagoda

London 3x3m-6x6m välja National Heritage Foundation OÜ ebaseaduslikust

valdusest Margaux OÜ seaduslikku valdusesse.

5.4 Rahuldada Margaux OÜ hagi National Heritage Foundation OÜ vastu kahju

hüvitamiseks osaliselt ning mõista National Heritage Foundation OÜ-lt Margaux

OÜ kasuks välja põhivõlg 10 665 eurot, viivis 21.07.2021 seisuga 102,84 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt (s.o 10 665 eurot)

alates 22.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni.

5.5 Jätta menetluskulud maakohtus 22 % ulatuses Margaux OÜ kanda ja 78 %

ulatuses National Heritage Foundation OÜ kanda.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta rahuldamata Margaux OÜ taotlus kohtuotsuse täitmise tähtaja

kindlaksmääramiseks.

8. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 22 % ulatuses Margaux OÜ kanda ja 78 %

ulatuses National Heritage Foundation OÜ kanda.

9. Jätta Harju Maakohtu 09.06.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu

jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hageja Margaux OÜ esitas 09.06.2021 Harju Maakohtule hagi kostja National Heritage

Foundation OÜ vastu vara välja mõistmiseks kostja ebaseaduslikust valdusest (tsiviilasi nr

2-21-9217).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.02.2015 üürilepingu, millega kostja andis

hageja kasutusse ruumid Keila-Joa lossis. Leping oli sõlmitud tähtajalisena, kuid muutus

09.07.2020 tähtajatuks ning 2020 detsembris leppisid pooled kokku, et leping lõppeb

05.01.2021. Kostja saatis 25.02.2021 hagejale nõudekirja, milles väitis ebaõigesti, et

hageja ei ole üüripinnalt välja kolinud ning nõudis hagejalt 1 564,60 euro hüvitamist 2021

jaanuari kommunaalkulude eest, samuti hüvitist köögiseadmete kahjustamise eest 5 000

eurot. Lisaks teatas kostja, et teostab kostja poolt esitatud nõuete rahuldamiseni hageja

omandis oleva, kuid kostja territooriumil paiknevate telkide suhtes üürileandja

pandiõigust.

Kostja pandiõiguse teostamine on põhjendamatu. Hageja tagastas üüripinna valduse

05.01.2021. Tõendamata on, et kostjal on rahaline nõue hageja vastu summas 5000 eurot.

Lisaks on pandiõiguse teostamine ebaseaduslik seetõttu, et kinni peetud vara väärtus on

ebaproportsionaalne võrreldes väidetava võlgnevusega. 10.05.2021 esitas kostja hagejale

vara müügi teate, mille kohaselt vara enampakkumine toimub 10.06.2021.

Hageja palub kohustada kostjat tagastama 10 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest järgmine vara: 2 õuetelki Pagoda London 3x3m-6x6m, söegrill Big Green

Egg L ning 36 välitooli Olimpia.

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille maakohus rahuldas

09.06.2021 määrusega ja peatas 10.06.2021 toimuva Advokaadibüroo Levin poolt

korraldatud enampakkumise hageja omandis oleva restorani inventari ja õuetelgi müügiks

ning keelas kostjal hageja varaga (2 õuetelki, söegrill, 36 välitooli) mis tahes tehingute ja

toimingute tegemise kuni tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumiseni.

3. Hageja esitas 21.07.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu kahju hüvitamiseks

(tsiviilasi nr 2-21-11448).

Hageja sõlmis 23.02.2021 üürilepingu Sokka Puhkekeskus OÜ-ga, millega kohustus

telgid alates 01.03.2021 andma üürile Sokka Puhkekeskus OÜ-le. Üürilepingu punkt 3.1

kohaselt kohustus Sokka Puhkekeskus OÜ tasuma telkide kasutamise eest hagejale üüri

100 eurot päevas, millele lisandub käibemaks. Hageja teavitas telkide suhtes üürilepingu

sõlmimisest kostjat 10.03.2021.a kirjaga ning avaldas, et telkide tagastamisest keeldumine

on õigusvastane.

Kuna hageja on sõlminud üürilepingu, siis tekib hagejale kostja poolse viivituse tõttu

telkide valduse tagastamata jätmisel igapäevaselt kahju saamata jäänud tuluna. Hagejal on

õigus nõuda kostjalt varalise kahjuna saamata jäänud tulu hüvitamist. 21.07.2021 seisuga

on hagejal tekkinud saamata jäänud tuluna kahju summas 14 300 eurot, millele lisandub

käibemaks ehk kokku 17 160 eurot. Hageja nõuab ka seadusjärgset viivist alates

01.06.2021 kuni kahju hüvitamiseni. Hagi esitamise seisuga on viivisenõue 188,05 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 17 160 eurot,

hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 188,05 eurot ja

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 22.07.2021 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni.

Kui kohus peab telgi üürilepinguga seonduvat kahju hüvitise nõuet põhjendamatuks, siis

on hagejal õigus nõuda sama summat kasutuseelisena, kuna kostja on saanud võõrast asja

ebaseaduslikult vallates kasu. Sellise ühe telgi üürihind on 269 eurot päevas.

Kui hüvitise suuruse täpne tuvastamine ei ole võimalik, siis palub hageja kohtul määrata

hüvitise suuruse vastavalt VÕS § 127 lõikele 6.

4. Kohus liitis tsiviilasjad nr 2-21-9217 ja 2-21-11448 02.12.2021 määrusega ühte

menetlusse.

Kostja vastus

5. Kostja vaidles hagile vastu. Poolte kokkuleppe järgi pidi hageja vabastama lepingu objekti

kahe nädala jooksul alates üürisuhte lõppemisest, mida hageja aga ei teinud.

01.02.2021 lasi kostja üüripinnal olevatele seadmetele teha põhjaliku diagnostika.

Teostatud diagnostika tulemuste järgi olid pärast üürisuhte lõppemist kaheksast seadmest

seitse vigased ning vajasid hooldust, puhastamist või väljavahetamist. 09.02.2021 sõlmisid

pooled kokkuleppe seadmete parandamise ja puuduste hüvitamise kohta. Kokkuleppe

järgi kohustus hageja: 1) vahetama välja külmsahtikapi kummis plaadi (tööpinna); 2)

puhastama kolm külmtöölaua filtrit; 3) maksma gaasipliidi parandusest 50 %; 4)

parandama ventilatsiooni kaks valgustuse siini; 5) vahetama kahe ahju elektroonika; 6)

asendama induktsioonipliidi; 7) tagastama puuduvad võtmed, kiibid. Hageja kohustus

vead parandama hiljemalt 20.02.2021.

Hageja vigu kokkulepitud ajaks ei likvideerinud, mistõttu esitas kostja 25.02.2021

hagejale nõude kohustuste täitmiseks. Kostjal on hageja vastu kahjustatud köögitehnika

parandamise ja asendamisega seotud kahjuhüvitise nõue summas 2599,20 eurot.

Lisaks köögitehnika kahjustamisele on hageja jätnud tasumata ka kaks kommunaalarvet.

Neist esimene on 2020 aprilli eest summas 1 594,52 eurot, millele lisandub viivis määraga

0,05 % päevas. Teine tasumata kommunaalarve on 2021 jaanuari eest summas 1 564,60

eurot, millele lisandub viivis 0,05 % päevas.

Kostja teostas hageja vastu olevate nõuete kohase täitmiseni üürileandja seadusejärgset

pandiõigust. Kostja on seisukohal, et hageja vara suhtes pandiõiguse teostamine on

õiguspärane, mistõttu tuleb hagiavaldus jätta täies ulatuses rahuldamata.

Kostja vaidleb vastu ka kahju hüvitamise nõudele. Kostja leiab, et lepingu pooled on

sõlminud näiliku lepingu. Hageja ja Sokka Puhkekeskus OÜ vahel väidetavalt sõlmitud

üürilepingul puudub majanduslik sisu. Väidetavalt üüritud telk on mõeldud

välitingimustes toitlustamiseks. On arusaamatu, miks peaksid isikud sõlmima üürilepingu

telgi üürimiseks kasutusperioodiga alates 01.03.2021. Sokka Puhkekeskuse kodulehe

andmetel kuulub puhkekeskuse koosseisu kolm puhkemaja, millest igaühes on võimalused

ööbimiseks ja pidutsemiseks. Veebilehe teatmik.ee andmetel oli Sokka Puhkekeskuse

2021.a I kvartali käive madal. Seega puudus Sokka Puhkekeskus OÜ-l igasugune

majanduslik põhjus kõnealust telki üürida.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 26.05.2023 otsusega hagi vara väljanõudmiseks osaliselt ja

mõistis kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse välja söegrilli ja 36 välitooli.

Telkide väljamõistmise nõude jättis maakohus rahuldamata. Samuti jättis maakohus

rahuldamata kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud jäeti poolte endi kanda.

7. Asjas puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 07.02.2015 üürilepingu, millega kostja andis

hageja kasutusse ruumid Keila-Joa lossis ning hageja tasus kostjale üüripinna kasutamise

eest igakuiselt tasu (I kd tl 8-10). Pooled ei vaidle selle üle, et algselt tähtaegsena sõlmitud

leping muutus 09.07.2020 tähtajatuks. Samuti on pooled ühel meelel selles, et 2020

detsembris leppisid pooled kokku, et leping lõppeb 05.01.2021. Kostja saatis 25.02.2021

hagejale nõude kahju hüvitamiseks ja võla tasumiseks, milles avaldas, et teostab

üürileandja pandiõigust üürileandja territooriumil paikneva õuetelgi suhtes (I kd tl 11-12).

8. Vaidlust ei ole selles, et hagetavad vallasasjad kuuluvad hagejale. Vaidlust ei ole ka selles,

et viidatud vara on kostja valduses. Kostja tugineb sellele, et ta on kohaldanud

hageja vara suhtes üürileandja pandiõigust. Kostja leiab, et ta valdab

hagejale kuuluvaid esemeid õiguspäraselt, kuna kostjal on hageja vastu

nõue 2020.a aprilli kommunaalteenuste hüvitamiseks summas 1

594,52 eurot, millele lisandub viivis 0,05% päevas; 2021 jaanuari

kommunaalteenuste hüvitamiseks summas 1 564,60 eurot, millele

lisandub viivis 0,05% päevas ja kahjustatud köögitehnika hüvitamiseks

summas 2 599,20 eurot.

9. Kõigepealt kontrollib kohus kostja nõuet 2020.a aprilli kommunaalteenuste arve osas.

Kohus leiab, et kostja 2020.a aprilli kommunaalkulude nõue ei ole põhjendatud.

12.03.2020 kuni 17.05.2020 kehtis Eestis eriolukord. 29.03.2020 saatis kostja seaduslik

esindaja lossi ja restorani üldmeilile e-kirja, milles teatas, et vastavalt valitsuse 27.märtsil

tehtud otsusele on nad kuni 1. maini külastajatele suletud, kõik tööd lossis on peatatud

alates esmaspäevast 30. märtsist. Seega andis üürileandja üürnikule üheselt märku, et ka

köögis on toidu valmistamine peatatud. Samuti ei saa 2020.a aprilli kommunaalkulud

arvel kajastatud suuruses olla põhjendatud. Ei ole eluliselt usutav, et 2020.a aprilli

kommunaalteenuste tegelik kulu sai olla samas suurusjärgus 2020.a märtsi kuludega

(märtsis restoran töötas). Lisaks on kostja seaduslik esindaja 15.04.2020 e-kirjas

avaldanud hageja seaduslikule esindajale, et aprilli eest arvet ei tule. Kohus on seisukohal,

et kostja on, esitades 29. märtsil 2021 arve 2020.a aprilli eest, käitunud ka vastuoluliselt,

jättes hagejale eelnevalt mulje, et hageja ei pea 2020.a aprilli kommunaalteenuste eest

tasuma. Kohtu hinnangul on kostja VÕS § 6 lg 2 järgi oma nõudeõiguse kaotanud, sest

hageja vastu nõude maksmapanemine oleks hea usu põhimõttest (VÕS § 6 lg 1, TsÜS §

138) lähtuvalt vastuvõetamatu. Lisaks, kuivõrd kostja kohaldas pandiõigust hageja vara

suhtes 25.02.2021 ja edastas hagejale 2020.a aprilli kommunaalteenuste arve alles

29.03.2021, ei saanud kostja selle nõude ja lisanduva viivise osas pandiõigust teostada ka

juhul, kui viidatud arve oleks põhjendatud (pandiõigust ei saa teostada nõuete osas, mis ei

ole veel sissenõutavaks muutunud).

10. Järgmisena kontrollib kohus 2021.a jaanuari kommunaalkulude nõuet. Kohus ei nõustu

hagejaga selles nagu oleks hageja 05.01.2021 ruumid kohaselt vabastanud. Muuhulgas

tõendab seda kostja esindaja 06.01.2021 e-kiri hagejale, milles kostja esindaja teeb

ettepaneku üle vaadata ka karastusjoogid, omahinnaga, et oleks vähem tassimist ja teha

hagejale kolimine lihtsamaks (I kd 146).

Hageja on esile toonud, et viis nõud ja muu talle kuuluva inventari üürilepingu lõppemise

kuupäevaks 05.01.2021 lossi hoovis asuvasse õuetelki. Vaidlust ei ole, et õuetelk koos

selles sisalduvate esemetega oli 25.02.2021 seisuga lossi hoovis. Seega ei saa väita, et

hageja oleks kõik talle kuuluvad esemed kinnisasjalt ära viinud ja üürilepingu eseme

kohaselt vabastanud.

Samas ei heida kostja hagejale ette asjade õuetelki viimist ja telgi lossi territooriumil

hoiustamist, vaid seda, et hageja ei olnud ruume piisavalt koristanud, koos üüripinnaga

kasutamiseks antud köögiseadmed ei olnud lepingujärgses korras ning hageja ei andnud

ka võtmeid ning väravakiipe tähtaegselt üle. Hageja ei ole vastu vaielnud sellele, et

üüripind võis olla halvasti koristatud. Poolte seaduslike esindajate sõnumivahetusest

selgub, et hageja teatas 25.01.2021 kostja seaduslikule esindajale, et leppis koristuse

kokku kolmapäevaks (so 27.01.2021) kell 10:30 (I kd tl 129). Samuti uuris kostja esindaja

hagejalt 28.01.2021 mis kell tullakse köögi puhastust lõpetama (I kd tl 130). Seega ei

olnud üüripind ka hageja esindaja hinnangul sellises seisus, et oleks vastanud

lepingujärgsele kasutamisele, kui hageja pidas vajalikuks tellida ruumidesse

koristusteenuse. 09.02.2021 kokkuleppes on RK hageja esindajana võtnud kohustuse

tagastada puuduvad võtmed, kiibid (I k d tl 63). Seega on tuvastatud, et veel 2021.a

veebruari algul ei olnud hageja esindaja kostjale võtmeid ja kiipe tagastanud.

Hageja tugineb sellele, et ta ei kasutanud üüripinda pärast 05.01.2021, kuivõrd lõpetas

2021.a jaanuari alguses üüripinnal toitlustusteenuse pakkumise ja kostja üüripinnal

hakkasid toitlusteenust osutama uued kokad. Ka tunnistaja KB kinnitas, et hageja lõpetas

toitlustamise osutamise 2021.a jaanuaris, täpset kuupäeva ei oska öelda, alguse poole

pigem. (prt lk 7, 00:29:22). Tunnistajad KA ja RH kinnitasid 12.12.2022 kohtuistungil, et

neile tehti kostja poolt ettepanek restorani opereerimiseks Keila -Joa lossis, nad

korraldasid jaanuarist kuni maini õhtusööke ja pakkusid ka hommikusööke, kuid

operaatorlepingu sõlmimiseni ei jõudnud. Ka hageja esitatud kostja Facebooki lehe

väljavõtted kinnitavad, et alates 2021.a jaanuari keskpaigast pakuti võimalust nautida

lossis aegajalt privaatseid õhtusööke, mille on valmistanud kokk KA ja mille kõrvale

pakkus veine sommeljee RH (I kd tl 146 pöördel-147, 185-190). Seega ei saa olla vaidlust

selles, et hageja pärast 05. jaanuari 2021 toitlustusteenust ei pakkunud.

Maakohus asus seisukohale, et valdus üürilepingu esemele võib lõppeda seeläbi, et valdaja

lõpetab asja tegeliku võimu kolmandate isikute suhtes selgesti äratuntaval viisil.

Käesoleval juhul on hageja üüripinnalt oma asjad ära viinud, kuigi paigutanud osad nõud

ja esemed lossihoovis olevasse välitelki. Üüripinna vabastamine on antud vaidluse

asjaoludest nähtuvalt samastatav lepingu eseme üürileandjale tagasiandmisega.

Lossivõtmete ja kiipide enda käes hoidmine ei andnud hagejale enam tegelikku võimu

asja üle. Restorani kööki kasutasid pärast 05.01.2021 ka teised kokad hotelli klientidele

hommikusöögi pakkumiseks ja ettetellitud õhtusöökide valmistamiseks. Vaatamata

sellele, et hageja kätte antud lossi võtmed olid hageja käes, ei tähenda see veel, et hageja

teostas tegelikku võimu üüripinna üle. Lossi kööki laskis uued kokad kostja, kohtu ette ei

ole toodud, et hageja oleks teinud selleks mingeid takistusi. Seega oli tegelik võim

üüripinna üle pärast hageja asjade üüripinnalt äraviimist hoopis kostjal.

Kohtule on arusaamatu, miks peaks kokk KA poolt kasutatud kommunaalteenuste eest

kostjale tasuma hageja, kui kulud tekitati kokkuleppel kostja ja KAga. On kostja kontrolli

alla, milliseid lepinguid ta oma koostööpartneritega sõlmib. Kohtu hinnangul puudub

kostjal 2021.a jaanuari kommunaalkulude hüvitamise nõudeõigus. Kuivõrd hagejal

puudub 2021.a jaanuari kommunaalarve tasumise kohustus, ei pea ta tasuma ka sellelt

arvelt viivist.

11. Kostja tugineb sellele, et tal oli üürniku vastu ka nõue kahjustatud köögitehnika

hüvitamiseks summas 2 599,20 eurot. Vaidlust ei ole selles, et 09.02.2021 sõlmisid poolte

seaduslikud esindajad kokkuleppe, et RK: 1) vahetab välja külmsahtli kapi kummis plaadi

(tööpind); 2) puhastab külmtöölaua filtrid 3 tk; 3) maksab gaasipliidi parandusest 50%,

hooldab Haktek; 4) parandab ventilatsiooni 2 valgustuse siini; 5) vahetab 2 ahju

elektroonika; 6) asendab induktsioonipliidi; 7) toob tagasi puuduvad võtmed, kiibid. RK

parandab vead 20.02.2021 (I kd tl 16). Pooled on ühel meelel selles, et viidatud

kokkuleppe sõlmis RK hageja seadusliku esindajana, mitte füüsilise isikuna.

12. Seega on pooled sõlminud 09.02.2021 kokkuleppe üürilepingu esemel olevate puuduste

kõrvaldamiseks. Kokkuleppes on pooled fikseerinud puudused, mille olemasolu on hageja

esindaja tunnistanud. Puuduste loetelu põhineb Haktek OÜ 01.02.2021 Keila-Joa lossi

köögiseadmete diagnostikal, mille alusel on Haktek OÜ koostanud 02.02.2021

hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks (I kd tl 63, 131). Vaidlust ei ole selles, et

hageja tasus 10.03.2021 kostjale poole gaasipliidi parandamiseks vajalikust summast so

278,40 eurot (I kd tl 152 pöördel).

13. Kohtule ei ole eluliselt usutav hageja esindaja väide, et tegelikkuses 09.02.2021

kokkuleppes nimetatud puudusi ei esinenud. Kui puudusi ei esinenud, ei oleks hageja

sellisele kokkuleppele alla kirjutanud. Lisaks andis hageja tunnistaja KA 12.12.2022

kohtuistungil ütlusi selle kohta, et köögisisustus vajas remonti, puudused olid olemas juba

siis, kui nad sinna kööki läksid.

14. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostja väidetega selles, et köögiinventari

remondikulu oli põhjendatud ning tulenevalt VÕS § 334 lg-st 2 ja 09.02.2021

kokkuleppest lasus sellega seonduvate kulude hüvitamise kohustus hagejal. Vaidlust ei ole

selles, et hageja tasus alles 10.03.2021 kostjale poole gaasipliidi parandamiseks vajalikust

summast, so 278,40 eurot. Seega oli 25.02.2021 pandiõiguse kohaldamise seisuga kostjal

hageja vastu põhinõue summas 2599,20 eurot, millele lisandus viivis 0,1% päevas

tähtajaks tasumata summalt (lepingu p 9.5, 25.02.2021 seisuga 13 eurot).

15. Õige ei ole hageja seisukoht, et kostja on pandiõigust teostanud ebaõigesti, kuna vara ei

asu üüripinnal ega kuulunud üüripinna kasutamise juurde. Üürilepingu p 4.1 järgi anti

üürnikule kasutamiseks ruumid Keila-Joa lossi sees. Samas oli hagejal õigus kasutada

ruume, territooriumit (lepingu p 2.15 - lossi ruumid ja lossihoov), mööblit ja seadmeid

vastavalt nende sihtotstarbele ja lähtuma lossi kodukorrast (lepingu p 7.9, I kd tl 9

pöördel). Kohus nõustub kostja poolt avaldatuga, et hageja soovis restorani kliente

teenindada ka lossi hoovis ning tegi seda kokkuleppel kostjaga. Seega õuetelk, söegrill ja

õuetoolid seonduvad restorani pidamise ja ruumide sihtotstarbelise kasutamisega ning

esemed on pandiõigusega hõlmatud.

16. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hagetava vara väärtus on kokku 14 083,01 eurot.

Kostja ei ole eelnevalt vara väärtuse kohta vastuväiteid esitanud. Alles 17.01.2023

menetlusdokumendis on kostja avaldanud, et ei nõustu hageja poolt välja toodud asjade

väärtusega. Kohus selgitab, et jätab asja lahendamisel kõrvale kostja 17.01.2023

menetlusdokumendis esitatud uued väited, mida varasemates menetlusdokumentides esile

toodud ei ole.

17. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal oli üürniku vastu 25.02.2021 seisuga nõue

summas 2 612,20 eurot, siis on kostja hageja vara 14 083,01 euro väärtuses enda valdusse

võtmisega saanud märgatavalt rohkem vara, kui oli vajalik tema nõude katteks. Vaidlust ei

ole selles, et hagejale kuuluvad vallasasjad asuvad lossi territooriumil hagejale kuuluvas

välitelgis. Kohus leiab, et välitelgi osas on pandiõiguse kohaldamine praegu kohane.

Õuetelk kaitses telgis olevaid vallasasju ja nende säilitamine või ladustamine üürileandja

ruumides oleks üürileandjale liigselt koormav. Seega tuleb õuetelgi suhtes pandiõiguse

kohaldamist pidada põhjendatuks.

18. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 17 160 eurot, hagiavalduse

esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 188,05 eurot ja viivise VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras põhinõudelt alates 22.07.2021 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni kostja poolt. Kohus leiab, et kostja vastuväide lepingu näilikkuse

suhtes on oletuslik ning tõendamata. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest kohus

saaks järeldada, et 23.02.2021 leping ei ole hageja ja Sokka Puhkekeskus OÜ tegelik tahe.

Aga kuivõrd kohus asus eelpool seisukohale, et pandiõiguse kohaldamine telkidele oli

põhjendatud, jätab kohus hageja kahjunõude rahuldamata.

19. Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjal tuleb hagejale välja anda

tema ebaseaduslikus valduses olev söegrill Big Green Egg L ning 36 välitooli Olimpia.

Apellatsioonkaebus

20. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada

osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja uue otsusega rahuldada hagi tervikuna ning jätta

menetluskulud kostja kanda. Kui kohtu hinnangul oli kostjal hageja vastu rahaline nõue

pandiõiguse teostamise seisuga, siis tühistada maakohtu otsus tervikuna ja teha uus otsus,

millega kohustada kostjat tagastama hagejale kaks õuetelki. Samuti palus hageja

kohustada kostjat tagastama hageja söegrilli ja välitoolid alates kohtu poolt põhjendatuks

peetud rahasumma tasumisest hageja poolt kostjale. Lisaks rahuldada hageja rahaline

nõue.

21. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal oli 25.02.2021 (s.t pandiõiguse teostamise aja)

seisuga hageja vastu nõue summas 2599,20 eurot, millele lisandus viivis. 09.02.2021

kokkuleppes ei lepitud kokku kulude hüvitamise tähtajas, vaid puuduste kõrvaldamise

tähtajas. Kostja edastas hagejale arve gaasipliidi remondi eest alles 01.03.2021, s.o pärast

pandiõiguse teostamist.

22. Kostja ei ole tõendanud, et kostja oleks Haktek OÜ pakkumise 20210050-l hagejale

esitanud. Kuna kostja avaldas oma väidetava nõude suuruseks 25.02.2021 hinnanguliselt

5000 eurot, siis on selge, et 25.02.2021 seisuga ei olnud Haktek OÜ pakkumist veel

koostatud. Tõenditel mittepõhinev on maakohtu järeldus, et 09.02.2021 sätestatud

puuduste loetelu põhines Haktek OÜ 01.02.2021 köögiseadmete diagnostikal, mille alusel

on Haktek OÜ koostanud 02.02.2021 hinnapakkumise puuduste kõrvaldamiseks. Samuti

on ebaõige maakohtu seisukoht, et Haktek OÜ ülevaatus teostati hageja juuresolekul.

23. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal on hageja vastu viivisenõue seonduvalt

köögiinventari parandamiskuludega. Kostja ei tuginenud köögiinventari parandamisega

seonduvale viivisenõudele pandiõiguse teostamise hetke seisuga. Kostja esitas selle

viivisenõude alles kohtukõne teesides.

24. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et telgid koos seal asuvate vallasasjadega kuulusid

üüripinna juurde. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, et telgid ja seal paiknev vallasvara

oleks seotud üürieseme kasutamisega ja seetõttu pandiõigusega hõlmatud. Pandiõiguse

teostamine telkidele on ebaproportsionaalne. Telkide väärtus 25.02.2021 seisuga oli 10

665 eurot. Söegrilli ja toolide väärtus oli kokku 3398,01 eurot ja see ületas maakohtu

poolt tuvastatud kostja nõude. Juhul, kui kohtu hinnangul on pandiõiguse teostamine

osaliselt õiguspärane, palub hageja siduda kostja valdusse jääva vara tagastamise kohtu

poolt määratud rahasumma tasumisega hageja poolt kostjale.

25. Maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata hageja rahalise nõude. Lisaks on

maakohus jätnud menetluskulud ebaõigesti poolte endi kanda.

Vastus apellatsioonkaebusele

26. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostja

ebaseaduslikust valdusest hageja valdusse välja mõistmata kaks telki. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab selles osas hagi. Samuti tuleb maakohtu

otsus tühistada osas, milles kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Ringkonnakohus

rahuldab nimetatud nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10

665 eurot, viivise 21.07.2021 seisuga 102,84 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt alates 22.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni. Lisaks tühistab

ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teeb uue menetluskulude

jaotuse. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt (TsMS § 657 lg 1 p 2).

28. Esmalt käsitleb ringkonnakohus hageja vallasasjade kostja valdusest väljamõistmise

nõuet. Maakohus mõistis kostja valdusest hageja valdusesse välja söegrilli ja 36 välitooli.

Kahe õuetelgi väljamõistmise nõude jättis maakohus rahuldamata, kuna maakohtu

hinnangul on kostjal õigus teostada nende suhtes pandiõigust.

29. VÕS § 305 lg 1 sätestab, et kinnisasja üürileandjal on üürilepingust tulenevate nõuete

tagamiseks pandiõigus üüritud kinnisasjal asuvatele ja ruumi üürimisel selle sisustusse või

kasutamise juurde kuuluvatele vallasasjadele ka siis, kui need ei ole üürileandja valduses.

Pandiga on tagatud jooksva ja sellele eelneva aasta üüri nõuded, samuti hüvitisnõuded.

VÕS § 307 lg 1 järgi, kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia,

võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise

tagamiseks. Riigikohus on 11.03.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08 p-s 16 selgitanud,

et üürileandja võib VÕS § 307 lg-s 1 nimetatud õigust kasutada üksnes selliste nõuete

tagamiseks, mis on asjade valdusse võtmisel muutunud sissenõutavaks, v.a võimalikud

edasised kulud asjade hoidmiseks, säilitamiseks ja müügiks.

30. Maakohus leidis, et kostjal ei ole hageja vastu 2020.a aprilli ja 2021.a jaanuari

kommunaalkulude ja sellega seotud viivise nõuet. Apellatsioonimenetluses ei ole pooled

maakohtu seisukohta vaidlustanud.

31. Kostja teavitas pandiõiguse teostamisest hagejat 25.02.2021 kirjaga. Kostja märkis, et tal

on köögitehnika kahjustamisega seonduvalt hageja vastu kahjunõue 5000 eurot ja

rakendab üürileandja pandiõigust üürileandja territooriumil paikneva õuetelgi suhtes ning

on võtnud selle enda valdusesse.

32. Maakohus asus seisukohale, et pandiõiguse teostamise ajal oli kostjal hageja vastu

köögiinventari parandamisega seotud nõue summas 2599,20 eurot, millele lisandus viivis

13 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga.

33. Pooled sõlmisid 09.02.2021 kokkuleppe, mille kohaselt hageja maksab 50 % gaasipliidi

paranduse maksumusest. Samuti pidi hageja tegema köögitehnika parandus- ja

asendustöid, sealhulgas vahetama välja kahe ahju elektroonika. (I kd tl 16). Kostja on

kohtule tõendina esitanud Haktek OÜ 02.02.2021 hinnapakkumise 20210050-1 kostjale,

mille kohaselt on gaasipliidi paranduse, ahjude elektroonika ja filtri väljavahetamise kulu

kokku 2599,20 eurot koos käibemaksuga (I kd tl 131). Tõendamata on, et kostja oleks

selle hinnapakkumise enne pandiõiguse teostamist esitanud hagejale. Kostja saatis

01.03.2021 hagejale oma arve, mille kohaselt kuulub tasumisele 50 % Haktek OÜ arvest

gaasipliidi remondi kohta, s.o 278,40 eurot koos käibemaksuga. Kostja arve koostamise

kuupäev oli 28.02.2021 ja maksetähtaeg 03.03.2021. Hageja tasus arve 10.03.2021 (I kd tl

152 - 153). Kuna kostja teavitas hagejat nõude suurusest 01.03.2021 ja andis nõude

tasumise tähtajaks 03.03.2021, siis ei olnud gaasipliidi parandusega seotud hageja raha

maksmise kohtustus kostja ees pandiõiguse teostamise ajal, s.o 25.02.2021, sissenõutav.

34. Arvestades, et hageja pidi maksma gaasipliidi paranduse eest 50 %, siis oli gaasipliidi

parandamise maksumuseks 556,80 eurot (2 x 278,40), mistõttu ei saanud köögiinventari

asendamisega ja parandamisega seotud kahjunõue hageja vastu ületada 2042,40 eurot

(2599,20-556,80).

35. Hagejal oli 09.02.2021 kokkuleppe kohaselt kohustus teha asendus- ja parandustööd 20.

veebruariks 2021. Kuna hageja seda ei teinud, siis saab kostja rahalise nõude näol olla

tegemist kahju hüvitamise nõudega kohustuse täitmise asemel. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et

kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 2 järgi

võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114

sätestatud täiendava tähtaja möödumist. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise

asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et

täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2

punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine

muul põhjusel mõistlik. Seega peab võlausaldaja, enne kohustuse täitmise asemel kahju

hüvitamise nõudmist, üldjuhul andma võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja.

Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks andnud hagejale enne pandiõiguse teostamist

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, s.o asendus- ja parandustööde tegemiseks. Kuna

kostja ei määranud kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega, siis ei olnud kostjal hageja

vastu 25.02.2021 seisuga kahju hüvitamise nõuet. Kolleegiumi hinnangul ei esine

käesoleval juhul VÕS § 115 lg 3 sätestatud eeldusi, mis annaksid aluse nõuda kahju

hüvitamist kohustuse täitmise asemel täiendavat tähtaega määramata.

36. Kuna kostjal ei olnud hageja vastu 25.02.2021 (s.o pandiõiguse teostamise aja) seisuga

sissenõutavaks muutunud nõuet seoses gaasipliidi parandustööde maksumuse

hüvitamisega ega ka sissenõutavaks muutunud kahju hüvitise nõuet seoses köögiinventari

asendus- ja parandustööde tegemata jätmisega, siis ei saanud kostja vaidlusaluste esemete

suhtes rahalise nõude tagamiseks pandiõigust teostada. Eeltoodust tulenevalt on kostja

valdus ka kahe telgi osas ebaseaduslik ja need tuleb AÕS § 80 lg 2 alusel kostjalt hageja

kasuks välja nõuda. Kuna ülaltoodud põhjendustel kuulub telkide väljamõistmise nõue

rahuldamisele, siis ei ole ringkonnakohtul vaja võtta seisukohta poolte muude väidete

kohta, mis seonduvad pandiõiguse teostamisega.

37. Hageja palus kindlaks määrata otsuse täitmise tähtaja ja kohustada kostjat hagejale kõik

vallasasjad üle andma 10 päeva jooksul otsuse jõustumisest (TsMS § 445 lg 1).

Kolleegium märgib, et hageja ei ole otsuse täitmise tähtaja kindlaksmääramise vajadust

põhjendanud. Kostja ise ei ole taotlenud, et kohus annaks temale vallasjade üleandmiseks

tähtaja. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotluse rahuldamata.

38. Hageja on palunud kostjalt välja mõista 17 160 eurot ning viivise seoses sellega, et kostja

pidas telke ebaseaduslikult kinni. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja ja Sokka

Puhkekeskus OÜ sõlminud 23.02.2021 üürilepingu, millega hageja andis Sokka

Puhkekeskus OÜ-le üürile vaidlusalused kaks õuetelki perioodiks 01.03.2021 –

31.10.2021. Sokka Puhkekeskus OÜ kohustus tasuma kahe telgi eest üüri kokku 100 eurot

päevas, millele lisandub käibemaks. Kostja on seisukohal, et üürileping on näilik.

Maakohus leidis, et kostja vastuväide näilikkuse kohta on tõendamata. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu järeldusega.

39. TsÜS § 89 lg 1 järgi näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu

tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi,

sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad

tegelikult teha tahavad. Riigikohus on 19.04.2022 kohtuasjas 1-18-158 (p 39) selgitanud,

et jaatamaks tehingu näilikkust, tuleb tuvastada, et tehingu kõigi poolte tegelik tahe ehk

poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks

avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Järeldust mitmepoolse tehingu näilikkuse

kohta ei saa rajada vaid tehingu ühe poole tahtele. Kostja on maakohtus tehingu näilikkust

põhjendanud väidetega, et märtsikuu on telgiga ürituste korraldamiseks ebasobiv, Sokka

Puhkekeskuses on piisavalt puhkemaju külaliste majutamiseks ja ürituste korraldamiseks

ning aasta esimene kvartal ei ole Sokka Puhkekeskuse OÜ-le majanduslikult aktiivne aeg.

40. Tehingu näilikkuse tõendamiskoormis on isikul, kes tehingu näilikkust väidab, so kostjal,

Ringkonnakohus möönab, et märtsikuus õuetelgi kasutamine ei ole tavapärane, kuid

üksnes viidatud asjaolu, puhkemajade arv ning väiksem majanduslik aktiivsus aasta

esimeses kvartalis, ei ole piisavad, et lugeda tõendatuks, et tehing on näilik. Kostja ei ole

tõendanud, et Sokka Puhkekeskus OÜ-l puudus igasugune vajadus lepingu sõlmimiseks.

Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja esindaja veel, et kuigi telgi lühiajalise üüri hind

tarbijale võib olla 269 eurot päevas, siis majandustegevuses ei ole majanduslikult mõistlik

üürida pikemaajaliselt telke hageja poolt väidetud hinnaga (kahe telgi eest kokku 100

eurot päevas, millele lisandub käibemaks), arvestades telkide maksumust nende ostmise

korral. Kolleegium leiab, et asjaolu, et äriühing teeb tehingu, mis ei pruugi olla temale

majanduslikult kasulik, ei tähenda veel ilmtingimata seda, et tegemist on näiliku

tehinguga. Kostja esitatud tõendid ei tõenda, et tehingu mõlema poole tegelik tahe ehk

poolte ühine tahe oli suunatud sellele, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei oleks

avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi. Sealjuures loobus kostja ise Sokka

Puhkekeskus OÜ juhatuse liikme U. L tunnistajana ülekuulamise taotlusest, kelle

ütlustega kostja soovis oma väiteid tõendada. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et

kostja ei ole täitnud oma tõendamiskoormist tehingu näilikkuse tõendamiseks.

41. Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja teostas üürilepingust tuleneva nõude tagamiseks

põhjendamatult telkide suhtes pandiõigust ja pidas telke kinni õigusliku aluseta, siis on

kostja üürilepingut rikkunud. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 1 on kahju hüvitamise

eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks

vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud,

kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib

seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kolleegiumi hinnangul on kostja

rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja ei

oleks telke kinni pidanud, siis oleks hageja saanud telkide üürimise eest üüri 100 eurot

päevas. Ringkonnakohtu hinnangul on kahju hüvitamise kohustus kooskõlas kostja

rikutud kohustuse (VÕS § 307 lg 1) eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2).

42. Hageja palus kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu perioodi 01.03.2021-21.07.2021

eest summas 14 300 eurot (kahe telgi kohta kokku 100 eurot päevas), millele lisandub

käibemaks, st kokku 17 160 eurot. Ringkonnakohus leiab, et käibemaks ei ole kostja jaoks

saamata jäänud tulu, mistõttu ei ole käibemaksu näol tegemist kostjale tekkinud kahjuga.

Lisaks peab hüvitav kahju olema lepingut rikkunud poolele lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kolleegiumi hinnangul ei pidanud kostja käesoleval juhul

ette nägema, et telkide kinnipidamisest hagejale tekkiv kahju ületab telkide ostuhinna.

Hageja esitatud tõendi kohaselt ostis hageja telgid 2020.a juunis 10 665 euro eest

(käibemaks 0 %). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

kahjuhüvitis 10 665 eurot.

43. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlalt 17 160 eurot seaduses sätestatud viivise

perioodi 01.06.2021 - 21.07.2021 eest 188,05 eurot ja sealt edasi seadusjärgses määras

põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni. Kolleegium märgib, et 31.05.2021 seisuga oli

põhivõla suurus 9200 eurot ning viivise summa sellelt perioodi 01.06.2021 - 21.07.2021

eest on 102,84 eurot. Seega tuleb kostjalt mõista välja viivis 21.07.2021 seisuga 102,84

eurot. Alates 22.07.2021 tuleb kostjalt välja mõista viivis seaduses sätestatud määras

põhivõlalt (10 665 eurot) kuni põhivõla tasumiseni.

44. Ülaltoodule tuginedes kuulub apellatsioonkaebus rahuldamisele osaliselt.

45. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi

tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega

rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus

kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on

lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või

kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna asjade väljamõistmise osas

hagi rahuldatakse, siis tuleb maakohtu 09.06.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu jätta jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, tuleb menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

jätta 22 % ulatuses hageja kanda ja 78 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).

47. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks

määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest

(TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)