2-24-103635/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

27.mai 2024 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-24-103635;

OÜ GS Core hagi T.P. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 4689,53 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

OÜ GS Core (registrikood 16183586; aadress Jõe tn. 2a,

Tallinn, 10143 Harjumaa)

Hageja esindaja

Alar Liivamägi

Kostja

T.P. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress x.xxxxxxxx xx.x-x,

xxxxxx xxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxxx;

xxxxxxxxxx@xxxxxxx.

xxx

; xxxxxxx@xxxxx.xxx)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista T.P.lt OÜ GS Core kasuks põhivõlgnevus

2685,25 eurot; mõista T.P.lt OÜ GS Core kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (2685,25

eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi

jõustumisest kuni võlgnevuste tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

2. Seoses eelnevaga:

2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2.2 tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav;

2.3 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.4 kostjale kättetoimetamiseks avaldada tagaseljaotsus väljaandes Ametlikud Teadaanded;

2.5 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kostjale kätte toimetada, sest kostja (rahvastiku-) registrikannet ei

ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

3.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

3.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

3.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1.Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja kostja (laenusaaja) sõlmisid 30.06.2021 kirjalikus

vormis laenulepingu nr BL2295070, mille alusel sai kostja laenu 3189 eurot intressiga 36,50

% aastas. Lepingu kokkulepitud lõpptähtpäev on 11.06.2026 (p 1.19.). Laenuleping sisaldab

kõiki tarbijakrediidilepingus avaldamiseks kohustuslikke andmeid.

Laenuandja on

laenusumma kogu ulatuses kostjale välja maksnud ja leping hakkas kehtima. Laenulepingu p

1.22. kohaselt pidi kostja maksma lepingutasu 189 eurot, mille laenuandja pidas vastavalt

lepingu punktile 4.1. kinni laenusummast. Lepingu juurde kuulub ka kirjalikus vormis

maksegraafik. Enne laenulepingu sõlmimist anti kostjale nõuetekohane Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo teabeleht ja laenuandja täiendav teabeleht, milles laenuandja andis

omapoolset täiendavat teavet sõlmitava lepingu kohta. Lepingus on avaldatud aastane

krediidi kulukuse määr 55,89 %, mis ei ületa toona Eesti Panga viimati avaldatud eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra (31.05.2021 seisuga 18,68 %) enam kui kolm korda.

Lepingus on avaldatud tarbija poolt tasumisele kuuluvate maksete kogusumma 7545,16 eurot.

Krediidiandja täitis oma lepingueelseid kohustusi kohaselt. Kostja on lepingu täitmiseks

teinud kogusummas 314,75 eurot. Kostja jäi võlgnevusse kõigi maksetega alates 18.10.2021

maksest. Lähtudes kostja maksete võlgnevusest (osaliselt ühe ja täielikult 3 kuu maksed)

saatis laenuandja kostjale 12.01.2022 kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate

summade tasumiseks, hoiatas, et võla hiljemalt 11.02.2022 tasumata jätmisel öeldakse

laenuleping 12.02.2022 üles, millega muutub sissenõutavaks kogu tagastamata põhiosa ja

kõrvalnõuded, ning pakuti kostjale ka võimalust läbirääkimisteks. Kostja võlga ei tasunud.

14.02.2022, kui kostja võlgnes osaliselt või täielikult juba 5 kuu maksed, saatis laenuandja

kostjale kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu ülesütlemise teate, milles ütles lepingu

üles. 20.07.2022 loovutas laenuandja laenulepingust tuleneva nõude hagejale, millest teavitati

ka kostjat (dtl 273). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlg 3127,20 eurot,

intress 532,73 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 638,70 eurot ning põhivõlalt

edasiulatuvalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi

esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda kohtuotsuse tegemise

päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Välja mõista kostjalt hageja

kasuks menetluskulud 580 eurot ja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse

jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

2.Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 5.04.2024, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3.Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse,

kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4.Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja Bondora AS vahel sõlmitud

lepingust nr BL2295070 (dtl 29-49, 51), mille alusel sai kostja laenu 3000 eurot (dtl 50).

Kostja on tagasimakseid teinud kokku 314,75 eurot ja lepingutasu 189 eurot (dtl 81),

krediidiandja ütles lepingu üles 12.02.2022 (dtl 160-164).

5.Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Hageja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis

ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte vahel ei ole

vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 21.augustil 2020. Vaidlust ei ole, et kostja on

saanud laenu summas 3000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud

lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahalise

kohustuse täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

6. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

7. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja

varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1

punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS §

4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg 13 järgi

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

8.KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et

kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses

sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt

kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral

tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

9.VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks

küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid.

VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6

sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

11. Hagiavalduse kohaselt laenuandja kontrollis enne laenulepingu sõlmimist kostja

krediidivõimet. Kostja oli laenulepingut sõlmides krediidivõimeline. Krediidivõime

hindamiseks vajalikud toimingud sõltuvad krediidi iseloomust, eelkõige võetava krediidi

suurusest ja sellega kaasnevatest igakuistest maksetest. Kostja võetud laen ja kostjale

lepingust tekkinud igakuine maksekohustus (esimene 58,73 eurot, järgnevad 126,89 eurot

kuus) olid väiksed, mistõttu väga põhjalik krediidivõime hindamine ei olnud vajalik.

Krediidiandja küsis muuhulgas kostjalt endalt andmeid tema ülalpeetavate, töösuhte,

sissetulekute ja kohustuste kohta. Kostja esitatud andmete põhjal tal ülalpeetavaid ei olnud, ta

töötas Xxx xxxxx xx-s staažiga 5 aastat, tema igakuine sissetulek oli 850 eurot ja

olemasolevaid finantskohustusi oli tal kogusummas 108 eurot. Krediidiandja kontrollis kostja

sissetulekut ja võimalikke kohustusi ka päringuga panka ja pensioniregistrisse.

Pensioniregistri andmetele oli viimase kuue kuu keskmine sissetulek 771,46 eurot. Ka

pangakonto kontoväljavõtte andmete põhjal leidis kinnitust kostja püsiv sissetulek tööandjalt

Xxx xxxxx xx 885,41 eurot. Kontolt ei nähtunud makseid kohtutäituritele, inkassofirmadele

hasartmängupakkujatele ega muud sellist, mis viidanuks võimalikele makseraskustele.

Võimalike makseraskuste puudumist kontrollis laenuandja ka päringuga Krediidiinfo

maksehäireregistrisse. Päringu vastusete kohaselt kostjal kehtivaid maksehäireid ei olnud, mis

iseloomustas kostjat usaldusväärse ja krediidivõimelisena. Kostja kasutada oli püsiv

tõendatud palgasissetulek, mis võimaldas tal raskusteta täita igakuiseid lepingust tulenevaid

kohustusi. Kostja oli mõistliku kahtluseta krediidivõimeline ja suuteline lepingust tulenevaid

kohustusi täitma. Krediidivõime hindamise ulatus ja põhjalikkus sõltub krediidi eripärast ja

asjaoludest, eelkõige krediidi suurusest ja sellega kaasnevate igakuiste maksete suurusest.

Arvestades suhteliselt väikest laenu ja lepinguga tekkinud väikseid igakuiseid makseid, ei

olnud põhjalikum hindamine vajalik.

12.Kohus leiab, et hageja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta ning andmeid ülalpeetavate kohta piisaval määral. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu

võtmist olema võimalik kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided,

eluase jms). Kohustus arvestada tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49

lg 1 p-st 4. Seega on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7

neljas lause vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes

juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule

ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale

valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Kohus leiab samuti, et laenuandja on

jätnud kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestamata kostja pangakontodelt nähtuva teabe

kostja arvukate kohustuste kohta erinevate võlausaldajate ees (dtl 83), Ferratum, Omaraha,

Placet Group TF Bank (dtl 98-267). See viitab sellele, et kostjal oli arvukalt laenukohustusi,

mis oleks pidanud tekitama mõistlikus laenuandjas kahtluse, et kostja püsivalt ei suuda oma

sissetulekute arvel katta oma väljaminekuid, vaid peab võtma selleks laene. Laenuandja ei

omandanud piisavalt teavet laenutaotleja sissetulekute ja muude kohustuste kohta. Hoolas

laenuandja oleks pidanud kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude

finantskohustuste kohta vähemalt selgitusi küsima, eriti kuna see info ei olnud kooskõlas

kostja poolt laenutaotluses märgituga. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et laenuandja

oleks kostjalt tema pangakonto väljavõttelt nähtuvate muude finantskohustuste kohta küsinud

või palunud kostjal selgitada vastuolusid pangakonto väljavõttelt nähtuva teabe ja

laenutaotlustes märgitu vahel.

13.Hagejal on kohustus tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendada. Hageja seda teinud ei ole. Eelnevast

tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on

selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu jne).

14.Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale laenu

summas 3000 eurot. Kostja on teostanud makseid summas 314,75. Seega tuleb kostjal tasuda

põhivõlgnevus 2685,25 eurot (3000-314,75).

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab selle rikkumise

tagajärjeks olla VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud

määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb

laenusaajal tagastada (vt TlnRngKo 19.06.2023 nr 2-22-145432, p 24). Seega ei olnud

laenuandjal õigust kostjalt intressi nõuda. Samuti ei võlgne kostja hagejale muid kulusid ega

tasusid.

16.Kuivõrd tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 7 on lepingu intressimääraks VÕS § 94 lg 1 sätestatud

seadusjärgne intressimäär, ei ole kohtu hinnangul hagejal õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud seadusjärgsest määrast kõrgemat viivist. Viivist on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on

tehtud teatavaks krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete

tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-

18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole kostjale uut tagasimaksegraafikut teatatud, mistõttu

ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue

tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

põhinõue 2685,25 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi

jõustumisest. Hagejal on seega õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

17.Arvestades ülalmärgitut ning tsiviilasja materjalidest nähtuvat, kuulub kostjalt hageja

kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 2685,25 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määraga alates maakohtu otsuse vastavas osas jõustumisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

18. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud poolte

endi kanda, sh arvestades hagi rahuldamise ulatust ja asjaolu, et tegemist oli

tarbijakrediidilepingust tuleneva vaidlusega, millega puhul on tuvastatud krediidiandja poolt

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik