2-24-2902/3 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. mai 2024

Tsiviilasja number

2-24-2902

Tsiviilasi

TYCOON OÜ 30. jaanuari 2024 kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 12. veebruari 2024

määrus nr Ä 10192281 / 13

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TYCOON OÜ määruskaebus

Menetlus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja (määruskaebuse esitaja)

TYCOON OÜ

(registrikood

12605197),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Daniil Savitski

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu registriosakonna 12. veebruari 2024 määrus

nr Ä 10192281 / 13. Saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

2. Rahuldada TYCOON OÜ määruskaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT

1. TYCOON OÜ (avaldaja) esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale (registripidaja)

30.01.2024 avalduse kehtetust kandeavaldusest tulenevalt registriandmete parandamiseks.

Avalduse kohaselt tuvastas Harju Maakohus jõustunud 29.12.2023 otsusega tsiviilasjas

nr 2-22-17007 (29.12.2023 kohtuotsus) avaldaja osanike 10.11.2022 koosolekul vastu võetud

otsuste (10.11.2022 otsus, otsus 1) tühisuse. Tühise otsuse 1 alusel on ebaõige avaldaja

registrikaardi muutmiskanne 7 osas, mille kohaselt: 1) Yury Petrovi (Petrov) juhatuse liikme

staatus lõppes 10.11.2022; 2) Alexander Grebenyuki (Grebenyuk) juhatuse liikme staatus algas

10.11.2022. Kuigi otsus 1 osutus tühiseks, otsustasid osanikud 08.12.2022 koosolekul

täiendavalt Petrovi juhatusest tagasikutsumise ja Grebenyuki juhatuse liikmeks valimise

(08.12.2022 otsus, otsus 2). Avaldaja esitas otsuse 2 koos kandeavaldusega ka äriregistrile, kuid

14.12.2022 määrusega nr Ä 10192281 / 8 jättis registripidaja avalduse rahuldamata ja kande

tegemata, sest 10.11.2022 kinnitatud 7. kandega kustutati registrikaardilt juhatuse liige Petrov

ja kanti sinna juhatuse liige Grebenyuk ning kuna registrisse kantud andmed ei ole muutunud,

ei ole alust teha avalduses taotletud kannet.

Avaldaja palub otsuse 1 tühisuse tuvastamise tõttu ja otsust 2 arvestades parandada

registrikaardil Petrovi ja Grebenyuki juhatuse liikme ebaõiged kanded järgnevalt: Grebenyuk

juhatuse liige algusega 08.12.2022 (praeguse 10.11.2022 asemel); Petrov juhatuse liige

17.03.2014–08.12.2022 (praeguse lõpu 10.11.2022 asemel).

Avaldusele on lisatud 29.12.2023 kohtuotsus, osanike 08.12.2022 koosoleku protokoll,

avaldaja 08.12.2022 kandeavaldus ja registripidaja 14.12.2022 määrus nr Ä 10192281 / 8.

2. Registripidaja jättis 12.02.2024 eitava kandemäärusega nr Ä 10192281 / 13 avaldaja

30.01.2024 kandeavalduse rahuldamata.

Registripidaja märkis, et kandeavalduse alusel ei saa teha äriregistrisse taotletud juhatuse

liikmete volituste tähtaja muutmise kannet. Otsusega 2 kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi

Petrov ja valiti uueks juhatuse liikmeks Grebenyuk. Parandada tuleks vaid Grebenyuki juhatuse

liikme ametisse määramise aega – märkida tema juhatuse liikme volituste alguse ajaks

10.11.2022 asemel 08.12.2022. Harju Maakohtu menetluses on VIIMA COM OÜ hagi otsuse 2

kehtetuks tunnistamiseks ja alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks, tsiviilasi nr 2-23-3752.

07.02.2024 kandemäärusega nr Ä 10192281 / 12 on tehtud 29.12.2023 kohtuotsuse alusel

kanne 11 (muutmiskanne) seadusjärgse esindusõiguse kohta: juhatuse liige on Petrov; juhatuse

liige on Grebenyuk (kehtetu alates kandest nr 11).

Määruse põhjendustena tõi registripidaja välja äriregistri seaduse (ÄRS) § 33, § 41 lg 1 esimese

lause ja äriseadustiku (ÄS) § 178 lg-d 5 ja 6, § 1771 lg 4.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas 14.02.2024 määruskaebuse, milles palub tühistada kandemääruse ja teha

uus määrus, millega: muuta avaldaja registrikaarti selliselt, et märkida määruse tegemise

seisuga Petrovi juhatuse liikme volitused lõppenuks ja ennistada Grebenyuk juhatuse liikmeks;

parandada registrikaardil Petrovi ja Grebenyuki juhatuse liikme (esindusõigus) kandeid (k.a

ajaloolised andmed) selliselt, et Grebenyuki juhatuse liikmeks olemise algus on 08.12.2022 ja

Petrovi juhatuse liikmeks olemise periood 17.03.2014–08.12.2022. Kõik menetluskulud palub

avaldaja jätta Petrovi kanda.

Avaldaja osanike 17.01.2023 otsusega tühistati avaldaja kehtiv põhikiri ja võeti vastu uus

põhikiri ning otsustati, et ainukeseks juhatuse liikmeks jääb Grebenyuk (otsus 3). Vastuvõetud

põhikiri kehtib ja selles sätestatakse mh, et avaldajal saab olla vaid üks juhatuse liige.

Arvestades põhikirja muudatust, on de facto tegemist Grebenyuki juhatuse liikmeks määramise

ja kõigi teiste juhatuse liikmete tagasikutsumise otsusega. 23.01.2023 esitati kandeavaldus

põhikirja muudatuse sisse kandmiseks. Arvestades 14.12.2022 eitavat kandemäärust, ei esitatud

seekord avaldust juhatuse liikme kande muutmiseks.

29.12.2023 kohtuotsus jõustus 30.01.2024. Pärast jõustumist esitasid nii avaldaja kui Petrov

registripidajale kandeavaldused. Petrov taotles Grebenyuki juhatusest tagasikutsumise ja enda

juhatusse määramise sisse kandmist. Avaldaja taotles otsusele 2 tuginedes sisuliselt Grebenyuki

juhatuse liikmena sisse kandmist ja Petrovi juhatusest tagasikutsumist, selgitades, kuidas tuleks

kohtuotsusest tulenevalt juhatuse liikmete esindusõigust registris muuta. Registripidaja

lahendas esialgu vaid Petrovi taotluse ning märkis kande tegemise (07.02.2024) seisuga

Grebenyuki juhatuse liikme volituse lõppenuks ja ennistas juhatusse Petrovi.

Registripidaja jättis avaldaja kandeavalduse kohta tehtud kandemääruse täiesti põhjendamata.

Määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Avaldaja palub teha uue

määruse.

Kuivõrd tühiseks tunnistati ainult otsus 1, oleks registripidaja pidanud kandeavalduse kohaselt

lähtuma otsusest 2. Isegi kui jätta juhatuse liikmete volituste tähtaegade muutmine kõrvale,

oleks Petrovi asemel pidanud määrama uuesti juhatuse liikmeks Grebenyuki.

Otsused 2 ja 3 on küll vaidlustatud ja nende osas menetlused pooleli, kuid kuna otsuste kehtivust

ei ole esialgse õiguskaitse või hagi tagamise korras peatatud, on otsused hõljuvalt kehtivad.

Riigikohtu praktika kohaselt kehtib osanike otsus alates otsuse tegemisest kuni selle võimaliku

tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamiseni kohtu poolt, otsuse tühisuse tuvastamiseni

tuleb lugeda hõljuvalt juhatuse liikmeteks isikud, kes vaidlustatud koosolekul juhatusse valiti

(vt RKTKm 10.07.2023 nr 2-21-16466, p 13). Nii otsusega 2 kui 3 valiti ainsaks juhatuse

liikmeks Grebenyuk. Isegi kui otsuse 2 alusel ei saaks Petrovi registrist kustutada, vaid ainult

määrata tema kõrvale Grebenyuki, tuleks alates otsusest 3 igal juhul lugeda ainsaks juhatuse

liikmeks Grebenyuk. Seega on ebaõige registripidaja otsus lisada ainukeseks juhatuse liikmeks

hoopis Petrov.

Registripidaja jaatas Grebenyuki osas kande tegemise võimalikkust, kuid kannet siiski ei

teinud. Registripidaja oleks pidanud arvestama äritoimikus olevate otsustega, vajadusel küsima

selgitusi või koguma tõendeid ja tegema kanded, mida pidas võimalikuks.

4. Kohtunikuabi edastas määruskaebuse 20.02.2024 Tartu Maakohtu kohtunikule.

Kohtunik jättis määruskaebuse 27.03.2024 rahuldamata ja edastas selle ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja tühistab menetlusnormi olulise

rikkumise tõttu kandemääruse, millega jäeti kandeavaldus rahuldamata. Ringkonnakohus

saadab kandeavalduse registripidajale kande tegemise otsustamiseks (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 667 lg 2).

6. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et registripidaja rikkus põhjendamiskohustust,

jättes eitava kandemääruse sisuliselt põhjendamata. Registripidaja tsiteeris põhjendavas osas

seadusesätteid, kuid ei selgitanud, kuidas need on seotud kande tegemisest keeldumisega. Ka

asjaolude loetelust ei ole võimalik aru saada, miks tehti eitav kandemäärus. Seega ei vasta

määruse põhjendav osa TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8, § 465 lg 2 p 8 (koosmõjus TsMS § 463

lg-ga 2 ja § 478 lg-ga 1) nõuetele. Sellest tulenevalt puudub ringkonnakohtul võimalus hinnata,

millele tuginedes otsustas registripidaja jätta kandeavalduse rahuldamata.

7. Registripidaja viitas põhjendavas osas ÄRS §-le 33 ja § 41 lg 1 esimesele lausele ning

ÄS § 1771 lg-le 4, § 178 lg-tele 5 ja 6. ÄRS § 33 kohaselt tehakse äriregistri kanne juriidilise

isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava

kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄRS § 1771

lg-st 4, § 178 lg-test 5 ja 6 tulenevalt kehtib osanike otsuse tühisuse tuvastamise kohtuotsus

kõigi osanike, juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest

kohtumenetluses, ning kui tühise otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus

otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. ÄRS § 41 lg 1 esimene lause näeb ette,

et registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta

seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega.

Avaldaja tugines 30.01.2024 kandeavalduses nii 29.12.2023 kohtuotsusega otsuse 1 tühisuse

tuvastamisele kui otsusele 2. Kandemäärusest ei selgu, kas registripidaja on otsustanud kande

tegemise üle (ka) kohtulahendi alusel või üksnes avaldaja avalduse alusel ning miks avaldus

või selle lisad ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses

ettenähtud tähtaega.

Riigikohus on selgitanud, et avaldaja saab taotleda kande tegemist ainult siis, kui esitab

registripidajale kandeavalduse (vt RKTKm 08.11.2023 nr 2-23-4084, p 10). Sama määruse

p-st 13 tuleneb, et olukorras, kus avaldaja on esitanud registripidajale avalduse, milles taotleb

oma registriandmete osas kande muutmist, on tegemist ettevõtja avalduse alusel kande

tegemisega. Kui tegemist oleks kande tegemisega kohtulahendi alusel, saab registripidaja

lähtuda üksnes kohtulahendi resolutsioonist ja teha kande, mis resolutsioonist tuleneb.

8. Asja uuel läbivaatamisel tuleb registripidajal otsustada kande/kannete tegemise üle ning

eitava kandemääruse korral põhjendada seda nõuetekohaselt.

Registripidaja peab asja uuel läbivaatamisel mh välja selgitama, millistele asjaoludele avaldaja

soovib kandeavalduse alusena tugineda, andes vajadusel avaldajale TsMS § 596 lg 2 esimese

lause alusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

9.

30.01.2024 kandeavalduse esitamise ajal oli avaldaja registrikaardile kandega 7 kantud

otsuse 1 alusel alates 10.11.2022 juhatuse liikmena Petrovi asemel Grebenyuk. Avaldaja taotles

sellises olukorras juhatuse liikmete (esindusõigus) kannete algus- ja lõppkuupäevade

parandamist, arvestades 29.12.2023 kohtuotsusega 10.11.2022 otsuse tühisuse tuvastamist ning

08.12.2022 otsust. Kandemääruses toodud asjaoludest ja äriregistrist nähtuvalt tegi

registripidaja pärast kandeavalduse esitamist, kuid enne selle lahendamist, 29.12.2023

kohtuotsuse alusel 07.02.2024 kande 11, mille kohaselt on juhatuse liige Petrov, ning 7. kanne,

mille kohaselt on juhatuse liige Grebenyuk, on alates kandest 11 kehtetu. Seega oli

kandemääruse tegemise seisuga ainus registrisse kantud juhatuse liige Petrov. Samas oli

avaldaja tuginenud kandeavalduses ka 08.12.2022 otsusele, leides, et sellega kutsuti tagasi

Petrov ja valiti uueks juhatuse liikmeks Grebenyuk.

Eitavast kandemäärusest ei nähtu mh ühtegi põhjendust kandeavalduse rahuldamata jätmiseks

muutunud olukorras, kus kandeavaldusest võis järeldada ka avaldaja soovi, et juhatuse liikmena

oleks registrisse kantud Grebenyuk. Registripidaja viitas asjaolude all 08.12.2022 otsuse

vaidlustamisele kohtus, samas ei selgu, kas ja milline mõju on sellel kandeavalduse rahuldamata

jätmisele.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et kui registripidaja ei pea kande tegemist 08.12.2022

otsuse alusel võimalikuks tulenevalt selle vaidlustamisest, on tal TsMS § 598 esimese lause

alusel võimalus peatada kandeavalduse menetlemine. TsMS § 598 esimene lause näeb ette, et

kui kandeavalduse lahendamiseks tuleks äriregistriasja menetleval kohtul anda hinnang

vaidlusalusele õigussuhtele, võib kohus peatada avalduse menetlemise kuni vaidluse

lahendamiseni hagimenetluses.

10. Vastuseks määruskaebuse seisukohale, et alates otsusest 3 tuleks igal juhul lugeda

ainsaks juhatuse liikmeks Grebenyuk, märgib ringkonnakohus, et kandeavalduses tugines

avaldaja vaid otsusele 2.

Registripidaja võib avalduse lahendamisel tugineda vajadusel ka asjaoludele, mis nähtusid

varasemas kandemenetluses esitatud dokumentidest. Varasemas kandemenetluses esitatud

dokumendid ja seal tehtud määrused on dokumentaalsed tõendid, mida kohtunikuabi võib

tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist (TsMS § 477 lg 7) ise koguda (vt

RKTKm 26.04.2023 nr 2-22-12198, p 9). See ei tähenda siiski, et registripidaja oleks omal

algatusel pidanud võtma kande tegemisel aluseks otsuse 3.

11. Ringkonnakohus selgitab, et tasutud riigilõiv tagastatakse määruskaebuse esitajale

kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta

riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda (TsMS § 150 lg 1 p 5). Riigilõivu tagastab kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4 esimene lause). Avaldaja ei ole riigilõivu

tagastamist

taotlenud.

Kuna

ringkonnakohus

saadab

asja

uueks

läbivaatamiseks

registripidajale, saab esitada riigilõivu tagastamise taotluse registripidajale. Riigilõivu

tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse

riigilõivu tagastamist (riigilõivuseaduse § 12 lg 2 teine lause).

Muud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 esimese lause järgi avaldaja kanda. Avaldaja

poolt määruskaebuses Petrovi puudutatud isikuks märkimine ei muuda teda menetlusosaliseks.

Üldjuhul ei kaasata kandemenetlusse muid isikuid peale avaldaja (vt RKTKm 08.11.2023 nr 2-

23-4084, p 20).

12. Kuna ringkonnakohus tühistab määruskaebuse alusel registriosakonna määruse ning

saadab asja registriosakonnale kande tegemise otsustamiseks, ei saa ringkonnakohtu määruse

peale Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 599 ja § 696).

(allkirjastatud digitaalselt)