3-23-1949/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1949

Haldusasi

Duo Media Networks OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti 04.08.2023 otsuse nr 1-7/23-017-TI

tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema uus

otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – Duo Media Networks OÜ, volitatud esindajad

vandeadvokaadid Karmen Turk ja Sandor Elias

Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

volitatud esindaja Melissa Liivak

Kolmas isik – AS All Media Eesti, volitatud esindaja

vandeadvokaat Ants Nõmper

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Duo Media Networks OÜ kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

2. Jätta Duo Media Networks OÜ kaebus rahuldamata.

3. Mõista Duo Media Networks OÜ-lt AS-i All Media Eesti kasuks välja menetluskulu

894 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2024 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (vastustaja, TTJA) teavitas 04.04.2023 kirjaga

nr 18-3/23-04376-001 (dtl 27-29) kultuuriministrit, et kavatseb välja kuulutada konkursi

3-23-1949

2(13)

raadiolubade väljaandmiseks ja tegi ettepaneku otsustada kõrvaltingimuste kehtestamise

vajaduse üle.

2. Kultuuriminister tegi 02.05.2023 kirjas nr 10-5/544-2 (dtl 30-34) ettepaneku kehtestada

Harjumaa levipiirkonnas järgmised kõrvaltingimused:

1) raadioprogrammi sõnasaated on eesti keeles (p 3.1);

2) sõnasaadete osakaal programmis peab päevasel ajal (kl 6:00-19:00) olema vähemalt

20%. Raadioteenuse osutaja varub raadioprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on

maha arvatud reklaami, otsepakkumise ja omasaadete tutvustuse maht, vähemalt 10%

sõnasaadete edastamiseks (p 3.2);

3) programmis edastatavate muusikateoste mahust peab Eesti autorite teoste osa olema

päevasel ajal (kl 6:00-19:00) vähemalt 20% (p 3.3);

4) eelistatud on raadioprogrammi osutaja, kes rikastab levipiirkonna raadioprogrammide

valikut uuendusliku formaadi ja/või sõnalise ja/või muusikalise žanrivalikuga (p 3.4).

Kõrvaltingimuste hindamisel lähtutakse mh järgmistest hindamisalustest:

 kõrvaltingimust „raadioprogrammi sõnasaadete keel“ hinnatakse selle täitmise või

mittetäitmise alusel (p 16.1);

 kõrvaltingimuste „sõnasaadete osakaal programmis“ ja „Eesti autorite või Eesti esitajate

esitatud muusikateoste miinimummaht programmis“ hindamisel lähtutakse esmalt

miinimumnõude täitmisest ning seejärel eelistatakse kandidaati, kelle programmis on

vastav osakaal või maht suurim (p 16.2).

3. Vastustaja kuulutas 07.06.2023 käskkirjaga nr 1-7/23-002-TI (dtl 93-103) välja konkursi

15 regionaalse raadioloa väljaandmiseks, mh Harjumaa levipiirkonnas 1 raadioloa

väljaandmiseks. Konkursil väljastatavate raadiolubade kehtivusajaks on 08.09.2023–

16.11.2024. Samuti määras vastustaja raadiolubade taotluste hindamise nõuandva komisjoni

koosseisu ning kinnitas raadiolubade konkursi läbiviimise ja taotluste hindamise korra

(käskkirja lisa 1, konkursi kord).

4. Harjumaa levipiirkonnas esitasid raadioloa taotlused Duo Media Networks OÜ (kaebaja)

programmile Raadio Duo ja AS All Media Eesti (kolmas isik) programmile Star FM Eesti.

5. Komisjon tegi 05.07.2023 koosoleku protokollis (dtl 201-212) harjumaa levipiirkonna osas

ettepaneku anda tegevusluba kolmanda isiku programmile, sest see taotlus vastas enim

levipiirkonnas seatud tingimustele. Eelnevast tulenevalt tegi komisjon ettepaneku keelduda

tegevusloa väljastamisest sama tegevusluba taotlenud kaebajale, sest kogumis vastas see taotlus

vähemal määral levipiirkonnas seatud kriteeriumidele.

6. Vastustaja andis 04.08.2023 otsusega nr 1-7/23-017-TI (dtl 35-39) kolmandale isikule

regionaalse raadioloa Harju maakonnas programmi Star FM Eesti edastamiseks. Raadioloa

kehtivusaeg on 08.09.2023–16.11.2024. Vastustaja keeldus raadioloa väljastamisest kaebajale.

Põhjendused:

6.1. Komisjoni hindamise tulemusena jaotusid kohapunktid järgnevalt: kolmas isik kokku 38 p

ja kaebaja 39 p. Kolmanda isiku taotluses lubatakse märkimisväärselt suuremat Eesti autorite

teoste mahtu programmis kui kaebaja taotluses.

3-23-1949

3(13)

6.2. Teabe- ja konsultatsiooniettevõte Kantar Emori raadioauditooriumi 2022. a uuringust

nähtub, et keskmiselt moodustavad Harjumaa levipiirkonna kuulajad 36% kogu

raadioprogrammi kuulajaskonnast. Leidub ka raadioprogramme, mis levivad küll mitmetes

levipiirkondades, kuid kus Harjumaa levipiirkonna kuulajad moodustavad 50% kogu

kuulajaskonnast. Harjumaa levipiirkonna raadioprogrammide kuulajaskonna suurusest tingitult

võib otsus omada olulist tähendust raadioturu konkurentsile. Konkurentsi soodustamiseks

tuleks arvestada taotlejate osakaaluga raadioturul. Raadioturul domineerivad Taevaraadio OÜ

ja MM Grupp OÜ (AS Postimees Grupp ja kaebaja), hõivates kahe ettevõtte peale

kommertsraadioturust ligikaudu ¾. Ülejäänud turuosalised (sh kolmas isik) jagavad omavahel

¼ kuulajaskonnast. Turu konkurentsiolukorra ühtlustamiseks on mõistlik eelistada Harjumaa

levipiirkonnas taotlejat, kes ei kuulu raadioturul domineerijate hulka, kuid kel on potentsiaali

oma kuulajaskonda märkimisväärselt kasvatada ja seeläbi raadioturu konkurentsi rikastada.

Arvestades Harjumaa levipiirkonna potentsiaalsete kuulajate hulga suurust ja asjaolu, et MM

Grupp OÜ (sh kaebaja) on raadioturu üks domineerivamaid ettevõtteid, võib Harjumaa

raadioloa väljastamine kaebajale tuua kaasa turgu valitseva seisundi tekkimise või seda

seisundit tugevdada ning seeläbi kahjustada oluliselt raadioturu konkurentsiolukorda

(meediateenuste seaduse (MeeTS) § 32 p 3). Kaebaja taotlusest nähtuvad andmed taotleja

kommertsraadioturu osakaalu kohta, mis süvendavad kahtlust, et programmile Raadio Duo

levipiirkonnas Harjumaa raadioloa väljastamine võiks kaasa tuua turgu valitseva seisundi tekke

või seda seisundit süvendada. Kuivõrd tegemist on teabega, mida võib potentsiaalselt pidada

ärisaladuseks ja kuna otsus on avalik, siis ei käsitleta otsuses täpseid arvandmeid, mis taotlusest

nähtuvad, kuid kaebajale on need arvandmed esitatud taotlusest kättesaadavad.

7. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 04.08.2023 otsuse

tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegema uus otsus.

Põhjendused:

7.1. Jääb arusaamatuks, kas kaebaja ei vasta MeeTS § 32 p 3 nõuetele (ehk talle ei saaks üldse

mistahes tingimustel raadioluba anda) või on vastustaja tuginenud vastavale kaalutlusele

valikmenetluses. Tekib küsimus MeeTS § 32 p 3 põhiseaduspärasusest, sest selle rakendumine

tähendaks, et vähemalt ühte televisiooni- või raadioluba omavale isikule justkui ei saaks enam

tegevusluba väljastada ja see ei ole kooskõlas ettevõtlusvabaduse põhiõigusega. Jääb

arusaamatuks, millisele hindamise kriteeriumile tuginedes otsustati keelduda kaebajale

raadioloa väljastamisest konkurentsi soodustamise alusel.

7.2. Vastustaja jättis alusetult hindamata ühe kultuuriministri seatud kõrvaltingimustest

(„sõnasaadete osakaal kuus“), mis oleks viinud punktisumma alusel vastupidise tulemuseni.

Kolmas isik esitas pakkumuse 20% sõnasaadete osakaaluks päevasel ajal ja 10% kuus, samas

kui kaebaja puhul oli vastavalt 32% päevasel ajal ja 20% kalendrikuus (programmi kirjelduses

13%). Kui komisjon hinnanuks ka sõnasaadete osakaalu kuus, oleks kaebaja saanud selle eest

7 p ja kolmas isik 14 p. Muutunud oleks ka lõpptulemus – kaebajal 46 p ja kolmandal isikul

54 p.

7.3. Meediapluralism tähistab mitmekesisust ka MeeTS § 40 lg 3 tähenduses. Praeguses

vaidluses on meediapluralismi hinnatud vastavalt MeeTS § 40 lg-s 3 sätestatule ja teenuse

osutaja suurus, turujõud jmt ei ole meediapluralismi näitajaks. Tõele ei vasta halduskohtu

käsitlus, et vastustaja 04.08.2023 otsuse arutluskäik kaebaja kontserni turupositsiooni kohta ei

omanud otsustamisel tähtsust.

7.4. Vaidlustatud otsuse põhjendused on rajatud oletustele ja selle põhjal ei saa järeldada turgu

valitsevat seisundit. Puudub kaubaturu analüüs – määratletud ei ole kaubaturgu (ei geograafilist

ega tooteturgu), ei ole tuvastatud kaebaja turuosa sellel (viidatud üksnes kontserni turuosale

3-23-1949

4(13)

koos Taevaraadio OÜ-ga). Samuti ei ole analüüsitud, kas kaebaja oma turuosa tõttu saaks olla

turgu valitsevas seisundis (vrdl konkurentsiseaduse (KonkS) § 3 lg 1 ja § 13 lg 1). Tegelik

kuulamisaeg raadiogruppide osakaalu puhul on kaebaja raadiokanalitel 27% Eesti

raadiojaamadest. Tegelik turuosa läbi raadioreklaami turujaotuse vastavalt Kantar Emori

uuringule on kaebajal 29%. Seega ei saa kaebajal olla turgu valitsevat seisundit.

7.5. Asjaolu, et erinevad raadiojaamad kuuluvad osaliselt samasse kontserni, ei ole turgu

valitsevaks mõjuks. Kaebaja kontserni erinevad eestikeelsed raadiokanalid Raadio Kuku,

Raadio MyHits, Raadio Elmar ja Raadio Duo ei ole samal kaubaturul, kuna tegemist ei ole

asendatavate toodetega (KonkS § 3 lg 1). Kuivõrd vastustaja vaatles Harjumaa levipiirkonda

kui suurimat ja sooviti tagada võimalus mõnele teisele, tulnuks lähtuda mistahes

konkurentsiõiguslikus analüüsis vastava piirkonna andmetest. Kolmandal isikul oli Harjumaa

levipiirkonnas Star FM, Power Hit Radio, Star FM+ raadiojaama levi võimalused enne uut luba

ja vaidlusalune luba on kolmandale isikule täiendav sagedus. Turgu valitsevat mõju eeldatakse

olukorras, kus kaubaturul on käive üle 40% ning kõigil muudel juhtudel eeldab sellise sedastuse

tegemine konkurentsiõiguslikku analüüsi. Ka juhul, kui kaubaturu analüüs näitaks, et kõik

raadiojaamad tegutsevad samal kaubaturul, siis ikkagi ei oleks ühelgi raadioettevõtjal turgu

valitsevat mõju, sest tegemist on äärmiselt konkureeriva turuga, kus on palju raadioteenuse

pakkujaid (KonkS § 13 lg 1). Seega on otsus rajatud vääratele eeldustele, kaalutlusvigadega ja

õigusvastane. Ligi pool Eesti raadiokuulajatest asub Harjumaal ja muudes maakondades raadio

levik toetab raadiojaama, kuid ei asenda ega taga elujõulisust. Pelgalt kaebaja kontserni turuosa

suurusele viitamine on selgelt ebapiisav, kuna turuosa suurus on vaid üks element MeeTS § 32

p 3 eeldustes. Vastustaja pidanuks näitama, et konkreetses olukorras on selge ja oluline oht

konkurentsi kahjustamiseks.

7.6. Isegi kui väita, et MeeTS § 32 lg 3 ei ole konkurentsiõigusliku sisuga ja tuleks lähtuda

„info leviku koondumise ühe kontserni kätte“ vältimisest, ei ole vastustaja ega kolmas isik

selgitanud, kuidas see seonduks valikuga raadiojaamade Star FM Eesti ja Raadio Duo vahel.

Arvestades nende kanalite põhisisu (s.o muusika), ei ole tegemist primaarselt mingisuguse info

levitamiseks mõeldud, vaid meelelahutusliku suunitlusega raadiojaamadega.

7.7. Kohus peaks rakendama HKMS § 108 lg 61, mille kohaselt vastustaja kanda võib jätta

tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste

põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste

tõttu, millest kohtu hinnangul lähtuti haldusakti andmisel.

8. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

8.1. Kuna Harjumaa levipiirkonnale laekus 2 avaldust, tuli välja selgitada parim pakkuja.

Arvestada tuli MeeTS §-s 32 sätestatud tingimusi. Isegi kui konkurentsi ei oleks tohtinud

hinnata, oleks raadioluba tulnud ikkagi väljastada kolmandale isikule, kuna tema programm

osutus parimaks.

8.2. Kuna sõnasaadete osakaal koosnes kahest aspektist, arutas komisjon, kuidas seda ühtse

kategooriana hinnata. Komisjon lähtus hindamisel sõnasaadete mahust programmis päevasel

ajal, sest see on aeg, mil enamik kuulajaid raadiot kuulab. Kõiki konkursile laekunud taotlusi

hinnati selles osas sarnaselt. Komisjoni hindamistabelist nähtub, et sõnasaadete osakaalu puhul

osutus edukamaks kaebaja taotlus. Eesti autorite teoste mahu osas osutus edukamaks kolmanda

isiku taotlus, lubades esitada 66% enam Eesti autorite teoseid kui kaebaja. Sõnasaadete

osakaalus oli taotlejate vahel väiksem vahe – päevasel ajal 12%, kuu lõikes vaid 3%. Programmi

leviala kasvu puhul puudusid mõlemal taotlejal võrdlusandmed 2021. a ja 2022. a, sest

kummagi taotleja raadioprogramm ei olnud 2021. a eetris. Sihtrühma kategoorias komisjoni

liikmete arvamused lahknesid. MeeTS § 40 lg 4 alusel sätestatud kõrvaltingimustest lähtudes

3-23-1949

5(13)

osutus valikmenetluses edukaimaks kolmanda isiku taotlus ja komisjon tegi ettepaneku

väljastada raadioluba kolmandale isikule.

8.3. Vastustaja võttis arvesse komisjoni ettepaneku ja hindas täiendavalt taotluse vastavust

MeeTS §-s 32 sätestatud raadioloa väljastamise tingimustele. MeeTS § 35 lg 2 kohaselt on sama

seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ja § 40 lg 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimustele

vastavus raadioloa andmise eelduseks ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks.

Ka konkursi korra p 7.1 sätestab, et taotluste hindamisel lähtutakse mh MeeTS §-st 32. Ei oleks

mõeldav, et hindamiskriteeriumite olemasolul tuleb kõrvale jätta üldised normid, mis

MeeTS-ist tulenevad, ja seega oli kohustus hinnata taotleja vastavust MeeTS § 32 tingimustele.

8.4. Enne raadiolubade konkursi väljakuulutamist tellis vastustaja Kantar Emorilt

raadioauditooriumi 2022. a uuringu (kuulajaandmed 2022. a jaanuar-detsember) ja seega

analüüsis raadioturgu. Samuti arvestas vastustaja konkursile laekunud taotlustes esitatud

andmeid raadioteenuse osutajate konkurentsipositsiooni kohta. Kolmanda isiku esitatud Kantar

Emori andmed oktoober 2022. a – märts 2023. a kattuvad suures plaanis vastustaja analüüsi

tulemustega. Lugedes kokku MM Group OÜ ja kolmanda isiku Harjumaa levipiirkonnas

kättesaadavad programmid nähtub, et neist esimesel on Harjumaa levipiirkonnas 5 alalist

raadioprogrammi (Raadio Kuku, Raadio Elmar, Raadio MyHits, Narodnoje Radio, DFM), kuid

kolmandal isikul vaid 3 (Power Hit Radio, Star FM, Star FM+). MeeTS § 32 p-s 3 sätestatud

konkurentsinõue teenib endas raadiokuulaja infovälja mitmekesisuse tagamise eesmärki.

Olenevalt raadioprogrammi formaadist võib uudiste- ja/või päevakajaliste saadete maht

erineda, kuid need eksisteerivad kõikides raadioprogrammides. Seega on raadioprogrammid

kuulaja jaoks asendatavad informatsiooni ammutamise allikad. Mida suuremat hulka

meediaprogrammidest meediateenuse osutaja omab, seda suurem võimalus on tal levitatavat

infot kontrollida. Raadioprogrammidel on võimalik väljastatud lubade alusel toimides oma

programme ümber kujundada, suurendades uudiste ja/või päevakajaliste saadete mahtu. Lisaks

tarbija poolsele asendatavusele tuleb arvestada pakkujapoolset asendatavust, tõlgendades

KonkS § 3 kaubaturu definitsiooni laialt. Seega moodustavad info jagamise võimekuse poolest

raadioprogrammid ühtse kaubaturu KonkS-i mõttes. Järelikult määratles vastustaja kaubaturu

ja teostas selle analüüsi. Analüüsi tulemused näitavad selgelt kaebaja turuosa ja järelikult oleks

kaebajale raadioloa väljastamine Harjumaa levipiirkonnas vastuolus MeeTS § 32 p-ga 3.

8.5. Kuigi Eestis on mitmeid raadioteenuse pakkujaid, ei tähenda see vaikimisi, et raadioturg

oleks äärmiselt konkureeriv. Raadioturul hõivavad 2 turuosalist (Taevaraadio OÜ ja MM Grupp

OÜ) ligikaudu ¾ kommertsturu kuulajaskonnast. Ülejäänud kommertsturu osalised (12 osalist)

jagavad omavahel ¼ kuulajaskonnast. Meediavabaduse ja Meediapluralismi Keskus (CMPF)

monitoorib meediapluralismi Euroopa Liidu liikmesriikides ja selle kandidaatmaades ning

koostab iga riigi kohta individuaalse raporti1. Eesti meediapluralismi 2021. a kohta koostatud

raportist nähtub, et meediapluralismi ähvardavad riskid on aasta-aastalt suurenenud ja jõudnud

2021. a andmete (raport koostatud 2022. a) põhjal 66%-ni, jäädes keskmise riskitaseme

ülempiirile (kõrge riskitase algab 67%-st). Kõrge riskitase on suuresti tingitud meediamaastiku

mitmekesisuse puudustest ja uudismeedia kontsentreerumisest üksikute meediaettevõtete kätte

(riskitase 68%). Eraldi mainitakse juba mitmeid aastaid probleemiks olnud AS-i Postimees

Grupp turuosa järjepidevat suurenemist. Ka 2022. a andmete meediapluralismi raport toob

endiselt välja meedia kontsentreerituse probleemi Eestis, seejuures riskihinnang tõusis 2%

(68%-le). Seega valitseb raadioturul konkurentsiprobleem ja sellega seonduv riskide

realiseerumise oht.

1 Media Pluralism Monitor. Arvutivõrgus: https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/.

3-23-1949

6(13)

8.6. Eluterve konkurentsi ja meediapluralismi tagamine on avalikes huvides väga oluline ning

kaalub üles kaebajate ettevõtlusvabaduse riive. Raadioturu koondumine piiratud ringi isikute

kätte annab neile suure võimu info levitamisel, mis mõjutab avalikkuse õigust saada

mitmekesist teavet. Euroopa Kohus tõdes otsuses asjas nr C-555/19 (p 55), et meediapluralismi

tagamine on üldisest huvist lähtuv eesmärk, mille olulisust demokraatlikus ja pluralistlikus

ühiskonnas tuleb rõhutada ning see võib olla õigustus piiranguteks. Meediapluralismi tagamise

ja kaitsmise olulisust rõhutati ka 16.09.2022 avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekus

Euroopa Meediavabaduse Akti2 kohta.

8.7. Vastustaja ei keeldunud kaebajale raadiolubade väljastamisest piirkondades, mille

kuulajate arv on väiksem ja mille mõju raadioturu konkurentsiolukorrale seetõttu samuti

väiksem (nt Viljandimaa, Põlva- ja Tartumaa).

8.8. Lisaks programmi hindamisele lähtuti Harjumaa levipiirkonna taotluste hindamisel

kaalutlusest, et märkimisväärset turuosa omava ettevõtja turupositsioon võib veelgi suureneda.

Seega oli turu konkurentsiolukorra ühtlustamiseks mõistlik eelistada Harjumaa levipiirkonnas

taotlejat, kes ei kuulu raadioturul kahe liidri hulka, kuid kel on potentsiaali oma kuulajaskonda

kasvatada ja seeläbi raadioturu konkurentsi rikastada, aidates seeläbi kaasa eluterve konkurentsi

ja meediapluralismi tagamisele. Määravaks ei osutunud üksnes MeeTS § 32 p 3, vaid sõltumata

konkurentsiolukorrast osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks kolmanda isiku programm.

8.9. Komisjoni istungil viibinud Kultuuriministeeriumi esindaja selgitas sõnasaadete osakaalu

kõrvaltingimust ja hindamise alust, et selle mõte oli vältida sõnasaadete sattumist eetrisse ajal,

mil raadiot ei kuulata (öisel ajal), ning seetõttu tuleks hinnata sõnasaadete päevast osakaalu.

Kõiki taotlusi hinnati selles osas samamoodi. Komisjonil oli lubade väljastamisel nõuandev roll

ehk komisjoni hinnangud ei olnud vastustaja peadirektorile siduvad. Isegi kui kaebaja oleks

osutunud valikmenetluses parimaks, ei olnuks võimalik kaebajale regionaalset raadioluba

Harjumaal väljastada, kuivõrd vastustajal on õigus ja kohustus hinnata taotlejat vastavalt

MeeTS § 32 tingimustele.

8.10. Kaebaja 29.04.2024 esitatud väljavõtted Kantar Emori 2022. a raadio- ja

muusikakuulamise uuringust (ERR, Sky Media, Duo Media Networks, All Media Eesti jm)

kuulamiseaja osakaaludest tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd ei peegelda konkurentsiolukorra

analüüsiks õigeid andmeid. MeeTS-i reguleerimisalasse raadiolubade väljastamisel kuuluvad

vaid kommertsprogrammid, sest ERR ei vaja oma tegevuseks raadioluba. Vastustaja teostas

analüüsi raadio kommertsturu kuulajaandmetest Kantar Emori 2022. a uuringu põhjal.

Vastustaja poolt kuulajaandmete põhjal tuvastatud raadiogruppide osakaalud kattuvad nii

kaebaja kui ka kolmanda isiku taotlustest nähtuva konkurentsipositsiooni kohta (Kantar Emori

andmed). Seega hindas vastustaja raadiogruppide osakaalud korrektselt. Ka kaebaja tõdeb, et

ligi pool Eesti raadiokuulajatest asub Harjumaal, mis ilmestab hästi kaebajale täiendava

raadioloa Harjumaale andmisega kaasnevaid riske meediaturu konkurentsiolukorrale.

Kolmanda isiku puhul turgu valitseva seisundi tekkimise oht pärast Harjumaa levipiirkonnas

loa saamist turuanalüüsi põhjal tõenäoline ei olnud.

8.11. Raadioloa taotleja tegevus peab olema kooskõlas ka konkurentsiõiguse põhimõtetega.

Meediateenuste seaduse 827 SE eelnõu seletuskirja3 lk-l 26 selgitati, et erinevate

meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte nähakse seaduses ette nõuded,

2 Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council establishing a common framework for

media services in the internal market (European Media Freedom Act) and amending Directive 2010/13/EU, pp

40 jj. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/89593.

3 Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/edf0912f-0ed4-64fd-b7a0-

157bb4962665/Meediateenuste%20seadus/.

3-23-1949

7(13)

mis peaks vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi meediateenuste

osutamisel.

8.12. Kaebaja viidatud raadioturu osakaalude hindamine raadioreklaami turujaotuse

(reklaamimüügi) andmete järgi ei ole MeeTS § 32 p 3 kontekstis asjakohane, kuivõrd

reklaamimüük ei ole võrdelises seoses raadioprogrammide kuulajaandmetega. Meedia liigse

koondumise ennetamise eesmärk on hoida ära info edastamise monopolide tekkimist, mis

omakorda looks soodsad olud infoga manipuleerimiseks. Nii kaotaks aga meedia oma

asendamatu rolli olla demokraatliku ühiskonna valvekoer. Eestis on mitmeid pikaaegseid ja

elujõulisi raadioprogramme, mis tegutsevad edukalt Tallinnas levimata.

8.13. Kaebaja ei ole põhjendanud alternatiivse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist,

seega tuleb nõue jätta rahuldamata või tagastada.

9. Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

9.1. Vaidlustatud otsus on formaalselt õiguspärane haldusakt, sest on antud pädeva isiku poolt,

vastustaja järgis menetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel MeeTS § 35 lg 1 p 1 ja lg-t 2, § 39

lg 1, § 40 lg-id 1 ja 5, § 43 ja § 44 lg-t 1 ning arvestas raadiolubade taotluste hindamiseks

moodustatud nõuandva komisjoni 05.07.2023 hindamiskoosoleku tulemusi (MeeTS § 41).

Vastavalt MeeTS § 40 lg-le 2 teavitas vastustaja Kultuuriministeeriumit eelseisvast raadioloa

konkursist Harjumaa levipiirkonnas ja kuulutas välja raadiolubade konkursi. Otsuse vorm ja

loa periood on seaduspärane.

9.2. Vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane. Haldusakt on kooskõlas kehtiva õigusega.

Seaduses on selgelt sätestatud, et raadioluba, mille väljaandmiseks korraldatakse konkurss,

antakse taotlejale, kes tegi valikmenetluses parima pakkumise (MeeTS § 43 lg 1). Kui ühele

loale laekub mitu taotlust, suunatakse need komisjonile, kes selgitab valikmenetluses hindamise

teel välja parima pakkumise (konkursi korra p 1.4). Parima pakkumise väljaselgitamisel

hinnatakse pakkumise vastavust mh kultuuriministri kehtestatud kõrvaltingimustele, lähtudes

kõrvaltingimuste hindamise alustest (MeeTS § 43 lg 2). Parim pakkumine selgus komisjonis

valikmenetluses.

9.3. Vaidlustatud otsusest nähtub, et komisjoni liikmed hindasid kultuuriministri seatud

kõrvaltingimusi. Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtuti mh komisjoni ettepanekust ja

konkurentsiolukorra kaalutlustest. Seega on vaidlustatud otsus selge ja kooskõlas

õigusaktidega. Vastustaja ei rikkunud hindamise ega menetlusreegleid. Raadiosagedused on

piiratud ressurss ja suure huvi tõttu on vajalik kohane menetlus piiratud ressursi

väljaandmiseks. Ühelgi raadioloa taotluse esitanud ettevõtjal ei saa olla õiguspärast ootust, et

talle väljastatakse raadioluba. Kõikidele taotluse esitanud ettevõtjatele raadioluba väljastada

pole võimalik ja ettenähtud korras tuleb välja selgitada parim pakkuja. Seega ei saa rääkida

põhiseadusvastasusest ega ettevõtlusvabadusse sekkumisest.

9.4. Vastustaja arvestas otsust tehes olulisi asjaolusid ja kaalus põhjendatud huve. Vaidlustatud

otsuses on välja toodud komisjoni hindamise tulemusena jaotunud kohapunktid taotlejate vahel

ja vastustaja peadirektori kaalutlused. Mh lähtus vastustaja sellest, et kolmanda isiku taotluses

lubatakse märkimisväärselt suuremat Eesti autorite teoste mahtu programmis kui kaebaja

taotluses ja Harjumaa levipiirkonna raadioprogrammide kuulajaskonna suurusest tingitult võib

otsus omada olulist tähendust raadioturu konkurentsile.

9.5. Vastustaja on õigesti, mitte oletuslikult välja toonud, et raadioturul domineerivad

Taevaraadio OÜ ja MM Grupp OÜ (AS Postimees Grupp ja kaebaja). Seega on suur osa

piiratud ressursist koondunud piiratud isikute ringi kätte. Vaidlusaluse raadioloa väljastamine

3-23-1949

8(13)

võis kaebajale kaasa tuua turgu valitseva seisundi tekkimise või seda seisundit tugevdada ja

seeläbi kahjustada oluliselt raadioturu konkurentsiolukorda. Kantar Emori uuringu 2022. a

jaanuar kuni detsember põhjal kolmandale isikule (TV3 Grupp) kuuluvate raadiojaamade (Star

FM, Star FM Eesti, Power Hit Radio, Raadio Volna) osakaal on võrreldes konkurentidega (Sky

Media ja Duo Media Networks OÜ) oluliselt väiksem. Diagrammilt raadiojaamade

osakaaludest kuulamisaja järgi (kõigi raadiojaamade lõikes) nähtub, et Duo Media Networks

OÜ osakaal on 27%, TV3 Grupil (kuhu kolmas isik kuulub) 9%. Diagrammilt raadiojaamade

osakaaludest kuulamisaja järgi (kommertsjaamade lõikes) nähtub, et kaebaja osakaal on 41%

ja TV3 Grupi osakaal 14%.

9.6. Vastustaja viis 2022. a läbi analüüsi, mille kohaselt on MM Grupp OÜ kontserni osakaal

raadioturul 35%. See on üsna lähedal 40% piirile, millest alates saab KonkS § 13 lg 1 järgi

eeldada turgu valitseva seisundi olemasolu. Seega põhineb vastustaja konkurentsialane analüüs

kindlatel andmetel ja on asjakohane. Isegi kui konkurentsiolukorra põhjendus ei oleks piisav,

osutus komisjoni hääletustulemuste alusel parimaks pakkujaks kolmas isik. Isegi kui leitaks, et

vaidlustatud haldusakt on tühine, peaks vastustaja asja uuesti otsustamisel lähtuma MeeTS

§-s 32 sätestatud tingimustest. Seega tuleks vastustajal ka asja uuesti otsustamisel arvestada

konkurentsiolukorraga.

Meediaallikate

mitmekesisuse

tagamiseks

tuleb

vältida

raadiosageduste kui piiratud ressursi koondumist piiratud ringi isikute kätte, mis võimaldaks

neil hakata infoga manipuleerima. Info leviku koondumise vältimine ühe meediakontserni kätte

demokraatlikus õigusriigis on kaalukas avalik huvi.

9.7. Kaebaja väide, et vastustaja on jätnud hindamata kõrvaltingimuse „sõnasaadete osakaal

kuus“, on meelevaldne ja ta ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit väite põhistamiseks. Vastustaja

on parima pakkumise välja selgitanud seaduse ja konkursi korra alusel. Vaidlustatud otsusest

nähtub selgelt, et parima pakkuja välja selgitamisel on arvestatud kõrvaltingimusi, sh

„sõnasaadete osakaal kuus“. Komisjon esitaski ettepaneku anda raadioluba kolmandale isikule,

kes sai vähima arvu punkte. Vastustaja lähtus raadioloa väljastamisel lisaks valikmenetlusele

ka MeeTS §-s 32 sätestatud üldistest tingimustest. Üks kaalutlustest, miks kaebajale raadioluba

väljastada ei saanud, oli vastuolu MeeTS § 32 p 3 nõuetega. Arvestades, et vastustaja lähtus

eesmärgist tagada raadioturul meediapluralismi ja kaalus piisavalt konkurentsiolukorda, on

kaebaja väited konkurentsiõigusliku analüüsi puudumise kohta selgelt alusetud.

9.8. Väär on kaebaja käsitlus viitega domineerimisele ja turgu valitsevale seisundile.

Arvestades, et MM Grupp OÜ (sh kaebaja) on raadioturul domineeriv, ei saa ebaõigeks pidada

vastustaja kaalutlusi konkurentsiolukorra kahjustumise kohta meediaturul, kui raadioluba oleks

väljastatud kaebajale. Seejuures ei olnud konkurentsi hindamine ainus asjaolu. Vastustaja

hindas ka erinevaid kategooriaid ja hinnangu tulemused õigustasid raadioloa väljastamist

kolmandale isikule.

9.9. Ebaõige ja tõendamata on kaebaja seisukoht, et erinevate raadiojaamade samasse kontserni

kuulumine ei pruugi viidata turgu valitsevale mõjule. Äriregistri andmetel on kaebaja suurima

häältearvuga osanikuks MM Grupp OÜ (osalus 80%). Seega kuuluvad nad ühte kontserni

äriseadustiku § 6 mõistes. Vastustaja arvestas raadioturu konkurentsiolukorra kaalumisel

erinevaid andmeid, sh kolmanda isiku poolt esitatut. Andmetest nähtus, et kolmandale isikule

kuuluvate raadiojaamade osakaal võrreldes konkurentidega oli tunduvalt väiksem. Samuti oli

märkimisväärne, et MM Grupp OÜ koos Taevaraadio OÜ-ga hõivasid kommertsturust ligi ¾.

Selline MM Grupp OÜ turuosakaal võib olla üsna lähedal 40% piirile, millest alates saab

KonkS § 13 lg 1 alusel juba turgu valitseva seisundi olemasolu eeldada. Seega võis pidada

põhjendatuks kahtlust, et programmile Raadio Duo levipiirkonnas Harjumaa raadioloa

väljastamine võinuks kaas tuua turgu valitseva seisundi tekke või seda seisundit süvendada.

Seda üritab MeeTS § 32 lg 3 vältida.

3-23-1949

9(13)

9.10. Kaebajal ei ole keelatud uuel vastustaja poolt välja kuulutatud konkursil osaleda. Samuti

ei ole välistatud, et uues raadioloa menetluses väljastatakse raadioluba uueks tähtajaks

kaebajale, mitte kolmandale isikule, kui kõik raadioteenuse osutamise tingimused on täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tuvastamisnõue

10. Kaebaja taotles esialgses kaebuses vastustaja 04.08.2023 otsuse tühistamist ja vastustaja

kohustamist tegema uus otsus. Kohus võttis 04.09.2023 määrusega kaebuse neis nõuetes

menetlusse.

11. Kaebaja esitas 29.04.2024 alternatiivse nõude tuvastada vastustaja 04.08.2023 otsuse

õigusvastasus. Uue nõude lisamine kaebusele on kaebuse muutmine HKMS § 49 lg 1

tähenduses. Kohus keeldub kaebuse muutmist vastu võtmast. Tuvastamisnõue on esitatud

ennatlikult. Vastustaja 04.08.2023 otsusega väljastatud raadioluba anti kehtivusega

08.09.2023–16.11.2024. Kuna vaidlusaluse otsuse kehtivusaeg ei ole veel lõppenud, raadioluba

on jätkuvalt kehtiv, siis on seda võimalik jätkuvalt tühistada ja tuvastamisnõude esitamine ei

ole lubatav, sest on olemas tõhusam õiguskaitsevahend (HKMS § 45 lg 2). Juhul, kui

kohtumenetlus peaks kestma kauem kui 16.11.2024, on kaebajal võimalik tulevikus kaebust

muuta ja esitada uuesti tuvastamisnõue.

Tühistamise ja kohustamise nõuded

12. Vastustaja tugines 04.08.2023 otsuse tegemisel MeeTS § 35 lg 1 p-le 1, § 35 lg-le 2, § 40

lg-tele 1 ja 5, §-le 43 ja § 44 lg-le 1. Vastustaja põhjendas otsust nii komisjoni ettepanekuga kui

ka konkurentsiolukorraga.

13. MeeTS § 35 lg 1 p 1 järgi antakse regionaalne raadioluba välja raadioteenuse osutamiseks

ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50% Eesti elanikkonnast.

MeeTS § 35 lg 2 järgi antakse raadioluba kuni 7 aastaks, kui on täidetud sama seaduse §-s 32

nimetatud tingimused ja § 40 lg 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning taotleja osutus

valikmenetluses parimaks pakkujaks.

MeeTS § 40 lg 1 järgi kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja avaliku

konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa

taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi

kui ka TTJA veebilehel.

MeeTS § 40 lg 5 järgi teeb TTJA peadirektor raadioloa väljaandmise, väljaandmisest

keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta otsuse 3 kuu jooksul pärast tegevusloa

taotluste esitamise tähtpäeva.

MeeTS § 43 lg 1 järgi antakse raadioluba, mille väljaandmiseks korraldatakse konkurss, välja

taotlejale, kes tegi valikmenetluses parima pakkumise. Sama paragrahvi lg 2 järgi hinnatakse

parima pakkuja väljaselgitamisel pakkumise vastavust sama seaduse §-s 32 nimetatud

tingimustele ning § 40 lg 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud

kõrvaltingimustele, lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest.

MeeTS § 44 lg 1 järgi keeldub TTJA peadirektor tegevusloa väljaandmisest, kui taotleja

kavandatav tegevus ei vasta sama seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele või tegevusloa

kõrvaltingimustele või taotleja ei osutunud valikmenetluses parimaks pakkujaks.

3-23-1949

10(13)

14. TTJA 07.06.2023 käskkirjast nr 1-7/23-002-TI „Raadiolubade konkursi väljakuulutamine“

(dtl 93-103) nähtuvalt otsustas vastustaja kuulutada välja konkursi 15 regionaalse raadioloa

väljaandmiseks järgmistes levipiirkondades:

1)

Läänemaa nr 1;

2)

Läänemaa nr 2;

3)

Harjumaa;

4)

Raplamaa nr 1;

5)

Raplamaa nr 2;

6)

Järvamaa;

7)

Viljandimaa nr 1;

8)

Viljandimaa nr 2;

9)

Viljandimaa nr 3;

10) Tartumaa;

11) Põlva- ja Tartumaa nr 1;

12) Põlva- ja Tartumaa nr 2;

13) Põlva- ja Võrumaa nr 1;

14) Põlva- ja Võrumaa nr 2;

15) Ida-Virumaa.

Seega nähti Harjumaa levipiirkonda ette ainult 1 regionaalne raadioluba. Kaebaja vaidlustab

Harjumaa levipiirkonnas antud raadioluba. Praeguse vaidluse esemeks ei ole teistes

levipiirkondades antud raadioload ega konkursitulemused. Seetõttu käsitleb kohus vaid

Harjumaa levipiirkonda väljastatud raadioloa konkurssi.

15. Raadiolubade konkursi komisjoni 05.07.2023 koosoleku protokollist (dtl 201-212)

nähtuvalt esitasid Harjumaa levipiirkonnas raadioloa taotluse 2 taotlejat – kaebaja ja kolmas

isik. Komisjon leidis, et mõlema taotleja programmid pakuksid konkurentsi teistele samas

levipiirkonnas juba olemasolevatele programmidele. Komisjoni liikmete arvamused lahknesid,

kumb programm rikastaks antud levipiirkonda rohkem. Programmi kuulatavuse osas puudusid

mõlemal võrdlusandmed, mistõttu hinnati taotlusi selles kategoorias võrdseks. Komisjoni

liikmete eri kategooriates antud kohapunktid liideti ja need jagunesid järgmiselt:

Taotleja

Programmi

nimi

Keele

hinda-

mine

Sõnasaadete

osakaal

päevasel

ajal %

hindamine

Siht-

rühma

hinda-

mine

Eesti

autorite

teoste maht

programmis

hindamine

Programmi

leviala

kasvu

hindamine

Punktid

kokku

AS All

Media

Eesti

STAR FM

EESTI

korras

Duo

Media

Networks

OÜ

Raadio

Duo

korras

Komisjon tegi ettepaneku anda tegevusluba kolmanda isiku programmile, sest see taotlus vastas

enim levipiirkonnas seatud kriteeriumidele. Sellest tulenevalt tegi komisjon ettepaneku

keelduda tegevusloa väljaandmisest sama tegevusluba taotlenud kaebajale, kuna kogumis

vastas see taotlus vähemal määral levipiirkonnale seatud kriteeriumidele.

3-23-1949

11(13)

16. Konkursi korra (dtl 95-103) p 7.7 järgi osutub valikmenetluses parimaks pakkujaks

komisjoni liikmete antud hinnete alusel kujunenud pingereas kõige väiksema punktisumma

saanud pakkuja. Sama korra p 7.8 sätestab, et kui komisjon taotluste hindamisel leiab, et taotleja

tegi parima pakkumise, tehakse TTJA peadirektorile ettepanek tegevusloa väljaandmiseks

valikmenetluses parimaks osutunud pakkujale. Kui taotleja ei osutunud valikmenetluses

parimaks pakkujaks, teeb komisjon TTJA peadirektorile ettepaneku keelduda tegevusloa

väljaandmisest sellele taotlejale.

17. Komisjoni hindamistabelist nähtub, et kolmas isik sai kaebajaga võrreldes vähem

kohapunkte, seega oli tema taotlus parim ja komisjon tegi kooskõlas konkursi korraga

õiguspäraselt vastustajale ettepaneku väljastada tegevusluba kolmandale isikule. Kuna kaebaja

taotlus ei olnud parim, siis tegi komisjon õigesti vastustajale ettepaneku mitte väljastada talle

raadioluba.

18. Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust peamiselt seepärast, et ei nõustu vastustaja antud

hinnanguga kaebaja turupositsioonile ja konkurentsiolukorrale. Kohtu hinnangul puudub neil

asjaoludel praeguses vaidluses määrav tähtsus. Ka juhul, kui vastustaja sellekohane hinnang

osutuks ebaõigeks, puuduks alus anda raadioluba kolmanda isiku asemel kaebajale, sest

komisjon hindas kolmanda isiku pakkumise parimaks. Valikmenetluses parimaks pakkujaks

osutumine on MeeTS § 35 lg 2, § 43 lg 1 ja § 44 lg 1 järgi raadioloa väljastamise tingimuseks.

Kuna kaebaja ei osutunud parimaks, siis ei oleks saanud talle raadioluba väljastada ka juhul,

kui tema puhul oleks MeeTS § 32 p-s 3 sätestatud tingimus täidetud. Vastustajal puudus vajadus

kaebaja puhul seda tingimust üldse hinnata. Selle hindamine olnuks oluline juhul, kui kaebaja

oleks osutunud parimaks pakkujaks. Sel juhul tulnuks kontrollida, kas ta täidab ka teised MeeTS

§-s 32 sätestatud tingimused. Nö kaotaja puhul ei olnud sellise hindamise läbiviimine vajalik.

Kuna tegemist ei olnud asja otsustamist mõjutavate põhjendustega, siis ei pea kohus

sellekohaste põhjenduste õiguspärasuse kontrollimist vajalikuks. Kohus ei lahenda asja kaebaja

huvi rahuldamiseks, vaid tema õiguste kaitsmiseks. Konkurentsiõiguslike põhjenduste

kontrollimine ei võimalda kaebaja õigusi kaitsta, sest nende õigusvastasusele vaatamata ei saaks

kaebajale raadioluba väljastada. Vastustaja otsuses toodud põhjendused ei välista kaebajal

edaspidi raadioloa konkurssidel osaleda ja raadiolube saada. Kui teistel konkurssidel osutuvad

konkurentsi puudutavad küsimused määravaks, saab kaebaja esitada kohtule uue kaebuse.

19. Seega kontrollib kohus praeguses asjas vaid kaebaja etteheiteid kaebaja ja kolmanda isiku

taotluste hindamisele.

20. Kaebaja heidab ette seda, et vastustaja (komisjon) jättis alusetult hindamata ühe

kultuuriministri seatud kõrvaltingimustest („sõnasaadete osakaal kuus“), mis oleks viinud

kaebaja ja kolmanda isiku taotlustele antavad kohapunktid vastupidiseks. Kolmas isik esitas

pakkumuse 20% sõnasaadete osakaaluks päevasel ajal ja 10% kuus, kaebaja puhul oli vastavad

näitajad 32% päevasel ajal ja 20% kalendrikuus (programmi kirjelduses 13%). Kui komisjon

hinnanuks ka sõnasaadete osakaalu kuus, oleks kaebaja saanud selle eest vastavalt 7 p ja kolmas

isik 14 p. Muutunud oleks ka lõpptulemus – kaebajal 46 p ja kolmandal isikul 54 p4.

21. Kultuuriministri 02.05.2023 kirja (dtl 30-34) p-s 3.2 sõnastati nimetatud kõrvaltingimus

järgmiselt: „Sõnasaadete osakaal programmis peab päevasel ajal (kell 06.00–19.00) olema

vähemalt 20%. Raadioteenuse osutaja varub raadioprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest

on maha arvatud reklaami, otsepakkumise ja omasaadete tutvustuse maht, vähemalt 10%

sõnasaadete edastamiseks.“.

4 Kohtu arvutuste järgi 52 p (38 + 14 = 52).

3-23-1949

12(13)

Sama kirja p-s 16.2 selgitati, et „Kõrvaltingimuste „sõnasaadete osakaal programmis“ ja

„Eesti autorite või Eesti esitajate esitatud muusikateoste miinimummaht programmis“

hindamisel lähtutakse esmalt miinimumnõude täitmisest ning seejärel eelistatakse kandidaati,

kelle programmis on vastav osakaal või maht suurim.“.

22. Kohtu hinnangul võib kultuuriministri 02.05.2023 kirja p-st 3 järeldada, et Harjumaa

levipiirkonnas esitati raadioloa taotlejale 4 kõrvaltingimust. „Sõnasaadete osakaal“ oli üks

tingimus ja sellele sai anda vaid ühe hinde. Hindamisalustest (sama kirja p 16) ei tulene, nagu

saaks selle kõrvaltingimuse osas anda kaks hinnet. Esmalt tuli kontrollida, kas taotleja üldse

täidab selles kõrvaltingimuses esitatud miinimumnõude. Selle täitmisel tuli hinnata, millise

taotleja programmis oli sõnasaadete osakaal või maht suurim. Kaebaja esitatud andmetest

nähtub, et mõlemad taotlejad täitsid miinimumnõuded (20% päevas ja 10% kuus). Kuna kaebaja

programmis olid mahud suuremad kui kolmanda isiku programmis, sai kaebaja paremad

kohapunktid. Seega ei ole komisjon kohtu hinnangul selle kõrvaltingimuse hindamisel vigu

teinud.

23. Muude tingimuste hindamise osas ei ole kaebaja komisjonile etteheiteid teinud. Hindamise

tulemuseks on, et kolmas isik sai 1 kohapunkti võrra parema tulemuse kui kaebaja ja komisjon

tegi õiguspäraselt vastustajale ettepaneku anda raadioluba kolmandale isikule. Kuna Harjumaa

levipiirkonnas oli pakkumisel vaid 1 raadioluba, siis tuli järelikult keelduda kaebaja taotluse

rahuldamisest (puudus võimalus talle raadioluba väljastada). Olenemata vastustaja otsuses

toodud konkurentsialastes põhjendustest puudus alus eelistada raadioloa andmisel kaebajat

kolmandale isikule. Kaebajale saanuks raadioloa anda vaid juhul, kui vastustaja oleks

tuvastanud kolmanda isiku puhul vastuolu MeeTS § 32 p-s 3 või muudes MeeTS-is toodud

nõuetega, kuid vastustaja ei ole seda teinud ja ka kaebaja ei ole väitnud, et kolmanda isiku puhul

selline mõni esineks.

24. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 04.08.2023 otsus on lõppjärelduses

õiguspärane. Kuigi kohus ei pea otsuses toodud kõiki põhjendusi asjakohasteks (antud juhul

puudus vajadus kaebaja konkurentsiolukorda hinnata), ei too see kaasa vastustaja otsuse

tühistamist, sest need põhjendused ei saanud asja otsustamist mõjutada. Samuti ei oleks see

kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, sest asja uuel otsustamisel tuleks vastustajal teha

sama otsus (väljastada raadioluba kolmandale isikule). Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõudes

rahuldamata. Samadel põhjendustel puudub alus kohustada vastustajat asjas uut otsust tegema

ja kaebus jääb ka kohustamisnõudes rahuldamata. Seega jätab kohus kaebuse terves ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

25. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Tegemist ei ole HKMS § 108 lg-s 61 sätestatud olukorraga, mis õigustaks kaebaja

menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.

26. Vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente

ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

27. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seepärast tuleb tema menetluskulud välja

mõista kaebajalt (HKMS § 108 lg 8).

28. Kolmas isik taotles esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 7071 euro (ilma

käibemaksuta). Kulude tõendamiseks esitati Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ 30.09.2023 arve

nr 234623 summas 6566,40 eurot (ilma käibemaksuta 5472 eurot), 31.10.2023 arve nr 235241

3-23-1949

13(13)

summas 1162,80 eurot (ilma käibemaksuta 969 eurot) ja 29.04.2024 arve nr 241649 summas

768,60 eurot (ilma käibemaksuta 630 eurot). Arvetelt nähtub, et need seonduvad praeguse

asjaga.

29. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetluskuluks, mida saab teiselt poolelt välja mõista,

on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (HKMS § 101 lg 1, § 103 lg 1 p 1, § 108

lg 1). Muude isikute kuludega kohus menetluskulude hulgas arvestada ei saa (vt nt Riigikohtu

28.12.2022 otsus asjas nr 3-20-2325, p 35). Kolmanda isiku esindajaks asjas oli vandeadvokaat

Ants Nõmper, kes suhtles menetluses kohtuga ja esitas menetlusdokumente. Muid esindajaid ei

ole kolmandal isikul asjas olnud, neist ei ole kohut teavitatud ja nad ei ole menetluses ühtegi

toimingut teinud. Samuti ei olnud kolmandal isikul asjas nõustajat. Pealegi ei saa kirjaliku

menetluse korral hüvitada menetlusdokumendi koostamisel nõustaja abi kasutamist (vt nt

Riigikohtu 11.10.2023 otsus asjas nr 3-20-771, p 60).

30. Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvetelt nähtub, et menetluskulude hulka on arvatud ka

teise büroos töötava isiku töötunnid (Regina Getter Maajärv). Kuna tegemist ei olnud kolmanda

isiku esindajaga, siis ei saa kohus selle isiku töötundidega kolmanda isiku menetluskulude

hulgas arvestada. Kohus arvestab vaid Ants Nõmperi töötundidega kokku summas 894 eurot

(ilma käibemaksuta).

31. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku esindaja kulud summas 894 eurot asja

mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult suured ning tuleb kaebajalt välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/