2-23-142113/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 27. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-142113

Tsiviilasi

NAV CAPITAL OÜ hagi Dana Patricia Ennoki vastu

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NAV CAPITAL OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): NAV CAPITAL OÜ

(registrikood 14068935), lepinguline esindaja Priit Janu

Vastustaja (kostja): Dana Patricia Ennok (isikukood

XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada NAV CAPITAL OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 4. aprilli 2024. a määrus

ja saata tsiviilasi maakohtule hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks.

3. Rahuldada

NAV

CAPITAL

OÜ

taotlus

määruskaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivu

tagastamiseks.

4. Tagastada NAV CAPITAL OÜ-le määruskaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot vastavalt esitatud

taotlusele

MENETLUSTEENUSED

UÜ

arvelduskontole nr EE171010220298934224 selgitusega

„Tsiviilasi nr 2-23-142113, riigilõivu tagastamine“.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. NAV Capital OÜ (hageja) esitas 15. oktoobril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Dana Patricia Ennoki ja Reilika Orumaa vastu 2450 euro saamiseks.

Pärnu Maakohus tegi võlgnikele makseettepaneku, millele Dana Patricia Ennok (kostja) esitas

vastuväite. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude kostja vastu üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus jättis 23. jaanuari 2024. a määrusega hageja hagiavalduse käiguta ja andis

hagejale tähtaja nõuetekohase hagiavalduse, nõude aluseks olevate tõendite, lepingulise

esindaja esindusõigust tõendavate dokumentide ja riigilõivu tasumiseks.

3. Hageja esitas 13. veebruaril 2024 hagiavalduse, milles palub välja mõista kostjalt hageja

kasuks hüvitise 2500 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Lisaks esitas hageja

taotluse kaasata Reilika Orumaa menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel.

Hagiavalduse kohaselt Reilika Orumaa (kolmas isik) on hageja juhatuse liikmena teinud hageja

pangakontodelt väljamakseid kostjale: 1) ajavahemikul 7. augustist 2020 kuni 2. detsembrini

2020 hageja pangakontolt EE201010220268820229 kogusummas 2050 eurot, millelt hageja

arvestab viivist määraga 8% aastas 15. oktoobri 2023 seisuga 504 eurot 95 senti; 2)

ajavahemikul 2. oktoobrist 2020 kuni 14. oktoobrini 2020 hageja pangakontolt

LT913500010007394257 kogusummas 1975 eurot, millelt hageja arvestab viivist määraga 8%

aastas 15. oktoobri 2023 seisuga 477 eurot 83 senti.

Hagejale tekkis eeltoodust tulenevalt kahju põhinõude osas 4025 eurot ja viivisnõude osas

982 eurot 78 senti, millest hageja nõuab kostjalt hetkel 2500 euro hüvitamist.

Hagejale ei ole teada, millisel õiguslikul alusel kolmas isik hageja pangakontodelt kostjale

väljamakseid tegi. Asjaolude ja nõude täpsustamine on hagejal võimalik kogu eelmenetluse

vältel (TsMS § 392 lg 1). Hageja ainuosanik on esitanud tsiviilasjas 2-23-13590 Tartu

Maakohtule avalduse NAV CAPITAL OÜ kohustamiseks talle teabe ja dokumentide

väljastamiseks. Kuna hageja raamatupidamisdokumendid on kolmanda isiku valduses, esitab

hageja eelmenetluses kohtule tõendite kogumise taotluse ning täpsustab oma nõudeid ja nende

aluseks olevaid asjaolusid peale võimaluse saamist soovitud tõenditega tutvumiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus keeldus 4. aprilli 2024. a määrusega hagi menetlusse võtmast. Maakohus

jättis rahuldamata hageja taotluse kaasata Reilika Orumaa menetlusse kolmanda isikuna.

Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning märkis, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks

või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat

eesmärki võimalik saavutada.

E-äriregistri andmetest nähtuvalt on Reilika Orumaa hageja juhatuse liige alates 10. maist 2018

kuni käesoleva ajani. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 34 lg 2 kohaselt saab juriidilist

isikut tehingu tegemisel esindada iga juhatuse või seda asendava organi liige, kui seaduse või

põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse või seda asendava organi liikmed või mõned neist

saavad esindada juriidilist isikut üksnes ühiselt (ühine esindamine). Ühise esindamise korral

võivad juhatuse või seda asendava organi liikmed volitada üht või mitut enda hulgast teatud

tehingute või teatud liiki tehingute tegemiseks. TsÜS § 34 lg 3 järgi kehtib eraõigusliku

juriidilise isiku puhul ühine esindamine kolmandate isikute suhtes üksnes juhul, kui selle kohta

on tehtud kanne vastavasse registrisse. E-äriregistrist nähtuvalt kehtib hageja suhtes alates

29. augustist 2023 esindusõiguse erisus, mille kohaselt esindab äriühingut ainuisikuliselt Priit

Janu või kõik juhatuse liikmed ühiselt. 2020. aastal, mil teostati väljamaksed hageja

pangakontodelt, esindusõiguse erisus ei kehtinud. Juhatuse liikmel oli seega õigus esindada

juriidilist isikut tehingute tegemisel kolmandate isikute suhtes. Eelnevast tulenevalt kehtis

juhatuse liikme poolt tehtud tehing kolmanda isiku suhtes kui hageja tehing.

TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks.

Riigikohus on märkinud, et selle sätte järgi on juriidilise isiku teadmiseks tema juhtorgani

liikmete teadmine (RKTKo 23.02.2022, 2-19-3736, p 11). Seega ei ole arusaadav hageja väide,

et talle ei ole teada, millisel õiguslikul alusel on hageja juhtorgani liige pangakontodelt

ülekandeid teinud.

Maakohus oli seisukohal, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma

õiguskaitset. Hageja ei ole kohtule selgitanud, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab ning kohtule

ei nähtu, mille alusel saaks hageja kostjalt hüvitist nõuda. Maakohus ei lugenud piisavaks

lihtsalt hüvitise saamise soovi.

Kuna maakohus ei võtnud hagi menetlusse, jättis maakohus rahuldamata ka hageja taotluse

kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja

palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot.

Hageja ei nõustu, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma

õiguskaitset. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hagejale ei ole hetkel teada, millisel

konkreetsel õiguslikul alusel kolmas isik hageja pangakontodelt kostjale väljamakseid tegi.

Hageja jääb hagiavalduses märgitu juurde, mille kohaselt hagejal on võimlaik täpsustada

asjaolusid ja nõuet kogu eelmenetluse vältel. Hageja täpsustab oma nõudeid ja nende aluseks

olevaid asjaolusid peale võimaluse saamist soovitud tõenditega tutvumiseks.

Olukorras, kus hageja nõue oli ebaselge või kohtule mitte jälgitav, oleks tulnud jätta

hagiavaldus käiguta, tuua välja hagiavalduse puudused ning määrata tähtaeg hagiavalduse

puuduste kõrvaldamiseks (TsMS § 3401 lg 1).

Olukorras, kus hageja seaduslik esindaja teeb hageja arvelt alusetuid väljamakseid, ei saaks

hageja maakohtu käsitluse kohaselt oma vara tagastamise osas nõudeid esitadagi.

Kas hagejal on kostja ja/või kolmanda isiku vastu lepinguline, lepinguväline, deliktiõiguslik

nõue või nõue üldse puudub, selgitab kohus välja menetluse käigus. Samuti võtab kohus

menetluse käigus seisukoha, kas hageja arvelduskontolt kostjale maksete tegemiseks oli

õiguslik alus või mitte. Ei ole välistatud, et hageja arvelt kostjale tehtud maksed olid alusetud.

Seega ei ole ka välistatud, et kohus hageja nõude kostja vastu rahuldab, mistõttu ei saanud hagi

menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjale jääb tema vastu esitatud õiguslikult

põhistamata hüvitise nõue arusaamatuks. Samuti jääb kostjale ebaselgeks, millisel õiguslikul

alusel on hüvitise nõudelt arvestatud kuni 15. oktoobrini 2023 viivist 8% aastas. Ühtlasi on

kostjale asusaamatu Reilika Orumaa kaasamine ja seos kõnealuse menetlusega. Kui Reilika

Orumaa oli või on jätkuvalt hageja juhatuse liige, siis saab hageja osanik esitada tema vastu

teabe, osaühingule kuuluvate varade jms ning dokumentide väljaandmise nõude (sellist nõuet

aga esitatud ei ole, vastavasisuline avaldus on esitatud hoopis hageja enda vastu). Reilika

Orumaa võiks menetluses osaleda ka tunnistajana.

Kostjale tundub, et tegemist on hageja siseasjaga. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks

nõude aluseks olevaid asjaolusid oma juhatuse liikmelt Reilika Orumaalt üldse küsinud või et

viimane on keeldunud neid esitamast. Asjaolu, et hageja uuele osanikule varasema juhatuse

liikme vastused ja eelnev tegevus ei meeldi või ta ei ole rahul hageja majandustulemustega, ei

anna

alust

kostja

vastu

ebamäärase

haginõude

esitamiseks.

Kui

hageja

raamatupidamisdokumendid on Reilika Orumaa valduses, siis need hageja juhatuse ehk hageja

enda valduses. Kui hageja raamatupidamisdokumendid on kellegi teise valduses, jääb

arusaamatuks, kuidas see isik antud kohtumenetluses välja selgitatakse.

Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas hageja, mille juhatuse liige on ka hageja osaniku (MTÜ

BANANA REPUBLIC) ja hageja lepingulise esindaja (MENETLUSTEENUSED UÜ)

juhatuse liige, kavatseb erinevates kohtumenetluses sisuliselt iseendalt teavet juurde taotleda.

Kostjale jääb arusaamatuks määruskaebuses esitatud selgitus, mille kohaselt ei ole välistatud,

et hageja seaduslik esindaja on teinud alusetuid makseid, mistõttu ei ole välistatud, et kohus

hageja nõude kostja osas rahuldab. Sellise järeldusega nõustumisel ei oleks võimalik ühtegi

hagiavaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 menetlusse võtmata jätta. Näiteks jääb alati võimalus, et hagi

võetakse õigeks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale

maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab ka hageja taotluse

riigilõivu tagastamiseks.

8. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides et hagejal

ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul,

kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10).

Hagi õigusliku perspektiivituse korral ei ole hagiavaldus puudusega, mistõttu kohus ei ole

iseenesest kohustatud sellisel juhul määrama hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega selleks,

et viimane saaks oma hagiavaldust muuta õiguslikult perspektiivikaks. Küll aga ei tohi kohus

olukorras, kus hageja oleks saanud oma õiguslikult perspektiivitut hagi täiendavalt põhjendada,

keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 algusel ega jätta hagiavaldust

TsMS § 423 lg 2 järgi läbi vaatamata enne, kui ta on hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi määranud

tähtaja selleks, et hageja saaks oma hagiavaldust täiendavalt põhjendada. Hagi saab jätta

menetlusse võtmata või läbi vaatamata alles siis, kui hageja ei ole seda kohtu määratud tähtaja

jooksul teinud (vt nt RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527, p 15.2; RKTKm 04.05.2022,

2-19-12055, p 14.3).

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et hageja ei ole toonud hagiavalduses esile

asjaolusid, millest nähtub, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt hüvitist, kuid tegemist on

kõrvaldatava puudusega. Maakohus ei saanud hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 2 p 2 alusel keelduda, määramata hagejale eelnevalt TsMS § 3401 lg 1 järgi tähtaega selleks,

et hageja saaks hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.

Hageja peab hagi aluseks olevad faktilised asjaolud hagis välja tooma (TsMS § 363 lg 1 p 2).

Hagiavalduse nõuetekohasuse seisukohast ei ole nõutav, et esitatud oleks kõik faktilised

asjaolud, mis on hagi rahuldamiseks vajalikud. Hagiavaldus peab sisaldama asjaolude

kirjeldust, mis on vajalik, et hageja nõue kostja vastu usutavaks muuta (Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud vlj. § 363, p 3.2.3.1. b)). Hagiavaldusest ja määruskaebusest

nähtuvalt ei ole hagejale teada, kas hageja pangakontodelt kostjale tehtud maksete puhul on

tegemist alusetute väljamaksetega ja kas hagejal üldse on kostja vastu nõue. Ringkonnakohus

selgitab, et hageja peab esitama hagiavalduses omapoolse nägemuse faktilistest asjaoludest,

mille õigsust eeldades võiks tema hagi rahuldamisele kuuluda.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

10. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel taotluse kaebuselt makstud riigilõivu

tagastamiseks. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel on põhjendatud ka juhul, kui

kohus rahuldab hageja määruskaebuse kohtualluvuse vaidlustamisel, samuti hagi või muu

avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab

riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes

selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta

lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Hageja esitas taotluse riigilõivu tagastamiseks seaduses kehtestatud tähtaja jooksul.

Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada vastavalt hageja taotlusele

MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole nr EE171010220298934224.

11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata. Samuti ei saa vaidlustada riigilõivu tagastamist.

(allkirjastatud digitaalselt)