2-22-7366/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-7366

Tsiviilasi

Nexam Industries OÜ hagi OÜ VIRU RMT vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

27 057 eurot 96 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nexam Industries OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

7. mai 2024

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant: Nexam Industries OÜ (hageja) (registrikood

10744492), esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Vastustaja: OÜ VIRU RMT (kostja) (registrikood

10773648), esindajad vandeadvokaat Veiko Viisileht,

vandeadvokaat Annika Klettenberg

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 28. veebruari 2023 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada Nexam Industires OÜ apellatsioonkaebus.

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nexam Industries OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi OÜ VIRU RMT (kostja) vastu,

milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 22 882 eurot ning viivised

põhinõudelt määras 0.05% alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Poolte vahel sõlmiti müügileping nr RMT.01-05.1/69, mille alusel hageja müüs kostjale

toruliitmikud ja äärikud. Hageja tarnis muu kauba seas kostjale 2 pimeäärikut DN 2000 PN6

b=54mm ja 2 pimeäärikut DN 2000 PN10 b=55mm ning 22. novembril 2021 väljastas

kostjale pimeäärikute eest arve nr 14605, maksetähtajaga 30 päeva. 21. detsembril 2021.

saatis kostja hagejale e-kirja, milles tõi välja, et hageja on tarnega 71 päeva hilinenud. Kostja

küsis vastavalt lepingule viivist 0,05% päevas, kokku 698 eurot.

10. jaanuaril 2022 saatis kostja hagejale tasaarvestuseavalduse, milles teatas, et detsembris

2021 on tehtud tasaarvestus summas 698 eurot. Saldo seisuga 31. detsember 2021 moodustab

22 882 eurot hageja kasuks, sh arve 14605. Hageja aktsepteeris kostja tasaarvestust. Kostja

hagejale 22 882 eurot ei tasunud. Märtsis 2022 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, kuid

kostja arvet ei tasunud, viidates kaubaga seotud pretensioonidele. Tulenevalt lepingu punktist

7.2 on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,05% päevas tasumisega viivitatud summast.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

Hageja rikkus müügilepingut, tarnides kostjale hilinenult lepingutingimustele ja standardile

EN 1092-1 mittevastavad pimeäärikud. Kostja pakkus, et hageja esitaks pimeäärikute

tugevusarvutused või katsetuste protokollid, mis tõendaks, et kõnealuseid pimeäärikuid on

ohutu kasutada, kuid hageja seda ei teinud. Samuti pakuti hagejale võimalust, et ta asendaks

probleemsed tooted uutega. Hageja seda ei teinud, mistõttu kostja klient (Hamar) tellis ise

uued tooted ning nõudis vastava kahju sisse kostjalt.

Vaidlus puudutab kahte pimeäärikut DN2000 PN10 (P250GH) ja kahte pimeäärikut DN2000

PN6 (P250GH). Lepingu lisasse 1 on jäänud ekslikud hinnad kõnealuste pimeäärikute eest.

Vahepeal toimunud hinnatõusu tõttu kujunes kahe pimeääriku DN2000 PN10 lõplikuks

hinnaks 9494 eurot ja kahe pimeääriku DN2000 PN6 lõplikuks hinnaks 10 156 eurot.

Kostja esitas pimeäärikute tellimuse 10. juunil 2021. a ning hageja pidi need kostjale üle

andma 14 nädala jooksul. Kostja sai pimeäärikud kätte 8. novembril 2021. a ning saatis

9. novembril 2021. a e-kirjaga hagejale pretensiooni. Pretensiooni kohaselt ei sobi esiteks

materjal (P250GH asemel S235). Teiseks on äärikud standardis EN 1092-1 nõutust õhemad.

Hageja möönis 9. novembri 2021. a vastuskirjas, et materjal on nende viga. Hageja selgitas, et

äärikuid kiirelt asendada ei saa, uute äärikute tootmisaeg oleks 14-16 nädalat. Hageja pidi

olema teadlik, et tema poolt tarnitud pimeäärikud ei vasta lepingutingimustele ega standardile

EN 1092-1. Hageja tarnis pimeäärikud, mille paksused olid vastavalt 54 mm (DN2000 PN6)

ja 55 mm (DN2000 PN10). Standard EN 1092-1 ei anna pimeääriku DN2000 PN10 paksust,

kuid DN2000 PN6 puhul on see paksus 92 mm. DN2000 PN10 puhul ei tohi paksus olla

väiksem kui DN2000 PN6. Hageja rikkus lepingu p-i 3.2, mille kohaselt kaup peab vastama

müüja pakkumisele (näidisele), Euroopa Liidus kehtivatele tehnilistele tingimustele ja

standarditele.

Kuigi kostjal olid kahtlused pimeäärikute sobivuse osas, saadi hagejalt suusõnalised

kinnitused ning HELS sertifikaat, mille kohaselt on pimeäärikud nõuetele vastavad ning

soovitud otstarbel kasutatavad. Kostja edastas pimeäärikud oma kliendile, sest hageja oli

tarnega hilinenud, kostjat ootasid kliendilt leppetrahvid ning pimeäärikute tarnimisega ei

olnud võimalik kauem oodata. Klient teatas 14. märtsil 2022. a kostjale, et pimeäärikud ei ole

vajaliku paksusega ega vasta standardile EN 1092-1. Klient selgitas, et kostja peab esitama

vajalikud arvutused või tarnima ettenähtud pimeäärikud. Kostja palus hagejal esitada

täiendavaid dokumente pimeäärikute vastavuse kohta või tarnida uued pimeäärikud, kuid

hageja seda ei teinud. Hageja teatas kostjale 22. märtsil 2022, et HELS ei saa pakkuda uusi

pimeäärikuid standardile vastavas mõõdus, sest sellistes gabariitides seadmed puuduvad. Uute

äärikute kohale toimetamine Hiinast oleks võtnud 20-22 nädalat, mis ei olnud kostjale

aktsepteeritav.

Alternatiivselt leidis kostja, et hageja nõue on lõppenud kostja hagivastuses teostatud

tasaarvestuse tulemusena. Nõude põhjendatuse korral on hagejal kostja suhtes põhinõue

summas 22 882 eurot ning viivisenõue 0,05% päevas alates hagiavalduse esitamisest. Kostjal

on omakorda hageja vastu kahju hüvitamise nõue 66 000 eurot, mis tuleneb Hamari poolt

kostjale nõuetele mittevastavate pimeäärikute tarnimise eest esitatud 66 000 euro suurusest

kahjunõudest. Kostja teostab tasaarvestuse hageja nõudega täies ulatuses ning poolte nõuded

lõppevad VÕS § 197 lg 1 alusel tasaarvestuse tulemusena kattuvas ulatuses.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis 28. veebruari 2023 otsusega hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus

jättis menetluskulud hageja kanda.

Pooled sõlmisid müügilepingu, milles vaidlusalusteks esemeteks on pimeäärikud DN2000

PN10 (2 tk) ja DN2000 PN6 (2 tk). Hageja andis kauba kostjale üle 8. novembril 2021. Kostja

esitas esimese pretensiooni ebasobiva materjali ja paksuse suhtes 9. novembril 2021.

Pimeäärikud pidid vastama standardile EN 1092-1, mis nägi pimeäärikute DN2000 PN6

minimaalseks paksuseks ette 92 mm. Hageja müüs kostjale pimeäärikud DN2000 PN6

paksusega ca 54 mm. Seega ei vastanud pimeäärikud DN2000 PN6 lepingutingimustele.

Kostja väidab, et hageja pidi teadma, et pimeäärikute DN 2000 PN10 surve on suurem kui

pimeäärikutel DN2000 PN6, seega ei tohi nende paksus olla väiksem kui 92 mm. Hageja

müüs kostjale pimeäärikud DN2000 PN10 paksusega ca 55 mm. Kuna standardis ei ole

märgitud pimeääriku DN2000 PN10 nõutavat paksust, on tõendamata, et DN2000 PN10

paksus ei vastanud kokkulepitule. Ei ole tõendatud, et hageja pidi teadma, et pimeäärikute

DN2000 PN10 surve on suurem kui pimeäärikutel DN2000 PN6. Pimeääriku vajalik paksus ei

tulene kostja väljakuulutatud hanke tingimustest. Seega ei ole tõendatud, et pimeäärikud

DN2000 PN10 ei vastanud lepingu tingimustele.

Hageja tunnistas 9. novembri 2021 kirjas, et pimeäärikute DN2000 PN6 ja DN2000 PN10

materjal ei vasta kokkulepitud tingimustele (teras margiga P250GH asemel S235). Pooled

leppisid kokku, et pimeäärikud DN2000 PN6 ja DN2000 PN10 peavad vastama standardile

EN1092-1/05A ja need valmistatakse terasest margiga P250GH. Hageja esindaja 9. novembri

2021 kirjavahetusest tuleneb, et hageja tunnistab pimeäärikute materjali mittevastavust

kokkulepitule. Seega ei vastanud pimeäärikud DN2000 PN6 ja DN2000 PN10 lepingus

kokkulepitud tingimustele: pimeäärikud DN2000 PN6 olid kokkulepitud pimeääriku

paksusest õhemad ja valmistatud ebaõigest materjalist ((P250GH asemel S235); pimeäärikud

DN2000 PN10 olid valmistatud ebaõigest materjalist (P250GH asemel S235).

Asjaolu, et kostja võttis kauba vastu ja tegi tasaarvestusavalduse seoses kauba tarnimise

viivitusega, ei tähenda, et kostja aktsepteeris kauba vastavust lepingu tingimustele. Kostja

märkis juba 9. novembri 2021. a kirjas hagejale kauba puudusi ning edasine kostja tegevus

näitab, et kostja püüdis käituda hageja suhtes paindlikult ning pakkus hagejale võimalusi

tõendada kauba vastavust lepingu tingimustele ning leida olukorrale lahendusi.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hageja leidis, et maakohus jättis analüüsimata olulised tõendid. Lepingu punktist 3.6

tulenevalt koostatakse müüja esindaja juuresolekul akt kauba puuduste kohta. Kostja ei ole

akti kauba puuduste kohta koostanud, seega oli kaup 8. novembril 2021 vastu võetud.

Maakohus ei andnud hinnangut asjaolule, et kostja on pimeäärikud DN2000 PN6 edasi

müünud ettevõttele Hamar. Hamar ei esitanud kostjale ühtegi pretensiooni pimeäärikute

DN2000 PN6 kohta, seega on hageja tarnitud kaup kasutuses. Oma pretensioonis kirjutab

Hamar ainult äärikutest PN10. a Kostjal puudus alus teha DN2000 PN6 osas tasaarvestust.

Kohus ei andnud hinnangut asjaolule, et poolte vahel puudus vaidlus pimeäärikute materjali

üle, vaidlus oli seotud vaid pimeäärikute paksusega. Hagiavalduse vastuse lisast 5 nähtub, et

pimeäärikute materjal on P250GH. 23. jaanuaril 2023 esitas hageja kohtule garantiikirja,

millest tulenevalt vastasid pimeäärikud PN6 ja PN10 sertifikaadile nr EN 1092-1. Nimetatud

dokumendid kinnitavad, et pimeäärikud vastasid nõuetele.

31. detsembri 2021 tasaarvelduses tunnistas kostja 22 882 euro suuruse kohustuse olemasolu.

9. veebruaril 2023 esitas hageja kohtule dokumendi (kostja saldoteatise), mis oli kostja poolt

hagejale saadetud 8. veebruaril 2023. Dokumendi kohaselt on hageja võlgnevus kostja ees

0 eurot ning kostja võlgnevus hageja ees 22 882 eurot. Mõlemad dokumendid on

käsitletavad võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Kohus ei andnud hinnangut nimetatud

tõenditele ega VÕS § 30 kohaldamisele.

Kostja ei kirjeldanud asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Kaup tarniti

kostjale 8. novembril 2021, 31. detsembril 2021 allkirjastasid pooled saldo, milles kostja

tunnistas arvet nr 14605. Kostja kirjutas hagejale arve nr 14605 mitteaktsepteerimisest

17. jaanuaril 2022, ehk hilinemisega. Samuti ei ole kostja puudusi kirjeldanud. Hageja on

seisukohal, et kostja eksis VÕS § 219 lg 1 ja § 220 vastu. Hageja pakkus kostjale võimalust

kaup asendada, kuid kostja otsustas tooteid aktsepteerida ning saatis need edasi lõpptarbijale.

Kohus ei andnud nimetatud asjaoludele hinnangut.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Kostjale tarniti pimeäärikud 8. novembril 2021. a. Kostja saatis päev pärast pimeäärikute

kättesaamist, s.o 9. novembril 2021. a e-kirjaga hagejale pretensiooni, milles märkis, et

sobilik ei ole pimeäärikute materjal (P250GH asemel S235) ega paksus. Seega esitas kostja

lepingu p 3.5, VÕS § 220 lg 1 ja 2 kohase pretensiooni koheselt pärast kauba kättesaamist.

Lepingu p 3.6 järgi oli kostjal õigus kutsuda hageja kohale, et tuvastada kauba puudused, kuid

see polnud kostja kohustus. Kostja tuvastas kauba puudused ise ning informeeris nendest

hagejat kauba kättesaamisest järgneval päeval. Kostja kirjeldas puudusi piisavalt täpselt, sest

hageja võttis 9. novembri 2021 e-kirjas omaks, et pimeäärikute materjal on vale ning asus

otsima lahendusi pimeäärikute asendamiseks.

Ei ole oluline, kas Hamar esitas kostjale pretensioone seonduvalt pimeäärikutega DN2000

PN6, sest kostja esitas hagejale pretensiooni nii pimeäärikute DN2000 PN6 kui DN2000

PN10 kohta. Hamar esitas siiski kostjale 14. märtsi 2023 pretensioonid mõlemate

pimeäärikute mittevastavuse kohta. Hamar ei kasuta pimeäärikuid DN2000 PN6 ega DN2000

PN10, sest ei olnud nõus ebastandardseid pimeäärikuid ilma tugevusarvusteta kasutama.

Olenemata sellest, kas rääkida äärikute paksusest 92 mm või 100 mm, ei ole hageja täitnud

kumbagi nõuet – hageja tarnitud pimeäärikud DN2000 PN6 olid paksusega 54 mm ja DN2000

PN10 olid paksusega 55 mm.

Maakohus ei pidanud hindama kostja tasaarvestusavaldust, sest hagi jäeti rahuldamata juba

kostja primaarse vastuväite tõttu - hageja tarnitud kaup ei vastanud lepingutingimustele ja oli

ebakvaliteetne.

Pimeääriku DN2000 PN10 paksus ei saa olla väiksem kui pimeäärikul DN2000 PN6 ning

hageja pidi seda valdkonnaspetsialistina teadma, isegi kui pimeääriku DN2000 PN10 paksust

polnud standardis EN1092-1 ette nähtud. Arvestades, et rõhuklassi PN10 puhul on ääriku

materjalile mõjuvad pinged suuremad kui PN6 puhul, siis ei saa PN10 ääriku seinapaksus olla

väiksem kui PN6 äärikul ehk see peab olema suurem kui 92 mm. Hageja spetsialiseerumist

torustikule/toruliitmikele arvestades, ei ole eluliselt usutav, et hageja, kes on tegutsenud alates

2001. aastast, ei teadnud, et DN2000 PN10 pimeäärikud peavad olema suurema paksusega kui

DN2000 PN6 pimeäärikud.

Kohtule 23. jaanuaril 2023 esitatud HELS garantiikiri ei tõenda usaldusväärselt, et

pimeäärikud vastaksid standardinõuetele. Muud tõendid kogumis kinnitavad, et tegemist ei

olnud standardile EN 1092-1 vastavate pimeäärikutega.

Kostja ekslikult saadetud saldoteatis pole võlatunnistus VÕS § 204 lg 2 mõttes, sest pooltel

puudus jooksva arve leping. Olukorras, kus kostjal olid etteheited pimeäärikutele ning kostja

oli 21. detsembri 2021. a e-kirjas hagejale kirjutanud, et arvet 14605 ei aktsepteerita, ei saa

31. detsembri 2021. a tasaarveldust pidada võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes. Kostja kinnitas

ka hiljem, s.t 18. jaanuari 2022 e-kirjas, et tooteid pole veel vastu võetud, seega jääb arve seni

avatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse normide väära

kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel

tühistada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks

eelmenetluse staadiumis. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

7. Ringkonnakohus võttis kohtuistungil vastu hageja maakohtus 9. veebruaril 2023 tõendina

esitatud kostja 8. veebruaril 2023 hagejale saadetud saldoteatise (dtl 360-362). Sisult

samalaadse saldoteatise aasta varasema perioodi kohta (dtl 13) esitas hageja koos hagiga.

Saldoteatiste kohaselt moodustab saldo hageja kasuks 31. detsembri 2021 seisuga 22 882

eurot ning 31. detsembri 2022 seisuga samuti 22 882 eurot. Hageja hinnangul on tegemist

võlatunnistusega. Maakohus nimetatud asjaolule ega tõenditele hinnangut ei andnud.

Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev

kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30). Kui

teine pool ei vaidlusta talle edastatud saldot mõistliku aja jooksul, loetakse, et saldo on õige.

Sel juhul loetakse negatiivne saldo võlatunnistuseks (VÕS § 204 lg 2). Tõenditena esitatud

saldoteatised võivad vastata deklaratiivsete võlatunnistuste tunnustele. See tooks aga kaasa

tõendamiskoormise ümberpööramise, st kostja peaks kohustusest vabanemiseks ja hagi

rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt RKTKo

24.04.2017, 3-2-1-103-16, p-d 20 ja 21). See omakorda ei muuda käesoleva asja lahendamist,

sest kostja tõendas asjaolusid, mis viitavad võla puudumisele.

8. Vaidlust ei ole selles, et pooled sõlmisid 2. juulil 2021 müügilepingu nr RMT.01-05.1/69,

mille esemeks oli lepingu lisas 1 toodud toruliitmikud ja äärikud. Vaidlus toimub üksnes

pimeäärikute DN2000 PN10 (2 tk) ja pimeäärikute DN2000 PN6 (2 tk) suhtes.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et asjas esitatud tõendite põhjal ei vasta

pimeäärikud lepingu tingimustele. Pooled leppisid kokku, et pimeäärikud peavad vastama

standardile EN1092-1/05A ja olema materialist P250GH (dtl 10). Tõenditest nähtuvalt tarniti

kostjale mõlemad pimeäärikud valest materjalist (S235) (dtl 41-21). Pimeäärikute DN2000

PN6 paksus peab kokkulepitud standardi järgi olema vähemalt 92 mm (dtl 43), kuid kostjale

tarniti pimeäärikud DN2000 PN6 paksusega 54 mm (dtl 49-50).

Pimeäärikute DN2000 PN10 paksust ei ole standardis kirjas. Pimeäärikute DN2000 PN10

standardile mittevastavuse tõendamiseks esitas kostja dokumentaalse tõendina vastava ala

asjatundja seletuskirja (dtl 262), mille kohaselt „Pimeäärikule DN2000 rõhuklassiga PN10

kohta standard EN 1092-1:2018 minimaalset seinapaksust ei esita ja see tuleb eraldi arvutada.

Kasutades samu arvutuspõhimõtteid ja varutegureid, mis PN6 puhul ei ole võimalik saada

tulemuseks väiksemat lubatavat seinapaksust PN10 puhul, kui kasutakse sama materjali.“

Hageja ei ole nimetatut ümber lükanud.

Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus eelnevast tulenevalt, et ka pimeäärikud DN2000

PN10 ei vastanud paksuse osas kokkulepitud standardile. Kohus ei nõustu hagejaga, et

ringkonnakohus ei saa kostja pimeäärikute lepingule mittevastavuse tõendamiseks esitatud

tõendeid

arvestada,

sest

kostja

ei

vaidlustanud

maakohtu

tuvastatud

asjaolusid

apellatsioonkaebusega. Kuna hageja väidab apellatsioonkaebuses, et pimeäärikud vastavad

lepingus kokkulepitule, tuleb nimetatud asjaolu kontrollida täies ulatuses mõlema poole

esitatud tõendite alusel. Hageja väited pimeäärikute vastavusele kokkulepitud materjalile

esitati alles apellatsioonkaebuses uute väidetena, mistõttu ringkonnakohus nendega ei arvesta

(TsMS § 652 lg 2). Seega ei vastanud vaidlusalused pimeäärikud lepingus kokkulepitule nii

materjali kui paksuse osas.

9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et vastavalt lepingu p-le 3.6 oli kostjal kauba

mittevastavuse korral hageja kohale kutsumise õigus, mitte kohustus. Lisaks ei nähtu poolte

esitatud asjaoludest ega tõenditest, et poolte vahel oleks olnud vaidlus tarnitud pimeäärikute

tegelike mõõtude või materjali suhtes. Hageja apellatsioonkaebuse väited, et kostja lõppklient

võttis kauba vastu, ei esitanud vastuväiteid ja soovis 100 mm paksusega pimeäärikuid, ei ole

asjakohased, sest kostja lõppklient ei olnud pooltevahelise lepingu pool.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et esmakordselt kirjutas kostja materjali ebasobivusest

menetlusdokumentides ning pooltel puudus vaidlus, et pimeäärikute materjal ei vasta

lepingule. Kostja tõendas, et esitas pretensiooni materjali osas tarnele järgmisel päeval,

kirjeldas pimeäärikute mõlemat puudust (materjal ja paksus) ning hageja tunnistas oma viga

materjali osas (dtl 41-42). Hageja ei esitanud kosja väidetud asjaolule pimeäärikute materjali

osas maakohtu menetluses vastuväiteid, seega ei ole põhjendatud hageja väide, et maakohus

pidi materjali vastavust nõutele ise kostja või hageja esitatud tõenditest kontrollima.

23. jaanuaril 2023 hageja kohtule esitatud garantiikiri (dtl 289, 296) ei tõenda pimeäärikute

standardile vastavust, sest asjas esitatud teistest tõenditest kogumina selgus pimeäärikute

standardile mittevastavus. Samuti ei tõenda pimeäärikute lepingule vastavust kostja esitatud

sertifikaat (dtl 50), sest pimeäärikute DN2000 PN6 ja DN2000 PN10 paksuseks oli märgitud

vastavalt 54mm ja 55mm, mis ei vasta EN1092-1 standardile.

10. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või

müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale,

ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1).

Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi,

kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad

dokumendid (VÕS § 217 lg 1). Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi (VÕS § 217 lg 2 p 1). Kostja tõendas, et hageja tarnitud toodetel ei

olnud kokkulepitud omadusi. Hageja on seega müügilepingut rikkunud.

11. Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud

võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt

tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust

või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti (VÕS § 110 lg 1). Kostja selgitas kohtuistungil, et

keeldub kohustuse täitmisest, sest hageja täitis lepingu puudustega (dtl 462). Ringkonnakohus

nendib, et kostjal on põhimõtteliselt õigus käesoleval juhul enda kohustuse täitmisest

keelduda. Samas nähtub kostja esitatud asjaoludest, et kostja hagejalt enam lepingu kohast

täitmist ei soovi. Õigus kohustuse täitmisest keelduda on ajutine õiguskaitsevahend kuni

lepingu teise poole kohustuse täitmiseni. Püsima ei saa jääda olukord, kus hageja täitis

lepingu nõuetele mittevastavalt, kostja enam lepingu nõuetekohast täitmist ei soovi, kuid

samal ajal keeldub kostja omapoolse kohustuse täitmisest. Kostja ei ole lepingust taganenud.

Samuti on ringkonnakohtu hinnangul vähemalt senises menetluses esitatu põhjal möödunud

VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud taganemise mõistlik aeg.

12. Kostjal ei ole seega õigust hageja tarnitud kuid nõuetele mittevastavate pimeäärikute eest

tasumata jätta. Küll aga võib kostjal hageja vastu olla hinna alandamise (VÕS § 112) või

kahju hüvitamise nõue (VÕS § 115). Kostja palus ilma õiguslikku alust välja toomata jätta

hageja nõue rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada hageja nõue kostja kahjunõudega

hageja vastu, mis tulenes kostja lõppkliendi kahjunõudest kostja vastu.

Kuigi kostja esitas hagivastuses hageja nõudele oma lõppkliendist tuleneva kahjuhüvitise

tasaarvestamise vastuväite, ei selgitanud maakohus kostjale, et ka nimetatud kahjunõude

puhul tuleb kostjal tõendada VÕS § 127 sätestatud eeldusi. Maakohus oleks pidanud

selgitama, kas kostja soovib hageja nõudele esitada hinna alandamise vastuväite või kahju

hüvitamise nõude koos tasaarvestuse avaldusega ning vajaduse korral andma võimaluse hinna

alandamise või kahjuhüvitise suurust põhistada ja tõendada. Tuginedes kahju hüvitamisele

tuleb kostjal tõendada kohustuse rikkumine, kahju, põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel ja

kahju ettenähtavus hagejale (VÕS § 127). Tuginedes hinna alandamisele tuleb kostjal peale

muude hinna alandamise eelduste tõendada kohase täitmise ja mittekohase täitmise väärtuste

erinevus (VÕS § 112). Nii kahjuhüvitise kui hinna alandamise suuruse arvestamiseks tuleb

muu hulgas välja selgitada hageja soorituse, st kostjale tarnitud pimeäärikute väärtus. Kostjal

tuleb eeltoodud asjaolusid tõendada.

13. Ringkonnakohus leiab, et ei saa asja praegusel juhul ise sisuliselt lahendada, kuna

maakohus on jätnud eelmenetluse ülesanded (eelkõige TsMS § 351 lg-st 1 ja § 392 lg 1 p-dest

3-4 tulenevaid) olulises osas täitmata ning enamik puuduseid maakohtu lahendis on tingitud

mittenõuetekohasest eelmenetlusest. Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut

eelmenetlust (vt ka RKTKo 08.12.2021, 2-18-4181, p 19).

14. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus arutama pooltega õiguslikku olukorda,

arvestades poolte seisukohti, selgitama pooltele nende tõendamiskoormist ja tegema kõik

võimaliku asja kompromissiga lahendamiseks (TsMS § 4 lg 4). Maakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel selgitada välja kostja tahe ning vastavalt kostja sõnastatud võimalikule

vastuväitele või -nõudele tõendamiskoormis. Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

15. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, siis tuleb tühistada ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. TsMS

§ 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise

kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

/allkirjastatud digitaalselt/