3-24-1417/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

27.05.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1417

Haldusasi

X esialgse õiguskaitse taotlus Tallinna Vangla

06.05.2024

käskkirja

nr

1-24/1-2/193

kehtivuse

peatamiseks,

täiendavate

julgeolekuabinõude

kohaldamise lõpetamiseks ning Tallinna Vangla

kohustamiseks andma taotlejale meditsiinilist abi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määrus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja MR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse

resolutsiooni punkti 3 peale haldusasjas nr 3-24-1417.

2. Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla 24.05.2024 vastuse lisad.

3. Jätta rahuldamata X taotlus tõendite kogumiseks.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.05.2024 määruse

resolutsiooni punkt 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 03.05.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/820 lukustati R1 eluosakond, sest

vanglale laekus teave, et R1 osakonnas on konflikti oht erinevate kinnipeetavate vahel.

Käskkirja järgi on osakonna lukustamine vajalik asjaolude väljaselgitamise tagamiseks ja

võimalike füüsiliste konfliktide vältimiseks.

2. Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193 kohaldati X suhtes täiendavaid

julgeolekuabinõusid (dtl 57–58). Käskkirja alusel paigutati X eraldatud lukustatud kambrisse,

keelati kehakultuuriga tegelemine ja piirati vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, mis

kehtib kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja põhjenduste kohaselt selgus 06.05.2024

3-24-1417

2(5)

asjaolude täpsustamisel, et üheks konflikti osapooleks on kinnipeetav X. Vanglale teadaolevalt

võib kinnipeetav X avatud eluosakonnas avaldada survet kaaskinnipeetavatele ning seeläbi

ohustada vangla üldist julgeolekut. Julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole suunatud

tagajärgede likvideerimisele, vaid ennetamisele. Käskkiri tehti Xle teatavaks 06.05.2024

allkirja vastu (dtl 58).

3. X esitas seoses 06.05.2024 käskkirjaga Tallinna Vanglale kolm vaiet. Taotleja 06.05.2024

esitatud vaie registreeriti numbriga 5-15/24/106-1 (dtl 59-60) ning 11.05.2024 ja 12.05.2024

esitatud vaided registreeriti numbriga 5-15/24/109-1 (dtl 61-67).

4. X esitas 11.05.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse

ajaks (täiendatud 12.05.2024, 13.05.2024, 15.05.2024), milles palus peatada Tallinna Vangla

06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193 kehtivus, lõpetada tema suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine ja taotleja üksikkambris hoidmine ning kohustada Tallinna

Vanglat andma talle meditsiinilist abi. Koos taotlusega esitas taotleja menetlusabi taotluse

riigilõivust tasumisest vabastamiseks. Vangla 06.05.2024 käskkiri on kaalutlusvigadega.

Vanglaametnikud piinavad taotlejat. Taotlejal on tõsised probleemid psüühikaga, tal on

depressioon, stress, närvilisus, tal esinevad peavalud ja seljavalud ja ta peab päevas võtma 12

tabletti ja valuvaigisteid. Üksikkambris viibimine ainult süvendab neid probleeme. Eraldatud

kambris viibimine on ohtlik tema elule ja tervisele. Taotleja on enda sõnul taotlenud

üksikkambris olles arstiabi, aga tema taotlust on ignoreeritud. Vangla on põhjustanud taotlejale

suure kahju, mille tagajärgi saab ta tunda veel pikka aega.

5. Tallinna Vangla palus 16.05.2024 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on põhjendatud. Vangiregistri kannetest

nähtuvalt on taotlejal olnud vangistuse ajal mitmeid tõsiseid intsidente, mis näitavad, et tema

käitumine on agressiivne ja ettearvamatu ning ta on ohtlik. Vangla ei saanud jätta vanglale

laekunud infole reageerimata ning julgeoleku kaalutlustel tuli taotleja lukustatud kambrisse

isoleerida. Vastuse esitamise ajaks ei ole julgeolekuabinõude kohaldamise vajadus ära

langenud. Taotleja paikneb lukustatud kambris teist nädalat, seega ei saa rääkida pikaajalisest

üksikvangistuses hoidmisest. Saab järeldada taotleja manipuleerivat käitumist ja rõhumist oma

terviseprobleemidele siis, kui ta satub enda jaoks ebasoodsasse olukorda, nt suletud režiimile.

Taotleja vaimset tervist jälgitakse pidevalt ning talle on meditsiiniline abi tagatud, kuid seoses

lukustatud kambris hoidmisega ei ole tema terviseseisundis negatiivseid muutuseid täheldatud.

Taotleja saab käia jalutuskäigul, kirjutada ja helistada lähedastele peaaegu iga päev, kuulata

kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid. Vajadus kaitsta kaaskinnipeetavaid ja vangla

üldist julgeolekut kaalub üles taotleja vajaduse vabalt liikuda, suhelda ja sportida. Täiendavad

julgeolekuabinõud lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et kinnipeetav suudab õiguskuulekalt

käituda ega ole enam teistele isikutele ohtlik.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 20.05.2024 määrusega menetlusabi taotluse ja vabastas

taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2) ning jättis

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav, sest vangla on kinnitanud, et taotleja on

esitanud vaided seonduvalt Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/193. Taotleja

põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust eeskätt sellega, et terviseseisundist tulenevalt esinevad

tal tugevad pea- ja seljavalud, tal on stress, ärevus ja depressioonihäireid. Tallinna Vangla on

esitanud taotleja raviskeemi ja haigusjuhtumite väljavõtte, millest nähtuvad regulaarsed arsti

külastused. Sealjuures on vangla kohtule kinnitanud, et taotleja sai arstivisiidil käia 16.05.2024.

Samuti on taotleja ise kinnitanud, et manustab 12 tabletti päevas, millele lisanduvad veel

valuvaigistina 3–4 tabletti pea- ja seljavalu korral, igasuguste ärrituste ja stressi tõttu (dtl 4).

Sellest järeldub, et taotlejale on vajalik arstiabi ja määratud ravi saamine tagatud

(vangistusseaduse (VangS) § 52). Tallinna Vangla meditsiiniosakond on ka kinnitanud, et

3-24-1417

3(5)

eraldatud lukustatud kambris viibimine ei ole taotleja terviseseisundist tulenevalt

vastunäidustatud (vt 14.05.2024 õendusjuhi kinnitus, dtl 69). Puudub alus neis asjaoludes

kahelda. Seega puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus meditsiinilise abi saamise osas.

On usutav, et taotleja terviseprobleemidest tulenevalt võib üksikkambris hoidmine tekitada

pingeid ja negatiivseid emotsioone, mistõttu ei saa üksikkambris viibimisest tingitud

võimalikke tagajärgi täielikult välistada. Samas on eraldatud lukustatud kambris viibimisega

seotud võimalikud ebamugavuse tundmused tekitanud taotleja enda käitumisega ise. Taotleja

käitumine on tema enda mõjusfääris. Kuigi esialgse õiguskaitse vajadust tuleb seega möönda,

ei ole see sedavõrd suur, et see õigustaks esialgse õiguskaitse andmist juba vaidemenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole võimalik tulenevalt avalikust huvist tagada

vangla üldine julgeolek, mida taotleja oma käitumisega ohustab. Tallinna Vangla on selgitanud

julgeolekuabinõude rakendamise vajadust ja esitanud osalise ülevaate taotleja erinevatest

rikkumistest. Vangla on saanud kaaskinnipeetavatelt pöördumisi taotleja käitumise kohta,

milles avaldatakse muret eluosakonnas toimuva pärast. Vanglal oli alust kahtlustada, et avatud

eluosakonnas võib taotleja avaldada survet kaaskinnipeetavatele ja sattuda füüsilisse konflikti,

ohustades seeläbi vangla üldist julgeolekut. Vangla on kinnitanud, et taotleja ei ole täielikus

isolatsioonis: tal on jätkuvalt võimalus käia jalutuskäikudel, helistada ja kirjutada, kuulata

kambris raadiot, lugeda ajalehti ja raamatuid ning tal on võimalik soovi avaldamisel vestelda

inspektor-kontaktisiku ja kaplaniga. Vangla julgeoleku tagamine ja taotleja poolt uute

õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmise vajadus on kaalukam kui taotleja kohustus taluda

talle ajutiselt seatud lisapiiranguid. Taotlejal on võimalik lühendada piirangu kohaldamise

kestust ja vältida edaspidi lukustatud kambrisse sattumist, muutes oma käitumist ja järgides

õiguskuulekalt

vanglas

kehtestatud

käitumiseeskirju.

Täiendavad

julgeolekuabinõud

lõpetatakse, kui vangla on veendunud, et taotleja suudab õiguskuulekalt käituda ja ta enam

teistele isikutele ohtlik ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub 20.05.2024 määruskaebuses (täiendatud 27.05.2024) tühistada halduskohtu

20.05.2024 määrus ja uue määrusega rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja

tervislik seisund on niigi halb, kuid lisaks peab ta taluma üksikvangistust, üldist vanglasisest

liikumis- ja suhtlemispiirangut, meditsiiniabi piirangut. Pikaajaline üksikvangistus omab

negatiivset mõju kinnipeetava tervisele ja põhjustab diagnoositud haiguste süvenemist.

Kohtupraktika järgi ei tohi psüühikahäiretega isiku suhtes üksikvangistust kohaldada.

Taotlejale on määratud erinevad diagnoosid (F17.20, F17.24, F32.1, F33.11, F60.30, F61.0,

F61.1, Z65.1) ja arusaamatu on vangla väide, et ta manipuleerib. A. Kott on valetaja, taotleja

tahtis arstiga konsulteerida, kuid too keeldus. Vanglat tuleb kohustada esitama audio- ja

videosalvestis.

8. Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes halduskohtule 16.05.2024

esitatud seisukoha juurde. Praeguseks ei ole taotleja käitumisest tulenev julgeolekuoht ära

langenud. 23.05.2024 kajastavast ettekandest nähtub, et taotleja hakkas 23.05.2024

meditsiinisaatmise ajal arstiga vaidlema. Pärast seda, kui arst kutsus valvuri ja palus

kinnipeetav ära viia, hakkas taotleja arsti ebaviiskate sõnadega vene keeles solvama.

Ametnikud saatsid taotleja arsti juurest ära ja viisid ta kambrisse. Kambrisse saatmise ajal

kasutas taotleja ka vanemvalvuri suunas venekeelseid ebaviiskaid väljendeid ning lükkas

raamatuid riiuli pealt ära. 23.05.2024 sündmuse kohta tervisekaarti tehtud sissekande kohaselt

tuli Xl 23.05.2024 toimunud psühhiaatri vastuvõtt katkestada, kuna vastuvõtu alguses

verbaalselt agressiivsust üles näidanud kinnipeetav muutus vastuvõtu jätkudes hädaohtlikuks

ning tekkis füüsilise kallaletungi oht. Taotleja käitumisest tuleneb jätkuvalt oht vangla

julgeolekule, mida vangla ei saa eirata. Esineb oht teistele, taotlejaga samas eluosakonnas

viibivatele kinnipeetavatele, samuti vangla teenistujatele ning taotleja enda elule ja tervisele.

3-24-1417

4(5)

Seetõttu on vaja jätkata täiendavate julgeolekumeetmete rakendamist. Kohtule esitatud tõendid

ei kinnita, et meetmete rakendamine põhjustaks taotlejale ülemääraseid kannatusi, võrreldes

nende õigushüvede tähtsusega, mille kahjustamise ärahoidmiseks on taotleja teistest

kinnipeetavatest eraldatud. Taotleja vaimset tervist jälgitakse pidevalt ja praeguseks ei ole

meedikud ega vanglateenistujad tema käitumises ega terviseseisundis lukustatud kambris

hoidmisega seonduvaid negatiivseid muutuseid täheldanud. Taotleja tervisekaardi kannete

pinnalt ei saa teha järeldust, et ta oleks jäetud meditsiinilise abita. Ka meditsiiniosakonna

kinnitusel on taotlejale tagatud tema terviseseisundi vajadusest lähtuv meditsiiniline abi.

Mingeid vastupidist kinnitavaid tõendeid taotleja esitanud ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse Tallinna Halduskohtu

20.05.2024 määruse resolutsiooni p 3 peale menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse

kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204

lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. Tallinna Vangla esitas 24.05.2024 vastusega järgmised lisad: Tallinna Vangla valvuri

23.05.2024 ettekanne nr 1-24-5354 ja X tervisekaardi 24.05.2024 väljavõte (dr AK sissekanne).

Ringkonnakohus võtab need lisad toimiku juurde, sest tegemist on asjakohaste tõenditega

(HKMS § 62 lg 2).

10. X on määruskaebuse täienduses seisukohal, et dr AK valetab, mistõttu taotleb ta vanglalt

audio- ja videosalvestise väljanõudmist. Ringkonnakohus jätab selle tõendi HKMS § 62 lg 2

alusel vastustajalt välja nõudmata. Seda, et taotleja asus 23.05.2024 kohtumisel arstiga

vaidlema ja teda ebaviisakate väljenditega solvama, kinnitab ka Tallinna Vangla valvuri

23.05.2024 ettekanne nr 1-24-5354. Seega on asjaolu, et taotleja käitus 23.05.2024

agressiivselt, ringkonnakohtu hinnangul piisavalt tõendatud. Seejuures on vangla nii praeguses

asjas kui ka kohtuasjas nr 3-24-1331 esitanud rohkelt teavet ka taotleja varasema agressiivse ja

ebakohase käitumise kohta (vt dtl 55; Tallinna Ringkonnakohtu 22.05.2024 määrus nr 3-24-

1331, p 9).

11. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud siis, kui kaebajat ähvardab tagajärg,

mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult

raske. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka

vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).

12. Kuna X suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, on tal esialgse

õiguskaitse vajadus. Täiendavate julgeolekuabinõude võimalikke tagajärgi ei ole võimalik

vaide või hilisema kaebuse rahuldamisega täielikult kõrvaldada ning esialgse õiguskaitse

kohaldamist ei välista ka kahju hüvitamise võimalikkus.

13. X esitas taotluse lõpetada esialgse õiguskaitse korras tema üksikkambris hoidmine

03.05.2024 käskkirja nr 5-1/24/820 ja 06.05.2024 käskkirja nr 1-24/1-2/193 alusel ning anda

talle meditsiinilist abi ka haldusasjas nr 3-24-1331. Selles asjas hindas Tallinna

Ringkonnakohus esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatust 22.05.2024 määruses.

Ringkonnakohus leidis, et vangla on asjakohaselt ja piisavalt põhjendanud, miks tuli X vangla

julgeoleku tagamiseks ning vanglas viibivate isikute õiguste kaitseks teistest kinnipeetavatest

3-24-1417

5(5)

eraldada (VangS § 69 lg 1) ning seega puuduvad Tallinna Vangla 06.05.2024 käskkirja nr 1-

24/1-2/193 peale esitatud vaietel ülekaalukad väljavaated (vt Tallinna Ringkonnakohtu

22.05.2024 määrus nr 3-24-1331, p 13). Samuti leidis ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendid

ja andmed ei kinnita, et taotleja suhtes VangS § 69 lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud meetmete

rakendamine põhjustaks temale ülemääraseid kannatusi, võrreldes nende õigushüvede

tähtsusega, millega kahjustamise ärahoidmiseks on taotleja teistest kinnipeetavatest eraldatud.

Psühhiaater ei ole pidanud taotleja vähemasti lühiajalist eraldamist absoluutselt välistatuks ning

kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole alust arvata, et taotleja oleks jäetud vajaliku

meditsiinilise abita (vt täpsemalt samas, p-d 11–12, 14). Ringkonnakohus jääb nendele

seisukohtadele ka praegu. Siinses asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid, mis annaks alust

ringkonnakohtu 22.05.2024 määruses võetud seisukohti ümber hinnata. Kuigi taotleja suhtes

kohaldatakse jätkuvalt julgeolekumeetmeid ja tema üksikkambris viibimise aeg on mõnevõrra

pikenenud, on see ringkonnakohtu hinnangul vangla vastusele lisatud tõendite valguses siiski

põhjendatud. Tallinna Vangla valvuri 23.05.2024 ettekandest ja psühhiaatri 24.05.2024

sissekandest taotleja tervisekaardil nähtub, et taotleja käitus 23.05.2024 arsti visiidil ja selle

järel agressiivselt ning tekkis füüsilise kallaletungi oht. Sellest tulenevalt on põhjendatud

vangla hinnang, et endiselt esineb oht vangla julgeolekule ja vanglas viibivatele isikutele.

Ringkonnakohtu hinnangul on vangla julgeoleku ja teiste isikute ohutuse tagamise vajadus

endiselt kaalukam kui taotleja kohustus taluda ajutiselt seatud piiranguid. Täiendavate

julgeolekumeetmete rakendamine ei ole muutunud ebaproportsionaalseks, arvestades muu

hulgas, et vangla kinnitusel ei hoita taotlejat täielikus isolatsioonis ning tema terviseseisundit

jälgitakse. Viimast kinnitab ka taotleja 24.05.2024 tervisekaardi väljavõte (dtl 128).

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 20.05.2024 määruse

resolutsiooni p 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)