3-24-1525/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-24-1525 Määruse kuupäev 27.05.2024 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Jaak Reinomäe taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosalised Taotleja – Jaak Reinomägi RESOLUTSIOON Jätta Jaak Reinomäe riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse taotlejale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Jaak Reinomägi esitas 16.05.2024 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, milles soovib riigi õigusabi korras esindaja määramist tema õigusnõustamiseks. Taotleja põhjendab, et ta on pidanud 8 kuu vältel esitama kohtutele erinevates asjades hulgaliselt riigi õigusabi taotlusi, kuid kõik tema taotlused on jäänud rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Üheski asjas ei ole kohtud pööranud tähelepanu asjaolule, et võimalus ennast ise kaitsta on vangistuses olles piiratud ning seda pole võimalik tõhusalt kasutada. Taotleja viitab sellele, et tal ei ole võimalik tõestada tema poolt väidetud asjaolude tõesust. Samuti viitab taotleja probleemidele e-toimiku kasutamisel. Taotleja soovib õigusnõustamist muuhulgas asjades, kus kohtud ei ole talle riigi õigusabi andmisest keeldumisel arvestanud tema väidetega, et talle ei ole vanglas tõhus õiguskaitse tagatud. Taotleja tahab, et riigi õigusabi osutaja tuleks tema juurde kohapeale, selgitaks välja kõik need asjaolud, mis takistavad taotlejal end tõhusalt kaitsta, ning esitaks selle kohta taotlejale tõendi, mida siis taotleja saaks kasutada. Taotleja viitab ka riigivastutuse seaduses sätestatud normile, mis seab piiranguid kohtuniku poolt kahju põhjustamisel hüvitise nõudmisele. Taotleja sõnul puuduvad tal vahendid, et õigusabi palgata, kuna ta on varatu. 2. Taotleja on taotluses palunud määrata talle esindaja isiku muuks õigusnõustamiseks või muuks esindamiseks. Lähtudes taotluses kirjeldatud asjaoludest, mõistab kohus, et J. Reinomägi soovib riigi õigusabi korras esindajat seonduvalt vaidlustega, mille lahendamine on halduskohtu pädevuses ning kohus eeldab, et taotleja kirjeldatud riigi õigusabi taotlused on samuti jäetud rahuldamata halduskohtumenetluses. Sellisel juhul on riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses (RÕS § 10 lg 2). 3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

3-24-1525 2

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab aga, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. 4. Kohus on seisukohal, et ka käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ehk taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtule ei nähtu esitatud taotlusest selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks öelda, et taotleja ei ole ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et taotleja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Kui taotleja ei nõustu tema riigi õigusabi taotluste rahuldamata jätmisega halduskohtu poolt, siis on tal võimalik vastav kohtumäärus vaidlustada. Juhul, kui taotleja leiab, et riigivastutuse seaduse säte takistab tal oma õigusi teostamast, saab taotleja kaebuse esitamisel esitada mh taotluse tunnistada konkreetne säte põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui taotlejal on halduskohtule etteheiteid seonduvalt tõendite kogumisega, siis ka sellisel juhul saab taotleja kasutada selle konkreetse asja raames edasikaebeõigust. Kohtul puudub alus arvata, et taotleja ei oleks suuteline kaebeõigust ise teostama. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Reinomägi aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi, määruskaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et taotleja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. 5. Arvestades eeltoodut ja lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus J. Reinomäe riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing