2-23-18099/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-23-18099

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Määruse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

28. mai 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-18099

Tsiviilasi

Osaühing WERNONA pankrotiavaldus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlgnik

Osaühing

WERNONA

(registrikood

10612033; asukoht Estonia pst 20-6, 31022 Kohtla-Järve, Ida-

Viru maakond; e-post äriregistris xxxxxxxx@xxxxxxx,

avalduses narvamnt5@mail.ru), juhatuse liige V. K. (ik

xxxxxxxxx)

ajutine

pankrotihaldur

Hillar

Villers

(JeweLex

Advokaadibüroo Osaühing; Keskväljak 4, 41531 Jõhvi;

telefon 337 6767, 508 2311; e-post hillar.villers@jewelex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Osaühing WERNONA (registrikood 10612033; asukoht Estonia pst 20-6, 31022

Kohtla-Järve, Ida-Viru maakond) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

2. Määrata Osaühing WERNONA ajutises menetluses ajutise halduri Hillar Villesi tasu

suuruseks 1104 eurot, millele lisandub käibemaks 242,88 eurot, kokku 1346,88 eurot. Tasu

määrata JeweLex Advokaadibüroo Osaühingule (rg-kood 12412334; KMKR EE101607797,

Swedbank AS arvelduskonto nr EE782200221056739476) järgmiselt:

2.1. Osaühing WERNONA varast 823,50 eurot (sh käibemaks 148,50 eurot);

2.2. riigi vahenditest 429 eurot, millele lisandub käibemaks 94,38 eurot, kokku 523,38

eurot.

3. Kohustada ajutist pankrotihaldurit Hillar Villersit likvideerima Osaühing WERNONA kui

juriidilisest isikust võlgnik kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta.

4. Määrata Osaühing WERNONA raamatupidamisdokumentide hoidjaks Osaühing

WERNONA juhatuse liige V. K. (ik xxxxxxxxx, e-post xxxxxxxx@xxxxxxx).

Määrus toimetada kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile. Pankrotimenetluse lõpetamisest

teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja punkt 2.2 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajale, kes ei ole

esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema menetluse lõpetamise

kohta teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asjaolud

1. Osaühing WERNONA (avaldaja) esitas 22.12.2023 Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse

(tsiviilasi nr 2-23-18099). Viru Maakohus keeldus 02.01.2024 määrusega avalduse menetlusse

võtmisest ja edastas selle kohtualluvuse järgi menetlemiseks Tartu Maakohtule. Tsiviilasi saabus

Tartu Maakohtusse 02.01.2024.

Avalduse kohaselt said äriühingu majandusraskused alguse 2020. aastal Covid-19 pandeemia tõttu.

Inimesed jäid haigeks ja paljud spetsialistid lahkusid töölt. Toidukaupadel on kõrged hinnad ja palk

minimaalne, mistõttu ei ole töötajaid leida. Äriühingul on kasvavad maksuvõlad ja muud võlad ning

välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

2. Tartu Maakohus võttis 10.01.2024 määrusega Osaühing WERNONA pankrotiavalduse

menetlusse, nimetas võlgnikule ajutiseks pankrotihalduriks Hillar Villersi, peatas võlgniku vara

suhtes toimuvad võimalikud sundtäitmised ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta kogu vara

käsutada.

Kohtu põhjendused ja järeldused

3. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Osaühing WERNONA on

maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema

maksejõuetust eeldatakse.

Üldandmed

4. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on esmakanne Osaühing WERNONA äriregistrisse kandmise

kohta tehtud 25.01.2022. Äriühingu tegevusaladeks (registrikaardile kantud) on alates asutamisest

kuni 2008 aastani olnud „Jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad,

joogid ja tubakatooted“ (EMTAK 47111). Alates 2008. aastast on „Muu toidukaupade jaemüük

spetsialiseeritud kauplustes“ (EMTAK 47291). Äriühingu tegevuskohaks oli kortermaja

keldrikorrusel asuv väike kauplus Valge Puri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxx-

xxxxxx. Võlgnik üüris seal ruume. Elekter on välja lülitatud. Võlgniku majandustegevus on

lõppenud. Majandustegevuse registris kehtivaid kandeid ei ole. Registreeritud kaubamärke ei ole.

Majandustegevus

5. Võlgniku poolt on edastatud ajutisele pankrotihaldurile perioodi 01.01.2023 kuni 31.12.2023 kohta

bilanss ja kasumiaruanne. 2023. aastal oli võlgniku müügituluks 100 988 eurot. 2024. aastal (jaanuar)

oli võlgniku müügituluks 0,00 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes detsembris 2023, mil võlgnik

esitas pankrotiavalduse ja realiseeris veel olemasolevad toidukaubad.

Töötamise registri andmetel oli võlgnikul seisuga 16.01.2024 üks kehtiv tööleping. Ajutisele

haldurile võlgniku poolt edastatud andmetel on töötajaga viidatud tööleping lõpetatud 31.12.2023.

Seega võlgnikul käesoleva aruande esitamise seisuga töötajaid ei ole.

Vara

6. Võlgnikul on pangakonto AS-is SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx (arvelduskonto), kontojääk

seisuga 17.01.2024 on 0,01 eurot. Konto on arestitud. Võlgniku poolt edastatud andmetel kassas raha

ei ole.

2024 jaanuarikuu bilansi ja kasumiaruande kohaselt on võlgnikul nõudeid ja ettemakseid 383 eurot.

Võlgnik on teatanud 31.01.2024 ajutisele haldurile, et nimetatud summa on juhatuse liikme kohustus

võlgniku ees. Algselt oli kohustus 502,62 eurot, millise on võlgnik väljastanud juhatuse liikmele, kuid

selle arvelt on juhatuse liige osaliselt täitnud (119,33 eurot) võlgniku kohustusi. Võlgnevuse 383,29

eurot peab võlgniku juhatuse liige tagastama võlgnikule ja vastavast kohustusest on ajutine haldur ka

teavitanud juhatuse liiget, kes lubas telefoni teel kahe maksega kahe kuu jooksul selle tagastada.

2024 jaanuarikuu bilansi ja kasumiaruande kohaselt on võlgnikul põhivarasid väärtusega 2110 eurot.

Vara asub võlgniku tegevuskohas. Ajutine pankrotihaldur teostas vara ülevaatuse 25.01.2024. Ajutine

pankrotihaldur on seisukohal, et vara on pikaaegselt kasutuses olnud, amortiseerunud, osad külmikud

ei tööta, millest johtuvalt on võlgnik vara turuväärtust üle hinnanud. Hinnanguliselt on tegemist

väheväärtusliku varaga, mille realiseerimine on problemaatiline ning saadav tulem võib jääda 700 –

1000 euro piiresse. Samas tuleks kanda vara äraveo ja hoiustamise või utiliseerimise kulud. Seega

pankrotivara väärtuse ja kaasnevate kulude vaatenurgast võib hinnata saadavaks tulemiks väga

optimistlikult kuni 500 eurot.

Muu registervara puudub.

Arvestades eeltoodut hindab ajutine pankrotihaldur võimaliku võlgniku vara väärtuseks kogumis

883,30 eurot (0,01+383,29 + 500).

Kohustused

7. Võlgnevused (va MTA, täitemenetlused)

Jrk.nr

Kreeditor

Alus

Summa eurodes

1. SEB Pank AS

Arvelduskonto kuutasu võlgnevus

6,00

2. Kohtla-Järve linn, Sõpruse tn 3 KÜ Üüri võlgnevus

1 526,40

3. OÜ Amber Distribution Estonia

Võlgnevus tarnitud kauba eest

925,99

4. T. U.

Töötasu, hüvitised

2 818,15

5. J. T.

Töötasu, hüvitised

768,58

Pankrotiavalduses on võlgnik märkinud ka kohustuse Narva Kamelija OÜ ees 364,72 eurot, kuid

hilisemalt on teatanud ajutisele pankrotihaldurile, et kohustus on täidetud. Lisaks võivad kohustused

suureneda T. U. koondamishüvitiste võrra (summa suurust ei ole käesolevaks ajaks võlgnik teatanud,

ajutine haldur arvestab selle välja Töötukassale avalduse esitamisel).

Maksuvõlad

16.01.2024 seisuga on Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel võlgnikul maksuvõlg 448,37 eurot.

Maksusummadelt on arvestatud arvestuslik intress 8,63 eurot.

Täitemenetlused

Jrk.nr Toimiku nr

Sissenõudja

Nõue eurodes

Täitur

1. 197/2023/3115 (Menetluses)

Sanitex OÜ (11931003)

600,63 Tatjana Afanasieva

*Sisaldab eelduslikult kohtutäituri tasu.

Ajutine haldur on välja selgitanud, et võlgniku teadaolevad võimalikud kohustused moodustavad

võlausaldajate poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt

7102,75

eurot.

Väga

suure

tõenäosusega

suurenevad

kohustused

intresside,

viiviste,

koondamishüvitise, vms arvelt. Täpsemad nõuete suurused ja võlausaldajad selguvad edasise

menetluse käigus.

Menetluse raugemine

8. Osaühing WERNONA on PankrS § 1 lg 2 ja 3 tähenduses püsivalt maksejõuetu, äriühing ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine, samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi ca 7100 eurot ja varakogumi

võimalikuks väärtuseks on ca 883 eurot. Äriühingu tervendamine ja majandustegevuse jätkamine

võimalik ei ole. Võlgniku maksejõuetuse on kokkuvõtvalt põhjustanud probleemid, millised said

alguse 2020. aastal, kui COVID puhkes ja riigis kontrolli alt väljus. Inimesed jäid haigeks, paljud

spetsialistid lahkusid ega pidanud vastu, kes haiguse tõttu, kes vanuse tõttu, kes madala palga tõttu.

Võlgnik tegutses sisuliselt ilma kasumita, käibed vähenesid. Olemasoleva informatsiooni põhjal on

ajutine haldur seisukohal, et võlgniku majandustegevuse raskused ning pankrotimenetluse algatamine

on tingitud eelkõige asjaolust, et võlgniku majandustegevus (väike pood korterelamu keldris) ei olnud

jätkusuutlik kulude (sh tööjõukulud) pideval suurenemisel, millest johtuvalt tekkisid võlgnikul

rahalised kohustused, mida ta ei ole suuteline täitma. Võlgniku juhatuse liige on ka juba eakas isik,

kes ei ole ilmselt võimeline arendama võlgniku majandustegevust väiksel müügipinnal toiduainetega

kauplemisel kasumlikult. Ajutine pankrotihaldur ei ole maksejõuetuse põhjusena tuvastanud raskeid

juhtimisvigu PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse

tähenduses. Olemasolevate andmete põhjal ei saa väga täpselt määratleda püsiva maksejõuetuse tekke

aega, kuid eelduslikult (arvestades võlgnevuste teket, va võlgnevus üürileandja ees) on see oktoober

– november 2023. Võlgnik esitas pankrotiavalduse detsembris 2023. Ajutine haldur ei ole ajutises

pankrotimenetluses tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi tulenevalt

PankrS §-dest 110-114. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel oleks vajalik olemasolev väheväärtuslik

vara ära vedada ja hoiustada. Rahalised vahendid selleks puuduvad ning kuni vara müügini on vajalik

kulude katteks võtta laenu, mida ajutine pankrotihaldur ei loe põhjendatuks (sh arvestada tuleb, et

vara on koormatud üürileandja pandiõigusega ning vara müügitulemist tuleks üürileandjale välja

maksta 90%).

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude

katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada

nõue juhtorgani liikme vastu. Sellega loetakse juriidilisest isikust võlgnik lõpetatuks.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 2894,45 eurot ja

maksmise tähtajaks 27.03.2024 ning teatanud 11.03.2024 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole

määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Kohus tegi 15.04.2024 vastavalt PankrS § 19211 lg-s 1

(ka § 30 lg-s 5) sätestatule maksejõuetuse teenistusele ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks

avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus on 20.05.2024 kohtule teatanud, et ei esita ettepanekut

Osaühing WERNONA pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena, sest puudub põhjendatud

kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline avalik huvi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et Osaühing WERNONA pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri

tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Osaühing WERNONA dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme V. K. .

Ajutise halduri tasu

9. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja

arvestuse andmed. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär alates 01.01.2024

164 eurot (koos käibemaksuga 200,08 eurot).

Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele

11,5 tundi tunnitasuga 135 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur taotleb tasu väljamõistmist

võlgnikult (saadaoleva raha arvel 883,30 eurot) ja osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise

riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui

on tasu määramise ajal TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses

ettenähtud maksud, v.a käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt kehtestab PankrS § 23 lg-s 4

ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise

korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise

halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (justiitsministri määrus)

§ 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu

33 eurot poole tunni kohta. Vastavalt justiitsministri määruse § 2 lg-le 4 kohaldatakse §-s 2 sätestatud

tasumäärasid üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi

vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale.

Ajutine haldur on palunud ajutise halduri tasu välja mõista võlgnikult ja osaliselt määrata hüvitamise

riigi vahenditest maksimaalses PankrS § 23 lg 4 viimases lauses nimetatud piirmääras.

Ajutine haldur on teinud kindlaks võlgniku vara väärtuses kuni 883,30 eurot. Arvestades eeltoodut

jätkub võlgniku varast ajutise halduri tasu hüvitamiseks viie tunni ulatuses, so 675 eurot, millele

lisandub käibemaks 148,50 eurot, kokku 823,50 eurot (lisanduvad võimalikud vara äraveo ja

hoiustamise või utiliseerimise kulud). Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu 429 eurot (6,5

× 66), millele lisandub käibemaks 94,38 eurot, kokku 523,38 eurot, välja mõista riigi vahenditest.

Arvestades eeltoodut ning ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust, ajutise halduri kutseoskusi ja

ülesannete täitmisele kulunud aega (11,5 tundi) tuleb Hillar Villersile tasuks ajutise halduri

ülesannete täitmise eest määrata 1104 eurot, millele lisandub käibemaks 242,88 eurot, kokku 1346,88

eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb, so JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le.

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik