3-23-2530/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2530

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 12.3.2–

12.3.3.3

peale

(helistamise

piirangud

suletud

osakondades)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. mai 2024. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustajad – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. mai 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-23-2530 resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. mai 2024. a määruse

haldusasjas nr 3-23-2530 resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X paigutati Tartu Vanglast karistuse edasiseks kandmiseks 09.10.2023 ümber Tallinna

Vanglasse. X esitas 16.10.2023 vaide, soovides vaidlustada Tallinna Vangla korraldust või

kodukorda, mis piirab lukustatud kambris paikneval kinnipeetaval helistamist lähedasele ja

advokaadile. X esitas samasisulise vaide ka 18.10.2023.

2. Tallinna Vangla tagastas 08.11.2023 kirjaga vaide läbivaatamatult, sest kuivõrd X

paigutati 19.10.2023 avatud eluosakonda, siis Tallinna Vangla kodukorra p-d 12.3.2–12.3.3.3,

mis reguleerivad helistamise korraldust suletud osakondades, ei avalda talle mõju ning võimalik

õiguste rikkumine on lõppenud.

3. X esitas Tartu Halduskohtule 09.11.2023 kaebuse Tallinna Vangla kodukorra p-de

12.3.2–12.3.3.3 peale. Helistamise piirangud suletud osakondades (lubatud vaid üks kord

3-23-2530

2(3)

nädalas, kellaajalised piirangud advokaadile helistamisel) on õigusvastased. Kaebaja võib

sattuda uuesti suletud osakonda.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 03.05.2024 määrusega kaebuse. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 07.05.2024 määrusega halduskohtu määruse ning saatis asja halduskohtule kaebuse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. Tallinna Halduskohus jättis 22.05.2024 määrusega X riigilõivu tasumisest vabastamise

ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebuse käiguta, andes

kaebajale 20 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 järgi tuleb kaebuselt tasuda riigilõivu 20 eurot. Kinnipeetava

puhul saab arvestada igakuiseid vältimatuid kulutusi 5% töötasu alammäärast ehk 41 eurot.

Ajavahemikul 15.07.2023–15.11.2023 on kaebaja sissetulekud olnud 70 eurot ja väljaminekud

89,62 eurot (sh maksed nõuete- ja vabanemisfondi). Seega ei ole kaebaja eelduslikult võimeline

tasuma nõutavat riigilõivu. Samas ei anta menetlusabi, kui kaebaja osalemist kohtumenetluses

ei saa pidada edukaks (HKMS § 111 lg 1). Kinnipeetava telefoni kasutamise õiguse tingimusi

reguleerivad vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1, justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72

„Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 51 lg 2 ning suletud osakonna puhul Tallinna Vangla

kodukorra p-d 12.3.2–12.3.3.3. Suletud osakonnas on võimalik helistada vähemalt üks kord

nädalas ja ajavahemikul kell 09.00–16.30. Kaebaja soovis helistada advokaatidele 16.10.2023

kell 18.00, kuid talle seda ei võimaldatud. Kodukord ei reguleeri seda, kui kinnipeetav soovib

helistada väljaspool päevakavas ettenähtud aega, vähemalt ei näe ette võimalust kaaluda sellise

kõne võimaldamist. VangS § 28 lg-st 3 ei tulene kaebajale võimalust nõuda piiramatut õigust

helistada lähedastele või advokaatidele (vt Riigikohtu 31.10.2007 otsus nr 3-3-1-54-07, p 9).

Esindajaga tsiviil- või halduskohtumenetluses saab graafikuväliselt suhelda üksnes mõjuval

põhjusel (vt Riigikohtu 13.11.2007 otsus nr 3-3-1-46-07, p 12). Kaebaja soovis 16.10.2023 kell

18.00 helistada vandeadvokaatidele YZ ja MK, kes on tema esindajad vastavalt tsiviilasjas nr

2-20-12973 ja haldusasjas nr 3-22-1009.

Kaebaja oli vastuvõtuosakonnas 11.10.2023–19.10.2023 ehk seitse päeva. Selle aja jooksul sai

kaebaja helistada 14 korda ehk ettenähtud miinimumist oluliselt rohkem. Kõnede eristuse järgi

sai kaebaja vähemalt ühel korral helistada mh vandeadvokaatidele MK ja YZ ning sai seda teha

üks päev pärast taotluse esitamist (17.10.2023) nagu kodukorra p 12.3.3.1 ette näeb. Kuna

advokaadid töötavad samuti üldjuhul kell 09.00–16.30, oli kaebajale tagatud võimalus

advokaatidele helistada. Kaebaja paigutati kolm päeva pärast soovitud telefonikõne

(19.10.2023) avatud osakonda, kus tal oli võimalik helistada päevakavas ettenähtud ajal või

põhjendatud juhtudel ka muul ajal. Tallinna Vangla selgituste järgi on eluosakonnas võimalik

helistada sisuliselt kuni öörahuni. Kell 09.00–16.30 võib olla keerulisem helistada lähedastele,

kuid kaebaja kõnede hulka arvestades võib eeldada, et see oli siiski võimalik. Kaebaja ei ole

toonud välja mõjuvat põhjust, miks ta pidi advokaatidele helistama just 16.10.2023 kell 18.00.

Ilma mõjuva põhjuseta ei pea graafikuvälisel ajal kaebajale telefoni kasutamist võimaldama.

Kaebaja sai mõlema advokaadiga telefoni teel rääkida järgmisel päeval. Kokkuvõttes on kaebus

pigem väheste eduväljavaadetega, mistõttu jääb kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata. Riigi

õigusabi andmine ei ole põhjendatud, sest kaebajal on ulatuslik kohtumenetluses osalemise

kogemus ning ta on ilmselt võimeline ise kaitsma oma õigusi.

6. X palub 22.05.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 22.05.2024 määruse

resolutsiooni p 1 riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata jätmist puudutavas osas ja uue

määrusega vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Kohtumääruses on viidatud, et kaebajal

on 70 eurot, aga tegelikult laekus sellest summast talle ainult 21 eurot, sest 35 eurot peeti kinni

3-23-2530

3(3)

nõuete katteks ja 14 eurot hoiustati vabanemistoetusena (VangS § 44 lg 2). Kohus ei ole

arvestanud Riigikohtu praktikaga (vt lahendid nr 3-3-1-35-15, 3-3-1-34-16, 3-3-1-36-16).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ja vastab piisaval määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab

määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu

tasumist ja menetluskulude riigi kanda jätmine peab alati olema põhjendatud. Sellest tulenevalt

näevad HKMS § 111 lg-d 1–3 ette, et menetlusabi mh riigilõivu tasumiseks (HKMS § 110 lg 1

p 1) ei anta, kui kaebusel puuduvad arvestatavad eduväljavaated. Halduskohus ei ole kahelnud,

et kaebaja ei ole oma majandusliku seisundi poolest võimeline nõutavat riigilõivu tasuma, kuid

jättis kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebuse rahuldamise tõenäosus on

väike ja vaidlust ei saa pidada kaebaja õiguste kaitseks oluliseks.

9. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus ei jaganud 07.05.2024 määruses halduskohtu seisukohta,

et kaebaja ei saa vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra punkte 12.3.2–12.3.3.3, kuna ta viibis

alates 19.10.2023 avatud eluosakonnas, ei tähenda eeltoodu, et kaebajale tuleb tingimata tagada

kohtusse pöördumine riigi kulul. Olukorras, kus kaebaja on vaidlustab vangla kodukorda n-ö

ennetavalt ning asjaoludest ei nähtu, et kaebajat võiksid tegelikkuses ähvardada ebamõistlikud

piirangud, kui ta peaks uuesti sattuma vaidlusaluste sätete kohaldamisalasse, ei ole kohtusse

pöördumiseks menetlusabi andmine põhjendatud. Kaebaja oli suletud osakonnas 11.10.2023–

19.10.2023 (vt kodukorra p 1.6) ning talle võimaldati helistamist kodukorra p-s 12.3.3 märgitust

oluliselt sagedamini ja märkimisväärselt pikemalt kui kodukorra p-s 12.3.3.3 toodud 10 minutit.

Ehkki kaebajal ei võimaldatud advokaatidele helistada väljaspool päevakavas ettenähtud aega

(kell 09.00–16.30), ei takistanud see kaebaja suhtlemist esindajatega, sest 16.10.2023 kell 18.00

soovitud kõnede asemel toimusid tema telefonivestlused advokaatidega 17.10.2023 kell 10.48

(YZ) ja 17.10.2023 kell 10.52 (MK). Halduskohus on õigesti rõhutanud, et VangS § 28 lg 3

teises lauses sätestatud keeld piirata telefoni kasutamist suhtlemiseks mh advokaadist

esindajaga, ei tähenda, et advokaadile peab saama helistada igal ajal, sh väljaspool päevakavas

ettenähtud ajavahemikku, isegi kui selleks ei esine mõjuvat põhjust. Kaebaja ei ole väitnud, et

tal oli millegipärast tarvis advokaatidele helistada tingimata just 16.10.2023 õhtul (sh väljaspool

advokaatide eeldatavat tavapärast tööaega) ja telefonikõnedega ei saanud oodata kuni järgmise

päeva hommikupoolikuni. Kaebaja viidatud kohtuasjadest (tsiviilasi nr 2-20-12973 ja haldusasi

nr 3-22-1009) ei nähtu samuti, et esindajatel olnuks tarvis teha mingeid toiminguid kaebaja

vastuvõtuosakonnas viibimise ajal (sh ei ole kaebaja ise ega tema esindajad esitanud

11.10.2023–19.10.2023 kohtutele neis asjades ühtegi seisukohta või muud avaldust).

10. Kokkuvõttes ei ole alust arvata, et ilma menetlusabita võiksid kaebaja olulised õigused

jääda kaitseta, mistõttu jättis halduskohus menetlusabi taotluse õiguspäraselt rahuldamata.

11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.05.2024

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)