3-21-1651/60 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2024, Tartu

Haldusasja number

3-21-1651

Haldusasi

A kaebus Rakvere Linnavalitsuse 1. märtsi 2019. a ehitusloa

nr 1912271/04747 tühistamiseks, õigusvastaste tagajärgede

kõrvaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – A

Vastustaja –Rakvere linn, esindaja vandeadvokaat Joonas

Põder

Kolmandad isikud ‒

B, lepinguline esindaja vandeadvokaat Aivar Pilv

C

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 6. veebruaril 2024

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A kaebus osaliselt.

2. Tühistada Rakvere Linnavalitsuse 1. märtsi 2019. a ehitusluba nr

1912271/04747.

3. Jätta kaebus ülejäänud osas, st heastamis- ja hüvitamisnõude osas rahuldamata.

4. Mõista Rakvere linnalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 (viisteist) eurot.

5. Mõista A-lt B kasuks välja menetluskulu 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot.

6. Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

7. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja kolmandate isikute nimed

tähemärkidega A, B ja C ning kaebaja ja kolmandate isikute kinnistute

aadressides tänava nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. juunil 2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-21-1651

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Rakvere Linnavalitsus väljastas 1. märtsi 2019. a korralduse alusel ehitusloa nr

1912271/04747 X tn 12 kinnistul asuva majandushoone (ehitisregistri kood 108011317;

nimetatud ka kui abihoone) laiendamiseks.

B ja C (käesoleva haldusasja kolmandad isikud) on X 12 kinnistu kaasomanikud 15. märtsist

2019.

2. Naaberkinnistu (X tn 14) omanik A (edaspidi ka kaebaja) esitas 16. juunil 2021 Rakvere

Linnavalitsusele X 12 kinnistu ehitustegevuse üle järelevalvemenetluse algatamiseks ja

ehitustegevuse peatamiseks ning ehitustegevuse tagajärjel heki ning piiripostide osas endise

olukorra taastamiseks (I kd, tl 22-27), ning 17. juunil 2021 taotluse täienduse, milles märkis, et

vaidlustab vaidemenetluses 1. märtsi 2019. a ehitusloa kehtetuks tunnistamise nõudega (I kd, tl

28). Sama taotles kaebaja ka ehitusloa täitmise peatamist.

Rakvere Linnavalitsus esitas A 17. juuni 2021. a pöördumisele 5. juulil 2021 vastuse nr 5-

6/1951-4, milles märkis kokkuvõtvalt järgmist:

1) Rakvere Linnavalitsus kooskõlastas ehitusloa taotluse 19. veebruaril 2019 ning kaalus

sealjuures võimalikke mõjusid naaberkinnistutele. Linnavalitsus leidis, et tegemist on juba

olemasoleva hoonega, mille ümberehitus ei põhjusta negatiivseid mõjusid naaberkinnistute

omanikele;

2) paikvaatlusel 15. juunil 2021 viidati ehitusprojektis esitatud asendiplaanile, mida näidati ka

kinnistu omaniku isale. Maa-ameti kaardirakenduse kasutamine on tavapärane ja täiendav

infoallikas lisaks asendiplaanil olevale infole. Ehitusprojektis esitatud asendiplaan on

vormistatud geodeetilisele asendiplaanile, mis on mõõdistatud litsentseeritud maamõõtja poolt.

Kohapeal viibinud ehituse peaspetsialist selgitas taotlejale, et piiri märgistamise ega piiri

kulgemise määramisega ei tegele. linnavalitsuse ametnikud, vaid maamõõtja, kes märgib

katastriüksuse piiripunktid. Alles siis, kui katastriüksuse piiri asukoht maastikul on välja

selgitatud, vajadusel mõõdistatud piirimärgid ja ehitised, saab otsustada ehitiste asukoha üle

katastriüksuse piiri suhtes. Täpsete piiride paiknemise välja selgitamiseks tuleb

naaberkinnistute omanikel ise tellida vastav maamõõtmine;

3) kinnistu sisene kõvakatendiga ala ei ole tee ehitusseadustiku tähenduses. Ehitusseadustiku

nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele;

4) lähtudes olemasolevatest andmetest ei ole Rakvere Linnavalitsusel alust arvata, et

ehitustegevuse käigus on tungitud X tn 14 kinnistule. Paikvaatluse hetkel oli varisenud või

teadlikult lammutatud seina osad eemaldatud. Hekk ja aiapostid asusid linnavalitsusele

teadaoleva info kohaselt täielikult X tn 12 kinnistul, mille korral ei ole tegu piirirajatisega;

5) ehitusprojekti järgi on kavas rajada X tn 14 ja X tn 12 kinnistute vaheline sein

tuletõkkeseinana. Ka taotleja enda kinnistul asuv väike m aja peab paiknema naaberkinnistu

abihoonest kaugemal kui 8 m;

6) ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele ning ehitisele ja

ehitamisele esitatud nõuetele. Kohapeal toimunud vaatlusel 15.06.2021 oli näha, et lagunenud

osad olid eemaldatud ning konstruktsioon sisemiselt abihoones teostatud. Ehitusloa menetluses

on arvestatud, et naaberkinnistule sademevee ja lume juhtimine ei ole lubatud –

vihmaveerennid on ilmselt eemaldatud ajutiselt ning katusele on ette nähtud lumetõkked;

7) järelevalvemenetluse algatamiseks puudub alus. Ehitustegevus toimub ehitusloa alusel ning

linnavalitsus ei ole tuvastanud, et toimuv ehitustegevus põhjustaks ohtu naaberkinnistule.

Linnavalitsus on olemasolevate andmete põhjal veendunud, et ehitamine toimub X12 kinnistu

piirides.

2(17)

3-21-1651

3. A esitas 20. juulil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse järgmiste nõuetega:

1) tunnistada kehtetuks 1. märtsi 2019. a ehitusluba;

2) kohustada Rakvere Linnavalitsust halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 5

alusel heastama olukord X tn 14 kinnistu jaoks seoses ümberehitatava hoone ebaseadusliku

ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide omavolilise eemaldamisega, taastades endise

olukorra ehk kaebaja ja tema perekonna seadusliku valduse või alternatiivselt taastada see

litsentseeritud maamõõtmise (sh vajadusel asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lõigete 2 ja 3

arvestamine) järgi kaebaja kinnistul, või alternatiivselt kohustada Rakvere Linnavalitsust X tn

12 kinnistu omanikule tegema ettekirjutust seoses ümberehitatava hoone ebaseadusliku

ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide eemaldamisega, kohustades taastama endise

olukorra ehk kaebaja ja tema perekonna seadusliku valduse või alternatiivselt taastama see

litsentseeritud maamõõtmise (sh vajadusel AÕS § 129 lõigete 2 ja 3 arvestamine) järgi kaebaja

kinnistul;

3) hüvitada mittevaraline kahju.

Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohtul peatada

vaidlustatud ehitusloa täitmine (peatada ehitamine selle loa järgi).

4. Kohus võttis 7. augusti 2021. a määrusega kaebuse menetlusse vaidlustatud ehitusloa

tühistamise, õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes.

Sama määrusega jättis kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus ei ole

menetlusse võtnud alternatiivset kohustamisnõuet X12 omanikule ettekirjutuse tegemiseks.

5. Kohus korraldas 11. oktoobril 2022 eelistungi kompromissläbirääkimiste pidamiseks.

Vastustaja nõustus kaebaja pakutud kompromissettepanekuga osaliselt (soostus vaidlustatud

ehitusloa kehtetuks tunnistama), kuid teatas, et X tn 12 ja X tn 14 piiride kindlakstegemine on

vastavate kinnistute omanike kokkulepe ning vastustaja ei nõustu kandma kulusid, mille osas

seadus näeb ühemõtteliselt ette, et need peavad kandma kaebaja ja naabrid Vastustaja ei

nõustunud ka kompromissettepanekus märgitud vabandamisega (I kd, tl 127-128). Haldusasja

eelmenetlus jätkus kompromissi saavutamata.

6. Haldusasi on algselt jagatud lahendamiseks kohtunik Maria Lõbusale. Tartu Halduskohtu

esimehe 18. septembri 2023. a käskkirja nr 11-1/23/26 alusel jagati kohtunik M. Lõbusa

menetluses olev kohtuasi nr 3-21-1651 ümber kohtuniku koormuse vähendamiseks kohtu

jõudluse parandamise ja lühemate menetlusaegade tagamise eesmärgil Tartu Halduskohtu

kohtunik Sirje Kaljumäele.

7. Kohus arutas haldusasja kohtuistungil 6. veebruaril 2024. Kohus lõpetas istungil haldusasja

sisulise arutamise, määras kohtuvaidluste pidamise kirjalikus menetluses ning andis

menetlusosalistele tähtajad kohtukõne seisukohtade ning vastuväidete esitamiseks. Kohus

teatas 23. veebruari 2024. a määrusega kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning

pikendas seda tähtaega 25. aprilli 2024. a määrusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja esitab kaebuses ning täiendavate kirjalikus seisukohas ja kohtuistungil

kokkuvõtvalt järgmised väited.

8.1. Kaebajat ei ole ehitusloa menetlusse kaasatud. Vastustaja rikkus haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 40 lg 3 p 2 nõudeid – vastustajal oli kohustus koguda lisaandmeid (piiride

kulgemine) ning ta ei saanud tugineda üksnes informatiivsetele katastriandmetele.

3(17)

3-21-1651

8.2. Vastustaja ei arvestanud tsiviilõiguste riiveid ning rikkus ehitusseadustiku (EhS) § 12 lg-t

3 ja § 44 punkti 4. Amortiseerunud hoone ümberehitamisel tuleks ka arvestada, et naabri

vihmavett ei suunataks vaid kaebaja kinnistule. Abihoone suurem kaldenurk on just kaebaja

kinnistu poole ja pikkus 18,7 m ulatuses (üle poole krundi pikkusest). Kaebaja kinnistule

juhitakse ka elumaja vihmavesi. Pikemaajaline massiivne vihmavee juhtimine eeldab hoone

seina äärde lillede ja viinamarjade kasvatamiseks rajatud puitvõre sagedasemat vahetamist ja

sirgeks ajamist. Ehitusloa andmisel tulnuks arvestada, et kogu hoone seina tagune maa on

olnud kaebaja perekonna valduses. Tuginetud on ebaselgetele andmetele, millest ei nähtu

räästa suhestumine krundi piiriga. Projekti seletuskirja järgi olemasoleva seina peale

tuleohutuse tagamiseks eraldi vundamendil kiviplokkidest seina rajamine eeldanuks ilmselt

veelgi enam kaebaja kinnistu hõivamist.

8.3. Kaebaja ja kolmandate isikute kinnistute piiri üle on vaidlus ja on kahtlus, et abihoone,

millele on ehitusluba antud, võib asuda osaliselt kaebaja kinnistul. Ehitusloa menetluses pole

arvestatud, et kolmandate isikute kinnistul asuva abihoone katuselt on aastaid juhitud

vihmavett ja lund kaebaja kinnistule ning see võib jätkuda. Piiri ebaselguse tõttu on abihoone

juurde viiva tee-parkla rajamisel eemaldatud haljastus ja piiripost. Ehitusloa menetluses pole

arvestatud, et naabri abihoone katus on amortiseerunud ja tervisele kahjulikust asbestist ning

vajab tervikuna väljavahetamist. Ebaselge on ka, kuidas katuse eemaldamine käib. Kaebaja ei

soovi, et ohtlikku asbesteterniiti tema kinnistu kaudu veetaks.

8.4. Loa dokumentatsioon on puudulik. Ehitusloa andmisel ei ole arvestatud, et hoone võib

osutuda ohtlikuks (vundamendi puudumine, katus ei toetunud pärast remonti enam seinale).

Isikul ei olnud ümberehitusteks muud õiguslikku alust kui vaidlusalune ehitusluba. Lisaks

rajati õigusvastane toruühendus. Ehitusloa alusel oli ehitamist alustatud juba vundamendi

tegemisel.

8.5. Kogu ehitustegevus oli tajutav ühe sündmusena. Parkimisala pinnase ettevalmistustööd

võtsid ära vundamendita hoone toe ja toimus seina irdumine kaebaja kinnistu poole.

Samaaegselt seina lammutamisega oli alustatud tee-parkimisala ehitusega, pinnas ette

valmistatud, piirdeaia postid välja kaevatud ja hekk eemaldatud. Järelevalvemenetluseks

kohustatud vastustaja ei takistanud kaebaja pöördumistest hoolimata kaeve- ja ehitustööde

lõpuleviimist ega piirdeaia postide tagasipanemist. Kaebaja isa pidi pärast neid tegevusi heki

ise tagasi istutama.

8.6. Kaebaja taotleb õigusvastase ehitusloa haldusmenetluse ja järelevalvemenetlusest

keeldumise õigusvastaste tagajärgede heastamist põhjusel, et tee-parkimisala rajamine oli

funktsionaalselt seotud ehitusloaga ning ehitamise ja kaevamisega tungiti kaebaja valdusesse

ja rikuti vara.

8.7. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist, märkides, et rikutud on tema õigust

privaatsusele ja kodu puutumatusele.

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades järgmised seisukohad.

9.1. Vaidlustatud haldusakt ei riiva kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei ole samastatav

enda vanematega, kes vaidlusalust kinnistut valdavad. Kaebaja ei ole menetluse vältel

kirjeldanud mistahes elulist riivet, mille ehitusloa realiseerimine saaks talle kaasa tuua. Seega

ei saa kõne alla tulla EhS § 44 p-s 4 kirjeldatud „püsiv negatiivne mõju“. Kaebaja ei esinda

kohtumenetluses enda perekonda ega ole nende nimel kaebust esitanud. Tegemist ei ole

kaebaja alalise elukohaga ja kaebaja ei ole selgitanud ega tõendanud, et viibib vaidlusalusel

kinnistul sellise regulaarsusega, et seda võiks tema koduks pidada.

4(17)

3-21-1651

9.2. Kaebaja arusaadavad etteheited (heki eemaldamine, vihmavee suunamine, piirimärgete

eemaldamine jne) väljuvad kaebuse piiridest ega hõlma vastustaja tegevust avalik-õiguslike

ülesannete täitmisel.

9.3. Ükski avaldaja poolt esitatud etteheidetest ei oleks saanud tuua kaasa ehitusloa andmisest

keeldumist.

9.4. Kaebaja on vaidlusaluse ehitusloa sisulist õigusvastasust väites viidanud AÕS-le (eeskätt

AÕS § 129 lg-tele 2 ja 3). Kaebaja esitatud tõenditest nähtub, et väidetav vihmavee

suunamine tema kinnistule ei saa olla ehitusloa andmise tulemus, st kõik asjaolud mis

vihmavee tema kinnistule suunamisele osundavad (katuse kaldenurk ja elumaja vihmavee

toru) esinesid juba enne ehitusloa andmist. Olemasoleva kõrvalhoone räästas jääb X 12

kinnistu kohale, mistõttu kukub ka sellelt langev vesi X 12 kinnistule, mitte naaberkinnistule.

Sama kehtiks ehitusloa alusel ehitatud juurdeehitusele. Väide, et vihmavee suunamine sunnib

kaebajat viinamarjade kasvatamiseks paigaldatud puitvõret sagedamini vahetama ja

sirgendama, ei viita kaalukale õiguste riivele Ehitusloa andmise ja väidetava ohu vahel ei ole

põhjuslikku seost. Arusaamatuks jääb kirjeldatud ohuolukord kaebajale seoses ehitusplokkide

pudenemisega kaebaja kinnistule. Väidetava kanalisatsiooniga seotud toruühendus ei ole

tõendatud (fotodelt nähtub vee imbtrapp).

9.5. Vastustaja ei saa muuta ega ole muutnud ehitusloaga kaebaja ja X 12 kinnistu suurusi ega

piire, vaid on andnud X 12 omanikule õiguse ehitada ümber juba tema kinnistul endisel kohal

asunud hoone. Kaebaja ei ole seni tõendanud piiride kulgemist erinevalt katastrikaardil

märgitust.

9.6. Arusaamatuks jääb heastamisnõude eesmärk. Puudub vastustaja õigusvastane tegevus,

mis õigustaks heastamisnõude rahuldamist. Kolmandad isikud pole vaidlustatud ehitusloa

alusel teinud kaevetöid, mis nõudnuks kaeveluba. Kaebaja peab ise HKMS § 59 lg 1 kohaselt

tõendama väidet, et heki ja posti eemaldamisel kaevati sügavamal kui 30 cm. Piirdeaia

ümberehitamine või selle osa samaväärsega asendamine ei eelda ehitusteatise esitamist.

Kaebaja ei ole arusaadavalt selgitanud ega ka tõendanud põhjuslikku seost vastustajale

etteheidetava teo ja väidetava tagajärje vahel. Vastustaja ei ole vaidlusalustelt kinnistutelt

midagi kaevanud ega eemaldanud.

9.7. Vaidlusalune auk hekis jääb naaberkinnistu, mitte tänava poole, ning sellest läbi

vaatamiseks peaks seisma naaberkinnistul väga spetsiifilises kohas – garaaži sissesõiduteel.

Kaebaja selgitused moraalsete üleelamiste kohta on ilmselge liialdus. , vastasel juhul oleks

kaebaja ise kõnealuse augu kinni katnud

9.8. Vastustajal puudub pädevus alustada ehitusjärelevalvet mistahes võimalike rikkumiste

suhtes, mis ei ole vahetult seotud ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamisega (EhS § 130 lg 2).

Ehitusjärelevalve eesmärk ei ole tuvastada ega sanktsioneerida väidetavaid valdusõiguslikke

rikkumisi.

9.9. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Kaebaja ei

ole ühemõtteliselt selgitanud, milles seisneb talle väidetavalt tekkinud kahju, ega ole ära

näidanud kahju ja ehitusloa andmise põhjuslikku seost. Kui mistahes kolmas isik on kaebaja

valdust rikkunud, ei saanud selle aluseks olla ehitusluba, mis võimaldab X 12 kinnistul

õiguspärast ehitamist. Isegi, kui vastav kahju eksisteeriks, ei saaks vastustajale omistada süüd

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tähenduses. Kaebaja pole põhistanud väidetava

rikkumise süülisust. Olukorras, milles vastustaja kinnistu piirid on Maa-ameti katastrikaardilt

tuvastavad, ei saa vastustajale ette heita nendest lähtumist. Teave X 14 kinnistu omaniku

5(17)

3-21-1651

etteheidetest X 12 ja 14 kinnistute vahelise piiri kohta laekus vastustajale aastaid peale

ehitusloa andmist.

9.10. Heastamisnõude rahuldamise eeldused ei ole täidetud. Vaidlustatud ehitusluba ei ole

sisuliselt õigusvastane ning ei esine selliseid õigusvastaseid tagajärgi, mis rikuks kaebaja

subjektiivseid õigusi – vastustajale teadaolevalt asus ja asub vaidlusalune hekk täies ulatuses

X 12 kinnistul. Puudub põhjuslik seos ehitusloa andmise ja heki ning aiaposti väidetava

eemaldamise vahel – neid tegevusi ei viidud läbi ehitusloale tuginedes. Arusaamatuks jääb ka

heastamisnõude ja maamõõtmise tulemuste vaheline seos.

9.11. Kohtupraktikast tuleneb, et kui piiri asukoht looduses ei ole teada või on

naaberkinnisasjade omanike vahel vaidluse all, saab piiri kindlakstegemisel lähtuda AÕS §

129 lg 2 esimesest lausest ja MaaKS § 15 lg-st 1 tulenevalt esmajoones kaartidest ja

plaanidest ning seega eeldatakse piirivaidluses katastrikannete õigsust. Õigustatud ei ole

kaebaja seisukoht, et vastustaja ei saanud ehitusloa andmisel lähtuda maakatastris sisalduvate

andmete tõesusest.

9.12. Kuna vaidlustatud ehitusluba ei ole enam kehtiv, ei saa selle osas enam olla ka vaidlust.

10. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata, väites kokkuvõtvalt järgmist.

10.1. Kolmandad isikud ei ole kõnealust ehitusluba taotlenud ega selle alusel mingit

ehitustegevust korraldanud ning neil ei ole mingit huvi selle ehitusloa alusel ehitamiseks ka

tulevikus. Nad ei ole tegutsenud teadlikult ja tahtlikult eesmärgil rikkuda kaebaja õigusi ega

eelmise omaniku taotletud ehitusluba õigusvastaselt enda huvides kasutada.

10.2. Eelmine omanik taotles ehitusluba eesmärgiga viia ehitisregistri andmed vastavusse

tegelikkuses kujunenud olukorraga. Tegelikkuses oli juba X kinnistul olemas ehitusloa

taotluses märgitud mõõtmetele vastav hoone, mida kinnitab ka kaebaja esitatud pildimaterjal.

Kaebaja kaasamine ehitusloa menetlusse ei saanuks registriandmete täpsustamise otsust

mõjutada. Kolmandate isikute ainus huvi on registrisse kantud andmete kehtima jäämine ning

abihoone ümberehitamise vajaduse korral pöördutakse vastava taotlusega vastustaja poole.

10.3. Kolmandate isikute tegevus (majandushoone korrastustööd) olid seotud hoone äärmiselt

halva tehnilise seisukorra ning potentsiaalse suurte kahjustuste ohuga. Hoone olukord on

fikseeritud. Hoone mõõtmed ega mõjud naabrile ei ole sellega muutunud. Ehitusluba ei käsitle

muid kolmandate isikute tegevusi (tee või parkimisala renoveerimine, aiapostide ja heki

osaline eemaldamine, sadevee ja suitsu juhtimine, lumekoristus jm). Kolmandate isikute

tegevus on jäänud X 12 piiridesse. Kolmandad isikud on renoveerimisega seotud teavet

naabriga heatahtlikult jaganud alates 2019. aastast, sh heki ja aia osalist eemaldamist kaebaja

isaga arutanud.

10.4. Senistest dokumentidest kinnistute piiri kohta ei ole alust arvata, et kolmandate isikute

kõrvalhoone asuks kaebaja kinnistul. Kaebaja abihoone seinatagune maa oli kaebaja pere

valduses vaid suuliste kokkulepete alusel, kõigile teadaolev piir asus mujal.

KOHTU SEISUKOHT

11. Kaebaja on taotlenud vaidlustatud ehitusloa tühistamist, vastustaja väidetavalt

õigusvastase tegevuse tagajärgede kõrvaldamist ning kahju hüvitamist.

6(17)

3-21-1651

12. Kaebaja on vaidluse ajendanud olukorda kirjeldanud järgmiselt. Talle kuuluv X tn 14

kinnistu erastati 656 m2. suurusena. Kinnistut ei ole litsentseeritud maamõõtja poolt üle

mõõdetud ega sellele vastavalt piiritähiseid maha märgitud. Kinnistu piire on seni arvestatud

väljakujunenud valduse järgi. Muu hulgas on X tn 14 ja X tn 12 kinnistute piiriks loetud

kaebaja valduses olnud aiaposte koos hekiga. 2021. a juunis eemaldas X tn 12 kinnistu

omanik abihoone juurde viiva tee-parkla rajamise käigus osa kaebaja valduses olnud hekist ja

aiapostidest, väites, et need asuvad X tn 12 kinnistul. Sellega on valduse piir vaidlustatud. Ei

ole välistatud, et ehitustegevuse käigus eemaldatakse veelgi kaebaja kinnistult haljastust või

rajatisi (hekk, taimed, ronitaimed koos võrega). Kuna kaebaja jäeti õigusvastaselt ehitusloa

menetlusse kaasamata, pole arvestatud, et abihoone võib osaliselt (vähemalt osa katusest)

asuda kaebaja kinnistul. X tn 12 kinnistu omanik on aastaid juhtinud abihoone katuselt

vihmavett ja lund kaebaja kinnistule. Ehitusloa menetluses pole sellega arvestatud ning ka

ehitusloa realiseerimise järel jätkuks sademevee juhtimine kaebaja kinnistule. Lisaks pole

ehitusloa menetluses arvestatud, et naabri abihoone katus on amortiseerunud ja tervisele

kahjulikust asbestist ning vajab tervikuna väljavahetamist. Ebaselge on ka, kuidas katuse

eemaldamine käib. Kaebaja ei soovi, et ohtlikku asbesteterniiti tema kinnistu kaudu veetaks.

Samuti pole arvestatud kaebaja põhjendatud huvi, et abihoone kaebaja kinnistu poolne sein ja

katus oleksid kenad. Veel pole arvestatud, et naaber on aastaid juhtinud abihoone korstnast

suitsu kaebaja kinnistule, sest korsten asub kaebaja kinnistu pool ja see on liiga lühike.

Vastustaja tegevus ehitusloa andmisel ja järelevalve teostamata jätmisel on põhjustanud

lahkarvamusi naabritega ja moraalseid üleelamisi perekonnale, riivates kodu puutumatust.

13. EhS § 38 lg 1 järgi annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise

aluseks olevale ehitusprojektile. Kohus ei nõustu kolmandate isikutega, et praegusel juhul anti

vaidlustatud ehitusluba varasemalt valminud ehitisega samas asukohas asuva ehitise kohta

korrektsete andmete ehitisregistrisse kandmiseks. Haldusasjas esitatud tõenditest ja

selgitustest selgub, et vaidlustatud ehitusloaga on lubatud abihoone laiendamine 33% ulatuses.

Ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele,

eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele

esitatud nõuetele (EhS § 42 lg 2 ls 1).

EhS §-s 44 on sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alused. Muu hulgas keeldub pädev

asutus ehitusloa andmisest kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule,

projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või

ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele (p 1) või kui

ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade

omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on

üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada (p 4).

Ehitusloa kehtivus

14. Kolmas isik ja vastustaja on tõstatanud küsimuse ehitusloa kehtivuse lõppemisest

käesoleva kohtumenetluse käigus ja sellest tulenevalt tühistamisnõude jätkuvast

asjakohasusest.

Vaidlust pole, et ehitusluba on antud 1. märtsil 2019. EhS § 45 lg 1 kohaselt kehtib ehitusluba

viis aastat ning kui ehitamisega on alustatud, siis kuni seitse aastat ehitusloa kehtima

hakkamisest. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde

tegemise päev (EhS § 45lg 2). Vaidlustatud ehitusluba on antud olemasoleva abihoone

laiendamiseks – juurdeehitisena garaažiosa) ehitamiseks (ehitusprojekti seletuskiri; I kd tl

7(17)

3-21-1651

37p-38). Kolmandate isikute väitel ei ole nad vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamist

alustanud, vaid on teinud abihoone juures üksnes selle halvast seisundist tingitud töid, et

vältida hoonest lähtuda võivaid ohtusid. Kaebaja on arvamusel, et juba vundamendi

rajamisega alustasid kolmandad isikud vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamist, kuid märgib

kohtukõne raames, et ehitusloa kehtivuse lõppemise korral soovib alternatiivselt selle

õigusvastasuse tuvastamist, mis on vajalik ka kaebaja kahju hüvitamise ja heastamisnõuete

lahendamiseks.

Seega juhul, kui vaidlustatud ehitusloa alusel ei ole ehitamist alustatud, tuleks nõustuda

kolmandate isikutega, et ehitusluba on käesoleva kohtumenetluse ajal alates 1. märtsist 2024

kehtivuse kaotanud. Kohus nõustub kaebajaga,et ka vundamendi rajamist saab pidada

ehitamise alustamiseks. Kui ka ehitustegevus on toimunud vastuolus ehitusloaga või muul

moel õigusvastaselt, ei kõrvalda see ehitusloa kui haldusakti kehtivust (vt haldusakti kehtivuse

eeldused HMS § 61 lg 2). Ehitusloa kehtivust ei mõjuta kolmandate isikute seisukoht, et nad

ei olegi ehitusloa alusel ehitamisest huvitatud ning sellise huvi korral pöörduvad vastava

taotlusega vastustaja poole (29. jaanuari 2024. a seisukoht, p 21; I kd, tl 187).

Kohtupraktika on siiski tunnustanud ka oma õigusjõu ammendanud haldusaktide tühistamise

nõude lubatavust, kui nn ületühistamine oleks kaebaja õiguste kaitseks vajalik (nt Riigikohtu

13. novembri 2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 10). Kohus peab põhjendatuks jätkata

tühistamisnõude menetlemist, mille raames on võimalik võtta ka heastamis- ja

hüvitamisnõude lahendamiseks vajalik seisukoht ehitusloa õiguspärasuse kohta.

Kaebeõigus

15. Vastustaja on tõstatanud küsimuse kaebajal kaebeõiguse olemasolust, väites, et

vaidlustatud ehitusluba ei riiva mingil moel kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kohtupraktika on tunnustanud naaberkinnistu omanike õiguste riivet ning kaebeõigust

ehitusloa vaidlustamisel (nt Riigikohtu 13. detsembri 2018.a otsus asjas nr 3-16-1050).

Praegusel juhul on ilmnenud, et Rakveres X 12 ja 14 kinnistud asuvad tihedalt asustatud alal

(I kd, tl 44; ortofoto kaebuse p-s2.1). Pooled ei vaidle selle üle, et ehitusloaga hõlmatud ehitis

asub kaebaja kinnistu piiri lähedal ning seejuures on pooltel ka senini erimeelsused piiri

täpsema kulgemise osas, Pooltel on näiteks erinev arusaam, kas kolmandate isikute abihoone

räästas ulatub kaebaja kinnistule ja milline ulatus on kolmandate isikute abihoonest ja selle

ehitustegevusest lähtuvatel mõjutustel kaebaja kinnistule ning seal elavatele inimestele. Seega

ei saa eitada vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamise mõju kaebaja kui kinnistuomanike

õigustele ja huvidele.

Vastustaja on rõhutanud, et kaebaja ise elab ja töötab Pärnus ning X 14 kinnistul asuvas majas

elavad kaebaja vanemad ning see pole kaebaja elukoht. Kaebaja seda ei eita, kuid selgitab, et

külastab oma vanemaid sageli ning kirjeldab muu hulgas kinnistust lähtuvate probleemide

emotsionaalset aspekti.

Kaebeõiguse olemasoluks ei pea esinema isiku õiguste rikkumist, vaid kaebeõiguse jaatamiseks

on piisav ka õiguste riive (nt Riigikohtu 16. detsembri 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-55-15, p

10). Arvestades kaebaja kinnistu ja ehitusloaga seotud kinnistu naabrust ning loaga hõlmatud

hoone asukohta, aga ka kaebaja isikulist seotust kinnistuga, tunnustab kohus praegusel juhul

kaebajal kaebeõiguse olemasolu. Isegi harv või vähene viibimine enda kinnisasjal ei välista

naabrusest lähtuva mõju olemasolu – näiteks võivad kaebajal omanikuna olla kohustused

temaga lepinguliste suhetes olevate isikute või kinnistu kasutajate suhtes vastuvõetava

8(17)

3-21-1651

elukeskkonna tagamisel. Kaebajal kinnistuomanikuna on õigus realiseerida oma õigusi omandi

kaitseks, sh avaliku võimu õigusvastase tegevuse korral.

Kohus ei nõustu seega vastustaja seisukohaga kaebeõiguse puudumise ja kaebuse läbi vaatamata

jätmise aluse olemasolu kohta ning lahendab kaebuse sisuliselt. Küll aga rõhutab kohus, et

kaebaja saab käeolevas kohtumenetluses tugineda vaid enda õiguste riivele ning kaitsta selles

menetluses vaid enda, mitte vaidlusega hõlmatud kinnistul elavate vanemate õigusi ja huve

(HKMS § 44 lg 1).

Tühistamisnõue

16. Kaebaja väitel on vaidlustatud ehitusluba õigusvastane nii sisuliselt kui ka vormiliselt.

Kaebaja hinnangul on vaidlustatud ehitusluba õigusvastane juba ainuüksi põhjusel, et teda

kinnistunaabrina pole ehitusloa andmise menetlusse kaasatud ja talle polnud tagatud võimalust

olla haldusakti andmise menetluses ära kuulatud.

Ehitusloa andmine on kaalutlusotsus, mille langetamisel tuleb muuhulgas arvestada naabri

õigusi ja huve. Ehitusloaga hõlmatud kinnisasja naaberkinnisasja omanikku saab vaieldamatult

pidada kolmandaks isikuks HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses (isik, kelle õigusi või kohustusi

haldusakt võib puudutada). Kohtupraktikas on ka ehitusloa menetlustega seoses kujunenud

seisukoht, et menetlusse tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel

võimalik ette näha, et haldusakt võib piirata tema õigusi. Kaasamiseks ei pea tema õiguste riive

olema tõendatud, vaid piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (Riigikohtu 20.

veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-14-52416 p13 ja seal viidatud praktika). Nagu kohus eelpool

otsuse põhjenduste p-s 15 juba märkis, tuleb praeguse vaidluse asjaolusid arvestades tunnustada

naaberkinnistul ehitamist võimaldava ehitusloa riivet kaebaja õiguste suhtes.

17. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebajat polnud menetlusse kaasatud. HMS §-s 40 on

üldreeglina sätestatud haldusorgani kohustus võimaldada menetlusosalisel olla

haldusmenetluses ära kuulatud. Ehitusloal on naaberkinnitus omaniku jaoks eelduslikult

koormav tähendus ning sel juhul kohaldub HMS § 40 lg-s 2 sätestatud haldusorgani kohustus.

17.1. Käesolevas haldusasjas ei ole esitatud mingeid tõendeid, mis tõendaks ärakuulamise

võimaldamist kaebajale ning vastustaja ei ole selle toimumist ka väitnud. Esitatud tõenditest

ilmneb, et kaebaja on saanud ehitusloast teada alles pärast naaberkinnistul ehitus- ja

lammutustegevuse alustamist ning suhtluses linnaametnikega ning ise ehitisregistri andmetega

tutvudes (kaebaja 17. juuni 2021. a pöördumine Rakvere Linnavalitsuse poole; I kd, tl 28).

Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul HMS § 40 lg-s 3 sätestatud aluseid, mis õigustanuks

ehitusloa andmist ilma kaebaja kolmanda isikuna haldusmenetluses ära kuulamata.

Ärakuulamise nõudest kõrvalekaldumist ei õigusta ka vastustaja poolt välja toodud X12 kinnistu

endise omaniku väidetav eesmärk fikseerida registris tegelikkusega vastavuses olevad andmed.

Vaidlustatud ehitusloast ilmneb, et tegemist ei ole üksnes olemasoleva ehitise kohta

registriandmete korrastamisega, vaid abihoone juurdeehitusega 33% ulatuses.

17.2. Arvestades ehitusloa õiguslikku olemust ja tähendust kaebaja kui naaberkinnistu omaniku

jaoks leiab kohus, et ära kuulamata jätmine on oli praegusel juhul menetlusviga, mis muudab

vaidlustatud ehitusloa vormiliselt õigusvastaseks. Samas tuleneb kehtivast õigusest, et

menetlusnõuete rikkumine saab kaasa tuua haldusakti tühistamise vaid juhul, kui see rikkumine

võis mõjutada ka sisulist otsustust ja viia ebaõigele lõppjäreldusele (HMS § 58, RVastS § 3 lg 3

p 1). Seega tuleb tühistamisnõude lahendamiseks võtta kohtul ka seisukoht, kas eelnimetatud

9(17)

3-21-1651

menetlusvead võisid mõjutada ehitusloa andmise lõpptulemust ja kaasa tuua ehitusloa sisulise

õigusvastasuse.

18. Kaebaja väitel oleks ta soovinud ehitusloa menetluses avaldada oma arvamust ja

vastuväiteid erinevate ehituslike küsimuste kohta. Kaebaja sõnul tähendaks juurdeehitus seda, et

kaebaja kinnistule hakatakse lisaks varasemale abihoone sademeveele juhtima ka elumaja vett.

Ta märgib, et ehitusjärelevalve korras kinnistul käinud linnavalitsuse ametnik möönis

vihmaveerennide ajutist eemaldamist, kuid samas ehitusprojekti kohaselt vihmaveesüsteemi ei

paigaldata (ehitusprojekti seletuskirja p 3.2). Kaebaja kahtlused ehitusloa sisulise õiguspärasuse

osas puudutavad veel nt projekti kohaselt paigaldatavaid lumetõkkeid, katuse kallet, korstna

asendit, tuletõkkeseina ning katusekattematerjalina eterniidi kasutamist. Lisaks on kaebaja

tõstatanud küsimuse ehitise paiknemisest, arvestades naabrite erinevaid arusaamasid kinnisasja

piiri kulgemisest.

Silmas pidades ehitusloaga hõlmatud abihoone ja selle kavandatava laienduse asukohta kaebaja

kinnistule äärmiselt lähedal (isegi sõltumata piiri täpsest kulgemisest) ning kinnistute mõõtmeid

ja neil asuva hoonestuse mahtu kinnistu pindalast (vt nt asendiplaan I kd, tl 44) leiab kohus, et

kaebaja õigeaegne kaasamine ehitusloa menetlusse ja tema võimalus olla ehitusloa menetluses

ära kuulata võinuks viia teistsuguse lahendusega ehitusloa andmisele või vähemalt oleks

võimaldanud vaidlusküsimuste saada täpsemad teavet ja vältida edaspidiseid erimeelsusi. Kuigi

ehitusloa andmise menetluse eesmärgiks ei ole varasemast täpsemalt kinnistute piiride

määratlemine ega mõõdistamine, ei saa välistada, et ärakuulamine ja suhtlus naabritega

ehitusloa andmise menetluses oleks viinud teistsuguse sisuga või selgema ja arusaadavama

haldusakti andmiseni ning seda ka osas, mis puudutab abihoone laiendust ja selle asukohta ning

ulatust kinnistute vahelise piiri suhtes.

Eeltoodut arvestades ning HMS §-s 58 ja RVastS § 3 lg 3 p-s 1 sätestatust lähtudes on kohus

arvamusel, et kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine ja ärakuulamisvõimaluse tagamata

jätmine olid menetlusvead, mis tingivad vaidlustatud ehitusloa õigusvastasuse ja selle

tühistamise.

Heastamis- ja hüvitamisnõue

19. Järgnevalt analüüsib kohus, kas ja milliseid tagajärgi on õigusvastaseks osutunud ehitusluba

ja vastustaja tegevus kaebaja ehitusjärelevalve taotluse alusel endaga kaasa toonud kaebajale

ning kas see võib tingida heastamis- ja hüvitamisnõude rahuldamise.

20. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitab ühtaegu nii nõudeid, mida on võimalik

põhimõtteliselt lahendada avalik-õigusliku iseloomuga vaidluses halduskohtus, kuid samas

puudutavad osa kaebaja väiteid tema valduse rikkumist (kivide kukkumine kaebaja kinnistule,

väidetavalt kaebaja kinnistul asuva heki ja aiapostide eemaldamine, privaatsuse rikkumine),

naaberkinnistult lähtuvaid mõjusid kaebaja kinnistule ning hüpoteetilist ohtu (oletatav asbesti

sisaldava katusematerjali vedamine, privaatsuse rikkumine). Kaebuses ja kaebaja edaspidistes

seisukohtades on põimunud ka väited, mis puudutavad ehitusloast tulenevaid kaebaja õiguste

riiveid ning need tagajärjed, mille on kaasa toonud väidetavalt õigusvastaselt ehitusjärelevalvest

keeldumine.

Kaebaja heidab ühelt poolt ette konkreetseid ehituslikke puudusi. Kaebaja väitel tingib abihoone

katusekalle vihmavee voolamise kaebaja kinnistule ning seetõttu abihoone seina äärde rajatud

viinamarjade ja lilled kasvatamiseks mõeldud puitsõrestiku sagedasema vahetamise ning

korrastamise. Vihmavee juhtimiseks vajalik süsteem puudub. Kaebaja on ka ette heitnud hoone

korstnast suitsu suunamist tema kinnistule, mis on tema arvates tingitud ebaõigest

10(17)

3-21-1651

korstnakonstruktsioonist. Need on küsimused, mida kohtu hinnangul saanuks arutada kaebajat

ehitusloa menetlusse kaasates ja tema seisukohti ning vastuväiteid ära kuulates.

Teisalt on kaebaja aga nimetanud probleeme ja mõjutusi, mis võivad küll kaasneda ehitise

olemasoluga ja ehitustegevusega, kuid ei ole tingitud otseselt ehitusloas ette nähtust ning seega

ei oma nende puhul tähtsust ehitusloa õiguspärasus. Selliste mõjudena on kaebaja loetlenud

järgmist: hoone remondi käigus on kaebaja kinnistule kukkunud kive; hoone sissesõidutee ja

parkimisala rajamisel on osaliselt eemaldatud kinnistuste vahel asunud hekk ning aiapostid; on

oht, et ehitustööde käigus hakatakse kaebaja kinnistu kaudu vedama tervisele ohtlikku asbesti

sisaldavat katusematerjali (seni katust katnud eterniiti); heki eemaldamine on rikkunud

privaatsust (võimaldab vaadet kaebaja kinnistule) ning kolmandate isikute tegevus abihoone

remontimisel ning sissesõidutee rajamisel on kaasa toonud kaebaja valduse rikkumise.

21. Asjakohane on küll kaebaja viide kohtupraktikale, mille kohaselt ei tohi avalik võim ja

haldusorganid võimaldada isikutel enda omandi õiguse teostamisel kahjustada piiramatult

teiste isikute ja avalikke huve (nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-42-03). Samas tuleb eristada

kahjulikke mõjutusi, mis tulenevad avaliku võimu tegevusest ning neid, mille põhjustab

eraõiguslik isik (nt naaber). Ehitusluba reguleerib ehitamisega seotud avalikõiguslikke

küsimusi ning pädev asutus ei lahenda ehitusloa menetluses mh naaberkinnistute omanike

vahelisi konflikte, mis tulenevad tsiviilõiguslikest suhetest (Tallinna Ringkonnakohtu 21. märtsi

2024. a määrus asjas nr 3-23-1458, p 16).

Halduskohus saab otsustada ehitusloa õiguspärasust hinnates ning kaebaja tühistamis-,

heastamis- ja hüvitamisnõuet lahendades küll selle üle, kas ehitusloaga võis kaasneda püsiv

negatiivne ning üleliia koormav mõju, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega

leevendada (EhS § 44 p 4), kuid mitte lahendada naabrusõigusi puudutavaid küsimusi ega

ühekordsetest ja lühiajalistest ning mõistlikult kõrvaldatavatest mõjudest tulenevaid

erimeelsusi eraõiguslike isikute (kaebaja ja kolmandad isikud) vahel). Seega ei saa

halduskohus ehitusloa õiguspärasust hinnates ka käesoleva kohtuasja raames lahendada kaebaja

ja kolmandate isikute vahelisi eraõiguslikke vaidlusi, vaid piirdub hinnanguga vastustaja kui

haldusorgani tegevusele ehitusloa andjana ja ehitusjärelevalveks pädeva asutusena, st vastustaja

avalik-õiguslikule tegevusele. Vaidlused, mis lähtuvad kolmandate isikute tegevusest

väidetavalt kaebaja valduse rikkumisel või nende kinnistu kasutamisest tulenevatest mõjutustest

kuuluvad lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras ja neid tagajärgi ei ole võimalik heastada

või hüvitada halduskohtumenetluses.

22. Kohus mõistab esitatud heastamisnõuet selliselt, et kaebaja soovib tagajärgede

likvideerimist, mille vastustaja on talle tekitanud väidetavalt õigusvastase ehitusloaga ning

järelevalvemenetluse läbi viimata jätmisega.

Kaebaja on sõnastanud heastamisnõude järgmiselt:

„Kohustada Rakvere Linnavalitsust heastama olukord HKMS § 37 lg 2 p 5 alusel X 14

kinnistu jaoks seoses ümberehitatava hoone ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja

piiripostide omavolilise eemaldamisega, taastades endise olukorra ehk minu ja mu perekonna

seadusliku valduse või alternatiivselt taastada see litsentseeritud maamõõtmise (sh vajadusel

AÕS nõuete § 129 lg 2, 3 arvestamine) järgi minu kinnistul või alternatiivselt kohustada

Rakvere Linnavalitsust X 12 kinnistu omanikule tegema ettekirjutust seoses ümberehitatava

hoone ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide osas, kohustades taastama

endise olukorra ehk minu ja mu perekonna seadusliku valduse või alternatiivselt taastada see

litsentseeritud maamõõtmise (sh vajadusel AÕS nõuete § 129 lg 2, 3 arvestamine) järgi minu

kinnistul.“

11(17)

3-21-1651

23. Kaebaja taotles järelevalvemenetluse algatamiseks esitatud 17. juuni 2021. a avalduses

Rakvere Linnavalitsusele X 12 toimuva ehitustegevuse peatamist ja märkis p-s 2:

„Ettekirjutusega ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel heki ja piiripostide osas taastada

endine olukord ehk minu ja mu perekonna seaduslik valdus seniks kuni on õigustloova

pädeva mõõtmise kaudu on piir ja õiguslikud küsimused kehtivalt paigas.“ Sama avaldusega

teatas kaebaja, et vaidlustab vaidemenetluses ehitusluba ning taotles selle kehtivuse peatamist

(kaebaja 16. ja 17. juuni 2021. a pöördumised, I kd, tl 22-26).

RVastS §-s 11 sätestatud kahju hüvitamise nõuet asendava haldusaktide või toimingute

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks võib isik esitada halduskohtule HKMS § 5 lg 1 p 5

ja § 37 lg 2 p 5 kohaselt heastamiskaebuse (vt ka 3-17-725, p 12). Heastamisnõude

rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus.

Kohalikule omavalitsusele on pandud ülesanne teha riiklikku järelevalvet ehitiste ja ehitamise

nõuetele vastavuse üle (EhS § 130 lg 2 p 2). Ehitise ja ehitamise ohutust nõudvad normid on

avaliku õiguse normid, millest tulenevate õiguste kaitstus on avaliku korra osa (vt KorS § 4).

Ehitusseadustiku eelviidatud sätted kaitsevad ka naaberhoone omanike õigusi. (Riigikohtu 13.

detsembri 2018. a otsus 3-16-1050, p-d 10 ja 12)

24. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on käitunud õigusvastaselt kaebaja pöördumiste

alusel järelevalvet teostamata jättes ning on sellega loonud õigusvastaselt kaebajale

negatiivseid tagajärgi.

Vastustaja on järelevalvemenetluse algatamata jätmist põhjendanud enda 5. juuli 2021. a

vastuses nr 5-6/1951-4 (I kd, tl 49-51), lahendades samas dokumendis ka kaebaja vaide.

Vastustaja on selles dokumendis selgitanud vastustaja tegevust ehitusloa menetluses

ehitusprojekti kooskõlastajana (sh projekteerijale tehtud märkusi) ning et analüüsis ja kaalus

seejuures võimalikke mõjusid naaberkinnistutele, ning selle tulemusena leidis, et tegemist on

juba olemasoleva hoonega, mille ümberehitus ei põhjusta negatiivseid mõjusid

naaberkinnistute omanikele. Kolmandad isikud on kohtumenetluses kinnitanud, et pole

alustanud abihoone laiendamiseks ehitusloa alusel ehitamist ning tehtud on vaid olemasoleva

hoone ohutuse tagamiseks vajalikke töid.

25. Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse

meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad

järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka

järelevalvemeetme rakendamiseks. Kehtiv õigus ei välista kohaliku omavalitsuse üksuse

kaalumisruumi ehitusjärelevalve teostamisel (EhS § 130 lg 2). Puudutatud isik (isik, kelle

õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan

otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse

kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve, kuid mitte

nõuda konkreetset tulemust, sh ettekirjutuse tegemist järelevalvega hõlmatud kinnisasja

omanikule ( Riigikohtu 3-3-1-44-10, p 15). Vastustaja sai järelevalve algatamist otsustades

lähtuda ehitusloast kui kehtivast haldusaktist (vt HMS § 61) ja kohapeal olukorraga

tutvumisel tuvastatud asjaoludest. Vastustaja on kaebaja pöördumist (järelevalvetaotlust)

menetlenud (sh käinud kaebaja kinnistul kohapeal) ning oma seisukohta järelevalvemenetluse

algatamise vajaduse puudumisest piisava põhjalikkusega põhjendanud.

26. Üheks keskseks küsimuseks praeguse vaidluse käigus on kujunenud poolte erimeelsus

nende kinnistuid eraldava piiri tegelikust asukohast ning sellest lähtub ka vaidlus kaebaja

valduse võimaliku rikkumise ning sellega seonduva kahju hüvitamise ning heastamisnõude

eseme üle.

12(17)

3-21-1651

Vastustaja on järelevalve algatamata jätmist põhjendades märkinud järgmist. Lähtudes

olemasolevatest andmetest ei ole Rakvere Linnavalitsusel alust arvata, et ehitustegevuse

käigus on tungitud X tn 14 kinnistule. Põhjenduste kohaselt selgitas 15. juunil 2021

paikvaatlusel osalenud ametnik, et linnavalitsuse ametnikud ei tegele piiri märgistamise ega

piiri kulgemise määramisega. Paikvaatlusel on viidatud ehitusprojektis esitatud

asendiplaanile, mida on vastustaja andmetel tutvustatud ka kaebaja isale, ning mis on

vormistatud litsentseeritud maamõõtja poolt mõõdistatud geodeetilisele asendiplaanile.

Samuti seda, et Maa-ameti kaardirakenduse kasutamine on tavapärane ja täiendav infoallikas

lisaks asendiplaanil olevale infole. Vastustaja on samas selgitanud, et piiride täpsustamiseks

on vajalik tellida katastriüksuse ülemõõdistamine ning alles siis, kui katastriüksuse piiri

asukoht maastikul on välja selgitatud ning vajadusel mõõdistatud piirimärgid ja ehitised, saab

otsustada ehitiste asukoha üle katastriüksuse piiri suhtes.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et ehitusjärelevalve alustamist otsustades või

ehitusjärelevalvet tehes sai vastustaja lähtuda olemasolevast dokumentaalsest teabest kinnistute

vahelise piiri kohta. X 12 kinnistul asusid juba enne praeguse vaidluse esemeks oleva ehitusloa

menetlust elumaja ja abihoone. Vaidlusalune ehitusluba on antud olemasoleva abihoone

laiendamiseks põhja suunas kuni olemasolueva elamuni (eelprojekti seletuskiri punkt 3.1. (I kd,

tl 37p). Maa mõõdistamine ei olnud lõpule viidud ka käesoleva asja arutamise ajaks

kohtuistungil. Kohtu hinnangul puudus vastustajal piiride määramise hetkeolukorda arvestades

alus kahelda asendiplaani koostamisel aluseks võetud litsentseeritud maamõõtja tulemustel ja

Maa-ameti kaardirakenduse andmetel põhineva asendiplaani asjakohasuses, kui täpsemad

ülemõõtmise andmed puudusid. Kinnistu piire olemasoleva teabe põhjal hinnates jõudis

linnavalitsuse ametnik ka järeldusele, et hekk ja aiapostid asuvad täielikult X 12 kinnistul ja

nende eemaldamine ei toimunud kaebaja valdust rikkudes.

27. Seoses X 12 kinnistul väidetava tee ehitamisega on vastustaja põhjendatult asunud

seisukohale, et kinnistusisest kõvakatendiga ala ei ole põhjust käsitada teena ehitusseadustiku

tähenduses, mistõttu ei saa vastavat tegevust pidada ehitusloa alusel ehitamiseks, mida saaks

ehitusjärelevalve raames kontrollida (vt termini „tee“ kohta EhS § 92). Kaebaja pöördumises

väidetud varisenud või teadlikult lammutatud seina osad (kivid) olid paikvaatluse ajaks

eemaldatud, mistõttu ei saanud kohal viibinud ametnik täheldada väidetavalt varisevast

seinast lähtuvat ohtu, kuna lagunenud osad olid eemaldatud ning konstruktsioon sisemiselt

abihoones teostatud.

28. AÕS §-st 151 tuleneb, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud näiteks heki või muu

sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest (lg 1). Nimetatud asja

kasutamine ei tohi olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju naabrile (lg 2) ning kui asi

on vajalik ühe naabri huvides, ei või seda asja tema nõusolekuta kõrvaldada ega muuta (lg 3).

Praegusel juhul ei ilmne, et vaidlustatud ehitusluba oleks ette näinud tegevusi, mis oleks

tinginud kinnistute vahel asuva heki või aiapostide kõrvaldamise.

Seega ei saa heki või aiapostide eemaldamist ega sellega põhjustatud võimalikku kahju

omistada vastustajale. Kui kolmandad isikud on oma tegevusega siiski rikkunud eeltoodud

asjaõiguse normides sätestatut või tekitanud enda kinnistul korrastustöid tehes kaebajale heki

ning aiapostide kõrvaldamisega kahju, on tegemist eraõigussuhtest tekkinud vaidlusega, mille

lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (HKMS § 4 lg 1). Piirirajatise kasutamisel tekib

naabrite vahel võlasuhe, mille sisuks on piirirajatise otstarbekohane kasutamine ja hoidumine

naabrit kahjustamast (Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2023. a määrus haldusasjas nr 3-

23-1882, p 16). Ka kolmandate isikute hoonest lähtuvate väidetavate kahjustuste heastamist

kaebaja kinnistul rajatud puitsõrestikule ja istutatud taimedele saab nõuda tsiviilõiguslikke

õiguskaitsevõimalusi kasutades (viidatud määrus asjas nr 3-23-1458, p 6).

13(17)

3-21-1651

29. Kaebaja väidete osas, mis puudutavad erinevaid väidetavalt kolmandate isikute kinnistult

lähtuvaid mõjutusi, peab kohus asjakohaseks esmalt viidata AÕS § 143 lg-le 1, mis sätestab,

et kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra,

põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma

kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus

keskkonnakaitse nõuetega. Samas

on keelatud mõjutuste tahtlik suunamine

naaberkinnisasjale. Seega on kinnistuomanikul, sh kaebajal kohustus linnakeskkonnas tihedalt

asustatud piirkonnas mõistlikus ulatuses taluda erinevaid inimtegevusega kaasnevaid

mõjutusi, sh kui need ei ületa kehtestatud piirnorme. Kinnistuomanik saab nõuda selliste

mõjutuste kõrvaldamist või vähendamist või selle võimatuse korral kahju hüvitamist taotleda

eraõiguslikke õiguskaitsevahendeid kasutades (AÕS § 143 lg 2). Kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 3 p 2 sätestab kohaliku omavalitsuse põhimõttena igaühe seaduslike

õiguste ja vabaduste kohustusliku tagamise vallas ja linnas ning kohaliku omavalitsuse

volikogul ja valitsusel on vastavate õigustloovate aktide täitmise kontrolli pädevus

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-94-08, p 14). Kaebaja heidab ette kolmandate isikute

abihoone korstnast suitsu juhtimist tema kinnistule. Kuna kohus on eelpool jõudnud

järeldusele, et vaidlusalune ehitusluba tuleb tühistada, eeldab abihoone edaspidine

renoveerimis- ja laiendamiskavatsus ehitusloa andmise menetluses kaebaja kaasamist, mis

võimaldab kaasa rääkida ka korstnakonstruktsiooni ja suitsu levimise küsimuses. Suitsu

tahtliku juhtimise korral on võimalik lähtuda aga ülal kirjeldatud õiguskaitsevõimalustest.

30. Kaebaja heidab ette hoone remondi käigus tema kinnistule kivide pudenemist ning väidab

hüpoteetilist ohtu asbesti sisaldava katusematerjali vedamisest tema kinnistule. Seoses

kaebaja väidetega, mis puudutavad kolmandate isikute kinnistul asuva ning vaidlustatud

ehitusloaga hõlmatud abihoone ümberehitamisega (renoveerimisega) seotud mõjutusi, märgib

kohus järgmist. AÕS § 147 sätestab, et kui ehitada või ehitist parandada saab ainult nii, et

naaberkinnisasjale või selle kohale tuleb ehitada tellingud või et üle selle kinnisasja tuleb

vedada või sellele asetada ehitusmaterjali või kinnisasjast üle käia või sõita, peab

naaberkinnisasja omanik seda lubama, kui see on hädavajalik, tingimusel, et temale tagatakse

kahju hüvitamine. Tegemist on kahju hüvitamisega eraõigusliku suhte raames, mida ei ole

pädev lahendama halduskohus. Nende probleemide lahendamiseks tuleb samuti lähtuda

eraõiguslikest õiguskaitsevõimalustest, sh väljavaatest taotleda õiguste rikkumise korral ja

kahju tekkimisel ka selle hüvitamist.

31. Tuleohutuse nõuete osas on vastustaja kaebajale selgitanud, et tulemüüri rajamist ei ole

ette nähtud ning kinnistute vaheline sein on kavas rajada tuletõkkeseinana. Samas selgitas

ametnik kaebajale ka tema enda kinnistul asuv väikese majaga seonduvaid tuleohutusnõudeid

(nõutav kuja või selle nõude vähendamine tuletõkkeseina või tulemüüri olemasolul).

32. Kohtu hinnangul on heastamisnõude eesmärgiks kõrvaldada vaidlustatud ehitusloa alusel

toimunud ehitamise käigus tekitatud tagajärjed – osaliselt eemaldatud hekk ja aiapost. Kohus

on eelnevalt jõudnud järeldusele et need tagajärjed ei saanud tekkida vaidlustatud ehitusloa

tõttu isegi juhul, kui kolmanda isikud on selle loa alusel ehitus- või lammutusöid teinud.

Nimelt ei tulene ehitusloast ega projektist (I kd, tl 35-39), et ehitusloaga oleks ette nähtud

abihoone juurdeehitusele lisaks ka juurdepääsutee või muude rajatiste ehitamine.

Kaebaja on ka arvamusel, et heki ja aiaposti eemaldamist saanuks vältida, kui vastustaja oleks

teostanud kaebaja pöördumise alusel kohaselt enda järelevalvefunktsiooni. Kaebaja on

menetluses läbivalt selgitanud, et kolmandad isikud on teostanud kaevetöid ilma selleks

vastavat luba omamata ning on arvamusel, et need tööd toimusid kaebaja valdust rikkudes.

Vastustaja on kaebaja taotluse alusel järelevalvemenetlust alustamata jättes

14(17)

3-21-1651

Kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses on kehtestada kaevetööde eeskirjad (KOKS §22

lg 1 p 361. Rakvere Linnavolikogu 19. märtsi 2009. a määrusega nr 6 kehtestatud kaevetööde

eeskirja § 2 p 4 kohaselt on kaevetööks selle eeskirja tähenduses ka puu ja põõsa istutamisega

või väljajuurimisega seotud töö sügavamal kui 30 cm. Kaevetöö tegemine on lubatud

kaeveloa alusel (eeskirja § 3 lg 1) nagu seda on rõhutanud ka kaebaja. Kohus on eelpool

asunud seisukohale, et tõendatud pole heki ja aiaposti eemaldamine vastustaja õigusvastase

tegevuse tulemusena ning et vastustaja tegevuse tõttu oleks rikutud kaebaja valdust. Kaebajal

pole subjektiivset õigust nõuda, et isegi kui kolmandad isikud on teinud kaevetöid ilma

selleks luba omamata, kohaldaks vastustaja haldusorganina kolmandate isikute suhtes

ettekirjutust või muid avlik-õiguslikke meetmeid.

33. Kaebaja on palunud välja mõista vastustajalt tema kasuks mittevaralise kahju hüvitis

kohtu õiglasel äranägemisel seoses ehitusloa õigusvastasusega.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda avaliku võimu õigusvastase tegevusega

tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole

võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 9 lg-s 1

loetletud õigushüvede kahjustamise korral. Muu hulgas on selles sättes nimetatud ka kodu ja

eraelu puutumatust, mida kaebaja on praegusel juhul kahjunõude alusena välja toonud. Kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama haldusorgani õigusvastase tegevuse ja

kaebaja õiguste rikkumise. RVastS § 9 lg 1 järgi hüvitatakse mittevaraline kahju vaid juhul,

kui avaliku võimu õigusvastane tegevus oli süüline.

EhS § 44 p-s 4 on sätestatud ehitusloa andmisest keeldumise alusena, kui ehitise või

ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele

või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav

ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Sellise püsiva negatiivset mõjuna

EhS § 44 p 4 mõttes peetatakse silmas mõju, mida pole võimalik kõrvaldada (viidatud määrus

asjas 3-23-1458, p 6). Kuigi viidatud säte reguleerib ehitusloa andmisest keeldumist, saab

selles nimetatud püsiva negatiivse mõju mõistet analoogia korras kohaldada ka

ehitusjärelevalve algatamata jätmise õiguspärasuse ja hüvitamis- ning heastamisnõude

analüüsimisel. Kohtu hinnangul tuleb püsiva negatiivse või üleliia koormava mõjuna EhS §

44 p 4 tähenduses mõista ehitisest ja ehitustegevusest tulenevat mõju, kuid mitte naabrite

vahelisest suhtlusest tingitud pingeid ja sellest tulenevat stressi ja üleelamisi.

Kuigi kohus on eelpool tuvastanud ehitusloa õigusvastasuse menetlusnõuete olulise rikkumise

tõttu, ei ole kohtu hinnangul kaebaja kirjeldatud kahjulikud tagajärjed ja mõjutused saabunud

vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusena. Kohus on leidnud, et kaebaja väidetud

tagajärjed ei ole tingitud vaidlustatud ehitusloa alusel ehitamisest ega ka mitte vastustaja

avalik-õiguslikust tegevusest ehitusjärelevalve taotluse alusel (mille puhul kohus ei ole

õigusvastasust tuvastanud). Kirjeldatud tagajärjed võivad tuleneda kaebaja ja kolmandate

isikute kui kinnistunaabrite vahelistest eraõiguslikest suhetest (vt käeoleva otsuse põhjenduste

p 21).

34. Eelnevat arvestades pole kohtu hinnangul kahju hüvitamise eeldused täidetud ning

hüvitamisnõude rahuldamiseks puudub alus.

MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED; MENETLUSKULUD

15(17)

3-21-1651

35. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kaebus tuleb rahuldada tühistamisnõude osas ning

jätta rahuldamata heastamis- ja hüvitamisnõude osas. Kohtu hinnangul on kaebus rahuldatud

ühe kolmandiku ulatuses ning jääb rahuldamata kahe kolmandiku ulatuses.

36. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu

poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 8).

37. Kuna kohus rahuldab kaebuse osaliselt, st tühistamisnõude osas, tuleb vastustajalt kaebaja

kasuks mõista välja tühistamisnõude esitamise eest tasutud riigilõiv (vastavalt riigilõivu

tasumise ajal 2021. a kehtinud riigilõivuseaduse § 60 lg-le 1 15 eurot). Kuna kaebus jääb

rahuldamata heastamis- ning hüvitamisnõude osas ning rahuldamata jäi ka kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus, jääb tasutud riigilõiv ülejäänud osas kaebaja enda kanda. Muude

menetluskulude kandmist ei ole kaebaja väitnud ega tõendanud.

38. B ja C on praeguses kohtumenetluses kolmandate isikutena vastustaja poolel. C

esindamiseks ei ole kohtumenetluses volitusi esitatud. B esindaja esitas 6. veebruaril 2024

menetluskulude väljamõistmiseks taotluse ja kulude nimekirja (dtl 355-363), milles

märgitakse, et vastavalt LEADELL Pilv Advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingule ja

advokaadibüroo poolt valjastatud arvetele on B kandnud haldusasjas nr 3-21-1651

kohtuväliseid kulusid õigusabile summas 5803,05 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude

koosseis on loetletud avalduses kohtule ja täpsemalt välja toodud advokaadibüroo arvetel

koos spetsifikatsioonidega (dtl 358-363). Veel soovib kolmas isik 20. märtsil 2024 esitatud

taotlusega täiendava menetluskulu (774 eurot koos käibemaksuga) väljamõistmist, st kokku

6577,05 eurot (koos käibemaksuga), lisatud arve ja spetsifikatsioon (dtl 391-392).

38.1.Kaebaja on esitanud vastuväited menetluskulu taotlustele kohtuvaidluste kirjalikes

seisukohtades.

38.2. Kohus märgib esmalt kolmanda isiku esindaja 20. märtsi 2024. a taotluse kohta, et

kohus selgitas 6. veebruaril 2024 toimunud kohtuistungil täiendavate menetluskulu taotluste

esitamise võimalust ning andis 23. veebruari 2024. a määrusega täiendavad tähtajad

kohtuistungile järgnenud kirjaliku menetlusega seotud menetluskulude taotlemiseks.

Varasema menetlusega seotud kulude väljamõistmise taotlused ja kuludokumendid tuli

esitada kohtuistungil (istungil alates 02:06:51).

Kohus määras 23. veebruari 2024. a korraldava määrusega menetlusosalistele tähtajad, mille

jooksul oli võimalik esitada täiendavalt kirjalikult kohtukõne seisukohad ning teise

menetlusosalise seisukohtadele vastata, samuti esitada täiendavate menetluskulu taotlused ja

kuludokumendid ning vastuväited neile (dtl 382-383). Kohtu selgitustest kohtuistungil ja 23.

veebruari 2024. a määrusest pidi menetlusosalistele olema selge, et silmas on peetud neid

täiendavaid menetluskulusid, mis tekivad kirjalikus menetluses seisukohtade ja vastuväidete

esitamisega. Kolmanda isiku esindaja 20. märtsi 2024. a taotluse lisast ilmneb, et taotluses

viidatud õigusabi eest tuli tasuda 2022. a sügisel koostatud arve alusel. Seega ei ole tegemist

täiendava kuluga, mis tekkis pärast 6. veebruari 2024. a kohtuistungit. Tegemist on hilinenult

esitatud kuludokumendiga, mida kohus ei pea võimalikuks arvesse võtta – arutelu

menetlusosaliste vahel hilinenult esitatud dokumendi vastuvõtmise üle oleks pikendanud

veelgi juba pikale veninud menetlust ning kohus ei näe, et kolmandal isikul saanuks olla

tõendi hilinenult esitamiseks arvestatav põhjus (HKMS § 51 lg 4).

16(17)

3-21-1651

38.3. Kohtuistungi ajaks esitatud taotluse ja kuludokumentide kohaselt on vandeadvokaadist

esindaja osutanud kolmandale isikule õigusabi käesolevas haldusasjas 5803, 05 euro eest

kokku 25 tunni 7 minuti ulatuses tunnihinnaga 190 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus

nõustub, et õigusabiteenuse tunnihind on vastavuses käesoleval ajal nüüdseks kohtupraktikas

aktsepteeritava tasemega.

Kolmanda isiku esindaja on asjakohaste viidetega kohtupraktikale toonud välja põhjendatud

ning väljamõistetavate menetluskulude suurust mõjutavad tegurid (6.veebruari 2024. a

avalduse p 5, dtl 356). Kohus nõustub kolmanda isikuga, et õigusteenuse mahtu praeguse

haldusasjas on mõjutanud esitatud dokumentide maht ja vaidlusküsimuse keerukus ning

mitmetahulisus. Seega on muu hulgas kolmandate isikute esitatud menetlusdokumentide maht

ja sellele kulunud aeg olnud vähemalt osaliselt tingitud ka kaebaja tegevusest. Siinkohal

märgib kohus, et ei nõustu kaebajaga nagu oleks kolmandad isikud põhjendamatult

väljendanud oma seisukohta ka vastustajalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas –

kolmandal isikul ei ole menetlusõiguslikku takistust avaldada oma seisukoht kaebuse kõikide

nõuete osas ning kaebuse rahuldamine ja selle ulatus võivad tähtsust omada menetluskulude

jagamisel.

Kohtu hinnangul on kolmanda isiku menetluskulud siiski mõnevõrra ülepaisutatud. HKMS §

109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Samas

peab kohus lähtuma ka õigluse ja mõistlikkuse põhimõttest (HKMS § 108 lg 11). Kohus

nõustub, et kolmanda isiku esindaja kirjalikes seisukohtades on kordusi ning osaliselt on B ise

kohtule seisukohad esitanud (nt 20. märtsi ja 10. aprilli 2024. a seisukohad, II kd, tl 53-56 ja

70-73). Eeltoodud norme ja asjaolusid ning kaebuse rahuldamisele kuuluvat osa arvesse

võttes peab kohus põhjendatuks mõista kaebajalt kolmas isik B kasuks välja 1800 euro

ulatuses.

Väljamõistetav menetluskulu hõlmab ka käibemaksu, kuna kulude kandja on füüsiline isik,

kelle puhul pole ilmnenud, et ta oleks käibemaksukohustuslane, kes saaks õigusabikuludelt

käibemaksu sisendkäibemaksuarvestuses tagasi arvestada (vt nt Riigikohtu 11. mai 2022. a

otsus asjas nr 3-20-663, p 23).

38.4. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust ja kuludokumente esitanud

ning tema menetluskulud jäävad tervikuna tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

39. Kohus asendab käesoleva kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja kolmandate isikute nimed

ning nende kinnistute aadressides tänava nime tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 2.12.2025 otsusega jäeti apellatsioonkaebused ning

vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 27. mai 2024. a otsuse

resolutsioon muutmata, kuid muudeti otsuse põhjendusi vastavalt Tartu Ringkonnakohtu

2.12.2025 otsuse põhjendustele.

17(17)