2-23-7549/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-7549

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi Andre Mäekivi

vastu 9925 euro 19 sendi, intressi, lepingu

haldustasu, võla sissenõudmiskulude ja viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. septembri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

12 180 eurot 11 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant)

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806),

lepinguline

esindaja

Jekaterina Lumiste

Kostja

(vastustaja)

Andre

Mäekivi

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 12. septembri 2023. a otsus muutmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

Andre Mäekivil puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 23. mail 2023 Tartu Maakohtule Andre

Mäekivi (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

9925 eurot 19 senti, intressi 1189 eurot 21 senti, lepingu haldustasu 13 eurot, võla

sissenõudmiskulu 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5822 eurot 14 senti ning viivise

põhivõlalt 10 195 eurot 19 senti määras 27% aastas alates 24. maist 2023 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhivõla

summa. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Fresh Finance OÜ (laenuandja) ja kostja 6. jaanuaril 2020

laenulepingu nr XXXXXX (leping), mille alusel väljastati kostjale laen 10 578 eurot 94 senti.

Laenu sihtotstarve oli olemasolevate kohustuste refinantseerimine. Laenuandja pidas laenust

kinni lepingutasu 211 eurot 58 senti ning kandis 10 367 eurot 36 senti üle kolmandatele

isikutele. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena 15-ndaks kuupäevaks alates

15. veebruarist 2020 summas 311 eurot 93 senti kuni viimase osamakseni 15. jaanuaril 2027

summas 286 eurot 71 senti. Intress oli lepingu järgi 27% aastas, haldustasu 2 eurot 50 senti

kuus, krediidi kulukuse määr 32,61% aastas ja krediidi kogukulu 24 397 eurot 52 senti.

Kostja jättis osamaksed tasumata alates 15. novembri 2020. a osamaksest. Laenuandja teatas

1. märtsil 2021 kostjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis talle tähtaja võla

tasumiseks kuni 21. märtsini 2021. Kostja ei tasunud võlga. Laenuandja ütles lepingu

22. märtsil 2021 üles. Laenuandja loovutas 14. aprillil 2021 nõude hagejale. Kostja tasus pärast

nõude loovutamist hagejale 270 eurot. Hageja arvestas selle põhivõla katteks.

Hageja saatis kostjale kolm tasulist meeldetuletuskirja. Hagejal tekkis sissenõudmiskulu

35 eurot.

Hageja arvestab viivist põhivõlalt 9925 eurot 19 senti määras 27% aastas alates

22. märtsist 2021 kuni 23. maini 2023, kokku 5822 eurot 14 senti.

Laenuandja

järgis

vastutustundliku

laenamise

põhimõtet.

Laenuandja

tegi

kostja

krediidivõimelisuse hindamiseks päringu Sally süsteemi. Saadud vastuse kohaselt ei olnud

kostjal laenuandja juures eelnevat krediidiajalugu. Laenuandja kasutas DataMe süsteemi ja

kontrollis kostja nime, isikukoodi, residentsust, isikut tõendava dokumendi kehtivust, vanust

ning sissetuleku suurust. Laenuandja tegi päringu Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistrisse

ning päringu kostja tausta ja kostja suhtes rakendatud sanktsioonide väljaselgitamiseks, kuid

vasteid ei leitud. Laenuandja tegi päringu AS-ile Pensionikeskus. Laenuandja analüüsis kostja

konto väljavõtteid, et teha kindlaks kostja igakuised kohustused, sh need, mida kostja soovis

refinantseerida, ning sissetulekud. Laenuandja leidis kogutud teabe põhjal, et kostja suudab

oma sissetulekuid ja kohustusi arvestades laenu tagasi maksta.

2. Kostja ei vastanud talle selleks antud tähtaja jooksul hagile.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 12. septembri 2023. a tagaseljaotsusega hagi osaliselt ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7484 eurot 23 senti ning jättis ülejäänud osas

hageja nõuded rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

Kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kui kohtu hinnangul on hagi õiguslikult

põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi

õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6

alusel rahuldamata. Põhinõue tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt ning hageja ülejäänud

nõuded jätta rahuldamata.

Leping on võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses tarbijakrediidileping. Kostjale maksti

lepingu alusel välja null eurot, kuna tegemist oli kostja poolt varem sõlmitud

tarbijakrediidilepingute refinantseerimisega. Bondora AS-iga sõlmitud tarbijakrediidilepingu

jääk oli 4216 eurot 79 senti, PLACET GROUP OÜ-ga sõlmitud tarbijakrediidilepingu jääk

976 eurot 11 senti ja Primero Finance OÜ-ga (endine ärinimi mogo OÜ) sõlmitud

tarbijakrediidilepingu jääk 4174 eurot 46 senti. Kuna neid lepinguid kohtule ei esitatud, ei ole

võimalik kindlaks teha lepingutes sisalduvat põhivõla ja kõrvalnõuete osa. Võimalik on, et

põhivõla osa moodustas väiksema summa kui laenuandjaga kokku lepitud põhivõlg.

Krediidiandja peab VÕS § 4034 p-de 1 ja 2 kohaselt järgima seoses tarbijakrediidiga

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist koguma aktiivselt teavet ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab

VÕS § 4034 lg 2 kohaselt toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega ja arvesse võtma kõik krediidiandjale teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Krediidiandja peab

lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3,

lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust. Krediidiandja peab VÕS § 4034 lõike 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama.

Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist

omal algatusel. Tarbija ei pea selleks esitama vastuväidet.

Laenuandja tugines lepingu sõlmimisel erinevate automaatsüsteemide abil kogutud andmetele.

Laenuandja viitas kostja pangakonto väljavõttele, mis kajastab kostja sissetulekuid ja

väljaminekuid perioodil 1. juuli 2019 kuni 1. jaanuar 2020. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks ei piisa laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavatest andmetest. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on vaja

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata taotleja krediidivõimet. Laenuandja toimis kostjalt pangakonto väljavõtet

nõudes õigesti. Kostja pangakonto väljavõttest, päringust maksehäirete registrisse ja sõlmitud

lepingu olemusest nähtub, et kostja võis olla sarilaenaja. Kui kostja laenutaotluses esitatud

andmeid ja kostja kohta esitatud muud teavet kõrvutada, nähtub juba pealiskaudse infoanalüüsi

tulemusel, et kogutud teave ei saanud olla tõene. Kostja kinnitas taotluses, et tal puuduvad

kehtivad laenud, kuigi kostja soovis laenu olemasolevate tarbijakrediidilepingute

refinantseerimiseks. Kostja avaldatud palk 1300 eurot ei kajastu pangakonto väljavõttel.

Pangakonto väljavõttelt nähtub pigem, et kostja keskmine töötasu on väiksem. Väljavõttelt

ilmneb samuti, et kostja sai 16. septembril 2019 krediiti ka Monefit Estonia OÜ-lt ja

2. detsembril 2019 Bondora AS-ilt. Bondora AS-iga sõlmitud leping võis olla üks

refinantseeritavatest lepingutest, kuid seda ei saa kindlalt järeldada. Laenuandja ei kontrollinud

kostjaga lepingut sõlmides kostja esitatud andmeid piisava hoolsusega. Lepingu sõlmimisele

eelnevaid andmeid sisuliselt analüüsides ja kõrvutades pidanuks ilmnema, et kostja avaldatud

netosissetulek ja muud andmed ei vasta tõele. Laenuandja pidanuks seetõttu kostja taotluses

avaldatu kohta küsima lisateavet ja -dokumente. Varasematest maksehäiretest võib järeldada

kostja alanenud krediidivõimelisust. Laenuandja rikkus kostjale laenu andmisel seega

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise

kohustuse äralangemine. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli esialgse lepingu sõlmimise ajal

ja ka kõigi lisalaenude võtmisel 0%. Laenuandjal ei ole seega õigust kostjalt intressi nõuda.

Kostja ei võlgne ka muid kulusid ega tasusid. Vastavad nõuded jäävad rahuldamata.

Hageja võib VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist, kui kostja on rikkunud raha

maksmise kohustust. See puudutab ka juhtumeid, kus laen on välja makstud kolmandatele

isikutele. Põhivõlg oli algselt 10 367 eurot 36 senti. Kostja tasus põhiosa makseid 383 eurot

75 senti ning intressi ja lepingu tasusid kokku 2229 eurot 38 senti. Need tuleb põhivõlast maha

arvestada. Kostja tasus pärast nõude loovutamist hagejale 270 eurot. Kostjal tuleb seega

hagejale tasuda põhivõlg 7484 eurot 23 senti.

Menetluskulud jättis kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda, arvestades hagi

rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, kus

tuvastati vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi

jäeti rahuldamata, teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada, ning jätta hageja

menetluskulud kostja kanda.

Laenuandja ei rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Maakohus hindas kostja pangakonto väljavõtet valesti. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt

oli kostja keskmine töö- ja puhkusetasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 1260 eurot

54 senti. Kostja oli 2019. a novembris töövõimetuslehel, mistõttu oli tema töötasu vastavas

kuus väiksem. Kostja töötasu oli ümmardatult seega 1300 eurot. Kostja ei esitanud oma töötasu

kohta valeandmeid. Maakohus tõi välja kostja üldised kohustused, kuid ei analüüsinud kostja

igakuiste kohustuste suurust. Väide, et laenuandja ei tegutsenud kostjale laenu andmisel ning

kostja esitatud andmete kontrollimisel piisava hoolsusega, ei ole põhjendatud.

Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus alates 1. juulist 2019 kuni

1. jaanuarini 2020 igakuiseid kuumakseid Primero Finance OÜ-le 130 eurot 42 senti, PLACET

GROUP OÜ-le 77 eurot 73 senti ja Monefit Estonia OÜ-le 53 eurot 36 senti. Kostja

arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja võttis 2. detsembril 2019 kiirlaenu Bondora AS-ist,

et tasuda sissenõutavaks muutunud kohustuse eest Julianus Inkasso OÜ-le. Kuna kostja ei

osalenud menetluses, ei ole teada, miks tekkis kostjal sissenõutavaks muutunud kohustus

Julianus Inkasso OÜ ees. Julianus Inkasso OÜ kohustus on tasutud, kuna kostja konto

väljavõttelt ei nähtu Julianus Inkasso OÜ-le täiendavaid tasumisi.

Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja oli pöördunud võlanõustamiseks OÜ HUGO

poole ja tasunud nende arve 60 eurot. Kostja pöördus seejärel laenuandja poole

refinantseerimislaenu saamiseks. Olukorras, kus kostjal olid igakuised kohustused Primero

Finance OÜ, PLACET GROUP OÜ ja Monefit Estonia OÜ ees ning alates 18. detsembrist 2019

igakuine kohustus Bondora AS ees, oli laenude refinantseerimine kostja jaoks mõistlik.

Kiirlaenude intressimäär on kõrgem kui laenuandjaga sõlmitud lepingujärgne intressimäär

27%. Kostja tasus igakuiselt lastele elatist 300 eurot. Kostja tegi igakuiseid vastastikuseid

ülekandeid eraisiku K. Geringuga, kellega kostjal oli ühine laps ja leibkond. Kostja pangakonto

väljavõttelt ei nähtu teistelt laenuandjatelt laenude saamist. Maakohus ei täpsustanud, milliseid

andmeid oleks tulnud laenuandjal veel koguda.

Kostja igakuine keskmine sissetulek oli 1260 eurot 54 senti. Kostja kohustusteks olid elatis

300 eurot, laenuandjale lepingu järgne tagasimakse 287 eurot 65 senti ja Monefit Estonia OÜ-le

tagasimakse 53 eurot 36 senti. Kostjale jäi pärast igakuiste kohustuste kandmist alles 619 eurot

53 senti. Elatusmiinimumi määr oli 221 eurot 36 senti. Kostja finantskohustused moodustasid

pärast lepingu sõlmimist 27,05% kostja keskmisest sissetulekust. Laenuandja siseeeskirja järgi

on kohustuste maksimaalne lubatud osakaal 60% sissetulekutest.

Laenuandjad ei tohi laenuotsuse tegemisel lähtuda subjektiivsetest hinnangutest, nagu

"sarivõlgnik". Laenuandja lähtus kostjale laenu andmisel seadusest ja enda siseeeskirjast.

Laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust õigesti. Kostja tegi üheksa tagasimakset

õigeaegselt. Kostja hilisem makseraskustesse sattumine ei ole laenuandja hooletus.

5. Kostja ei ole apellatsioonkaebusele talle selleks antud tähtaja jooksul vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

7. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsust ei ole

vaidlustatud osas, milles maakohus hagi (osaliselt) rahuldas, kostja ei saaks apellatsioonkaebust

ka esitada (TsMS § 420 lg 1 esimene lause). Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust

osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks või tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus märgib vastusena hageja väidetele järgmist.

9. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses sellele, et maakohus tuvastas ekslikult, et

laenuandja rikkus kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga.

10. Krediidiandja on VÕS § 4034 lg 1 järgi kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma

(teabe

saamise

kohustus)

ja

2)

hindama

tarbija

krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

10.1. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe

saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse

korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Krediidiandja peab koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS

§ 4034 lg 2 kolmas lause). Krediidiandja peab seega koguma tarbija kohta minimaalselt järgmise

teabe:

• tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

• tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

• tarbija

varasem

maksekohustuste,

sealhulgas

finantskohustuste,

täitmine

(KAVS § 49 lg 1 p 3);

• tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju

(KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

10.2. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad

mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe

saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Krediidiandja peab tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Krediidiandja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude

tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma

krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist

osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja

sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui

laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab

arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille

laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105,

p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt

hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete

vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.

10.3. Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja

sattumist krediidi tõttu "laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene,

kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 17 –

22; RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 25.3).

11. Laenuandja palus laenutaotluses kostjal esitada andmed oma sissetulekute kohta. Kostja

väitel on tema töötasu 1300 eurot kuus (dtl 23). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et laenu

taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul oli kostja keskmine töötasu 1260 eurot 54 senti (dtl 88 jj).

Kostja töötasu oli seega samas suurusjärgus kostja poolt väidetuga. Kontoväljavõttelt nähtuvad

ka muud laekumised, kuid nende päritolu ja regulaarsuse kohta ei ole andmeid kogutud. Hageja

ka ei tugine sellele, et neid summasid oleks kostjale laenu andmisel arvestatud kostja regulaarse

sissetuleku hulka.

Laenuandja palus kostjal laenutaotluses esitada andmed oma igakuiste kohustuste (laenud,

liisingud, krediitkaardid, muud (näiteks järelmaksud)) kohta. Kostja väitel ei olnud tal

kohustusi (dtl 23). Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub aga, et kostjal on järgmised

regulaarsed kohustused: Primero Finance OÜ (endine ärinimi mogo OÜ) ees 130 eurot 42 senti

kuus, PLACET GROUP OÜ ees 77 eurot 73 senti kuus, Bondora AS ees 95 eurot 91 senti kuus,

Monefit Estonia OÜ ees 49 eurot 10 senti kuni 58 eurot kuus, samuti elatis 300 eurot kuus.

Kostja pangakonto väljavõttelt nähtub, et kostja tasus Primero Finance OÜ võetud kohustusi

regulaarselt, s.o tasus vaidlusaluse lepingu sõlmimisele eelnenud kuue kuu jooksus kõik

osamaksed. Kostja pangakonto väljavõttelt samas ei nähtu, et kostja oleks tasunud PLACET

GROUP OÜ ees võetud kohustusi regulaarselt. Kontolt ei nähtu, et kostja oleks teinud augustis

ja oktoobris 2019 PLACET GROUP OÜ-le tagasimakseid. Kostja võttis Bondora AS-ilt laenu

2. detsembril 2019, s.o veidi üle kuu enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Kostja pangakontol

oli 2. detsembril 2019 kokku 24 eurot 72 senti. Kostja tasus 2. detsembril 2019 oma kohustuse

Julianus Inkasso OÜ ees summas 2799 eurot 42 senti.

Kostja pangakonto väljavõtte põhjal on seega alust arvata, et kostja ei olnud enne vaidlusaluse

lepingu sõlmimist võimeline regulaarselt tasuma oma sissenõutavaks muutunud kohustusi

jooksva sissetuleku või muu eluks otseselt mittevajaliku vara arvel, vaid oli sunnitud neid

tasuma uue laenu eest. Kostja võimalikke raskusi oma jooksvate kohustuste täitmisel ilmestab

ka see, et kostja pangakontolt nähtub elatise tasumine üksnes kolmel kuul kuuest. Kostja poolt

laenutaotluses oma kohustuste kohta esitatud andmete võrdlemisel pangakonto väljavõttega

ilmnevad seega olulised vastuolud. Ringkonnakohus selgitas ülal, et krediidivõimelisuse

hindamise kohustuse nõuetekohase hoolsusega täitmine eeldab selliste vastuolude

kõrvaldamist. Laenuandjal oleks tulnud nõuda kostjalt seega lisateavet. Asja materjalidest ei

nähtu, et laenuandja oleks kostjalt vastuolude kõrvaldamiseks lisateavet või selgitusi küsinud.

Creditinfo Eesti AS maksehäireregistri päringu vastus (dtl 107 jj) ei ole piisav.

12. Ringkonnakohus nõustub seega maakohtuga, et laenuandja ei olnud kostja

krediidivõimelisuse hindamisel piisavalt hoolas ning rikkus sellega vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Ringkonnakohus jätab seetõttu hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

13. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmise

tõttu

jäävad

apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad

menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)