2-23-114863/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Tanel Kivi

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-114863

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagiavaldus M. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4 317,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (e-post:

anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja: M. K. (isikukood: xxxx; elukoht: xxxx; e-post:

xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt M. K.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja võlgnevus 1035 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kostjale toimetada

kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud kostja M. K. kanda.

6. Mõista kostjalt M. K.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu summas 455

eurot.

7. Mõista kostjalt M. K.lt hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb

kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti

filiaal või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

OK Incure OÜ esitas 04.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3617,40 euro saamiseks. Kohus tegi 06.04.2023 võlgnikule makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 28.07.2023

kohtumäärusega lõpetada maksekäsu kiirmenetlus ja andis OK Incure OÜ nõude M. K. vastu

3617,40 euro saamiseks Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 16.08.2023 hagiavalduse Harju Maakohtusse. Hagiavalduse kohaselt Xxxx on

väljastanud kostjale laenu. Kostja on sõlminud laenulepingu panga iseteeninduskeskkonnas

ning kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 3924 eurot.

Krediidikulukuse määraks on märgitud 60,27% ning kostja on teinud tagasimakseid põhiosa

katteks summas 990,43 eurot.

Hageja on palunud mõista välja hagiavalduselt 2933,57 eurot põhivõlgnevust, 448,51 eurot

intressi, 885,42 eurot viiviseid ning 50 eurot kahju nõudes.

Kohus esitas kohtunõude hagejale 22.05.2024, milles palus välja tuua asjaolud, millest nähtub,

et järgitud on vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja eitas 22.05.2024 kohtule seisukoha, milles tõi välja, et kui kohus leiab, et krediidiandja

on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tingimusi, siis loobub hageja

osaliselt esitatud nõudest ning palub võlgnevuse välja mõista üksnes põhivõla järgi summas

1035 eurot.

Hagiavalduse ja täiendavas seisukohas, mis on esitatud 22.05.2024, on välja toodud, et kostja

on sooritanud tagasimakseid summas 2889 eurot.

Kohtudokumendid on kostjale kättetoimetatud 15.12.2023 andmete avaldamisega Avalikes

Teadaannetes 29.11.2023. Kostja ei ole hagiavaldusele tähtaegselt ega peale seda vastust

esitanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2. Hagiavalduse kohaselt on laenuleping sõlmitud Xxxx iseteeninduskeskkonnas kostja

taotluse alusel. Kostja on kasutanud laenuandja poolt võimaldatud laenulimiiti kokku

summa 3924 eurot ning esimene väljamakse on teostatud 02.08.2022. Krediidikulukuse

määraks on märgitud 60,27%.

3. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

4. Perioodil 01.07.2022-31.12.2022 oli maksimaalseks krediidikulukuse määraks 48,90%,

millest tulenevalt ületab kostjaga sõlmitud leping maksimaalselt lubatavat krediidikulukuse

määra.

5. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu

kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks

tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu

järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1

sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna

tühine, ning lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni

põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi

saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.

6. Kuna kohus leiab, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on liiga kõrge krediidi

kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega

muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusumma. Sellest

tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõlga jäägi summas, milleks on 1035 eurot tulenevalt

hageja poolt esitatud 22.05.2024 seisukohast.

7. Lisaks sellele toob kohus välja, et on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne

võlausaldaja ei järginud kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

8. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes

teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

9. Kohtu hinnangul vastab laenuleping nr xxxx tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402

lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

10. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse

korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või

-vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama

krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele laenuandja on oma nõuded

kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et Xxxx ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis Xxxx kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Hagiavalduse puudub informatsioon, et hageja oleks teinud pingutusi selleks, et omandada

teavet, mille alusel oleks võimalik hinnata kostja maksevõimelisust. 22.05.2024 toodud

vastusest nähtuvalt on kontrollitud rahvastikuregistri väljavõtteid ning maksehäireid. Lisaks

sellele toob hageja välja, et on põhjendatud lugeda isik krediidivõimeliseks kuivõrd isik

täitis oma kohustusi teatud ajani korrektselt.

Esmalt toob kohus välja, et hageja poolt esitatud päringutest nähtuvalt on kostjal olnud

varasemalt maksehäireid kohustuste täitmisel kolmel korral, mis pidi hageja jaoks kujutama

endast ohumärki tulevaste laenukohustuste täitmise osas. Isikuandmete päring

rahvastikuregistrist on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise puhul tähtsusetu,

kuivõrd see ei näita kostja sissetulekut ega tal olevaid kohustusi.

Teiseks tuleb hinnata vastutustundliku laenamise korral, kas kostja on krediidivõimeline

enne talle laenu väljastamist, asjaolu, et kostja teostas laenulepingust tulenevaid

tagasimakseid ei ole oluline vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohaselt.

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole piisav.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul Xxxx kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et Xxxx oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või

vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja

jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata ja eiranud neid väheseid andmed

(maksehäirete olemasolu), mis talle on teatavaks saanud.

11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS §

4034 lg-t 6.

12. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil.

13. Kuivõrd kohus leidis, et nõude aluseks olev tarbijakrediidileping on liiga kõrge krediidi

kulukuse määra tõttu VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, ei saa sellist hagi tagaseljaotsusega

muus kui algse maksegraafiku järgi sissenõutavaks muutunud laenusummas osas rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 455 eurot. Riigilõiv on vajalik

ja põhjendatud menetluskulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 455 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson, kohtunik