2-24-4578/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-4578

Tsiviilasi

Anti Vijandi hagi Creedo Invest OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks

Hagi tagamine

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Creedo Invest OÜ määruskaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja): Creedo Invest OÜ

(registrikood

14896164),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Madis Saar

Vastustaja

(hageja):

Anti

Vijand

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Rait Sarjas

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määruse resolutsiooni järgmisega:

1.1.Määrata Anti Vijandile tähtaeg 20 päeva määruse kättetoimetamisest tagatise

9139,68 eurot

tasumiseks.

Tagatis

tuleb

anda

makstes

9139,68 eurot

Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank AS-is nr EE062200221059223099, SEB

Pank AS-is nr EE571010220229377229, Luminor Bank AS-is nr EE221700017003510302

või LHV Pank AS-is nr EE567700771003819792. Anti Vijandil tuleb Tartu Maakohtule

esitada maksekorraldus või muu tagatise andmist tõendav dokument.

1.2.Tühistada Tartu Maakohtu 22. märtsi 2024 määrusega kohaldatud hagi tagamine juhul,

kui Anti Vijand ei tasu tagatist tähtaegselt.

2. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada Creedo Invest OÜ määruskaebus osaliselt.

4. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus ei ole Riigikohtule edasikaevatav (TsMS § 390 lg 1).

ASJAOLUD

1. Anti Vijand (hageja) esitas 20. märtsil 2024 Tartu Maakohtule hagi Creedo Invest OÜ (kostja)

vastu sundtäitmiseks lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2024/30.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Lahe Hunt OÜ (laenusaaja I) ja kostja 28. septembril 2020 tähtajatu

laenulepingu nr XXXXXXXXXX ja 1. oktoobril 2020 tähtajatu laenulepingu nr XXXXXXXXXX.

Laenulepingute kohustuste täitmiseks sõlmiti hagejaga (laenusaaja I juhatuse liikmega)

käenduslepingud (vastavalt 29. septembri 2020 ja 1. oktoobril 2020). 6. oktoobril 2020 sõlmisid

hageja ja kostja hüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu, millega hageja koormas temale kuuluva

XXXXXXXXXX kinnisasja hüpoteegiga summas 50 000 eurot kostja kasuks. Lepingu kohaselt olid

hüpoteegiga tagatud eelnimetatud laenulepingutest ning kostja ja laenusaaja I vahel võimalikest

tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevad nõuded. 4. juunil 2021 ja 25. augustil 2021 sõlmisid

laenusaaja I ja kostja laenulepingute lisad ja käenduslepingute muudatused.

30. augustil 2021 sõlmisid Vestium OÜ (laenusaaja II) ja kostja laenulepingu nr XXXXXXXXXX,

mille täitmise tagamiseks seati Võru vallas Võru maakonnas Mustja külas asuvatele

XXXXXXXXXX ja X kinnistutele ühishüpoteek. Samal kuupäeval sõlmiti laenusaaja II juhatuse

liikmetega (s.o hageja ja Piret Reediga) käenduslepingud.

31. augustil 2021 sõlmisid hageja ja kostja hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe, ühishüpoteegi seadmise

lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepinguga koormas hageja tema omandis olevad XXXXXXXXXX ja X

kinnistud ühishüpoteegiga summas 100 000 eurot. Lepingu p 5.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud

kõik kostja nõuded laenusaaja I vastu, mis tulenevad laenulepingutest nr XXXXXXXXXX ja

nr XXXXXXXXXX, nende lisadest ning nende vahel võimalikest tulevikus sõlmitavatest laenu-,

krediidi- ja faktooringulepingutest ja nende muudatustest ning lisadest tulenevad nõutest. Samuti on

hüpoteegiga tagatud kõik kostja nõuded laenusaaja II vastu, mis tulenevad laenulepingust

XXXXXXXXXX, selle sõlmitud ja võimalikest tulevikus sõlmitavatest muudatustest ja lisadest ning

nende vahel võimalikest tulevikus sõlmitavatest laenu-, krediidi- ja faktooringulepingutest ja nende

muudatustest ning lisadest tulenevad nõuetest.

21. märtsil 2022 sõlmisid hageja ja Tenno Parmas (alates 7. aprillist 2020 kostja juhatuse liige)

notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille esemeks oli XXXXXXXXXX kinnistu. Lepingu

p 3.4. kohaselt leppisid müüja (hageja) ja ostja (Tenno Parmas) kokku, et hüpoteek jääb endiselt

tagama nõudeid, milles hageja ja kostja varasemalt kokku leppisid ning ostja (Tenno Parmas) võtab

üle kõik tagatiskokkuleppes lepingu eseme omanikule tulenevad kohustused.

2. novembril

2023

esitas

kostja

laenulepingute

XXXXXXXXXX,

XXXXXXXXXX

XXXXXXXXXX ülesütlemisavaldused.

Kostja esitas 10. jaanuaril 2024 täitmisavalduse, mille alusel alustas kohtutäitur Reet Rosenthal

täitemenetluse hageja suhtes täiteasjas nr 186/2024/30. Täitmisteate kohaselt on täitedokumendiks on

31. augusti 2021 notariaalne leping ning nõude suuruseks 99 344,38 eurot. 19. veebruari 2024

kinnisasja arestimise aktiga on arestis kohtutäitur hagejale kuuluva X kinnistu.

Hageja on seisukohal, et kõik tema käenduslepingutest tulenevad kohustused ja hüpoteegiga

koormatud kinnistu omaniku kohustused, on kostja nõusolekul üle läinud Tenno Parmasele. Seega ei

ole kostjal hageja vastu nõuet, mida täitemenetluses täita.

2. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles palub hagi tagamise korras

peatada täitemenetluse täiteasjas nr 186/2024/30 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni.

Taotluse kohaselt on täitemenetluse jätkamise korral täituril võimalik hagejale kuuluv vara

enampakkumisel müüa, et täita nõuet, mille täidetavus on vaidlustatud. Selliselt tooks omandiõiguse

kui põhiõiguse kaotamine hagejale kaasa pöördumatuid tagajärgi. Hagejat ei oleks eeldatava

positiivse kohtuotsuse korral omandi kaotamise tagajärjel täitemenetluses võimalik hiljem sellele

eelnenud olukorda asetada või oleks selle taastamine raskendatud. Hagis on esitatud põhjendused,

millele tuginedes hageja leiab, et kostjal puudub nõue tema vastu. Hageja hinnangul ei koorma

täitemenetluse peatamine kostjat liigselt, kuna täitemenetluse peatamine lükkab sissenõudja nõude

realiseerimise ainult teatud ajaks edasi, võimaldades täitedokumendi täitmist jätkata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ja peatas hagi tagamise korras kohtutäitur Reet

Rosenthali poolt hageja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 186/2024/30 kuni käesolevas asjas

tehtud lahendi jõustumiseni.

Maakohtu hinnangul on hagi lubatav, õiguslikult perspektiivikas ja hageja on oma nõudeid praeguses

menetlusetapis piisavalt põhistanud (TsMS § 381 lg 1, § 363 lg 1 p-d 1-3 ja TsMS § 235 ja § 381

lg 2). Hagi tagamise otsustamisel ei lahenda kohus hageja nõuet sisuliselt, vaid hindab üksnes seda,

kas hagis toodud asjaoludel on hageja nõude rahuldamine võimalik.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine

ning hagi rahuldamise korral tuleks täitemenetlus lõpetada. Kui hagi menetlemise ajal täitemenetlus

jätkub, siis võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest

täitedokumendi sundtäitmine võib hagi rahuldamise ajaks olla lõpuleviidud. Seetõttu tuleks üldjuhul

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks täitemenetlus TsMS § 377 lg 1 ning

TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel peatada, kui muud hagi tagamise eeldused on täidetud. Eelkõige tuleb

kohtul hinnata, ega kostja huvisid hagi tagamisega ebaproportsionaalselt ei kahjustata (Riigikohtu

13. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9).

Maakohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja

palub hagi tagada, sest täitemenetluse käigus võidakse võõrandada hageja kinnistu. Hagi rahuldamise

lõppeesmärk on hageja jaoks olukord, mis eelnes sundtäitmise alustamisele ning seega võib

täitemenetluse jätkamine raskendada või teha võimatuks kohtuotsuse täitmise. Maakohus asus

seisukohale, et kohaldatav hagi tagamise abinõu on käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades

asjakohane ja proportsionaalne ega koorma kostjat liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid

(TsMS § 378 lg 4).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada osas, millega hagi tagamise taotlus rahuldati ja teha uus määrus, millega

jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Hagi tagamise meetmete kehtima jätmise korral palub

kostja teha hagi tagamise jätkumine sõltuvaks hageja poolt 9139,68 euro tagatise andmisest.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus ei ole nõuetekohaselt põhjendanud hagi lubatavust, perspektiivikust ning nõuete

põhistatust. Hagi tagamise määruses tuleb esitada ka nende eelduste olemasolu kinnitavad sisulised

põhjendused. Maakohtu määrus selliseid põhjendusi ei sisalda. Maakohtu määrusest ei nähtu, et

maakohus oleks enne hagi tagamist selgeks teinud, millise konkreetse kohustuse üleminekuga hageja

sundtäitmise lubamatust põhjendab.

Maakohus jättis kostja huvidega täielikult arvestamata. Samuti ei ole maakohus kaalunud hagejalt

hagi tagamise tagatise nõudmist vastavalt TsMS § 383 lg 1 alusel. Maakohus ei kuulanud kostjat enne

hagi tagamist ära vastavalt TsMS § 384 lg-le 1. Kostja ärakuulamine oli ajaliselt võimalik. Eeltoodud

rikkumised toovad kaasa maakohtu määruse tühistamise.

Hageja leiab, et kostja vastu esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on õiguslikult

perspektiivitu. Antud juhul on kõik eeldused täitemenetluses hüpoteegi realiseerimiseks täidetud.

Kuna hageja ei ole mitte ühtegi XXXXXXXXXX kinnistut koormava hüpoteegi realiseerimise

eeldust vaidlustanud, siis on hagi õiguslikult perspektiivitu.

Hageja kui tagatise andja, st kolmandate isikute kohustuste täitmist tagava hüpoteegiga koormatud

kinnisasja omaniku, õigused ja kohustused ei ole XXXXXXXXXX kinnistu osas hagejalt kolmandale

isikule üle läinud. Hüpoteegiga koormatud kinnistu omaniku kohustused saavad ühelt isikult teisele

üle minna ainult kinnistu võõrandamisel. Hageja ei ole XXXXXXXXXX kinnistut mistahes

kolmandale isikule võõrandanud.

Hageja väidab, et hageja kohustused kostja ees läksid hageja ja Tenno Parmase vahel 21. märtsil 2022

sõlmitud lepingu p 3.4 alusel üle Tenno Parmasele. See väide ei vasta 21. märtsi 2022 lepingu

tegelikule sisule. Isegi, kui lepingu p 3.4 XXXXXXXXXX kinnistut puudutaks, eeldaks kohustuse

üleminek kostja nõusolekut. Nõusolekut ei saa lugeda antuks VÕS § 175 lg 6 järgi.

Juhul, kui hagi tagamine jääb jõusse, tuleb hagejalt nõuda tagatist vähemalt 9139,68 eurot. Raha

väärtus väheneb ajas inflatsioonimäära võrra. Inflatsiooni peegeldav tarbijahinnaindeksi muutus on

võrreldes eelmise aastaga 9,2%. Seega, kui kostja saab oma hüpoteegiga tagatud nõude

99 344,38 eurot rahuldatud aasta pärast, on selle väärtus 9,2% väiksem kui praegu.

5. Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja ei ole määruskaebuses selgitanud, millised hagi tagamise eeldustest on täitmata. Sisuliselt

heidab hageja maakohtule ette tõendi hindamata jätmist. Hagi tagamise üle otsustamisel ei saa kohus

otsustada hagi põhjendatuse üle. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tagamisel võib

TsMS § 381 lg 2 järgi nõude põhistatuse standard olla madalam, kui täitedokumendiks on

notariaalselt tõestatud leping (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17). Maakohtul ei olnud

kohustust kostjat ära kuulata.

Hageja võõrandas XXXXXXXXXX kinnistu 21. märtsil 2022 Tenno Parmasele. X kinnistu kuulub

jätkuvalt hagejale. Kostja on eksinud määruskaebuses läbivalt selles osas, milline kinnistu kuulub

hagejale. Seega on tema etteheited maakohtule põhjendamatud. VÕS § 176 lg-t 5 puudutavas osas on

tegemist sisulise vastuväitega hagiavaldusele mitte asjaoluga, millega saaks põhistada hagi

perspektiivitust.

Hagi tagamise tagatise nõudmata jätmine on kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja ei nõustu, et tagatise

suuruse puhul tuleb arvesse võtta raha väärtuse vähenemist menetluse ajal.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tuleb täiendada hagi tagamise taotluselt

tagatise andmiseks kohustamise osas (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Ülejäänud osas on maakohtu

määrus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659).

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Kostja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles hagi tagamise taotlus rahuldati, mistõttu

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust ja seaduslikkust osas, millega hagi tagati

(TsMS § 651 lg 1 koosmõjus §-ga 659).

Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused - hagi tagamise

taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav,

õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud

TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu 21. detsembri 2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-20-5086, p 11 ja seal viidatud varasemad lahendid).

TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu,

võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi,

kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata

sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha

selle võimatuks.

9. Ringkonnakohus selgitab, et kostja ärakuulamine enne hagi tagamise taotluse lahendamist on kohtu

kaalutlusotsus TsMS § 384 lg 1 kohaselt. Praegusel juhul ei ole kostjalt selgituste küsimata jätmine

enne hagi tagamise abinõude kohaldamist toonud kaasa ebaõige lahendi tegemist ega ole iseenesest

aluseks maakohtu määruse tühistamiseks. Lisaks on kostja on saanud praeguseks määruskaebuses

oma seisukohti hagi tagamise osas avaldada.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nõuetekohaselt hinnanud hagiavalduse perspektiivi.

Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1). Hagiavalduse

kohaselt viiakse hageja suhtes läbi täitemenetlust täiteasjas nr 186/2024/30. Täitedokumendiks on

31. augustil 2021 ühishüpoteegi seadmise leping ja täidetakse ühishüpoteegiga tagatud nõudeid.

Ühishüpoteek on seatud hagejale kuuluvale X kinnistule ja alates 21. märtsist 2022 Tenno Parmasele

kuuluvale XXXXXXXXXX kinnistule. Kohtutäitur on arestinud hagejale kuuluva X kinnistu. Hagi

tagamise taotluse kohaselt on täitemenetluse peatamise abinõu eesmärk, et hageja omandiõigus X

kinnistule säiliks.

11. Võlgnik saab TMS § 221 lg 1 järgse hagiga esitada sundtäitmisele esitatud nõudele

materiaalõigusliku vastuväite, nt et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui

kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 punktides 18–191 nimetatud

täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik

vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11).

Vaieldav ei saa olla see, et TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamise õigus oli hagejal formaalselt olemas,

kuivõrd tema vara suhtes on algatatud täitemenetlus. Olukorras, kus täitedokumendiks on

notariaalselt tõestatud leping, mitte kohtulahend, ei ole ükski sõltumatu vaidlusi lahendav organ

sundtäitmise eelduste täidetust kontrollinud ega poolte vahel tekkinud vaidlust läbi vaadanud.

Seetõttu võib sellises olukorras, arvestades ka tõendamiskoormise jaotust, täitemenetluse peatamine

olla põhjendatud (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-15, p 9). Sellisel

juhul peab hageja hagi tagamise taotluses vaid põhistama, et kostjal ei pruugi nõuet olla, ning sellega

ongi hageja põhistanud hagi aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 mõttes (Riigikohtu 3. veebruari

2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 17).

Maakohus on eelnevat arvestades jõudnud põhjendatud seisukohale, et hagiavaldus on nõuetekohane,

lubatav ja õiguslikult perspektiivikas. Kostja määruskaebuses toodud väiteid ei anna alust pidada hagi

ilmselgelt perspektiivituks. Poolte vahel on mitmeid keerukaid võlasuhteid ning ei saa välistada, et

sundtäitmine hagejale kuuluva vara suhtes võib osutuda lubamatuks.

Ringkonnakohus märgib, et valdav osa kostja määruskaebuses toodud väidetest eeldab hagile sisulise

hinnangu andmist. Kohus ei lahenda hagi tagamise korras asja sisuliselt ega hinda tõendeid. See,

kuidas hinnata ja tõlgendada 21. märtsi 2022 lepingut ja selle punkti 3.4, puudutab asja sisulist

lahendamist.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult ja poolte huve kaaludes leidnud, et

täitemenetluse peatamine on proportsionaalne hagi tagamise abinõu (TsMS § 378 lg 1 p 6) ega

kahjusta kostja huve ebamõistlikult. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas asjas oma

diskretsiooni piire ületanud.

13. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on ebaõigesti jätnud kaalumata, kas hagejalt

tuleb nõuda hagi tagamisel tagatise andmist (TsMS § 383 lg 1). TsMS § 383 lg 1 kohaselt võib kohus

teha hagi tagamise või tagamise jätkumise sõltuvaks tagatise andmisest vastaspoolele tekkiva

võimaliku kahju hüvitamiseks.

Kuivõrd praegusel juhul ei ole tegemist rahalise nõudega, tuleb tagatise nõudmise otsustamisel

rakendada kaalutlusõigust. Kohus peab alati kaaluma võimalust teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise

andmisest vastaspoolele tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks (Riigikohtu 25. septembri 2012

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-12, p 13). Hagejalt tagatise nõudmine võimaldab kohtul tasakaalustada

poolte huve (Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 23). Tagatist võib

hagejalt nõuda ka ringkonnakohus või Riigikohus, lahendades määruskaebust alama astme kohtu

määrusele hagi tagamise kohta, isegi kui alama astme kohus ei pidanud tagatise maksmist vajalikuks

(vt ka Riigikohtu 31. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-12, p 16).

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et praegusel juhul on hageja ja kostja huvide tasakaalustamiseks

põhjendatud kohustada hagejat andma kostjale võimaliku kahju tekkimiseks tagatis. Kostja on

määruskaebuses põhjendanud ja põhistanud, et täitemenetluse peatamise tõttu ei saa kostja

kohtumenetluse ajal X kinnistu (määruskaebuses ekslikult viidatud XXXX kinnistu) müügist saadava

raha arvel rahuldada. Vastuses määruskaebusele ei ole hageja märkinud, et esineksid TsMS § 383 lg

12 alused tagatise nõudmata jätmiseks.

TsMS § 383 lg 1 alusel hagejalt nõutava tagatise suuruse määrab kohus kaalutlusõiguse alusel.

Ringkonnakohus leiab, et kostja välja toodud tagatise nõue 9139,68 eurot, mis on 9,2%

täitemenetluses täitmisel olevast nõudest, on mõistliku suurusega tasakaalustamaks poolte huve.

Kostja taotletud tagatise suurus ei ole kohtu hinnangul nii suur, et välistaks üldse hagi tagamise.

Ringkonnakohus selgitab, et kui hageja tagatist ei anna, siis kuuluvad maakohtu määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud tühistamisele (TsMS § 383 lg 2).

14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)