3-24-1422/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

28.05.2024, Tartu

Haldusasja number

3-24-1422

Haldusasi

X.X.-i esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu

Vanglas ära võetud asjadega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.05.2024. a määruse

resolutsiooni p 3

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses.

2. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 15.05.2024. a määruse

resolutsiooni p 3 peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1

alusel selle esitajale koos lisadega.

3. Jätta taotlus täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.

4. Jätta rahuldamata kaebaja taotlus istungi korraldamiseks määruskaebuse

lahendamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (HKMS

§ 252 lg 7 ja 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3

sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse

kaitseks on ilmselgelt vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt

teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. Ringkonnakohtu hinnangul on, arvestades halduskohtu

15.05.2024. a määruses toodud põhjendusi, määruskaebuse esitaja võimalus

apellatsiooniastmes oma õiguste kaitseks ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus

tagastada. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlusaluse määruse põhjendustega ja

seisukohaga, et X.X.-il puudus antud juhul esialgse õiguskaitse vajadus..

X.X. leidis määruskaebuses, et ringkonnakohtul tuleks Tartu Vanglalt välja nõuda vastused

tema pöördumistele, videosalvestised 19.04.2024 kohta ja võtta vanglaametnikelt täiendavad

ütlused. Tegemist on taotlusega täiendavate tõendite kogumiseks. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab

kohus vastu ja korraldab ainult selliste tõendite kogumist, millel on asjas tähtsust. Kuna

halduskohus jättis põhjendatult X.X.-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning

ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse

esitaja eeltoodud taotluse rahuldamata, kuna nõutud tõenditel ei ole käesolevas asjas sisulist

tähtsust.

HKMS § 210 lg 4 ls 1 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei

pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebus ei sisalda selliseid põhjendusi, miks

tuleks selle läbivaatamiseks korraldada ringkonnakohtus kohtuistung. Seetõttu jääb taotlus

kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.

Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat, kuna ta ei jõua enam ise niipalju

kirjutada. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena saada riigi

õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise

eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus

on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-

st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12.

peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus

abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise

korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või

mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi

andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse

hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on

korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses

osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on

ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka

käesolevas asjas esitas X.X. määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud

dokumendi ise. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule määruskaebuse

ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses.

Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile riigi õigusabi

korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi

taotluse rahuldamata.

HKMS § 252 lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib

menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu vastava

määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi

kaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/