1-24-705/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

28. mai 2024. a, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-24-705

Kohtunik

Kohtuistungi sekretär

Marju Persidskaja

Merili Riga

Kriminaalasi

Gregor Sonnenberg süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,

KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ja Kadi Kankar

süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, KarS § 200 lg 2 p 7, 8

järgi

Prokurör

Külli Saks

Süüdistatav

Gregor Sonnenberg, isikukood: 38512256545; XXX;

emakeel: XXX; hetkel asub vahistatuna Tartu vanglas;

XXX; XXX; kriminaalkorras karistatud korduvalt.

Kahtlustatavana peeti kinni 19.10.2023. a. Tõkend –

vahistamine.

Kaitsja

Robert Sprengk

Süüdistatav

Kadi Kankar, ik. 49802042786; XXX; elukoht:

XXX; emakeel: XXX; XXX; XXX, XXX;

kriminaalkorras karistamata. Tõkendit kohaldatud ei

ole.

Kaitsja

Margo Normann

RESOLUTSIOON

KrMS § 233 lg 3, § 238 lg 1 p 4, § 306, §-de 311-313 alusel kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Gregor Sonnenberg KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning

karistuseks mõista 4 aastat vangistust.

Süüdi tunnistada Gregor Sonnenberg KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks

mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Gregor

Sonnenbergile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Gregor Sonnenbergile mõistetud karistust 1/3

võrra, s.o 1 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõista Gregor Sonnenbergile

karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.05.2023. a

otsusega nr 1-23-1211 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 10

päeva vangistuse võrra, mõistes Gregor Sonnenbergile liitkaristuseks kohtuotsuste

kogumis 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes 4

aasta 9 kuu ja 10 päeva vangistuse kandmise algust Gregor Sonnenbergi

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 19.10.2023.

Tõkend – vahistamine – jätta Gregor Sonnenbergi suhtes muutmata ja tühistada

kohtuotsuse jõustumisel.

2. Süüdi tunnistada Kadi Kankar KarS § 121 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks

mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Kadi Kankar KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi ning karistuseks mõista 3

aastat ja 6 kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista Kadi

Kankarile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Kadi Kankarile mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o

1 aasta ja 4 kuu vangistuse võrra ning mõista Kadi Kankarile karistuseks 2 aastat ja

8 kuud vangistust.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta 2 aastat ja 8 kuud vangistust tingimisi kohaldamata

ning täitmisele pööramata, kui Kadi Kankar ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel

toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning lisakohustusi.

Määrata Kadi Kankar katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja

kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi

kontrollnõudeid:

1)

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

3. KrMS § 381 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ning VÕS §-de 127 lg 1, 128, 136, 137, 1043, 1045

lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi täielikult ja välja mõista

Gregor Sonnenbergilt ja Kadi Kankarilt solidaarselt 719,50 eurot M. H. (arveldusarvele

nr XXX Swedbank AS) kasuks.

KrMS § 381 lg 1 p 1, § 310 lg 1 ja VÕS §-de 127, 128, 136, 1043, 1045 lg 1 p 5 alusel

rahuldada kannatanu tsiviilhagi täielikult ja välja mõista Gregor Sonnenbergilt 380

eurot E. T. (arveldusarvele nr XXX Paysera) kasuks.

4. Jätta rahuldamata Gregor Sonnenbergi kaitsja taotlus mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses vahistamisega.

5. Menetluskulu:

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta G. Sonnenbergi menetluskuludest pool, ekspertiisikulust

105 eurot, kaitsjatasust 93,60 eurot ning sundrahast 1025 eurot, riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Gregor

Sonnenbergilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu 105 eurot,

kaitsjatasu 93,60 eurot ning sundraha 1025 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu 1223,60 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE522200221013264447 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS või EE957700771001523585 LHV Pank AS,

märkides ära viitenumbri 99924700015796 ning selgituse “Gregor Sonnenberg, otsus nr

1-24-705, menetluskulud“.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta K. Kankari ekspertiisikulust 180 eurot, kaitsjatasust

420,74 eurot ja sundrahast 1366 eurot, riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Kadi

Kankarilt välja menetluskuluna riigieelarvesse ekspertiisikulu 91 eurot, kaitsjatasu 210

eurot ja sundraha 684 eurot

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7, 12 alusel määrata, et Kadi Kankaril on õigus

tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 985 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 82,08 eurot ja

viimasel 12. kuul 82,12 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või

EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99924700015819

ning selgituse “Kadi Kankar, otsus nr 1-24-705, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui

rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

6. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde selle

juures asuv DVD-plaat ja DVD-R plaat, millistele on salvestatud Häirekeskusesse tehtud

kõned, politseipatrulli vormikaamera videosalvestus, AS SEB Pank edastatud fotod ning

Maxima ja Euroapteegi videosalvestused.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel kannatanule M. H. Lõuna

prefektuuri asitõendite hoidlas (Riia 132, Tartu) hoiul olev nuga.

7. Kannatanu M. H. (ik. XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda

teavitamiseks Kadi Kankari ja Gregor Sonnenbergi vahistamisest ja vahi alt vabastamisest

ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Teavitust Gregor

Sonnenbergi vahistamisest, vahi alt vabastamise, ennetähtaegse vabastamise ja

kinnipidamisasutusest põgenemise kohta soovib KrMS § 38 lg 5 alusel ka kannatanu E. T. (ik.

XXX, e-post: XXX)

Edasikaebamise kord

KrMS § 318 lg 3 p 2 kohaselt ei saa prokuratuur esitada apellatsiooni lühimenetluses tehtud

süüdimõistva kohtuotsuse peale. Süüdimõistetul on õigus esitada kohtuotsuse peale

apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast

päevast.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Süüdistus

Gregor Sonnenbergi (Sonnenberg) ja Kadi Kankarit (Kadi Kankar) süüdistatakse selles,

et nemad, tegutsedes ühisel kokkuleppel ja kooskõlastatult, 05.10.2023 kella 11:30 paiku

Tartu linnas XXX asuvas korteris võtsid võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil

vägivalda kasutades ära kannatanu M. H. Swedbank pangakaardi, soovides saada sularahana

enda valdusesse M. H. pangakontol olevat raha. Selleks ütles Kadi Kankar M. H. korteris

olles M. H.: „Anna oma pangakaart“. Seejärel ütles Gregor Sonnenberg järgnevalt: „Anna

koodid ka“. Kannatanu vastas Kadi Kankarile ja Gregor Sonnenbergile: „Mina teile koode ei

anna.“. Edasi võttis Gregor Sonnenberg korteris kummuti peal asetsenud pussnoa ning väänas

kannatanu parema käe seljataha voodi peale. Järgnevalt pani Gregor Sonnenberg pussnoa

kannatanu parema käe sõrmede peale ning ütles samal ajal: „Nüüd hakkame sõrmi lõikuma“.

Pussnoa hoidmisel sõrmedel tekkisid kannatanu kahele parema käe sõrmele lõikehaavad ning

kannatanu tundis hirmu enda elu ja tervise pärast. Samal hetkel Kadi Kankar võttis korteris

aknalaual asetsenud kannatanu rahakoti ning võttis rahakotist välja Swedbank pangakaardi

koos paberiga, kus oli kirjas kannatanu Swedbank pangakaardi PIN-kood. Lõpuks Gregor

Sonnenberg lasi kannatanu käe lahti, viskas käes oleva noa voodi peale ning lahkus koos Kadi

Kankariga korterist.

Seejärel ühe jätkuva teona võtsid Gregor Sonnenberg koos Kadi Kankariga grupis ühiselt ja

kooskõlastatult võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 05.10.2023 kella 12.27

ajal aadressil Tartu linn Võru tn 55f SEB sularahaautomaadist M. H. Swedbank

arvelduskontolt nr XXX välja sularaha 700 eurot (millele lisandus teenustasu 19,50 eurot),

mida kasutasid enda huvides. Sellise tegevusega tekitasid Kadi Kankar ja Gregor Sonnenberg

kannatanule kokku kahju 719,50 eurot.

Sellega pani Gregor Sonnenberg toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 alusel kvalifitseeritava

kuriteo ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil

vägivallaga, isikute grupi poolt ja relvana kasutatava eseme abil ning sellega

ähvardades.

Sellega pani Kadi Kankar toime KarS § 200 lg 2 p 7, 8 alusel kvalifitseeritava kuriteo

ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga,

isikute grupi poolt ja relvana kasutatava eseme abil ning sellega ähvardades.

Lisaks süüdistatakse Gregor Sonnenbergi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

kelmuse, lõi teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil E. T. sellega, et

Facebook Messengeri vestluses lubas muretseda E. T. Rootsi Kuningriigi juhtimisõigust

tõendava dokumendi (juhiloa). Vastavalt kokkuleppele kandis E. T. 06.09.2023 230.00 eurot

ning 06.10.2023 150.00 eurot ehk kokku summas 380.00 eurot Gregor Sonnenbergi

arvelduskontole XXX. Gregor Sonnenbergil puudus kavatsus lepingutingimusi täita.

Sellega pani Gregor Sonnenberg toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, mis on toime pandud

isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

Kadi Kankarit (Kankar) süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 01.02.2023 kell 19 kuni

02.02.2023 kell 00.15 Põlva maakonnas Kanepi vallas XXX korteris nr 4 ühise alkoholi

tarvitamise käigus tekkinud omavahelises tülis viskas korteri köögis Y. K. poolenisti täidetud

purgiga ühel korral näkku vastu nina ja mõni aeg hiljem lõi korteri elutoas Y. K. ühel korral

puuhaluga pähe vastu vasakut otsmikku, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanule Y.

K. füüsilist valu ja tervisekahjustused, s.o kiiruluu murru vasakul, ninaluude kinnised murrud

ja nina pehmete kudede turse, põrutuskolde peaaju vasakus otsmikusagaras, nahaaluse

verevalumi ja pehme koe turse otsmikul vasakul, verevalumi vasakul silmavalgel, nahaalused

verevalumid silmade laugudel ja silmade ümber, ninajuurel, parema õlavarre sirutuspinnal,

vasaku õlavarre sirutus- ja painutuspinnal ning nahamarrastused nina all ja huultel.

Sellega pani Kadi Kankar toime KarS § 121 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk

teise inimese tervise kahjustamise, mis kestab vähemalt neli nädalat.

2. Prokurör pidas G. Sonnenbergile ja K. Kankarile esitatud süüdistusi tõendatuks. Ta

palus G. Sonnenbergi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi süüdi tunnistada, karistades teda 4-aastase

vangistusega, ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, karistades teda 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 5-aastane vangistus, mida vähendada KrMS § 238

lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel

suurendada karistust Tartu Maakohtu 08.05.2023. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 5

kuu ja 10 päeva vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud

ja 10 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada G. Sonnenbergi kinnipidamisest

19.10.2023. Ühtlasi palus prokurör süüdi tunnistada K. Kankari KarS § 200 lg 2 p 7, 8 järgi,

karistades teda 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega, ja KarS § 121 lg 2 p 1 järgi, karistades teda

1 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 4 aastat

vangistust. Seda karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2

aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 74 alusel vabastada K. Kankar karistuse kandmiselt 4-

aastase katseajaga, määrates talle lisakohustuseks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel sotsiaalprogrammi

läbimise. Kannatanute tsiviilhagid tuleks rahuldada, mõistes M. H. tekitatud kahju solidaarselt

välja mõlemalt süüdistatavalt. G. Sonnenbergile vahistamisega tekitatud kahju hüvitamise

taotlus tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral jätta rahuldamata.

3. Süüdistatav G. Sonnenbergi kaitsja hinnangul on süüdistus põhjendamatu. Ei

pangakaardi ega PIN-koodide saamiseks polnud vägivalla kasutamine vajalik ning selle

kasutamine pole tõendatud. Kannatanu oli 05.10.2023 hommikul raskes alkoholijoobes, ei

mäletanud toimunut täpselt ja mõtles vägivalla kasutamise välja. Kannatanu võis sõrmedele

saada vigastused teisel viisil või tekitas need keegi teine. G. Sonnenbergi poolt E. T.

juhilubade lubamine pole tõendatud. Tõendatud on laenusuhe. G. Sonnenberg on nõus

hüvitama M. H. 350 eurot, kuid ei tunnista röövimist. G. Sonnenberg tunnistab, et tal on E. T.

ees laenuvõlgnevus, kuid mitte kelmust. Õigeksmõistva otsuse puhul tuleb jätta tsiviilhagi läbi

vaatamata. G. Sonnenbergile tuleb maksta hüvitist vahi all oldud päevade eest.

4. Süüdistatav K. Kankari kaitsja arvates puudus K. Kankaril PIN-koodide võtmiseks

vajadus, kuna kannatanu oli tal palunud hommikul tuua 150 eurot, andes selleks PIN-koodid.

Kannatanu oli ebaadekvaatses seisus ja teda on põhjendamatu pidada tõepäraste ütluste

andjaks. Sõrmedel olnud triipude näol tegemist vanade vigastustega. K. Kankar tuleks

röövimises õigeks mõista. Kehalist väärkohtlemist K. Kankar tunnistab ja teda tuleks õiglaselt

karistada. Kaitsja palub K. Kankarile alkoholikeeldu mitte panna.

5. Süüdistatavale G. Sonnenbergile on süüdistus arusaadav. Ta tunnistab M. H. raha

võtmist, kuid mitte vägivalla kasutamist. Kelmuses tunnistab sündmuse toimumist, kuid see ei

olnud kuritegu, vaid neil oli E. T. võlasuhe. Ta võtab E. T. tsiviilhagi õigeks. M. H. tsiviilhagi

võtab õigeks pooles ulatuses, kuna see raha ei jäänud talle.

6. Süüdistatavale K. Kankarile on süüdistus arusaadav. Ta lõi Y. K.. Ta võttis koos G.

Sonnenbergiga pangaautomaadist raha välja, aga vägivalda polnud. M. H. tsiviilhagi võtab ta

õigeks pooles ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohus hindab otsuses G. Sonnenbergi ja K. Kankari röövimise süüdistust (I), G.

Sonnenbergi kelmuse süüdistust (II) ja K. Kankari kehalise väärkohtlemise süüdistust (III).

Seejärel mõistab kohus süüdistatavatele karistuse, lahendab süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise taotluse (IV), võtab seisukoha tsiviilhagide (V), menetluskulude hüvitamise (VI)

ning asitõendite ja kannatanu teavitamise osas (VII).

(I)

8. KarS § 200 lg 2 p 7, 8 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, grupi poolt ning

relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades.

9. Sarnaselt kohtulikul arutamisel avaldatuga andis G. Sonnenberg kohtueelses

menetluses röövi toimepanemist eitavaid ütlusi (I kd, tl 152-155). Tema sõnul küsis S. K.

05.10.2023 M. üüriraha, hoides samal ajal käes nuga. Ta ei tea, kas S. noaga M. vigastas.

Lisaks peksis S. M. koos K. Kankariga. Kadi võttis aknalaualt M. rahakotist pangakaardi.

Selle PIN-koode küsisid M. S. ja tema ise. Ta arvas, PIN-koodide saamisel lõpetavad

tüdrukud M. peksmise. Koode küsides ta M. ei ähvardanud. Kadi leidis M. rahakotist ka

paberitüki koodidega ja M. ütles, milline on pangakaardi oma. Ta läks koos Kadiga, M. ja S.

jäid korterisse, Sõbrakeskusesse. Kadi tahtis raha välja võtta ja andis selleks talle pangakaardi,

öeldes, et ta võtaks kõik raha välja. Ta võttis kaardilt 700 eurot. Raha andis Kadile, kes pidi

andma 150 eurot S.. Kadi viskas pangakaardi ära, kuid selle ajani Kadi sellega üksi olles ei

maksnud. Teistkordsel ülekuulamisel (I kd, tl 192-194) jäi G. Sonnenberg oma varasemate

ütluste juurde, täpsustades, et S. käskis Kadil M. üürivõla tõttu võtta välja 700 eurot.

10. Kohus on seisukohal, et G. Sonnenbergi süüd eitavad ütlused on lükatud ümber teiste

kohtu käsutuses olevate tõendite kogumiga, sh kaassüüdistatava K. Kankari ütlustega. Kohtu

hinnangul kinnitab tõendikogum G. Sonnenbergile ja K. Kankarile röövimises esitatud

süüdistust.

11.

06.10.2023 kella 01:00:55 ja 01:07:55 ajal helistati häirekeskusesse (I kd, tl 69-70).

Mõlema kõne sisuks on, et kannatanut, kes elab XXX, on pekstud ja võetud ära pangakaart.

Löömine toimus hommikul. Teise kõne kohaselt on kannatanuks M. H., kellele peksja tuttav

ei olnud, olid mingid vennad. Ühe tema korterisse tulnud isiku nimi oli Kadi Kankar.

12. Häirekeskusesse tehtud kõnede sisuga, et kodus viibinud M. H. võeti ära pangakaart,

on kooskõlas ka kannatanu ütlused (I kd, tl 72-75). M. H. sõnul tuli 05.10.2023 kella 11.30

paiku tema koju K. Kankar koos tundmatu meesterahvaga. Kadi ütles talle „anna oma

pangakaart“. Meesterahvas, kes oli üpris agressiivne, ütles „anna koodid ka“. Tema ütles

„mina teile koode ei anna“. Meesterahvas võttis kummutilt pussnoa ja väänas tema parema

käe selja taha voodile. Meesterahvas pani pussnoa talle sõrmedele ja ütles „nüüd hakkame

sõrmi lõikuma“. Ta tundis hirmu oma elu ja tervise pärast. Ta tundis ka nuga oma parema käe

sõrmedel ja talle tekkisid noast lõikehaavad parema käe sõrmedele. Kuna emotsioon ja kõik

oli üleval, ei tea, kas valu tundis. Kadi leidis tema rahakoti, kust võttis pangakaardi ja väikese

paberi koodidega. Siis nad lahkusid korterist. Ta rääkis juhtunust ka tema juurde tulnud T..

Tema pangakaardilt on 05.10.2023 välja võetud sularaha 700 eurot (teenustasu 19,50 eurot)

ning teostatud makseid.

13. Teisel ülekuulamisel (I kd, tl 83-86) täpsustas M. H., et elab XXX, Tartu. Siinkohal

nendib kohus, et teisel ülekuulamisel on kannatanu kirjeldatud sündmuste kulg mõnevõrra

teistsugune, samas on kannatanu kirjeldus, kuidas K. Kankar ja G. Sonnenberg tema

pangakaarti ja selle PIN-koode küsisid, samasisuline esimesel ülekuulamisel kirjeldatuga.

Lisaks kinnitas M. H. teisel ülekuulamisel, et ütles K. Kankarile oma pangakaardi PIN-koodi,

kuna tundis hirmu oma elu pärast ja mõtles, et ükskõik see raha. Ta kartis, et mees lõikabki ta

sõrmed maha. Kuigi tema kaardiga on ka enne ähvardamist makseid tehtud, soovib ta vaid

loata kaardilt välja võetud 700 euro (teenustasu 19,50 eurot) hüvitamist.

14. Siinkohal märgib kohus, et M. H. kirjeldus sündmuste kulgemise osas võib olla

mõnevõrra erinev tulenevalt asjaolust, et ta oli tarvitanud alkoholi. Korteris alkoholi

tarvitamist on kinnitanud nii mõlemad süüdistatavad (I kd, tl 128-130, 152-155) kui ka

tunnistaja S. K. (I kd, tl 92-93). Ka tunnistaja T. K. sõnul oli M. H. tema korterisse jõudes

ebaadekvaatne, sest oli väga purjus (I kd, tl 87-88). Sellest hoolimata, nagu kohus juba nentis,

on tema kirjeldus ütlustes K. Kankari ja G. Sonnenbergi tegevuse osas samasisuline.

15.

10.10.2023. a ülekuulamise käigus tehti M. H. ka fotod (I kd, tl 76-79) ja neilt on näha

M. H. parema käe kahel sõrmel suuremad lõikehaavad ning näovigastused. Viimaste osas

selgitas M. H., et need ei ole K. Kankari ja võõra meesterahvaga seotud (I kd, tl 75 all).

16. M. H. 10.10.2023. a ülekuulamise lisaks olevalt Swedbank AS väljavõttelt (I kd, tl 81)

nähtub M. H. ütlusi kinnitavalt, et 05.10.2023 on teostatud väikesemates summades makseid

kui ka võeti sularahaautomaadist välja 700 eurot (teenustasu 19,50 eurot). 700 euro väljavõttu

M. H. pangakontolt kinnitab ka AS SEB Pank vastus (I kd, tl 103-104), mille kohaselt toimus

see 05.10.2023 kell 12:27. Samuti, kuigi selles vaidlust ei ole, kinnitab menetleja õiend koos

fotodega (I kd, tl 105-108), et sularaha võttis pangaautomaadist välja G. Sonnenberg. K.

Kankar seisis kõrval.

17. Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistajate T. K. (I kd, tl 87-88) ja S.

K. ütlused (I kd, tl 92-93). T. K. sõnul rääkis M. H. 05.10.2023 pärastlõunal talle, kuidas K.

Kankar tuli mingi mehega tema korterisse. Tema sai aru, et M. andis pangakaardi Kadile ja

Kadiga kaasas olnud tüüp nõudis M. PIN-koode, pannes talle noa näppudele. Hiljem rääkis

M. talle, et tema pangakontolt olevat 700 eurot välja võetud. Ta mäletab, et Kadi käis kiilaka

meesterahvaga tema juures külas. See võis olla ka see meesterahvas, kellega Kadi M. juures

käis. S. K. sõnul oli ta M. 05.10.2023 M. korteris, kui sinna tuli K. Kankar koos kiilaspäise

noormehega. Mingi hetk ta lahkus korterist ja korterisse jäi M., K. Kankar ja kiilaspäine

noormees. Ta ei näinud, et Kadi oleks M. pangakaardi võtnud ning ta ei ole kunagi näinud, et

M. oleks kellelegi varem pangakaardi andud, et keegi poest alkoholi tooks. Ta ei saa seda aga

välistada.

18. Kuigi selles vaidlust ei ole, kinnitavad lisaks eelnevale G. Sonnenbergi M. H. korteris

viibimist ka äratundmiseks esitamise protokollid (I kd, tl 89-91, 94-96). Neist nähtuvalt tundis

T. K. G. Sonnenbergis ära isiku, kes on Kadiga tema korteris viibinud. S. K. tundis G.

Sonnenbergis ära aga isiku, kes oli korteris koos K. Kankariga.

19. M. H. andis enda ülekuulamisel (I kd, tl 72-79) menetlejale üle pussnoa. Sellelt noalt

ja noa tupelt võeti DNA proovid (I kd, tl 112-116). Võetud proovide osas viidi läbi ekspertiis

(I kd, tl 118-120). Ekspertiisiaktis nr 23E-GE1066 (I kd, tl 122-127) sedastatud kohaselt

võetud proovidest K. Kankari, G. Sonnenbergi ega S. K. DNA-d ei leitud.

20. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, kinnitavad ka K. Kankari ütlused G. Sonnenbergile

ja talle süüksarvatud röövimise toimepanemist. Tema esimesest ülekuulamisest (I kd, tl 128-

130) nähtub, et ta võttis M. rahakotist pangakaardi koos paberitükil olevate PIN-koodidega, et

poes käia. M. ta seejuures ei ähvardanud. Nähtub seegi, et K. Kankar ei mäleta G.

Sonnenbergi tegevust M. H. korteris, sh ei noaga ähvardamist ega noa näppudele panemist

ega ka sularahaautomaadist raha välja võtmist. Teistkordselt ülekuulamisel (I kd, tl 137-140)

andis K. Kankar aga ütlusi, kuidas nad otsustasid G. Sonnenbergiga ühiselt ja kooskõlastatult

M. H. pangakaardi ära võtta, kuna seal oli raha. Tema sõnul sai ta rahakotist ka pangakaardi

PIN-koodid. Kas G. Sonnenberg M. pangakaardi koode küsis või teda noaga ähvardas, ta ei

mäleta. Seda pole talle rääkinud ka G. Sonnenberg ise. Nad läksid G. Sonnenbergiga Võru tn

55F, Tartu sularahaautomaadi juurde. Seal andis ta Gregorile M. pangakaardi koos koodidega,

Gregor võttis raha välja. Raha kasutasid nad Gregoriga ühiselt.

21. Kohus on seisukohal, et süüdistatav K. Kankar on toimunut oma ütlustes kirjeldanud

nii, nagu tal see meeles on. K. Kankari mälupilt toimunust võib kohtu hinnangul olla lünklik,

sest tal esineb XXX ning tarvitatavad ravimid ei sobi koos alkoholiga. Seda, et asjad

ununevad tal, sest XXX, ravimid ja alkohol ei lähe kokku, nentis ka K. Kankar ise (I kd, tl

129). Kohus peab K. Kankari ütlusi usaldusväärseteks ka seetõttu, et need on ka teda ennast

süüstavad. Lisaks sellele lähevad K. Kankari ütlused toimunu osas üldjoontes kokku ka kohtu

poolt eelnevalt uuritud tõenditega, sh kannatanu ütlustest nähtuvaga. Siinkohal märgib kohus

sedagi, et ei näe erinevalt kaitsjatest alust kannatanu M. H. ütluste usaldusväärsuses

kahtlemiseks. Vaadates eelnevalt käsitletud tõendeid, on kannatanu ütlused teistest tõenditest

nähtuvaga riimuvad. Pealegi, kui kannatanu oleks tõepoolest mõelnud K. Kankari ja G.

Sonnenbergi tegevuse, sh vägivalla kasutamise välja, oleks kohtu hinnangul igati loogiline, et

ta omistab neile ka tal esinenud näovigastuste tekitamise. Kannatanu välistas selle täielikult

(vt otsuse punkt 15). Kannatanu ütlustes kahtlemiseks ei anna alust ka kannatanu sõrmedel

esinenud lõikehaavade väljanägemine, kuivõrd kannatanu vigastusi on fotografeeritud pea

nädal pärast sündmuse toimumist (sündmus 05.10.2023 ja fotod 10.10.2023). Seega on

iseenesest mõistetav, et lõikehaavad, mis tekkisid mitte sõrmede noaga lõikumisel, vaid noa

surumisel sõrmede vastu, on hakanud paranema ja neile on tekkinud koorik. Ka kannatanu

poolt menetlejale üle antud noal G. Sonnenbergi bioloogilise materjali mitteleidumine ei sea

kannatanu versiooni toimunust kahtluse alla, kuivõrd tema ütlusi toimunu osas kinnitab

ülejäänud tõendikogum. Siinkohal väärib kohtu hinnangul märkimist seegi, et kohtu

hinnangul puudub loogiline selgitus, miks K. Kankar, kui ta oleks tegutsenud M. H.

pangakaardi ja PIN-koodide äravõtmisel üksinda, soovides võtta kannatanu arvelt sularaha,

pidi pangaautomaadi juures sularaha väljavõtmiseks andma pangakaardi koos koodidega G.

Sonnebergile, et viimane sularaha välja võtaks ja talle annaks. Kohtu hinnangul viitab selline

K. Kankari käitumine siiski sellele, et nad tegutsesid G. Sonnenbergiga ühiselt, soovides M.

H. pangakaardil olnud raha endale saada.

22. Kohtu hinnangul jäävad ainetuks ka väited, justkui ei oleks G. Sonnenbergil ja K.

Kankaril olnud vaja kannatanult vägivalda kasutades pangakaart PIN-koodidega ära võtta,

kuna kannatanu oli need juba varasemalt K. Kankarile andnud. Tõepoolest nähtub tõenditest,

mida kinnitas ka kannatanu ütlustes, et 05.10.2023 teostati ka erinevates väiksemate

summades kauplustes makseid (I kd, tl 81). Seejuures nähtub K. Kankari ütlustest, et nende

maksete tegemiseks ta M. H. PIN-koode ei saanud, vaid pidi kasutama viipemakset (I kd, tl

139). See, et M. H. väiksemateks makseteks PIN-koodi ei andnud, on kohtu hinnangul ka

eluliselt usutav, kuivõrd internetist vabalt kättesaadavate andmete kohaselt ei ole

väiksemateks ostudeks PIN-koodi tarvis, saab teostada viipemakseid1.

23. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 05.10.2023 võtsid K. Kankar ja G.

Sonnenberg M. H. pangakaardi ja PIN-koodid temalt ära, kasutades vägivalda. Täpsemalt on

tõendatud, et kui K. Kankar käskis M. H. anda enda pangakaardi ja G. Sonnenberg käskis

anda ka koodid, võttis G. Sonnenberg kannatanu keeldumisel pussnoa, mille surus kannatanu

parema käe sõrmedele, öeldes „nüüd hakkame sõrmi lõikuma“. Seejuures nähtub kannatanu

ütlustest, et ta tundis selle tegevuse tulemusena oma elu pärast hirmu, andes seepärast koodid

K. Kankarile. Tõendatud on, et K. Kankar võttis kannatanu pangakaardi ja PIN-koodid ära

ajal, mil G. Sonnenberg hoidis kannatanu sõrmedel nuga ning pangaautomaadi juures jõudes

andis K. Kankar M. H. pangakaardi koos koodidega G. Sonnenbergile, kes võttis seejärel

kannatanu pangakontolt raha välja. Eelneva pinnalt on kohus seisukohal, et K. Kankar ja S.

Sonnenberg panid röövimise toime grupis. Seda enam, et ka K. Kankari ütlusest tulenevalt oli

tegemist nende ühise ja kooskõlastatud plaaniga, mida kinnitab ka käsitletud tõenditest nähtuv

sündmuste käik. G. Sonnenbergi poolt kasutatud pussnuga on käsitletav relvana kasutatava

muu esemena, sest seda on võimalik kasutada niisuguse vägivalla mõttes, nagu G.

Sonnenberg ähvardas2, so sõrmede lõikumiseks. Seega realiseerisid K. Kankar ja G.

Sonnenberg KarS § 200 lg 2 p 7, 8 objektiivse koosseisu.

24. Subjektiivsest küljest eeldab koosseis tahtlust. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb

vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele näitab asja ebaseadusliku omastamise eesmärk

subjektiivse koosseisutunnusena kavatsust asi enda kasuks pöörata.3 Eelnevast nähtub, et G.

1 Internetis: https://www.swedbank.ee/private/cards/paymentSolutions/contactless?language=EST;

https://www.seb.ee/eraklient/kaardid

2 Riigikohtu 06.04.2023. a otsus nr 1-21-8355, p 18

Sonnenberg väänas kannatanu käe selja taha ja pani talle kummutilt võetud pussnoa

sõrmedele pärast seda, kui K. Kankar oli küsinud kannatanult pangakaarti ning G. Sonnenberg

pangakaardi PIN-koode, kuid kannatanu oli nende andmisest keeldunud. Ehk siis on selge, et

G. Sonnenberg asus vägivalda rakendama, et kannatanult soovitu kätte saada ning sel ajal, kui

G. Sonnenberg kannatanu suhtes vägivalda kasutas, võttis K. Kankar kannatanu pangakaardi

PIN-koodidega. Seejuures kinnitas K. Kankar, et plaan võtta M. H. pangakaart ära tekkis neil

G. Sonnenbergiga, kuna seal oli raha. Seega oli pangakaardi ja selle PIN-koodide äravõtmise

eesmärgiks kannatanu pangakaardil olnud raha enda kasuks pöörata. Seda näitab ka asjaolu, et

kohe pärast pangakaardi ja PIN-koodide saamist lahkuti koheselt M. H. korterist ning mindi

Võru tn 55F, Tartu asuvas pangaautomaadist raha välja võtma. Seega tegutsesid süüdistatavad

kohtu hinnangul kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

25. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

(II)

26. KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, kui see on toime pandud, teiste alternatiivide kõrval, isiku poolt, kes on varem

pannud toime kelmuse.

27. Kohtuistungil avaldas G. Sonnenberg, et neil oli E. T. võlasuhe. Sellisel seisukohal oli

ta ka kohtueelses menetluses. Tema sõnul (I kd, tl 192-194) võttis ta E. T. laenu, mida ei

saanud vanglasse sattumise tõttu tagasi maksta. Tal on E. T. laenu küsimise kohta ka

Messengeri vestlused. E. T. on ebastabiilne inimene, kes valetab.

28. Kuigi kaitsja jagas kohtulikul uurimisel kaitsealuse positsiooni, on kohus seisukohal,

et kohtu käsutuses olevad tõendid kinnitavad G. Sonnenbergile kelmuses esitatud süüdistust.

Samuti ei näe kohus alust kannatanu E. T. ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks, kuivõrd

lisaks E. T. ütlustele on kohtu käsutuses ka tõendid, mis nende usaldusväärsust kinnitavad.

29. Kannatanu ütlustest nähtub, et G. Sonnenberg rääkis kannatanule E. T. (I kd, tl 185-

186) vanglas võimalusest saada Rootsi Kuningriigi juhiload 700 euro eest. Gregor oli veenev

ja ta uskus, et Gregor hangib talle Rootsi juhiload. Facebooki vestluses kinnitas Gregor talle

korduvalt, et tema nime ja näoga Rootsi Kuningriigi load on tal olemas ja ta annab talle need

nende kohtumisel. Ta tasus Gregorile juhilubade eest kokku 380 eurot: 06.09.2023 tegi enda

Paysera kontolt XXX Gregori kontole XXX kande 230 eurot ja 06.10.2023 summas 150

eurot. Oktoobris 2023 hakkas ta mõistma, et Gregor ilmselt petab teda ja tema kaudu ta

juhilube ei saa. Mõlemal korral pärast ülekannete tegemist kadus Gregor ära – ei vastanud ei

kõnedele ega Messengeris.

30. Kannatanu ütlusi G. Sonnenbergile ülekannete tegemise kohta kinnitavad ka Paysera

LT, UAB maksete väljavõtted (I kd, tl 189-191). Nendelt on näha, et esiteks tegi kannatanu

Gregor Sonnenbergi kontole XXX ülekande summas 230 eurot 06.09.2023 ja teisel korral

samade rekvisiitidega 06.10.2023 summas 150 eurot, s.o kokku 380 eurot.

31. Kohtu käsutuses on ka kannatanu E. T. ja G. Sonnenbergi vahel toimunud Facebook

Messengeri vestlused (I kd, tl 225-253; 254-256). Vestluses annab G. Sonnenberg

kannatanule teada, et maksed hakkavad käima läbi tema ja pilt samuti (I kd, tl 229), öeldes, et

3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 200 komm. 9.1

kannatanu saab endale rattad alla ja tervisetõendit pole enam tarvis, ainult pilti (I kd, tl 230-

231). G. Sonnenbergi sõnul on maksumus 750 eurot (I kd, tl 234) ja kanne tuleb teha tema

kontole XXX (I kd, tl 237) ning asi on töös, ollakse ootel ning kui E. T. teeb ülekande ära, on

oktoobriks kõik valmis (I kd, tl 240). E. T. annab G. Sonnenbergile teada, et vajab koorikuid

(I kd, tl 245), küsides kaugel need on, mille peale vastab G. Sonnenberg, et 20. oktoobri paiku

peaks kätte saama ja on E. T. õnnepäev. Viimasega E. T. nõustub, avaldades, et saab siis

rattad alla ning et peab veel tunnikese Põlvas passima, aga kui oleks auto ja koorikud käes,

oleks ammu kohal (I kd, tl 248). E. T. sõnul on koorikud talle nagu kingitus (I kd, tl 249) ja tal

on autot vaja, kui nad toovad talle koorikud ära (I kd, tl 250).

32. Kohtu hinnangul on eelmises punktis kajastatud E. T. ja G. Sonnenbergi vaheliste

Facebook Messengeri vestluste sisu selline, mis lükkab kahtlusteta ümber G. Sonnenbergi

väited võlasuhte kohta, kinnitades üheselt, et kannatanu kandis G. Sonnenbergile enda

ütlustes nimetatud rahasummad, mida kinnitavad ka maksete väljavõtted, just seetõttu, et G.

Sonnenberg lubas muretseda talle juhiload. Seda, et juttu ei olnud G. Sonnenbergi poolt

kannatanult võetud võla tagasimaksest, näitab kohtu hinnangul seegi, et enne seda, kui G.

Sonnenberg ütleb kannatanule, et lubatu maksumuseks on 750 eurot, räägib ta ka sellest,

kuidas kannatanu saab endale rattad alla ja ei ole vaja enam tervisetõendit, ainult pilti. Kohtu

hinnangul on üldteada, et juhiloa saamiseks on muidu tarvis kehtivat tervisetõendit. Samuti

nähtub vestlusest, et kannatanu seostas nn koorikuid sellega, et tal on vaja autot, ta saaks

liikuma ning oleks ammu kohal, kui tal koorikud oleks ning kui tal oleks koorikud, oleks

tarvis autot. Ehk siis näitab see kohtu hinnangul, et koorikute (ja ka auto) olemasolu pidi

kannatanu liikumist hõlbustama. Seda, et vestluses nimetatud 750 eurot polnud võlg, näitab ka

selle kohta sõna maksumus kasutamine ning seegi, et kui G. Sonnenberg soovib E. T. käest

võlgu saada, ongi ta seda küsinud otse (vt nt I kd, tl 251), mitte kasutanud võla kohta mingit

muud väljendit, nt nimetanud seda koorikuteks. Veelgi enam – kui tegemist oleks tõepoolest

olnud võlaga, puudub igasugune selgitus, miks tahtis G. Sonnenberg, et E. T. osa nende

suhtlusest kustutaks (nt I kd, tl 238).

33. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et G. Sonnenberg lubas muretseda E. T. Rootsi

Kuningriigi juhiload, milliste eest kandis E. T. tema arvelduskontole XXX kokku 380 eurot,

s.o 230 eurot 6. septembril 2023 ning 150 eurot 6. oktoobril 2023.

34. G. Sonnenberg realiseeris KarS § 209 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu. G. Sonnenbergi

on karistatud Tartu Maakohtu 08.05.2023. a otsusega nr 1-23-1211 kelmuste (KarS § 213 lg 2

p 1, 4 ja KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi; II kd, tl 1-48) eest. Käesolevalt etteheidetavas kelmuses

tegi kannatanu E. T. ülekande summas 380 eurot (varakäsutus) G. Sonnenbergile, kuna G.

Sonnenberg veenis teda, et tema kaudu on võimalik saada Rootsi Kuningriigi juhilube

(petmine), ja sai selle tulemusena saamata jäänud juhilubade eest tasudes selles summas

kahju.

35. Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on

täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks sellele peab süüdlane looma

tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse teadvalt, seega tegutsema vähemalt otsese

tahtlusega. Varalise kasu saamise osas peab süüdlane tegutsema kavatsetult, kusjuures kasu

saamine ei ole oluline.4 Kohtu hinnangul tegutses G. Sonnenberg kavatsetult KarS § 16 lg 2

mõttes. Kohtu hinnangul tutvustas G. Sonnenberg E. T. tema kaudu juhilubade saamise

võimalust vaid eesmärgiga saada nende pakkumise läbi E. T. raha. Seda näitab ilmekalt nende

suhtluse sisu (I kd, tl 229-253), kust, lisaks eelnevalt väljatoodule (otsuse p 31), on näha,

kuidas G. Sonnenberg küsib kannatanult pidevalt ülekannete tegemise kohta, kinnitades

4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 209 komm. 25, 26.1

sealjuures E. T., et kui kanded laekuvad, saab ta lubatud juhiload. Seda, et G. Sonnenberg

vaid lubas kannatanule raha eest juhiload muretseda, kuigi tegelikult tal nende muretsemiseks

plaani ei olnud ja nende lubamise eesmärgiks oli vaid E. T. raha saada, näitab kohtu

hinnangul kannatanu poolt ütlustes selgitatu, et pärast mõlemat ülekannet ta G. Sonnenbergiga

ei telefoni ega Messengeri kaudu enam kontakti ei saanud.

36. Kohtu hinnangul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.

(III)

37. KarS § 121 lg 2 p 1 näeb ette vastutuse valu tekitava kehalise väärkohtemise kõrval

teise inimese tervise kahjustamise eest, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab

vähemalt neli nädalat.

38. Nii K. Kankar kui ka tema kaitsja kinnitasid kohtulikul uurimisel, et K. Kankar on

talle süüksarvatava kehalise väärkohtlemise toime pannud. Y. K. kehalist väärkohtlemist

tunnistas süüdistatav ka kohtueelses menetluses.

39. K. Kankar istus enda sõnul (I kd, tl 65-67) mõned päevad enne enda sünnipäeva koos

M. P., J. T. ja Y. K. Otepää bussipeatuses ja tarvitati alkoholi. Õhtul mindi bussijaama

ilmunud P. P. elukohta. Seal tahtis Y. K. endale pudelit viina kotti toppida. Tal läks selle

peale silme eest mustaks, ta haaras ahju eest puuhalu ja lõi sellega Y. ühel korral pähe. Ta ei

vaadanud, kas Y. sai viga, vaid läks tagumisse tuppa magama. Järgmisena mäletab ta politsei

kohalolu ning Y. ja M. ära viimist.

40. K. Kankari ütlustega on kooskõlas kannatanu ütlused (I kd, tl 5-9). Y. K. oli jaanuari

lõpus või veebruari alguses 2023 K. Kankari, M. T. ja M. P. Otepää bussijaamas. Sinna tulid

kaks tundmatut meesterahvast, kes tegid ettepaneku nende juurde minna. Meeste juurde

jõudes oli väljas pime ja seal istusid nad korteri köögis ja jõid viina. Südaöö paiku oli tal K.

Kankariga konflikt, kui viimane rebis tal kaelast hõbeketi. Ta ärkas kainestuskambris, kust

vabanemisel kutsuti talle kiirabi, sest tal oli ninaluu katki ja ta oli verine. Võru haiglas

tuvastati tal vasaku silma ja ümbruse ning paremal käsivarrel verevalumid, pea vasakul küljel

muhk ja verevalum. Enne võõraste meeste elukohta minemist tal vigastusi polnud. Ta ei

mäleta, kuidas ja kes need vigastused tekitas.

41. Tunnistajad M. P. (I kd, tl 57-58), M. T. (I kd, tl 59-60), M. K. (I kd, tl 61-62) ja P. P.

(I kd, tl 63-64) kirjeldavad sündmuse kulgu sarnaselt K. Kankari ja kannatanuga. Kõik

eelnimetatud kirjeldavad, kuidas veebruari alguses 2023 liiguti Otepää bussijaamast P. P.

elukohta, kus tarvitati alkoholi. Seltskonnas olid nii K. Kankar kui ka Y. K.. Seejuures tuleneb

nii M. P., J. T., P. P., M. K. ja M. O. ütlustest, et koosviibimine lõppes sellega, et kohapeal

käis politsei ja nii Y. kui ka M. viidi ära kainenema.

42. P. P. elukohast toimunu osas selgub M. P. ütlustest, et ta sai hiljem teada Y.

koljuluumurruga Võru haiglas olemisest. J. T. sõnul jooksis ühel hetkel Y. ninast kõvasti

verd. Verd põrandal nägi lisaks J. T. ka M. K.. Seejuures kinnitas J. T., et järgmisel päeval

rääkis Kadi, kuidas viskas Y. klaaspurgiga. J. T. kui ka M. K. ütluste kohaselt rääkis K.

Kankar järgmisel päeval sedagi, et lõi Y. puuhaluga kas näkku otsaette või pähe.

43. Kõige rohkem oskas toimunut kirjeldada P. P., kelle ütlused on kooskõlas juba

eelnevalt kajastatutega. P. P. sõnul jõuti tema juurde õhtul kella 18-19 vahel. Ta jõudis paar

pitsi viina võtta ja riideid vahetada, kui kuulis Y. ja Kadi tülitsemist ning mingit kolinat.

Kööki minnes nägi, et tema 0,5-liitirised purgis olev ebaküdooniahoidis oli igal pool laiali ja

Y. jooksis ninast verd. Ta sai aru, et Kadi oli Y. purgiga visanud. Õhtu edenes kostus mingil

hetkel elutoast naiste vahelist tüli ja räuskamist. Elutuppa minnes ta nägi, kuidas M. püüdis

naisi lahutada, Y. jooksis ikka ninast verd. Järgmisel hommikul tuli see tülitsemine jutuks ja

Kadi rääkis, et oli Y. köögis purgiga visanud ja hiljem puuhaluga löönud.

44. K. Kankari poolt Y. K. kehalist väärkohtlemist kinnitavad lisaks eelnevale kaude ka

sündmuse juures mitte viibinud M. O. ütlused (I kd, tl 55-56). Ta läks veebruari alguses 2023

P. P. juurde, kus olid K. Kankar, M. K., J.. Seal tuli jutuks, et eelmisel päeval oli seltskonnas

olnud Ukrainast pärit naisterahvas Y.. K. Kankar rääkis, et lõi Y. puuhaluga pähe või näkku.

Köögi põrandal oli ka koristamata vereloik.

45. Eelnevaga on kooskõlas häirekeskusele tehtud kõne ja politsei vormikaamera

salvestiselt (DVD-plaat II köites) ning Y. K. ja M. P. kainenemisele toimetamise

protokollidest nähtuv (I kd, tl 3- 4 pöördel). Häirekeskusele tehtud kõnest selguvalt oli

helistamise põhjuseks P. P. elukohas olnud inimeste häiriv käitumine. Politsei vormikaamera

salvestiselt nähtub, et sündmuskohal on K. Kankar, Y. K. kui ka mitu meesterahvast.

Vormikaamera salvestiselt nähtuvalt on Y. K. vigastatud ja ka K. Kankari kinnitus, et ta lõi

Y.. Samuti väljendab politseiametnik vormikaamera salvestisel, et Y. K. ja M. P. viiakse

kainenemisele. Protokollidest nähtuvalt toimetati Y. K. ja M. P. kainenemisele 02.02.2023

kell 02.00 Seejuures nähtub Y. K. protokollist kainenemisele toimetamine Põlvamaalt Kanepi

vallast XXX aadressilt ja M. P. protokolli kohaselt oli tegemist P. P. elamisega.

46. Lõuna-Eesti Haigla kiirabikaardist (I kd, tl 30-44) nähtuvalt kutsus Y. K. kiirabi, nagu

kannatanu ka kinnitas, politsei 02.02.2023 kella 9:18 ajal ning tal tuvastati pindmine

peavigastus ja pea pindmised hulgivigastused. Epikriisi L-EP23-4336 (haiguslugu L-

20230202-4383/02-14-L-08175) kohaselt Y. K. hospitaliseeriti temal esinenud vigastuste

tõttu 19 päevaks. AS Lõuna-Eesti Haigla poolt edastatud fotodelt (I kd, tl 17-27) on näha Y.

K. näopiirkonnas, sh otsmikul ning vasakul õla- ja käsivarrel esinevad vigastused.

47. Y. K. esinenud vigastuste osas määrati viia läbi isiku kohtuarstlik ekspertiis (I kd, tl

45-46). Ekspertiisiaktis nr 23E-AOI0091 (I kd, tl 47-54) sedastatuga on tõendatud Y. K.

süüdistuses toodud kehavigastuste esinemine ja nende kestus. Y. K. esines kiiruluu murd

vasakul, ninaluude murrud ja nina pehmete kudede turse; põrutuskolle peaaju vasakus

otsmikusagaras, nahaalune verevalum ja pehme koe turse otsmikul vasakul; verevalum

vasakul silmavalgel; nahaalused verevalumid silmade laugudel ja silmade ümber, ninal,

õlavartel; nahamarrastused nina all ja huultel. Nende näol on tegemist tervisekahjustusega

kestvusega rohkem kui 4 nädalat ja vähem kui 4 kuud. Need võivad olla tekkinud

ajavahemikul 01.02.2023 õhtu kuni 02.02.2023 öö. Peapiirkonnas paiknevate vigastuste

tekkepõhjuseks võib olla löök/löögid kõva tömbi piiratud pinnaga esemega, nt rusikas käsi,

kängitsetud jalg, muu ese (sh puuhalg). Õlavartel esinevate vigastuste puhul löökidest kõva

tömbi piiratud pinnaga esemega ja/või kä(t)ega kannatanu õlavarte jõulisel

haaramisel/muljumisel.

48. Eeltoodud uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et K. Kankar väärkohtles Y. K.

ajavahemikul 01.02.2023 kella 19 kuni 02.02.2023. a südaöö paiku. Kehaline väärkohtemine

seisnes Y. K. purgiga näkku viskamises ning puuhaluga pähe löömises. Oma tegevusega

põhjustas K. Kankar Y. K. süüdistuses toodud tervisekahjustused (loetletud ka otsuse

eelmises punktis), milliste kestvus on eksperdi arvamuse kohaselt vähemalt 4 nädalat. Kohus

on seisukohal, et viimasena nimetatud vigastuste näol on seega tegemist tervisekahjustustega

Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise

kord“ (edaspidi Kord) § 1 lg 2 mõttes5. Seega realiseeris K. Kankar oma tegevusega KarS §

121 lg 2 p 1 objektiivse koosseisu.

49. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav kuritegu tahtlust. Koosseis on mõlema

alternatiivi puhul täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.6 Kohtu

hinnangul pani K. Kankar süüteo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. Isik

paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja

tahab või vähemalt möönab seda. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust, et Y. K. purgiga näkku

viskamisel ja puuhaluga pähe löömisel pidi K. Kankar aru saama, et tema tegevus võib lisaks

valule tekitada Y. K. tervisekahjustusi. Eriti, kui arvestada, et sellise järelmi saabumine on

arusaadav ka igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale.

50. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

(IV)

51. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

52. Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb

esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu

ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.7 Süü

suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on

näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei

iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele

vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.8

53. KarS § 200 lg 2 p 7, 8 näeb karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse.

KarS § 209 lg 2 p 1 näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 121 lg

2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

54. Hinnates G. Sonnenbergi süü suurust, võtab kohus arvesse, et G. Sonnenberg pani

toime kelmuse, tekitades kannatanule varalist kahju, ning grupis koos kaassüüdistatava K.

Kankariga röövimise. Seejuures nähtub tõendikogumist, et G. Sonnenberg oli isikuks, kes

ähvardas kannatanut noaga ning kannatanule tekkisid tema tegevuse tulemusena sõrmedele

väiksemad lõikehaavad. Samas ei olnud rakendatud vägivald oma olemuselt väga intensiivne.

K. Kankar vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Eeltoodud etteheidetavad teod on pandud

toime lühikese ajavahemiku sees, sh suhtles G. Sonnenberg kelmuses kannatanuga nii enne

5 Määruse § 1 lg 2 sätestab, et tervisekahjustus määruse mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise

terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib

mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel.

6 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 121 komm. 6

7 Riigikohtu 03.04.2020. a otsus nr 1-18-2232, p 71

8 Riigikohtu 03.04.2023. a otsus nr 1-22-227, p 10

kui ka pärast röövimise toimepanemist. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust kergendavaid

asjaolusid KarS § 57 mõttes ega ka karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kohus

hindab G. Sonnenbergi süü keskmiseks.

55. Karistusregistri teatise kohaselt (I kd, tl 207-219) on G. Sonnenbergi korduvalt

kriminaalkorras karistatud. Seejuures on ta teatiselt nähtuvalt kandnud ka reaalset vangistust,

teinud üldkasulikku tööd. Viimati karistati teda Tartu Maakohtu 08.05.2023. a otsusega nr 1-

23-1211 KarS § 213 lg 2 p 1, 4, KarS § 209 lg 2 p 1, 4 ja KarS § 274 lg 1 järgi ning mõisteti

KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

karistust 1/3 võtta ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1

alusel moodustati liitkaristus Pärnu Maakohtu 04.10.2021. a otsusega 1-21-6020 mõistetud

karistusega, karistades teda 2 aasta ja 7-kuulise vangistusega, millest jäi ära kantud karistuse

mahaarvamisel kanda 1 aasta ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus

selle karistuse hulka ja kanda jäi 1 aasta 5 kuud ja 10 päeva vangistust. Seda karistust pidas

kohus võimalikuks kohaldada G. Sonnenbergi suhtes tingimisi 3 aasta ja 1-kuulise katseajaga

ning ühes KarS § 75 lg 2 p-des 1, 4, 8 sätestatud lisakohustustega. Käesolev menetlus näitab,

et G. Sonnenbergile varasemalt mõistetud karistused ega ka viimati 08.05.2023. a otsusega

mõistetud karistus ei ole teda oma mõtlemises ega sellest tulenevalt käitumises korrektiive

tegema pannud ja teda õiguskuulekusele suunatud. Vastupidi, ta on jätkanud oma õigusvastast

käitumist, jätkates vaid lühikese aja möödumisel pärast viimast kohtuotsust kuritegude

toimepanemist. Neil asjaoludel tuleb kohtu hinnangul nõustuda prokuröri poolt avaldatuga, et

võimalused G. Sonnenbergi vabadusse jätmiseks on ammendunud ning ainuvõimalik on tema

karistamise reaalse vangistusega.

56. Eeltoodule tuginevalt mõistab kohus Gregor Sonnenbergi süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8

järgi, mõistes talle karistuseks 4 aastat vangistust, ja KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mõistes talle

karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel, mõistab kohus Gregor Sonnenbergile liitkaristuseks 5 aastat vangistust.

Kuivõrd kohus lahendab asja lühimenetluses, tuleb mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2

alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 1 aasta ja 8 kuu vangistuse võrra ning mõista Gregor

Sonnenbergile karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust. Kuivõrd G. Sonnenberg pani uued

kuriteod toime Tartu Maakohtu 08.05.2023. a otsusega nr 1-23-1211 mõistetud karistuse

kandmise ajal, tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust selle otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 5 kuu ja 10 päeva vangistuse võrra, mõistes

Gregor Sonnenbergile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 9 kuud ja 10 päeva

vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg-s 1 sätestatule arvestab kohus eelvangistuses viibitud aja

karistusaja hulka, määrates, et 4 aasta 9 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuse kandmist tuleb

arvestada alates G. Sonnenbergi kinnipidamisest, s.o alates 19.10.2023 (I kd, tl 147-150). G.

Sonnenbergi tõkend vahistamine tuleb jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks muutmata ja

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

57. Analüüsides K. Kankari süü suurust võtab kohus arvesse, et K. Kankar tarvitas

vägivalda Y. K. suhtes ühise alkoholi tarvitamise käigus ning olukorras, kus kannatanu ise

enda käitumisega selle vallandumist ei põhjustanud. Väidetavat alkoholipudeli peitmist ei saa

pidada kohtu hinnangul tegevuseks, mis peaks päädima vägivalla kasutamisega. K. Kankari

rakendatud vägivald seisnes nii kannatanu purgiga viskamises kui ka puuhaluga pähe

löömises, millega ta põhjustas kannatanule erinevaid tervisekahjustusi kestvusega vähemalt 4

nädalat. Lisaks Y. K. tervise kahjustamisele pani K. Kankar grupis G. Sonnenbergiga toime

ka röövimise. Röövimise puhul K. Kankar kannatanu suhtes vägivalda ei rakendanud. Kohus

ei ole tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes ega karistust

raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Kohus hindab neil asjaoludel K. Kankari süü

keskmiseks.

58. Kohus on seisukohal, et varem kriminaalkorras karistamata (I kd, tl 141-142)

K.Kankari puhul piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks KarS § 121 lg 2 p 1 järgi

sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega, s.o 1 aasta ja 6 kuu pikkuse

vangistusega ning KarS § 200 lg 2 p 7 järgi sanktsiooni miinimummäära lähedale jääva

karistusega, s.o 3 aasta ja 6-kuulise vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb mõista talle

liitkaristuseks, suurendades üksikkaristustest raskeimat, 4 aastat vangistust. Kuivõrd kohus

lahendab kriminaalasja lühimenetluses, tuleb seda karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada

1/3 võrra, mõistes K. Kankarile karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Arvestades

kuritegude asjaolusid ja K. Kankaril varasemate karistuste puudumist, ei pea kohus selle

tähtajalise vangistuse ärakandmist tema poolt otstarbekaks. Küll aga peab kohus vajalikuks

rakendada K. Kankari suhtes kriminaalhooldust, aitamaks K. Kankaril oma eluga taas järjele

saada, et ta enam kuritegusid toime ei paneks. Seega vabastab kohus K. Kankari KarS § 74 lg-

te 1, 4 alusel mõistetud karistuse kandmisest 4-aastase katseajaga.

59. Süüdistatava G. Sonnenbergi kaitsja taotlus, et tema kaitsealusele hüvitataks SKHS § 5

lg 1 p 1 alusel mittevaraline kahju seoses vahistamisega, jääb tagajärjetuks. Kuivõrd kohtu

hinnangul on G. Sonnenbergi süüdistus tõendatud, on käesolev otsus tema suhtes

süüdimõistev. SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel on isikul õigus nõuda vahistamisega tekitatud kahju

hüvitamist, kui ta mõistetakse õigeks või kui menetlus tema suhtes KarS § 199 lg 1 p-de 1, 2,

5 alusel lõpetatakse. Seega G. Sonnenbergile kahju hüvitamiseks alust ei ole.

(V)

60. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju

tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine

õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või

valduse rikkumisega.

61. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 kohaselt kuulub varaline kahju hüvitamisele. VÕS

§ 128 lg 2 kohaselt on varaliseks kahjuks otsene varaline kahju. Sama paragrahvi lõike 3

kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse. Tulenevalt VÕS § 127 lg-s 1 sätestatule on kahju hüvitamise eesmärgiks kannatanu

seadmine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

62. Asjas on G. Sonnenbergi vastu esitanud tsiviilhagi kannatanu E. T. (I kd, tl 188),

nõudes varalise kahju 380 eurot hüvitamist ja kannatanu M. H. (I kd, tl 82), nõudes K.

Kankarilt ja G. Sonnenbergilt varalise kahju 719,50 eurot hüvitamist. Kohtulikul uurimisel

avaldas G. Sonnenberg valmisolekut E. T. nõutud summa hüvitamiseks. Samuti olid K.

Kankar ja G. Sonnenberg mõlemad valmis hüvitama poole M. H. poolt nõutust. Samas

tuleneb nende selgitustest, et nad ei tunnista kannatanutele kahju tekitamist kuritegude

toimepanemisega.

63. Kohus luges eelnevalt tõendatuks G. Sonnenbergi poolt kelmuse toimepanemise E. T.

suhtes. Kuivõrd kannatanu E. T. tegi G. Sonnenbergile viimase lubatud juhilubade eest

ülekandeid kokku summas 380 eurot, on kannatanu nõue täies ulatuses põhjendatud. Samuti

luges kohus tõendatuks, et K. Kankar ja G. Sonnenberg, võtnud kannatanult M. H. ära

pangakaardi ja selle PIN-koodid, võtsid ühiselt tema pangakontolt välja sularaha 700 eurot.

Samuti nähtus tõenditest, et selle sularaha väljavõtmisega kaasnes tasu 19,50 eurot. Seega on

kannatanu M. H. nõue samuti täies ulatuses põhjendatud. Seega tuleb G. Sonnenbergil

hüvitada kannatanule E. T. õigusvastaselt tekitatud kahju 380 eurot ja kuivõrd K. Kankar ja

G. Sonnenberg panid M. H. suhtes kuriteo toime grupis, tuleb neil VÕS § 137 lg 1 alusel

solidaarselt hüvitada M. H. õigusvastaselt tekitatud kahju 719,50 eurot.

(VI)

64. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib

määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

65. G. Sonnenbergi menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 210

eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 100,80 eurot, 86,40 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha. Esimese astme

kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära, s.o 2050

eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on menetluskulud

kokku 2447,20 eurot.

66. Kohtu käsutuses oleva teatise kohaselt oli G. Sonnenbergi päevasissetuleku suuruseks,

arvutamise aluseks aasta 2022, 0 eurot (I kd, tl 222). Lisaks avaldas G. Sonnenberg istungil, et

sai vabaduses XXX XXX eurot. Tal on XXX ning ta võtab XXX, XXX. Vanglas olles ei ole

tal võimalik menetluskulusid tasuda.

67. Kohus on seisukohal, et kuivõrd G. Sonnenbergi sissetulekuks vabaduses oli XXX, ta

on küllaltki pikalt viibinud kinnipidamiskohas (eelvangistuses alates 19.10.2023) ning tal

tuleb käesoleva otsuse alusel hüvitada ka kahele kannatanule tekitatud kahju, on põhjendatud

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta tema menetluskuludest pool, s.o ekspertiisikulust 105 eurot,

kaitsjatasust 93,60 eurot ning sundrahast 1025 eurot, riigi kanda. Eeltoodu alusel mõistab

kohus G. Sonnenbergilt KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, § 189 lg 2

alusel menetluskuluna riigieelarvesse välja ekspertiisikulu 105 eurot, kaitsjatasu 93,60 eurot

ning sundraha 1025 eurot. G. Sonnenberg kohustub menetluskulud ära tasuma ühekordse

maksena 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

68. K. Kankari menetluskuluks on käesolevas asjas KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

ekspertiisikulu 210 eurot ja 61 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale

makstud tasu 630,74 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on esimese

astme kuriteos süüdimõistmise korral lisanduva sundraha suuruseks 2,5 kuupalga alammäära,

s.o 2050 eurot (alates 1. jaanuarist 2024 on kuutasu alammääraks 820 eurot). Seega on

menetluskulud kokku 2951,74 eurot.

69. K. Kankari päevasissetuleku suuruseks, arvutamise aluseks aasta 2022, oli 0 eurot (I

kd, tl 145). K. Kankari istungil avaldatu kohaselt saab ta XXX XXX eurot ja tal on kulutusi

XXX Tema enesetunne sõltub päevast. Ta elab koos XXX ja tema XXX, kes ei ela temaga

koos. Ta taotleb menetluskulude vähendamist ja nende ositi tasumise võimaldamist.

70. Kohus on seisukohal, et arvestades, et K. Kankari sissetulekuks on XXX, mille eest

tuleb osta XXX kui ka tasuda muid igapäevakulusid, käib menetluskulude täies mahus ja

korraga tasumine talle ilmselgelt üle jõu. Eriti arvestades, et käesoleva otsuse alusel tuleb K.

Kankaril solidaarselt G. Sonnenbergiga hüvitada ka M. H. tekitatud kahju. Sellest tulenevalt

jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel K. Kankari ekspertiisikulust 180 eurot, kaitsjatasust

420,74 eurot ja sundrahast 1366 eurot, riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p

1, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõistab kohus K. Kankarilt menetluskuluna riigieelarvesse

välja ekspertiisikulu 91 eurot, kaitsjatasu 210 eurot ja sundraha 684 eurot. KrMS § 180 lg 3

alusel tuleb K. Kankaril menetluskulu kokku 985 eurot ära tasuda 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 82,08 eurot ja viimasel

12. kuul 82,12 eurot.

(VII)

71. Käesolevas asjas on DVD-plaadile salvestatud 02.02.2023 tehtud kõnede salvestised ja

patrullpolitsei vormikaamera 9 videosalvestis. DVD-R plaadile on salvestatud

Häirekeskusesse 06.10.2023 tehtud kõne salvestis, AS SEB Pank saadetud fotod, Maxima ja

Euroapteegi videosalvestised. Mõlemad plaadid asuvad kriminaalasja juures ja kohus on

seisukohal, et need tuleb kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel selle juurde ka

jätta.

72. Käesolevas asjas on üleandmise-vastuvõtmise akti nr 355 alusel Lõuna prefektuuri

asitõendite hoidlasse (Riia 132, Tartu) antud hoiule kannatanule M. H. kuuluv nuga (I kd, tl

117). Kohus on seisukohal, et see kuulub KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanule

tagastamisele.

73. KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 kohaselt on füüsilisest isikust kannatanul õigus saada teavet

kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu

vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale

ning taotleda, et teda teavitataks süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest või

kinnipidamisasutusest põgenemisest, juhul kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.

74. Kannatanu E. T. kordas kohtuistungil varasemalt avaldatud soovi (I kd, tl 187) saada

teavitust süüdistatava vahistamise, vahi alt vabastamise, ennetähtaegse vabastamise ning

kinnipidamisasutusest põgenemise kohta e-posti XXX teel. Samasisulisi teavitusi on soovinud

ka kannatanu M. H. (I kd, tl 80). Kannatanu Y. K. ei ole teavitusi soovinud (I kd, tl 10-11).

Kohus tegi kindlaks, et süüdistatavatele esitatud süüdistused on tõendatud, seega on

kannatanutel õigus saada taotletud teavet ning nende teavitamissoovid tuleb kajastada

kohtuotsuse resolutiivosas.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

Kohtunik