2-19-17224/108 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht 27.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-17224

Kohtuasi

X hagi AS-i W vastu rahalistes nõuetes, asjade

väljaandmiseks

ning

tahteavalduste

andmiseks

kohustamiseks ja C hagi AS-i W vastu rahalistes

nõuetes ning asjade väljaandmiseks kohustamiseks

X hagi Q OÜ vastu aktsiate üleandmiseks või

kahjuhüvitise saamiseks, alternatiivselt Y ja F vastu

aktsiate üleandmiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.10.2023 ja 15.12.2023 otsused

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i W apellatsioonkaebus

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I X (isikukood XXXXXXXXXX)

Hageja II C (isikukood XXXXXXXXX)

Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaadid Sanjay-

Jaanus Mody ja Lembit Tedder ning advokaat Henri

Hansson

Kostja I AS W (registrikood XXXXXXXX)

Kostja II Q OÜ (registrikood XXXXXXXX)

Kostja III Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja IV F (sünniaeg XX.XX.XXXX), volitatud esindaja

Y

Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki

Kergandberg ja vandeadvokaat Edgar-Kaj Velbri

Kolmas isik kompromissis F (isikukood XXXXXXXXX)

Kolmas

isik

kompromissis

Z

(isikukood

XXXXXXXXXXX), volitatud esindaja Y

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Liita tsiviilasjades nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 menetletavad hagid ühte

menetlusse ning jätta tsiviilasja numbriks 2-19-17224.

2. Tühistada 17.09.2024 määratud kohtuistungi aeg (tsiviilasi nr 2-19-17517).

3. Tühistada Harju Maakohtu 13.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-17224 resolutsiooni

p-de 2–11, 12.31 ja 18–23 osas. Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 13.10.2023 otsus

jõustunud (resolutsiooni p-d 1, 12.1–12.30, 13–17, 24).

4. Tühistada Harju Maakohtu 15.12.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-17517.

5. Lõpetada tühistatud osas tsiviilasjas nr 2-19-17224 menetlus (millega on vastavalt

käesoleva määruse resolutsiooni p-le 1 liidetud tsiviilasi nr 2-19-17517).

6. Kinnitada kompromiss X, C ja Q OÜ, Y, F, AS-i W, F, Z (eraldi Pool ja koos Pooled)

vahel, mille tingimused on järgmised:

6.1. Q OÜ kohustub Poolte vahel tekkinud vaidluste (eelkõige tsiviilasjade nr 2-19-

17224 ja 2-19-17517) lõpetamiseks tasuma Xle ja Cle kompromissihüvitise üks

miljon kakssada tuhat (1 200 000) eurot katmaks nende poolt seni kantud

õigusteenuse kulud (sh kohtuvälised ja kohtukulud) ja hüvitamaks neile

tekkinud mittevaraline kahju järgmiselt: kaheksasada nelikümmend tuhat

(840 000)

eurot

tasub

Q

OÜ

X

arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX, SEB ning kolmsada kuuskümmend tuhat

(360 000)

eurot

tasub

Q

OÜ

C

arvelduskontole

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX,

SEB.

Q

OÜ

on

hoiustanud

kompromissisumma hoiustamislepingu alusel X ja C kasuks Tallinna notari

Priidu Pärna hoiukontol. Tallinna notar Priidu Pärna maksab deposiiti

makstud kompromissisumma X ja C arveldusarvetele hiljemalt kolme (3)

pangapäeva jooksul alates päevast, mil tsiviilasjades 2-19-17224 ja 2-19-17517

jõustuvad kompromissi kinnitavad ja menetlusi lõpetav(ad) määrus(ed) ühes X

ja C või nende lepinguliste esindajate poolt esitatud kinnituskirjadega

Andmekaitse Inspektsioonile ja Politsei- ja Piirivalveametile on e-posti teel

saadetud Tallinna notari Priidu Pärna e-posti XXX. X ja C käsitlevad

kompromissilepingu raames endale tekkinud kahjusid järgnevalt: 800 000

eurot otsene varaline kahju tulenevalt õigusteenusekulude kandmisest sh

seonduvalt ülal kirjeldatud asjaoludega ja menetlustega ning 400 000 eurot

mittevaraline kahju hingeliste üleelamiste eest, mis on sh kaasnenud kõnealuste

asjaolude ja menetlustega.

6.2. Kui

mistahes

põhjusel

ei

maksa

Tallinna

notar

Priidu

Pärna

kompromissisummat välja hiljemalt (3) pangapäeva jooksul alates päevast, mil

tsiviilasjades 2-19-17224 ja 2-19-17517 jõustunud kompromissi kinnitav(ad)

jõustumismärkega määrus(ed) ühes X ja C või nende lepinguliste esindajate

poolt esitatud kinnituskirjadega Andmekaitse Inspektsioonile ja Politsei- ja

Piirivalveametile on e-posti teel saadetud Tallinnanotari Priidu Pärna e-posti

XXX, vastutavad Q OÜ ja AS W solidaarselt kompromissisumma tasumise eest

Xle ning Cle.

6.3. Kui Pool satub käesolevast kompromissilepingust tulenevate mistahes rahaliste

kohustuste täitmisega viivitusse, siis kohustub vastav Pool tasuma õigustatud

Poolele viivist kahekordses seadusjärgses määras.

6.4. Pärast käesoleva määruse resolutsiooni p 6.1 järgse kompromissisumma

tasumist puuduvad Pooltel üksteise vastu mistahes nõuded ja pretensioonid, sh

mis on seotud tsiviilasjade nr 2-19-17517 ja 2-19-17224 asjaoludega.

6.5. Poolte menetluskulud jäävad Poolte endi kanda (v.a tagastatavad riigilõivud ja

tagatised). Selguse huvides kinnitavad F ja Z, et ka nende endi menetluskulud

jäävad nende endi kanda. Ka võimalikud tunnistajatasud tsiviilasjas nr 2-19-

17517 jäävad Q OÜ kanda.

6.6. Kompromissileping jõustub seda kinnitava kohtumääruse jõustumisel.

7. Tühistada

tsiviilasja

nr 2-19-17224

menetluses

Tallinna

Ringkonnakohtu

13.12.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega kohus seadis hagi

tagamise abinõuna X kasuks AS-ile W kuuluvatele kinnisasjadele Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX ning

C kasuks AS-ile W kuuluvatele kinnisasjadele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX kohtulikud hüpoteegid.

8. Saata käesolev määrus Tallinna Ringkonnakohtu 13.12.2023 määrusega seatud hagi

tagamise tühistamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-

17224 seatud hagi tagamine, millega määrati arestida kõigis Eesti Vabariigis

tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi krediidiasutuste filiaalides asuvad AS-i

W arvelduskontod 645 219,97 euro ulatuses X kasuks ning 243 674,52 euro ulatuses

C kasuks.

10. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda, v.a tagastatavad

riigilõivud ja tagatised.

11. Jätta rahuldamata X ja C taotlused tagastada pool tsiviilasja nr 2-19-17224

menetluses 12.12.2023, 15.12.2023 ja 04.01.2024 taotluste esitamisel tasutud

riigilõivudest, s.o kummagi isiku osas kokku 105 eurot.

12. Tagastada Xle tsiviilasja nr 2-19-17517 menetluses esitatud apellatsioonkaebuselt

tasutud

riigilõivust

pool,

st

2500

eurot

X

arvelduskontole

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).

13. Tagastada

AS-ile

W

tsiviilasja

nr

2-19-17224

menetluses

esitatud

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust pool,

st

4390

eurot AS-i W

arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank).

14. Tagastada Xle tsiviilasjas nr 2-19-17224 tasutud hagi tagamise tagatis summas

32 000 eurot X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB

Pank).

15. Tagastada Cle tsiviilasjas nr 2-19-17224 tasutud hagi tagamise tagatis summas

17 012,64 eurot X arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB

Pank).

16. Asendada menetlusosaliste nimed kompromissi kinnitavas määruses initsiaalidega

ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kahe tööpäeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja I) ja C (hageja II) esitasid 04.11.2019 Harju Maakohtule AS W (kostja I) vastu

hagid võla ja viiviste, kahjuhüvitise ning asjade väljaandmise nõudes. Hageja I esitas samas

hagiavalduses hagi Q OÜ (kostja II) vastu, milles palus kohustada kostjat II andma hagejale I

üle kostja I aktsiad, asendada selleks vajalikud tahteavaldused või kui lahendit ei õnnestu täita,

siis mõista kostjalt II välja hageja I kasuks kahjuhüvitis ja viivis. Alternatiivselt esitas hageja I

hagi Y (kostja III) ja F (kostja IV) vastu, paludes kostjat III ja kostjat IV kohustada solidaarselt

andma hagejale I üle aktsiad või kui lahendit ei õnnestu täita, siis mõista kostjalt III ja

kostjalt IV solidaarselt välja kahjuhüvitis ja viivis. Alternatiivselt palus hageja I mõista

kostjalt III ja kostjalt IV solidaarselt hageja I kasuks välja kahjuhüvitis koos viivisega.

2. Harju Maakohus eraldas hageja I ja hageja II hagid kostja I vastu (edaspidi hagi I) ja hageja I

hagi kostja II, alternatiivselt kostjate III ja IV vastu (edaspidi hagi II) eraldi menetlustesse.

Tsiviilasja nr 2-19-17224 menetlusse jäi hagi I ja tsiviilasjas nr 2-19-17517 hakati menetlema

hagi II.

3. Harju Maakohus rahuldas 13.10.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-17224 hagi I osaliselt.

Maakohus mõistis kostjalt I hageja I kasuks välja: juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise

hüvitise 315 360 eurot (bruto) ja viivise 8502,61 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (315 360 eurolt) alates 04.11.2019 kuni põhinõude

täitmiseni (edasiulatuv seadusjärgses määras viivis); konkurentsipiirangu hüvitise 236 520

eurot (bruto) ja viivise 7932,31 eurot ning edasiulatuva seadusjärgses määras viivise

põhinõudelt (236 520 eurolt); hüvitise 10 287,50 eurot seoses kostja kohustuse täitmisega ja

sellelt summalt edasiulatuva seadusjärgses määras viivise; hüvitise 4757,13 eurot seoses

kohtueelsete õigusabikuludega ja sellelt summalt edasiulatuva seadusjärgses määras viivise

(resolutsiooni p-d 2, 3, 6, 7, 10, 11, 18, 19). Maakohus kohustas kostjat I andma hageja I

valdusesse resolutsiooni p-des 12.1–12.31 loetletud asjad. Maakohus jättis rahuldamata

hageja I hagi nõuete osas nõuda välja kostjalt resolutsiooni p-s 13 nimetatud asjad, samuti

nõude osas kohustada kostjat andma resolutsiooni p-s 17 nimetatud tahteavaldus. Maakohus

mõistis kostjalt I hageja II kasuks välja: juhatuse liikme teenistuslepingu lõpetamise hüvitise

138 880 eurot (bruto) ja viivise 3744,43 eurot ning edasiulatuva seadusjärgses määras viivise

põhinõudelt (138 880 eurolt); konkurentsipiirangu hüvitise 104 160 eurot (bruto) ja viivise

3493,28 eurot ning edasiulatuva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt (104 160 eurolt);

hüvitise seoses kohtueelsete õigusabikuludega 2038,77 eurot ja sellelt summalt edasiulatuva

seadusjärgses määras viivise (resolutsiooni p-d 4, 5, 8, 9, 20, 21). Maakohus kohustas kostjat I

andma hageja II valdusesse resolutsiooni p-s 14.1 nimetatud asja. Maakohus jättis rahuldamata

hageja II hagi nõuete osas nõuda välja kostjalt resolutsiooni p-s 15 nimetatud asjad, samuti

alternatiivse nõude osas kohustada kostjat tegutsema resolutsiooni p-s 16 nimetatud viisil.

Maakohus jättis menetluskulud seoses hageja I hagiga 96,42% osas kostja I ja 3,58% osas

hageja I kanda, menetluskulud seoses hageja II hagiga 96,97% osas kostja I ja 3,03% osas

hageja II kanda (resolutsiooni p-d 22-23) ning Y, F, F ja Z menetluskulud seoses taotlusega

nende menetlusse kolmandate isikutena kaasamiseks hagejate kanda võrdsetes osades

(resolutsiooni p 24).

4. Kostja I esitas Harju Maakohtu 13.10.2023 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes

tühistada Harju Maakohtu 13.10.2023 otsus resolutsiooni p-de 2–11, 12.31 ja 18–23 osas

täielikult ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta tühistatud osas hagi rahuldamata,

alternatiivselt saata asi tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Menetluskulud palus kostja I jätta hagejate kanda.

5. Hagejad vaidlesid kostja I apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja I kanda.

6. Hagejad esitasid 12.12.2023 tsiviilasjas nr 2-19-17224 hagi tagamise avalduse, paludes seada

kostja I kuuele kinnisasjale kohtulik hüpoteek ja arestida kostja I arvelduskontod. Tallinna

Ringkonnakohus rahuldas 13.12.2023 määrusega hagejate hagi tagamise avalduse osaliselt ja

seadis kostjale I kuuluvatele kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid hageja I kasuks kokku

summas 141 556,80 eurot ja hageja II kasuks kokku summas 96 578,24 eurot. Hagejad esitasid

04.01.2024 korduva hagi tagamise avalduse, paludes tagada hagejate hagi kostja I vastu

täiendavalt ja arestida kõigis Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja välisriigi

krediidiasutuste filiaalides asuvad kostja I arvelduskontod 645 219,97 euro ulatuses hageja I

kasuks ja 243 674,52 euro ulatuses hageja II kasuks. Ringkonnakohus rahuldas 05.01.2024

määrusega hagejate 04.01.2024 hagi täiendava tagamise avalduse ja arestis vastavalt hagejate

taotletule kostja I arvelduskontod.

7. Harju Maakohus jättis 15.12.2023 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-17517 hagi II rahuldamata,

hageja I asja arutamise uuendamise taotluse menetlemata, hageja I esitatud uued tõendid asja

materjalide juurde võtmata ja kostjate II–IV menetluskulud hageja I kanda, hageja I

menetluskulud tema enda kanda ning F ja Z menetluskulud seoses taotlusega nende menetlusse

kolmandate isikutena kaasamiseks hageja I kanda.

8. Hageja I esitas Harju Maakohtu 15.12.2023 otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes otsus

tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule, alternatiivselt teha asjas uus

otsus, millega rahuldada hagi II. Menetluskulud palus hageja I jätta solidaarselt kostjate II–IV

kanda.

9. Kostjad II–IV vaidlesid hageja I apellatsioonkaebusele vastu, palusid selle jätta rahuldamata

ja menetluskulud hageja I kanda.

10. Pooled ja F ning Z esitasid 23.05.2024 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse tsiviilasjade nr

2-19-17224 ja nr 2-19-17517 liitmiseks, kompromissi kinnitamiseks ja kummaski tsiviilasjas

menetluse lõpetamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjades nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 menetletavad hagid

tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 374 alusel koostoimes § 639 lg-ga 1 liita ühte

menetlusse. Tsiviilasja numbriks jääb 2-19-17224.

TsMS § 374 sätestab, et kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu üheliigilist hagi, milles on

samad pooled või mille on esitanud üks hageja erinevate kostjate vastu või mille on esitanud

mitu hagejat sama kostja vastu, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on

õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja

nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende

menetlemist.

Tsiviilasjad nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses. Seega on

tsiviilasjad samal ajal sama kohtu menetluses. Hagid on üheliigilised ja mõlema hagi on

esitanud mh hageja I. Hagide esemeks olevad nõuded on algselt esitatud ühes hagimenetluses.

Kuigi maakohus eraldas hagid I ja II eraldi menetlustesse, on käesoleval juhul otstarbekas

tsiviilasjad uuesti liita, kuna mõlema tsiviilasja pooled soovivad ühtse kompromissiga lõpetada

korraga mõlema tsiviilasja esemeks olevad vaidlused. Tsiviilasjade liitmine võimaldab

menetlusökonoomia põhimõtet arvestades kompromissi kinnitamise taotluste kiiremat

lahendamist.

12. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas planeeritud kohtuistungi (tsiviilasi nr 2-19-17517), tühistab Harju Maakohtu

13.10.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-17224 vaidlustatud osas (otsuse resolutsiooni p-d 2–11,

12.31 ja 18–23) ja 15.12.2023 otsuse tsiviilasjas 2-19-17517 tervikuna TsMS § 645 lg 1 alusel

ning lõpetab tühistatud osas tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

Maakohtu 13.10.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-19-17224 on ülejäänud osas jõustunud (otsuse

resolutsiooni p-d 1, 12.1–12.30, 13–17, 24) (TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 4 teine lause). Kuna

ringkonnakohus liitis tsiviilasjad nr 2-19-17224 ja nr 2-19-17517 ühte menetlusse, lõpetab

ringkonnakohus kompromissi kinnitamisega käesoleva menetluse.

13. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

Kolleegiumi arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kompromissi

poolena on kompromissilepingus märgitud lisaks hagejatele ja kostjatele ka F ja Z. TsMS § 430

lg 5 sätestab, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku

suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Ringkonnakohus kontrollis, et F ja Z on

kompromissi sõlmimisest osa võtnud, kuivõrd kohtule kinnitamiseks esitatud kompromissi on

allkirjastanud mh F ja Z on andnud volituse Yle kompromissi sõlmimiseks ning

kompromissileping on viimase poolt allkirjastatud.

Eelneva põhjal ei ole kolleegiumil alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

Kompromissi pooled on kohtule kompromissilepingus kinnitanud, et nad on teadlikud

kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

14. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

Seoses menetluse lõpetamisega ja poolte taotlusega tuleb tsiviilasja nr 2-19-17224 menetluses

13.12.2023 ja 05.01.2024 määrustega hagi I tagamine TsMS § 386 lg 4 esimese lause alusel

tühistada. Sealjuures ei ole hagi tagamise tühistamisel kohtul vajalik loetleda üksikasjalikult

toiminguid, mida tuleks hagi tagamise määruse (abinõude) toime lõppemiseks teha (RKTKm

24.09.2014, 3-2-1-72-14, p 20). Poolte taotlusel edastab kohus jõustunud kohtumääruse Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 388 lg 6 tuleneb, et hagi

tagamise tühistamise korral omandab hüpoteegi kinnisasja omanik ning kohtulik hüpoteek

kustutakse kinnistusraamatust kinnisasja omaniku taotlusel ja hagi tagamise tühistamise

määruse alusel. Seega tuleb keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust kustutamise

avalduse esitamiseks õigustatud menetlusosalisel ka ise pöörduda registripidaja poole.

15. Hageja I ja kostja I taotlused kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuste

esitamisel tasutud riigilõivude tagastamiseks (vastavalt 2500 eurot ja 4390 eurot) kuuluvad

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele. Hageja I ja kostja I on palunud riigilõiv tagastada

kummagi menetlusosalise enda arveldusarvele, mis on nimetatud käesoleva määruse

resolutsioonis.

16. Hagejad taotlevad 12.12.2023, 15.12.2023 ja 04.01.2024 hagi tagamise taotluste esitamisel

tasutud riigilõivude pooles ulatuses tagastamist, st kummalegi hagejale 105 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamise taotluselt riigilõiv tagastamisele ei kuulu, kuivõrd

kohus on antud toimingu teinud ja hagi tagamise avaldused lahendanud, mille tulemusel seati

hagejate kasuks hagi I tagamise abinõud.

17. TsMS § 195 lg 1 sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise

määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise selle andja avalduse alusel või omal

algatusel. TsMS § 195 lg 2¹ kohaselt tagastatakse tagatis kohtu määruse alusel

menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või menetlusosalise korraldusel muule

isikule. Hagejad taotlesid hagi tagamise tagatiste tagastamist. Kuna kompromissileping on

esitatud kostjaga I ühiselt ning kompromissis on palutud tagatised tagastada, st kostja I on

tagastamisega nõustunud, kuuluvad hagejate taotlused TsMS § 195 lg 1 alusel rahuldamisele.

Ringkonnakohus tagastab hagejale I 12.12.2023 tasutud hagi tagamise tagatise 32 000 eurot ja

hagejale II 12.12.2023 tasutud hagi tagamise tagatise 17 012,64 eurot, kandes need summad

hagejate soovil käesoleva määruse resolutsioonis nimetatud hageja I arvelduskontole.

18. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg-st 3

tulenevalt poolte enda kanda. Kompromissis on F ja Z kinnitanud, et nende menetluskulud

jäävad nende endi kanda. Võimalikud tunnistajatasud, mis tekkisid tsiviilasja nr 2-19-17517

menetlemisel, on pooled soovinud jätta kostja II kanda.

19. TsMS § 462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab kompromissi

poolte taotluse asendada menetlusosaliste nimed kompromissi kinnitavas määruses

initsiaalidega ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.

20. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on

kohtule esitatud kompromissis leppinud kokku, et kompromissi kinnitava määruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaeg on lühendatud kahe tööpäevani määruse kättetoimetamisest

arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)