1-22-7549/81 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-22-7549

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. mai 2024, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-22-7549

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Tõlk

Olga Abakumova

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Daniil Aunapi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Daniil Aunap (isikukood 39004277015; viibimiskoht

Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 18.12.2023 ja lõpp 01.11.2024

Kaitsja

vandeadvokaat Madis Mahlapuu(riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg

28.05.2024 avalikul videokohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Daniil Aunap vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Madis Mahlapuu taotlus Daniil Aunapile osutatud

riigi õigusabi tasu määramiseks summas 87,84 eurot (sh 36,00 eurot ettevalmistamine

kohtuistungiks; 36,00 eurot kohtuistungil osalemine; 15,84 eurot käibemaks).

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Daniil Aunapilt menetluskuluna riigituludesse

87(kaheksakümmend seitse) eurot ja 84 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta

jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300

LUMINOR

BANK

pangas

või

arveldusarvele

nr

EE957700771001523585

LHV

pangas.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99924700015990 rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

1-22-7549

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 24.05.2024 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Aunapi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

2. D. Aunap tunnistati Viru Maakohtu 13.03.2023 kohtuotsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p

7, 8, 9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, 2, § 68 lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu 9 päeva vangistusega.

KarS § 69 alusel asendati vangistus 459 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 2 aastat. Üldkasuliku

töö tegemise ajal pidi D. Aunap järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja lg

2 p 2, 21, 4, 8, 9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks määrati 2 kuud. Kohtuotsus

jõustus 29.03.2023.

3. Vangla tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning

asjaolule, et tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise

võimalusega,

toetab

vangla

kinnipeetava

karistuse

kandmise

jätkamist

kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik

avalikkusele(risk ühiskonnas). Oht seisneb kaasliiklejate elu ja tervise ohtu panemises

liiklusõnnetuse põhjustamise läbi. Oht on kõige tõenäolisem kui isik on alkoholijoobes ning

tuttavate mõjul. Samuti kui ei muuda oma mõtlemist ja käitumist ning hoiakuid. Üldise korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%

4. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks D. Aunap tingimisi enne

tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata D. Aunapile

käitumiskontroll ja katseaeg kuni tema karistusaja lõpuni, kuid mitte vähem kui 6 kuud,

tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest.

Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata D. Aunapile järgmised kohustused: KarS § 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi

või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas

töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab D.

Aunapi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

6. Süüdimõistetu D. Aunap palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. D. Aunap

selgitas, et esiteks läheb ta Töötukassasse ja proovib leida endale töö. Sooviks teha tööd

ehitusvaldkonnas. Tal on olemas mitteametlik töö vennaga koos. Selgitas, et vend ei saa teda

ametlikult tööle võtta, aga ta ise sooviks ametlikult töötada. Kavatseb võlgnevusi tasuda.

Vabaduses on ema ja vend valmis teda toetama. Tal on olemas tugiisik, kes aitab tal alkoholist

ja narkootilistest ainetest hoiduda. Rehabilitatsioonikeskuses ravi varasemalt ei lõpetanud, sest

kartis oma pere kaotada. Praegu suhtleb oma perega igapäevaselt. Varasemalt läks

käitumiskontroll hästi, kuid ta lihtsalt paar korda oli haige ja ei võtnud tervisetõendit. Selgitas,

et on vanglas esimest korda. On aru saanud, et tema enam kunagi ei taha sattuda vanglasse. Kui

vabaneb, siis võtab ühendust tugiisikuga ja koostab temaga koos plaani edasiseks tegevusteks

sõltuvustega seoses. Sotsiaalprogrammist „Sütik“ on tal tugiisik.

7. Kaitsja toetas D. Aunapi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja on

veendunud, et D. Aunap on motiveeritud käituma edaspidi seaduskuulekalt, sest tegemist on

esmase reaalse vangistusega. Tal on toetav perekond, kes teda toetab. Tal on olemas töö. Kuigi

tööandja teda ametliku tööga ei taha kindlustada, siis töö on tal siiski olemas. D. Aunap ise

1-22-7549

sooviks ametlikult tööle asuda. Kaitsja palus jätta kaitsjatasu osaliselt riigi kanda KrMS § 180

lg 3 alusel.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära

süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et D. Aunapit ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastada.

9. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi,

mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks

allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et

isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

11. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate

tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud

karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

12. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole tulenevalt alla aastasest karistusajast D. Aunapile

individuaalselt täitmiskava koostatud. D. Aunap on vanglas määratud tööle alates 29.01.2024

koristaja ametikohale.

13. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). D. Aunapil puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel.

Isiku elutingimused

14. Kinnipeetav elas enne vangistust venna ja venna elukaaslasega aadressil xxx.

Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib vabaneda samale aadressile. Tegemist on

eramajaga, mille omanik on kinnipeetava vend. Olemas kõik eluks vajalik. Isiku lähedased on

andnud 03.04.2024 suulise nõuoleku isiku elama asumisega antud aadressile.

15. Vangla iseloomustuses on D. Aunapi hariduse kohta märgitud, et isikul on lõpetamata

põhiharidus. Õppis 1.-8. klassini K V G . Kaks korda jäi ka klassi kordama. Koolis esines

1-22-7549

käitumisprobleeme ning oli koolist väljaheidetud. Proovis õppida 9. klassis täiskasvanute

koolis, aga oli ka sealt väljaheidetud. Ei näe hariduses või enda täiendamises vajadust.

Riigikeelt ei valda.

16. Isiku töö ja majandusliku toimetuleku kohta on märgitud, et ajavahemikul 13.09.2023-

18.12.2023 oli registreeritud töötuna Eesti Töötukassas. On enamasti töötanud ametlikult, kuid

on olnud töötuse ning tegevusetuse perioode. Kõige pikemalt töötas ajavahemikul 01.07.2016-

09.03.2018. Enamasti töötas 2-3 kuud ühes kohas ja siis lahkus töölt või teda vallandati.

Kohtuistungil selgitas, et saab mitteametlikult töötada koos vennaga. Vanglas olles on

motiveeritud töötama ning soovib tööd teha ka edaspidi. Isiku lähedased on nõus D. Aunapit

toetama ennetähtaegsel vabanemisel materiaalselt ning ka vangistuses olles kannab ema raha

isiku telefonikaardile.

17. Rahvastikuregistri järgi on D. Aunapi lähedasteks ema ja alaealine laps. Venna sõnul on

suhted kinnipeetavaga head, suheldi kui kinnipeetav käis enne vangistust emal külas. Emaga

suhted head ning teadaolevalt suhtleb kinnipeetav ka lapse ja lapse emaga. Nii ema kui ka vend

on nõus toetama vabanemisel D. Aunapit nii moraalselt kui ka materiaalselt. Isik väidab, et

hoolitses oma lapse eest ning ka elukaaslase lapse eest. Kuid nüüd kinnitab, et elukaaslasega

on suhe läbi.

18. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui

ka negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel elukoht ning lähedaste toetus. Samas

tuleb arvestada ka asjaolu, et tal ei ole kindlat töökohta.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

19. Vangla iseloomustuses märgitakse, et D. Aunapit on kriminaalkorras karistatud kolm

korda, millest üks karistus on arhiveeritud. Korduvalt karistatud ka väärteokorras (varavastased

väärteod). Kahel korral toime pannud varguse materiaalse kasu eesmärgil (grupiviisiliselt), ühel

korral karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuritegude soodusteguriks on

alkohol ning narkootikumid, mis võimendavad impulsiivsust ning kahjustavad probleemide

lahendamise oskust. Isik viibib vanglas esimest korda. Isikul on olemas pooleliolevad

kriminaalasjad.

20. Kohus peab oluliseks välja tuua, et vabaduses hakkaks isik elama oma endises elukohas

aadressil xxx. Tegemist on isiku venna eramajaga, kus elab ka isiku vend ja tema elukaaslane.

Kohtu hinnangul on positiivne, et isikul on olemas kindel elukoht ning isiku venna sõnul on

nendevahelised suhted head. Isiku ema ja vend on nõus teda toetama vabanemisjärgselt nii

moraalselt kui ka materiaalselt. Arvestades, et isiku lähedased on valmis teda toetama, siis on

tõenäoline, et isikul on olemas vähemalt esialgne abi toimetulekuks ja baasvajaduste

rahuldamiseks. Seega maandab isiku toimetulekust tulenevat riski osaliselt elukoha olemasolu

ja isiku lähedaste valmidus toetuseks.

21. Isiku toimetuleku aga seab kahtluse alla asjaolu, et isikul ei ole vabaduses garanteeritud

töökohta. Varasemalt on isik töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult ja peamiselt

lühiajaliselt. Samuti puuduvad isikul vangla iseloomustuse kohaselt erialased tööoskused,

kuivõrd isik ei ole erialaseid teadmisi omandanud. Ometi on D. Aunap kohtuistungil selgitanud,

et tal on võimalik minna tööle mitteametlikult enda venna ettevõttesse. D. Aunap selgitas, et ta

ise sooviks töötada ametlikult, kuid vennal ei ole võimalik teda ametlikult tööle võtta. Kohtu

hinnangul on mitteametliku töökoha olemasolu paljasõnaline ja kohtul puudub veendumus, et

isikul on võimalik nimetatud töökohal püsivalt töötada, tasuda võlgnevusi, täita

ülalpidamiskohustust ja hoolitseda enda vajaduste eest. Ometi on positiivne, et isik on

vangistuses olnud tööga hõivatud koristajana. Vangistuses töötamine aitab luua positiivseid

tööharjumusi, mis aitavad kaasa vabaduses püsiva töökoha hoidmisel. Isiku majanduslikust

1-22-7549

olukorrast tulenevale riskkäitumisele viitavad eelnevalt toime pandud kuriteod. Nimelt on isikut

kahel korral karistatud varguse eest, mis on toime pandud materiaalse kasu eesmärgil ja

grupiviisiliselt. Samuti on vangla iseloomustuse kohaselt D. Aunapil suuri raskusi tulude ja

kulude tasakaalus hoidmisega, olenemata sissetuleku suurusest, raha kasutatakse mõtlematult

ja hetkelise heaolu tagamiseks. Nimetatud asjaolusid arvestades puudub kohtul veendumus, et

isiku mõttemaailmas on toimunud sellised muutused, mis annaksid alust arvata, et isik enam ei

paneks majanduslikust olukorrast tulenevalt süütegusid toime ja asuks vabaduses tööle. Isiku

majanduslikku olukorda raskendab veelgi asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid ligikaudu 4180

euro ulatuses ning vabanemisfondi on hoiustatud ligikaudu 15 eurot. Samuti on isikul laps, kelle

suhtes on vaja täita ülalpidamiskohustust. Seega ei ole D. Aunapi majanduslikud väljavaates

eluks vabaduses head. On oluline märkida, et isiku käitumist võivad negatiivselt mõjutada

võlgnevused ja töökohaga seotud raskused sellisel määral, mida ei maanda elukoha olemasolu

ja isiku lähedaste valmidus materiaalseks toetuseks.

22. Väheoluliseks ei pea kohus sedagi, et isik on kuritarvitanud sõltuvusaineid. Kuigi

alkoholi tarvitas isik vabaduses harva ehk peamiselt õlut, umbes 1-2 korda kuus, siis on isik

tunnistanud, et on olnud ka kahepäevaseid joominguperioode. Alkoholijoove viis 2011. aastal

kuriteoni ja teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Iseloomustuse

kohaselt ei tunnista D. Aunap, et tal on probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Narkootiliste

ainete tarvitamisest tulenev risk on käesoleval ajal veelgi enam asjakohane. D. Aunap on vangla

iseloomustuse kohaselt tarvitanud amfetamiini umbes 10 aastat, enda sõnul umbes üks kord

kuus. Vangla iseloomustuse kohaselt süstib isik narkootilisi aineid. Isikupoolne viimane

kinnitatud tarvitamine oli 18.12.2023, seega vahetult enne kinnipidamisasutusse saabumist.

Arvestades, et isik pani toime varavastaseid süütegusid, millest saadud tulu kasutas tõenäoliselt

narkootiliste ainete soetamiseks, siis on narkootiliste ainete tarvitamine väga tugevalt seotud

isiku kuritegeliku käitumisega. Enda sõnul oli ühel korral rehabilitatsioonikeskuses Sillamäel,

kuid ei läbinud ravi lõpuni. Kohtuistungil selgitas D. Aunap, et jättis ravi pooleli, kuna kartis

oma pere kaotada. Võimaliku tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral kavatseb D. Aunap

pöörduda sotsiaalprogrammi „Sütik“ tugiisiku poole, kes aitab sõltuvusainete tarvitamist

vältida. Kohus leiab, et kuigi on positiivne, et isik plaanib pöörduda sotsiaalprogrammi „Sütik“

tugiisiku poole, siis ei ole välistatud, et isiku motivatsioon taaskordselt väheneb perekondlikel

või muudel põhjustel. Samuti on kohtu hinnangul tähelepanuväärne, et D. Aunap ei toonud

kohtuistungil välja mitte ühtegi viisi, kuidas ta kavatseb sõltuvusainete tarvitamist vältida

iseseisvalt(välja arvatud tugiisiku poole pöördumine). Sellest järeldub, et isikul ei ole suurt

sisemist motivatsiooni sõltuvusainete mittetarvitamiseks. Tuleb arvestada, et D. Aunap on

vangistuses viibinud veidi enam kui viis kuud, seega on vähetõenäoline, et niivõrd lühikese aja

jooksul on isik sõltuvusainete tarvitamise soovist täielikult vabanenud. Seega leiab kohus, et

sõltuvusainete tarvitamisest loobumine oleks D. Aunapile suureks väljakutseks ja pelgalt

vangistuses viibitud aeg ja potentsiaalne tugiisiku tugi ei pruugi olla piisavad, et ta suudaks

alkoholile ja narkootilisele ainetele lõplikult ei öelda.

23. Samuti ei saa lähedase olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. D. Aunap

avaldas kohtuistungil, et tal on väga kahju, et ta on vangis ja ta oleks soovinud selle aja veeta

enda pojaga. Käesolevaks ajaks on suhe endise elukaaslasega läbi. Isikul on toetav vend ja ema,

kellega on suhted head. On positiivne, et süüdimõistetul on oma perega head suhted, kuid ka

varasemalt oli tal pere ja laps olemas. Seega faktiliselt on küll tegemist positiivse asjaoluga,

kuid see ei ole süüdimõistetu käitumisele mõju varasemalt mõju avaldanud. Lisaks leiab kohus,

et kuivõrd isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, siis on

suhtlusringkonna vahetamine D. Aunapi puhul hädavajalik.

24. Kohtu hinnangul annavad eelnimetatud asjaolud aluse jõuda järeldusele, et D. Aunapi

puhul on eriti olulisel kohal isiku enda motiveeritus elada seaduskuulekat elu, asuda tööle ja

1-22-7549

loobuda sõltuvusainete tarvitamisest. Paraku ei teki kohtul veendumust, et isik oleks piisavalt

motiveeritud enda elu muutma. Seejuures peab kohus oluliseks välja tuua, et D. Aunapi sõnul

läks viimatine kriminaalhooldus hästi, kuid ta oli paar korda haige ning ei võtnud perearstilt

tervisetõendit. Ometi nähtub Viru Maakohtu 09.11.2023 määrusest, millega pöörati D.

Aunapile mõistetud ja kandmata jäänud karistus täitmisele, et kogu kriminaalhoolduse ajal

rikkus isik korduvalt erinevaid talle pandud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Nimelt rikkus isik

elektroonilise valve tingimusi, hoidis kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei elanud määratud

elukohas ja tarvitas alkoholi keelust olenemata. Seega on kohtu hinnangul tuvastatava, et

eelnevalt ei ole kriminaalhooldus olnud D. Aunapile sobivaks distsiplineerivaks meetodiks.

Seejuures pöörati D. Aunapile mõistetud ja kandmata karistus täitmisele kriminaalhooldaja

kolmanda erakorralise ettekande alusel ehk D. Aunapile anti korduvalt täiendavaid võimalusi

enda muutmiseks. Kohtul puudub veendumus, et ligikaudu pool aastat hiljem tingimisi

ennetähtaegse vabanemise korral oleks isik motiveeritud kõiki kontrollnõudeid ja lisakohustusi

korrektselt täitma.

25. Kohus ei saa jäta tähelepanuta D. Aunapi pingutusi (vanglas töötamine,

distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid jõuab siiski seisukohale, et nimetatu ei ole piisav

süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise

otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua kohus veendumusele D. Aunapi valmisolekus

edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata D.

Aunapi vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise

õiguskuulekuse kahtluse alla seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel

piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse

kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.

26. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus,

ei ole nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende

argumentidega nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu

kohaselt on süüdimõistetu ohtlik avalikkusele ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 55%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas

riskihinnangu koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust

lähtuda tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.

27. Kohtuistungil osales kinnipeetava D. Aunapi kaitsjana määratud korras kaitsja M.

Mahlapuu. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 87,84 eurot. Kaitsja palus

kaitsjatasu jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et tegemist ei ole

niivõrd suure summaga, mis mõjutaks isiku resotsialiseerumise väljavaateid ning jätab esitatud

taotluse rahuldamata. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu D. Aunapilt

välja mõista. Ometi leiab kohus, et D. Aunap võib tema piiratud majanduslikke võimalusi

arvestades anda võimaluse maksta mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele

järgnevast kuust.

28. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu D. Aunapi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik