2-24-4578/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTäiendada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määruse resolutsiooni järgmisega: või LHV Pank AS-is nr EE567700771003819792. Anti Vijandil tuleb Tartu Maakohtule
Legislator headnote
AI generated2-24-4578/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Täiendada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määruse resolutsiooni järgmisega: või LHV Pank AS-is nr EE567700771003819792. Anti Vijandil tuleb Tartu Maakohtule
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2024, Tartu
Tsiviilasja number
2-24-4578
Tsiviilasi
Anti Vijandi hagi Creedo Invest OÜ vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks
Hagi tagamine
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Creedo Invest OÜ määruskaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): Creedo Invest OÜ
(registrikood
14896164),
lepinguline
esindaja
vandeadvokaat Madis Saar
Vastustaja
(hageja):
Anti
Vijand
(isikukood
XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat
Rait Sarjas
RESOLUTSIOON
1. Täiendada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määruse resolutsiooni järgmisega:
1.1.Määrata Anti Vijandile tähtaeg 20 päeva määruse kättetoimetamisest tagatise
9139,68 eurot
tasumiseks.
Tagatis
tuleb
anda
makstes
9139,68 eurot
Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-is nr EE062200221059223099, SEB
Pank AS-is nr EE571010220229377229, Luminor Bank AS-is nr EE221700017003510302
või LHV Pank AS-is nr EE567700771003819792. Anti Vijandil tuleb Tartu Maakohtule
esitada maksekorraldus või muu tagatise andmist tõendav dokument.
1.2.Tühistada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine juhul,
kui Anti Vijand ei tasu tagatist tähtaegselt.
2. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3. Rahuldada Creedo Invest OÜ määruskaebus osaliselt.
4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord
Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 390 lg 1).
ASJAOLUD
1. Anti Vijand (hageja) esitas 20. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagi Creedo Invest OÜ (kostja)
vastu sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2024/30.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Lahe Hunt OÜ (laenusaaja I) ja kostja 28. septembril 2020 tähtajatu
laenulepingu nr XXXXXXXXXX ja 1. oktoobril 2020 tähtajatu laenulepingu nr XXXXXXXXXX.
Laenulepingute kohustuste täitmiseks sõlmiti hagejaga (laenusaaja I juhatuse liikmega)
käenduslepingud (vastavalt 29. septembri 2020 ja 1. oktoobril 2020). 6. oktoobril 2020 sõlmisid
hageja ja kostja hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu, millega hageja koormas temale kuuluva
XXXXXXXXXX kinnisasja hüpoteegiga summas 50 000 eurot kostja kasuks. Lepingu kohaselt olid
hüpoteegiga tagatud eelnimetatud laenulepingutest ning kostja ja laenusaaja I vahel võimalikest
tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. 4. juunil 2021 ja 25. augustil 2021 sõlmisid
laenusaaja I ja kostja laenulepingute lisad ja käenduslepingute muudatused.
30. augustil 2021 sõlmisid Vestium OÜ (laenusaaja II) ja kostja laenulepingu nr XXXXXXXXXX,
mille täitmise tagamiseks seati Võru vallas Võru maakonnas Mustja külas asuvatele
XXXXXXXXXX ja X kinnistutele ühishüpoteek. Samal kuupäeval sõlmiti laenusaaja II juhatuse
liikmetega (s.o hageja ja Piret Reediga) käenduslepingud.
31. augustil 2021 sõlmisid hageja ja kostja hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, ühishüpoteegi seadmise
lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepinguga koormas hageja tema omandis olevad XXXXXXXXXX ja X
kinnistud ühishüpoteegiga summas 100 000 eurot. Lepingu p 5.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud
kõik kostja nõuded laenusaaja I vastu, mis tulenevad laenulepingutest nr XXXXXXXXXX ja
nr XXXXXXXXXX, nende lisadest ning nende vahel võimalikest tulevikus sõlmitavatest laenu-,
krediidi- ja faktooringulepingutest ja nende muudatustest ning lisadest tulenevad nõutest. Samuti on
hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded laenusaaja II vastu, mis tulenevad laenulepingust
XXXXXXXXXX, selle sõlmitud ja võimalikest tulevikus sõlmitavatest muudatustest ja lisadest ning
nende vahel võimalikest tulevikus sõlmitavatest laenu-, krediidi- ja faktooringulepingutest ja nende
muudatustest ning lisadest tulenevad nõuetest.
21. märtsil 2022 sõlmisid hageja ja Tenno Parmas (alates 7. aprillist 2020 kostja juhatuse liige)
notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli XXXXXXXXXX kinnistu. Lepingu
p 3.4. kohaselt leppisid müüja (hageja) ja ostja (Tenno Parmas) kokku, et hüpoteek jääb endiselt
tagama nõudeid, milles hageja ja kostja varasemalt kokku leppisid ning ostja (Tenno Parmas) võtab
üle kõik tagatiskokkuleppes lepingu eseme omanikule tulenevad kohustused.
2. novembril
2023
esitas
kostja
laenulepingute
XXXXXXXXXX,
XXXXXXXXXX
XXXXXXXXXX ülesütlemisavaldused.
Kostja esitas 10. jaanuaril 2024 täitmisavalduse, mille alusel alustas kohtutäitur Reet Rosenthal
täitemenetluse hageja suhtes täiteasjas nr 186/2024/30. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks on
31. augusti 2021 notariaalne leping ning nõude suuruseks 99 344,38 eurot. 19. veebruari 2024
kinnisasja arestimise aktiga on arestis kohtutäitur hagejale kuuluva X kinnistu.
Hageja on seisukohal, et kõik tema käenduslepingutest tulenevad kohustused ja hüpoteegiga
koormatud kinnistu omaniku kohustused, on kostja nõusolekul üle läinud Tenno Parmasele. Seega ei
ole kostjal hageja vastu nõuet, mida täitemenetluses täita.
2. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamise korras
peatada täitemenetluse täiteasjas nr 186/2024/30 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi
jõustumiseni.
Taotluse kohaselt on täitemenetluse jätkamise korral täituril võimalik hagejale kuuluv vara
enampakkumisel müüa, et täita nõuet, mille täidetavus on vaidlustatud. Selliselt tooks omandiõiguse
kui põhiõiguse kaotamine hagejale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Hagejat ei oleks eeldatava
positiivse kohtuotsuse korral omandi kaotamise tagajärjel täitemenetluses võimalik hiljem sellele
eelnenud olukorda asetada või oleks selle taastamine raskendatud. Hagis on esitatud põhjendused,
millele tuginedes hageja leiab, et kostjal puudub nõue tema vastu. Hageja hinnangul ei koorma
täitemenetluse peatamine kostjat liigselt, kuna täitemenetluse peatamine lükkab sissenõudja nõude
realiseerimise ainult teatud ajaks edasi, võimaldades täitedokumendi täitmist jätkata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas hagi tagamise korras kohtutäitur Reet
Rosenthali poolt hageja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2024/30 kuni käesolevas asjas
tehtud lahendi jõustumiseni.
Maakohtu hinnangul on hagi lubatav, õiguslikult perspektiivikas ja hageja on oma nõudeid praeguses
menetlusetapis piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg 1, § 363 lg 1 p-d 1-3 ja TsMS § 235 ja § 381
lg 2). Hagi tagamise otsustamisel ei lahenda kohus hageja nõuet sisuliselt, vaid hindab üksnes seda,
kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine võimalik.
Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine
ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada. Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus
jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest
täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise ajaks olla lõpuleviidud. Seetõttu tuleks üldjuhul
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus TsMS § 377 lg 1 ning
TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud. Eelkõige tuleb
kohtul hinnata, ega kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (Riigikohtu
13. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9).
Maakohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja
palub hagi tagada, sest täitemenetluse käigus võidakse võõrandada hageja kinnistu. Hagi rahuldamise
lõppeesmärk on hageja jaoks olukord, mis eelnes sundtäitmise alustamisele ning seega võib
täitemenetluse jätkamine raskendada või teha võimatuks kohtuotsuse täitmise. Maakohus asus
seisukohale, et kohaldatav hagi tagamise abinõu on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades
asjakohane ja proportsionaalne ega koorma kostjat liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid
(TsMS § 378 lg 4).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub
maakohtu määruse tühistada osas, millega hagi tagamise taotlus rahuldati ja teha uus määrus, millega
jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagi tagamise meetmete kehtima jätmise korral palub
kostja teha hagi tagamise jätkumine sõltuvaks hageja poolt 9139,68 euro tagatise andmisest.
Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
Maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud hagi lubatavust, perspektiivikust ning nõuete
põhistatust. Hagi tagamise määruses tuleb esitada ka nende eelduste olemasolu kinnitavad sisulised
põhjendused. Maakohtu määrus selliseid põhjendusi ei sisalda. Maakohtu määrusest ei nähtu, et
maakohus oleks enne hagi tagamist selgeks teinud, millise konkreetse kohustuse üleminekuga hageja
sundtäitmise lubamatust põhjendab.
Maakohus jättis kostja huvidega täielikult arvestamata. Samuti ei ole maakohus kaalunud hagejalt
hagi tagamise tagatise nõudmist vastavalt TsMS § 383 lg 1 alusel. Maakohus ei kuulanud kostjat enne
hagi tagamist ära vastavalt TsMS § 384 lg-le 1. Kostja ärakuulamine oli ajaliselt võimalik. Eeltoodud
rikkumised toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise.
Hageja leiab, et kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on õiguslikult
perspektiivitu. Antud juhul on kõik eeldused täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks täidetud.
Kuna hageja ei ole mitte ühtegi XXXXXXXXXX kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimise
eeldust vaidlustanud, siis on hagi õiguslikult perspektiivitu.
Hageja kui tagatise andja, st kolmandate isikute kohustuste täitmist tagava hüpoteegiga koormatud
kinnisasja omaniku, õigused ja kohustused ei ole XXXXXXXXXX kinnistu osas hagejalt kolmandale
isikule üle läinud. Hüpoteegiga koormatud kinnistu omaniku kohustused saavad ühelt isikult teisele
üle minna ainult kinnistu võõrandamisel. Hageja ei ole XXXXXXXXXX kinnistut mistahes
kolmandale isikule võõrandanud.
Hageja väidab, et hageja kohustused kostja ees läksid hageja ja Tenno Parmase vahel 21. märtsil 2022
sõlmitud lepingu p 3.4 alusel üle Tenno Parmasele. See väide ei vasta 21. märtsi 2022 lepingu
tegelikule sisule. Isegi, kui lepingu p 3.4 XXXXXXXXXX kinnistut puudutaks, eeldaks kohustuse
üleminek kostja nõusolekut. Nõusolekut ei saa lugeda antuks VÕS § 175 lg 6 järgi.
Juhul, kui hagi tagamine jääb jõusse, tuleb hagejalt nõuda tagatist vähemalt 9139,68 eurot. Raha
väärtus väheneb ajas inflatsioonimäära võrra. Inflatsiooni peegeldav tarbijahinnaindeksi muutus on
võrreldes eelmise aastaga 9,2%. Seega, kui kostja saab oma hüpoteegiga tagatud nõude
99 344,38 eurot rahuldatud aasta pärast, on selle väärtus 9,2% väiksem kui praegu.
5. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud
palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja ei ole määruskaebuses selgitanud, millised hagi tagamise eeldustest on täitmata. Sisuliselt
heidab hageja maakohtule ette tõendi hindamata jätmist. Hagi tagamise üle otsustamisel ei saa kohus
otsustada hagi põhjendatuse üle. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamisel võib
TsMS § 381 lg 2 järgi nõude põhistatuse standard olla madalam, kui täitedokumendiks on
notariaalselt tõestatud leping (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17). Maakohtul ei olnud
kohustust kostjat ära kuulata.
Hageja võõrandas XXXXXXXXXX kinnistu 21. märtsil 2022 Tenno Parmasele. X kinnistu kuulub
jätkuvalt hagejale. Kostja on eksinud määruskaebuses läbivalt selles osas, milline kinnistu kuulub
hagejale. Seega on tema etteheited maakohtule põhjendamatud. VÕS § 176 lg-t 5 puudutavas osas on
tegemist sisulise vastuväitega hagiavaldusele mitte asjaoluga, millega saaks põhistada hagi
perspektiivitust.
Hagi tagamise tagatise nõudmata jätmine on kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja ei nõustu, et tagatise
suuruse puhul tuleb arvesse võtta raha väärtuse vähenemist menetluse ajal.
6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel
ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada hagi tagamise taotluselt
tagatise andmiseks kohustamise osas (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Ülejäänud osas on maakohtu
määrus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).
Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles hagi tagamise taotlus rahuldati, mistõttu
kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, millega hagi tagati
(TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).
Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise
taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav,
õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud
TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust
eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas
nr 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).
TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu,
võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi,
kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata
sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha
selle võimatuks.
9. Ringkonnakohus selgitab, et kostja ärakuulamine enne hagi tagamise taotluse lahendamist on kohtu
kaalutlusotsus TsMS § 384 lg 1 kohaselt. Praegusel juhul ei ole kostjalt selgituste küsimata jätmine
enne hagi tagamise abinõude kohaldamist toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist ega ole iseenesest
aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Lisaks on kostja on saanud praeguseks määruskaebuses
oma seisukohti hagi tagamise osas avaldada.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt hinnanud hagiavalduse perspektiivi.
Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1). Hagiavalduse
kohaselt viiakse hageja suhtes läbi täitemenetlust täiteasjas nr 186/2024/30. Täitedokumendiks on
31. augustil 2021 ühishüpoteegi seadmise leping ja täidetakse ühishüpoteegiga tagatud nõudeid.
Ühishüpoteek on seatud hagejale kuuluvale X kinnistule ja alates 21. märtsist 2022 Tenno Parmasele
kuuluvale XXXXXXXXXX kinnistule. Kohtutäitur on arestinud hagejale kuuluva X kinnistu. Hagi
tagamise taotluse kohaselt on täitemenetluse peatamise abinõu eesmärk, et hageja omandiõigus X
kinnistule säiliks.
11. Võlgnik saab TMS § 221 lg 1 järgse hagiga esitada sundtäitmisele esitatud nõudele
materiaalõigusliku vastuväite, nt et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui
kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18–191 nimetatud
täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik
vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11).
Vaieldav ei saa olla see, et TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamise õigus oli hagejal formaalselt olemas,
kuivõrd tema vara suhtes on algatatud täitemenetlus. Olukorras, kus täitedokumendiks on
notariaalselt tõestatud leping, mitte kohtulahend, ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ
sundtäitmise eelduste täidetust kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud.
Seetõttu võib sellises olukorras, arvestades ka tõendamiskoormise jaotust, täitemenetluse peatamine
olla põhjendatud (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9). Sellisel
juhul peab hageja hagi tagamise taotluses vaid põhistama, et kostjal ei pruugi nõuet olla, ning sellega
ongi hageja põhistanud hagi aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 mõttes (Riigikohtu 3. veebruari
2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17).
Maakohus on eelnevat arvestades jõudnud põhjendatud seisukohale, et hagiavaldus on nõuetekohane,
lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Kostja määruskaebuses toodud väiteid ei anna alust pidada hagi
ilmselgelt perspektiivituks. Poolte vahel on mitmeid keerukaid võlasuhteid ning ei saa välistada, et
sundtäitmine hagejale kuuluva vara suhtes võib osutuda lubamatuks.
Ringkonnakohus märgib, et valdav osa kostja määruskaebuses toodud väidetest eeldab hagile sisulise
hinnangu andmist. Kohus ei lahenda hagi tagamise korras asja sisuliselt ega hinda tõendeid. See,
kuidas hinnata ja tõlgendada 21. märtsi 2022 lepingut ja selle punkti 3.4, puudutab asja sisulist
lahendamist.
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult ja poolte huve kaaludes leidnud, et
täitemenetluse peatamine on proportsionaalne hagi tagamise abinõu (TsMS § 378 lg 1 p 6) ega
kahjusta kostja huve ebamõistlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas asjas oma
diskretsiooni piire ületanud.
13. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud kaalumata, kas hagejalt
tuleb nõuda hagi tagamisel tagatise andmist (TsMS § 383 lg 1). TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus
teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva
võimaliku kahju hüvitamiseks.
Kuivõrd praegusel juhul ei ole tegemist rahalise nõudega, tuleb tagatise nõudmise otsustamisel
rakendada kaalutlusõigust. Kohus peab alati kaaluma võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise
andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (Riigikohtu 25. septembri 2012
määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-12, p 13). Hagejalt tagatise nõudmine võimaldab kohtul tasakaalustada
poolte huve (Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 23). Tagatist võib
hagejalt nõuda ka ringkonnakohus või Riigikohus, lahendades määruskaebust alama astme kohtu
määrusele hagi tagamise kohta, isegi kui alama astme kohus ei pidanud tagatise maksmist vajalikuks
(vt ka Riigikohtu 31. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 16).
Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul on hageja ja kostja huvide tasakaalustamiseks
põhjendatud kohustada hagejat andma kostjale võimaliku kahju tekkimiseks tagatis. Kostja on
määruskaebuses põhjendanud ja põhistanud, et täitemenetluse peatamise tõttu ei saa kostja
kohtumenetluse ajal X kinnistu (määruskaebuses ekslikult viidatud XXXX kinnistu) müügist saadava
raha arvel rahuldada. Vastuses määruskaebusele ei ole hageja märkinud, et esineksid TsMS § 383 lg
12 alused tagatise nõudmata jätmiseks.
TsMS § 383 lg 1 alusel hagejalt nõutava tagatise suuruse määrab kohus kaalutlusõiguse alusel.
Ringkonnakohus leiab, et kostja välja toodud tagatise nõue 9139,68 eurot, mis on 9,2%
täitemenetluses täitmisel olevast nõudest, on mõistliku suurusega tasakaalustamaks poolte huve.
Kostja taotletud tagatise suurus ei ole kohtu hinnangul nii suur, et välistaks üldse hagi tagamise.
Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja tagatist ei anna, siis kuuluvad maakohtu määrusega
kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistamisele (TsMS § 383 lg 2).
14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173
lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)