3-23-2217/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-2217 Määruse kuupäev

27. mai 2024 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi XXi kaebus Politseija Piirivalveameti 10. augusti 2023. a otsuse nr 15.3-10/447-4 ja 25. septembri 2023. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/117 tühistamiseks ning kohustamiseks teha asjas uus otsus Menetlusosalised Kaebaja – XX, lepinguline esindaja Raiko Paas Vastustaja − Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-2217. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 20. juunil 2023 Politseija Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA jättis 10. augusti 2023. a otsusega nr 15.3-10/447-4 tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata välismaalaste seaduse (VMS) § 219 lõike 1 punkti

6 alusel. PPA selgitas, et XXi puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis. XXi kui kinnipeetava Eestis viibimise seaduslik alus tuleneb vahetult seadusest ja kohtulahendist (VMS § 43 lõike 1 punkt 5).

2. XX esitas PPA 10. augusti 2023. a otsuse nr 15.3-10/447-4 peale vaide. PPA jättis 25. septembri 2023. a vaideotsusega nr 15.3-3.6/117 kaebaja vaide rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtusse saabus 5. oktoobril 2023 XXi kaebus PPA 10. augusti 2023. a tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse nr 15.3-10/447-4 ja 25. septembri 2023. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/117 tühistamiseks ning kohustamiseks teha asjas uus otsus. Täitmisplaani § 17 lõike 2 punkti 5 kohaselt on välismaalasest kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamise eelduseks elamisluba. Kaebaja osutab, et kui tal puudub kehtiv elamisluba, siis on tal avavanglasse ümberpaigutamine välistatud.

4. Vastuseks kohtunõudele edastas PPA 22. mail 2024 kohtule kaebaja 20. juuni 2023. a tähtajalise elamisloa taotluse, PPA 10. augusti 2023. a otsuse nr 15.3-10/447-4 ja 25. septembri

3-23-2217

2023. a vaideotsuse nr 15.3-3.6/117. Ühtlasi teatas PPA, et kaebaja on esitanud 2. aprillil 2024 uue tähtajalise elamisloa taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja vaidlustab PPA 10. augusti 2023. a otsust nr 15.3-10/447-4 avavanglasse paigutamise võimalikkuse motiivil. Vaidlusalusest otsusest nähtub, et kaebaja on haldusmenetluses põhjendanud tähtajalise elamisloa vajadust ka tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemise võimalusega.

6. Kohus leiab, et XXi kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu hinnangul on eelnimetatud sättes toodud eeldused praegusel juhul täidetud. Kaebaja õigusi ei ole intensiivselt riivatud. Samuti puuduvad PPA 10. augusti 2023. a otsuse nr 15.3-10/447-4 tühistamise nõudel ja sellest tulenevalt kogu kaebusel eduväljavaated.

7. Kohus selgitab, et kaebusega kaitstava õiguse riive intensiivsust peetakse väheseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

8. Kohtule ei nähtu, et kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsus võiks riivata kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt, et see nõuaks täiemahulise kohtumenetluse läbiviimist. Tähtajalise elamisloa puudumine ei välista kaebaja ümberpaigutamist avavanglasse ega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

8.1. Kaebusest nähtub, et kaebaja on seisukohal, et vaidlusalune tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise otsus välistab tema paigutamise avavanglasse. Kaebaja osutab seejuures kaebuse esitamise hetkel kehtinud justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrusega nr 9 vastu võetud „Täitmisplaani“ (täitmisplaan) § 17 lõike 2 punktile 5. Kohus selgitab, et Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. novembri 2023. a otsusega asjas nr 5-23-35 tunnistati täitmisplaani § 17 lõike 2 punkt 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega ei välista elamisloa puudumine avavanglasse ümberpaigutamist.

8.2. Kaebajal kui vanglas kinnipeetavana viibival isikul on õigus Eestis viibida otse seaduse ja kohtulahendi alusel lähtuvalt VMS § 43 lõike 1 punktist 5. Elamisloa puudumine ei takista ennetähtaegset vanglast vabanemist ning tal on õiguslik alus Eestis viibimiseks ka juhul, kui ta vabastatakse tingimisi vangistuse kandmisest ning ta peab täitma kontrollitingimusi. Kohtupraktikas on ka korduvalt kinnitatud, et vanglakaristust kandval isikul (sh tingimisi enne tähtaega vanglast vabanenud isikul, kes lihtsalt jätkab karistuse kandmist teistel tingimustel ja kelle puhul võidakse vanglakaristus kohustuste rikkumise korral uuesti täitmisele pöörata) ei

3-23-2217

pea olema elamisluba (Tallinna Ringkonnakohtu 1. märtsi 2023. a määrus asjas nr 3-22-1894 ja 1. detsembri 2023. a kohtuotsus asjas nr 3-22-1929).

8.3. Kaebajal on võimalik vajaduse korral (nt vahetult enne 9-aastase karistuse ärakandmist) esitada uus tähtajalise elamisloa taotlus. Tulenevalt vangistusseaduse § 60 lõikest 1 abistatakse kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel kinnipeetavat tema majanduslike ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel, samuti dokumentide vormistamisel.

9. PPA jättis kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse 10. augusti 2023. a otsusega nr 15.3-10/447-4 läbi vaatamata VMS § 219 lõike 1 punkti 6 alusel (otsuses märgitud „VMS § 219 p 6“). Vastavalt VMS § 219 lõike 1 punktile 6 loetakse tähtajalise elamisloa taotlus ilmselgelt põhjendamatuks ja see jäetakse läbi vaatamata, kui välismaalase puhul ei ole nõutav tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis.

9.1. Tartu Ringkonnakohus on 31. augusti 2023. a kohtuotsuses asjas nr 3-22-1330 märkinud VMS § 219 lõike 1 punkti 6 kohta järgmist: „Ringkonnakohtu hinnangul on seadusandja normi sellises sõnastuses kehtestades sidunud normi õigusliku tagajärje normis nimetatud eelduse esinemisega selliselt, et eelduse esinemise korral ei ole PPA-l õigust jätta normis nimetatud tagajärg kohaldamata või valida selle asemel mõni muu tagajärg. Normis on loetletud eeldused ning nimetatud üks õiguslik tagajärg, mida eelduse tuvastamise korral kohaldada. Seejuures ei ole kasutatud otsustusvõi kaalutlusruumile viitavat mõistet „võib“, vaid sõnastatud tagajärg kategooriliselt – „jäetakse läbi vaatamata“. Sellega on seadusandja andnud vastustajale käitumisjuhise jätmata võimalust sellest kõrvale kaldumiseks. Seega ei olnud PPA-l vaidlusaluses otsuses normi kohaldamisel võimalust hinnata taotluse ja/või kaebajaga seotud normis nimetamata asjaolusid ning neile toetudes jätta sättes nimetatud tagajärg kohaldamata.“ Lisaks tõi ringkonnakohus esile, et VMS § 43 lõikest 3 tuleneb otsesõnu, et Eestis kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava Eestis viibimise seaduslik alus on VMS § 43 lõike 1 punktis 5 sätestatud seaduslik alus (vahetult seadusest ja kohtulahendist tulenev õigus ja kohustus Eestis viibida) ja tal ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud VMS-s ega muus seaduses sätestatud seaduslikku alust. Kuna kinnipeetaval on seadusest ja kohtuotsusest tulenev viibimisalus, siis ei ole PPA-l alust vaadata läbi kinnipidamisasutuses viibiva kinnipeetava tähtajalise elamisloa taotlust.

9.2. Tuginedes eelnimetatud ringkonnakohtu lahendile, mis on asjakohane ka praeguses asjas, ning asjaolule, et kaebaja vangistuse tähtaeg on 6. aprill 2029, leiab kohus, et PPA jättis kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata ning kaebuse edulootused on seetõttu vähesed.

(allkirjastatud digitaalselt)