2-23-1491/36 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Tsiviilasja number

2-23-1491

Määruse tegemise aeg ja koht

27. mai 2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

M Mi avaldus lepitusmenetluse algatamiseks

Menetlustoiming

lõpplahend hagita asjas

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Avaldaja M M (isikukood xxx; xxx)

Puudutatud isik I A A A (isikukood xxx; xxx), rõa korras

määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin (e-post

leino@biin.ee)

Puudutatud isik II S A (isikukood xxx; xxx), lepinguline

esindaja

advokaat

Paavo

Paal,

e-post

paavo.paal@hansalaw.ee

Puudutatud isik III XXX Vallavalitsus (e-post xxx)

09.08.2023; 12.02.2024

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

2. Muuta Harju Maakohtu 08.04.2016.a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2633

kehtestatud suhtluskorda ja määrata lapse A A A ja isa M M suhtluskorraks, et lapse

ja isa vahelised kohtumised toimuvad vaid lapse soovi korral ning lapsele sobival ajal

ja kohas.

3. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi

kanda ning riigi õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu 08.04.2016.a kohtumäärusega ts asjas nr 2-16-2633 määrati kindlaks lapse A

A A ning lapse isa M Mi vaheline suhtluskord.

M M esitas 27.01.2023 avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. Kohus esitab asjaosaliste

seisukohad allpool kokkuvõtlikult.

Avalduse kohaselt on lapse isa ja lapse vaheline suhtlus takistatud juba aastast 2021.a. Lapse

isa ei saa lapsega ühendust ning lapsega kohtumised jäid üha harvemaks. Lapsega suhtlemine

on praktiliselt olematu kuna pidevalt on telefon välja lülitatud nii lapsel kui emal. Laps on

kaevanud, kuidas vastu tema tahtmist on tal pea kiilaks aetud. Avaldaja ja lapse vahelised

suhted olid 10.04.2023.a. ja 11.04.2023.a. muutunud väga halvaks. A A leiab, et isa tekitab

talle probleeme nii koolis, kui ka kodus. Lapsel on viha hood ning avaldaja hinnangul lapsega

manipuleeritakse lapse ema ja tema uue partneri poolt. Lapse huvides on vajalik, et kohus

rakendaks kõiki võimalikke meetmeid, et taastada ja kaitsta suhet avaldaja ja tema poja vahel.

See hõlmab erieestkostja määramist, suhtluskorra korraldamist vastavalt lapse soovidele ja

vajadustele, ja vajadusel hooldusõiguse muutmist või piiramist. Perekonnaseaduse § 134 ja

järgmised paragrahvid annavad selge aluse nende meetmete rakendamiseks. Avaldaja pakub

hea tahte märgiks laps emale võimalust osaleda veelkord perelepitusprotsessis riikliku lepitaja

vahendusel. Avaldaja on valmis tegema koostööd ja otsima lahendusi, mis aitaksid parandada

tema ja A A A suhteid, tagades samal ajal tema psühholoogilise ja emotsionaalse heaolu.

Avaldaja esmane eesmärk on A Ai turvalisus ja õnnelik tulevik.

Lapse ema S A ei nõustu M Mi avalduses toodud väidetega. S A ega tema abikaasa D A ei ole

teinud takistusi A Ai ja tema isa M Mi suhtlemisele. S A selgitab, et on enda poolt teinud

pingutusi, et tema alaealine poeg A A A suhtleks oma isa M Miga ning on soovinud, et A A

isaga suhtleks. S A hinnangul kohtu poolt kehtestatud suhtluskord A Ai suhtlemiseks isaga

alguses toimis, kuid siiski esines olukordi, kus isa M M soovis ootamatult A Ai tuua ema

juurde tagasi koju enne kindlaksmääratud aega. S A eeldab, et põhjus, miks M Mil ei

õnnestunud A Aiga ühendust saada, oli A Ai enda hoidumine sellisest suhtlemisest, sarnaselt

käitus noormees ka ema, xxx ja xxx. S A kinnitusel on ebaõige M Mi oletus, justkui oleks

keegi teine S A ja D A ühises kodus olnud huvitatud M Mi ja A Ai suhtluse välistamisest.

Vastupidi, M Mi enda poolt Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et mitmel korral on just S

A astunud samme, et A A isaga suhtleks. S A kinnitab ka, et tema abikaasa D A ei ole

takistanud M Mi suhtlemist A Aiga. S A märgib hiljutiste sündmuste kohta, et M Mi enda

käitumine on võõrandanud A Ait isast ning pannud teda vältima isaga suhtlemist. M Mi

pidavad süüdistused ja kontakti otsimised on tekitanud pidevalt pingeid S A ja D A kodus.

Sellises olukorras on mõistetav, et ka A A soovib hoiduda M Miga suhtlemast. Lapse ema

palub täiendada kindlaks määratud suhtluskorda tingimusega; „A A A (endise

perekonnanimega H) suhtleb M Miga siis, kui A A A sellega nõus on.“.

Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et taotletav lepitusmenetlus on vajalik ja

vastaks nii lapse kui tema vanemate huvidele. Samas lepitusmenetluse positiivse tulemuse

suhtes on lapse esindaja skeptiline. Vestlusest M Miga kujunes arusaam, et isik soovib lapse

elust osa võtta ja vanema kohustusi täita, kujunenud situatsioonis aga ei oska ega suuda ilma

kõrvalise abita normaalseid suhteid pojaga ja poja emaga korraldada. Lastekaitse töötajate

vahendusabi suhete korraldamisel ei ole positiivset tulemust olnud. A A A keeldub isaga

suhtlemast. Avaldaja M Mi algatusel määratud lepitusmenetlus ebaõnnestus, kuid probleemid

M Mi ja tema poja A A A suhtluse küsimuses on endiselt lahenduseta. Varasemat

kohtumääruse järgset suhtluskorda ei täideta, A A A isaga kohtuda ei soovi. Esindaja on

seisukohal, et nüüdseks xxx aastast A A Ae ei ole võimalik vastu tema soovi ja tahet panna

suhtlema või kohtuma oma isaga. Märgitust tulenevalt mistahes määratav suhtluskord, mis ei

vasta A A A tahtele ei hakkaks toimima. Esindaja leiab, et ainsaks lahenduseks võiks olla

suhtluskorra muutmine selliselt, et suhtlus ja kohtumised isa ja lapse vahel toimuvad siis ja

sagedusega, kui nooruk seda soovib.

XXX valla XXX Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti hinnangul puudub M Mi ja S A vahel

vanemlik koostöö. Seetõttu on vajalik, et lapsevanemad lepiksid riiklikul perelepitusteenusel

samuti kokku, et lapsevanemad osalevad vanemluskoolitustel, mis toetavad positiivset lapsest

lähtuvat vanemlust ja vanemlikku koostööd. XXX Vallavalitsus peab vajalikuks, et

lapsevanemad osaleksid ka individuaalsel psühholoogilisel nõustamisel. Lapsel on lapse õigus

suhelda/kohtuda oma lahusoleva vanemaga, kui see vanem ei ole lapse suhtes vägivaldne ja

last kahjustav. Lapse heaolust lähtuvalt on parim, kui lahusolev lapsevanem hoiab ja säilitab

sidet oma lapsega ning lapsega kooselav vanem seda igakülgselt toetab. Eelkõige on aga

lahusoleva vanema kohustus näidata üles initsiatiivi lapsega kohtumiseks/suhtlemiseks ning

teha endast kõik olenev selle saavutamiseks. XXX Vallavalitsuse hinnangul on lapsel

emotsionaalne side oma emaga, kes on lapse jaoks peamine hooldaja. Lapsel puudub

hingeline lähedus isaga. Laps soovib, et vanemad saavutaksid kokkuleppe lapse ja isa

vahelises suhtluses, mis arvestaks eelkõige lapse huve ja õigusi ning lõpetaks lapsevanemate

vahelise süüdistamise ning ähvardused. Lapse turvalise ja stabiilse elukorralduse tagamiseks

on oluline, et lapsevanemate vahel oleks positiivne vanemlik koostöö ning lapsel kindel

teadmine, et lapse huvide ja õigustega on mõlemad vanemad arvestanud kõiki last

puudutavate otsuste tegemisel. Lapsevanemad peavad üheselt mõistma lapse vajadusi (mis on

ajas muutuvad), et teha lapse huvides parimaid võimalikke otsuseid. XXX Vallavalitsus

toetab lapse esindaja Leino Biini poolt 23.02.2024 lõppseisukohas välja toodud lahendust.

Lahendusena näeb ka XXX Vallavalitsus, et olemasolevat suhtluskorda muudetakse kohtu

poolt selliselt, et suhtlus ja kohtumised isa ja lapse vahel toimuvad siis ja sellise sagedusega

nagu A A A seda ise soovib.

Kohus pidas asjas esimese ärakuulamise 09.08.2023. Vaidlus puudus asjaolus, et laps ise ei

taha isaga suhelda. Ärakuulamisel leiti ühiselt, et vanemad tuleks suunata riiklikule

perelepitusteenusele eesmärgil parandada suhet isa ja lapse vahel. Kohus suunas

lapsevanemad osalema riikliku perelepitusteenuse seaduses sätestatud lepitusmenetluses ja

peatas seniks kohtumenetluse.

Riiklik lepitus ebaõnnestus, mistõttu uuendas kohus kohtumenetluse ja kuulas 12.02.2024 ära

lapse eraldi ja seejärel teised asjaosalised. Laps oli ärakuulamise hetkel xxx aastane, kohe

saamas xxx Laps avaldas, et isaga kohtuda ei soovi üldse, laps esitas selle kohta oma

põhjendused ja jäi oma arvamusele kindlaks. Kohus esitab kokkuvõtlikult: Laps selgitas, et

kuigi isale võib olla jäänud mulje, et ema takistab, siis tegelikult tema ise ei taha isaga

suhelda. Laps avaldas, et see tuleneb isa käitumisest tema suhtes, mis on olnud liiga

intensiivne. Laps avaldas, et saab aru, et isa hoolib temast, kuid praegu liigne tähelepanu

segab. Lapse isa avaldas, et soovitud eesmärk on taastada ja hoida sidet pojaga, soovib kohtu

otsust, kuidas edasi minna. Lapse ema leidis, et isa on teinud kõik selleks, et laps ei soovi

temaga suhelda. Ema leiab, et peaks lähtuma lapse arvamusest. Lapsele määratud esindaja

avaldas, et lapsel on isa suhtes täielik vastumeelsus, laps on kindlas veendumuses, et temal

praegu isaga suhtlusest midagi välja ei tule. Vastu xxx aastase lapse tahtmist ei ole võimalik

panna suhteid taastama. Kohtulahend ei ole õige tee ja viis, et isa ja lapse suhted taastada ja

paika panna. Kohalik omavalitsus avaldas, et ei ole kindel, kas laps räägib oma mõtteid, ta on

teismeline, talle on tähtis kooli lõpetamine, ta ei suuda keskenduda praegu sellele asjale, aga

võõrandunud lapse sündroom on. Kohus andis asjaosalistele viimasel ärakuulamisel tähtaja

nende seisukohtade esitamiseks olukorras, kus lepitusmenetlus on ebaõnnestunud. Need ka

esitati ja on välja toodud eespool asjaosalistel kokkuvõtlike seisukohtade osana.

Kohtumääruse põhjendused

PKS § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki vanema õigusi ja kohustusi puudutatavates asjades

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

õigustatud huvi. PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga.

Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 21 kohaselt

määrab vanemate vaidluse puhul vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

TsMSRS § 26 lg 1 kohaselt kui kohus on saanud avalduse vanema õiguste määramise kohta

lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamise kohta enne 2022. aasta 1. septembrit,

lahendab kohus avalduse enne 2022. aasta 1. septembrit vanema õiguste määramise kohta

lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise kohta kehtinud sätete alusel. Kuna lapse ema

esitas tsiviilasjas nr 2-16-2633 maakohtusse suhtluskorra kindlaksmääramise avalduse enne

01.09.2022, siis kohalduvad viidatud asjas ka enne 01.09.2022 kehtinud TsMS-i

lepitusmenetluse sätted.

TsMS § 563 lg 1 sätestab, et kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega

suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet

või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last

puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus ei pea vanemaid enda juurde kutsuma,

kui selline lepitusmenetlus või sellele järgnev kohtuväline nõustamine on juba tulemuseta

jäänud. TsMS § 563 lg 3 sätestab, et kohus kutsub vanemad isiklikult välja ja selgitab

ilmumata jätmise võimalikke õiguslikke tagajärgi. Vajaduse korral kutsub kohus lahendamise

juurde ka valla- või linnavalitsuse esindaja. TsMS § 563 lg 4 sätestab, et kohus arutab

vanematega lapsega suhtlemise võimatusest tulenevaid tagajärgi lapse heaolule ja juhib

tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse või kokkuleppe täitmiseks. Kohus juhib

tähelepanu ka suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele ja võimalusele lasta

end nõustada perenõustajal. TsMS § 563 lg 5 sätestab, et kohus peab püüdma saavutada

vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. TsMS § 563 lg 6 sätestab, et kui vanemad

saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas

suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui

kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või

kokkulepet. TsMS § 563 lg 7 sätestab, et kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega

järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest

kohtusse ei ilmu või keeldub perenõustaja poole pöördumise võimalust kasutamast, teeb

kohus määruse, millega tunnistab lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab: 1) milliseid

sunnivahendeid tuleb rakendada; 2) millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat

määrust või kokkulepet; 3) milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes.

TsMS § 563 lg 8 järgi võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse või kokkuleppe

täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes TsMS §

563 lg 7 punktis 1 sätestatut sisaldava määruse alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TMS § 179 (Lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine) lg 2 sätestab, et kui

kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada käesoleva seadustiku § 183

sätteid. TMS § 183 sätestab, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda

määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust

hoiduda, võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha käesoleva seadustiku §-s 261

sätestatud korras.

Vaidlus puudub asjaolus, et varasemalt lapse ja isa vahel kindlaksmääratud suhtluskorda ei

täideta enam ja laps ei suhtle isaga vähemalt 2023. aasta aprillist. Kohus kuulas vanemad ära

ja vanemad läbisid seejärel suunamisel veel ka riikliku perelepitusteenuse, kuid suhtluskorra

täitmist võimaldavaid kokkuleppeid ei saavutanud.

Eeltoodust tulenevalt tuleb lepitusmenetlus tunnistada ebaõnnestunuks vastavalt TsMS § 563

lg 7. Järgnevalt otsustab kohus, millised meetmeid kohaldada. Kohus andis asjaosalistele

viimasel ärakuulamisel ka tähtaja nende seisukohtade esitamiseks olukorras, kus

lepitusmenetlus on ebaõnnestunud. Need kohtule ka esitati.

Lapse isa leiab, et lapse huvides on vajalik, et kohus rakendaks kõiki võimalikke meetmeid, et

taastada ja kaitsta suhet isa ja poja vahel. See hõlmab erieestkostja määramist, suhtluskorra

korraldamist vastavalt lapse soovidele ja vajadustele, ja vajadusel hooldusõiguse muutmist või

piiramist. Lapse isa pakub hea tahte märgiks laps emale võimalust osaleda veelkord

perelepitusprotsessis riikliku lepitaja vahendusel. Lapse isa kinnitab, et on valmis tegema

koostööd ja otsima lahendusi, mis aitaksid parandada tema ja lapse suhteid, tagades samal ajal

lapse psühholoogilise ja emotsionaalse heaolu. Lapse isa esmane eesmärk on lapse turvalisus

ja õnnelik tulevik.

Lapse ema palub täiendada Harju Maakohtu 08.04.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-

2633 ette nähtud suhtluskorda järgmise sättega: „A A A (endise perekonnanimega H ) suhtleb

M Miga siis, kui A A A sellega nõus on.“ Lapse ema leiab, et võttes arvesse asjaolu, et A A A

näol on tegemist täna juba xxx-aastase noore inimesega, kellel on oma hoiakud ja

väljakujunenud seisukohad ja soovid, on ainuvõimalikuks lahenduseks täiendada varasemat

suhtluskorda ülalpool toodud sättega.

Lapsele määratud esindaja on seisukohal, et nüüdseks xxx aastast A A Ae ei ole võimalik

vastu tema soovi ja tahet panna suhtlema või kohtuma oma isaga. Märgitust tulenevalt

mistahes määratav suhtluskord, mis ei vasta A A A tahtele ei hakkaks toimima. Esindaja

leiab, et ainsaks lahenduseks võiks olla suhtluskorra muutmine selliselt, et suhtlus ja

kohtumised isa ja lapse vahel toimuvad siis ja sagedusega, kui nooruk seda soovib.

XXX Vallavalitsus toetab lapse esindaja poolt lõppseisukohas välja toodud lahendust.

Lahendusena näeb ka XXX Vallavalitsus, et olemasolevat suhtluskorda muudetakse kohtu

poolt selliselt, et suhtlus ja kohtumised isa ja lapse vahel toimuvad siis ja sellise sagedusega

nagu A A A seda ise soovib.

Kohus märgib, et vaidlus puudub tuvastatud asjaolus, et laps ise isaga kohtuda ega suhelda ei

soovi juba pikemat aega (vähemalt aprillist 2023). Laps selgitas isiklikult ja vahetult kohtule,

et kuigi isale võib olla jäänud mulje, et ema takistab, siis tegelikult tema ise ei taha isaga

suhelda. Laps avaldas, et see tuleneb isa käitumisest tema suhtes, mis on olnud liiga

intensiivne. Laps avaldas, et saab aru, et isa hoolib temast, kuid praegu liigne tähelepanu

segab.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lepitusmenetluse raames on võimalik ja vajalik

kindlaksmääratud suhtluskorda muuta tulenevalt asjaolust, et varasem suhtluskord ei ole

täidetav lapse soovimatuse tõttu isaga suhelda ja kohtuda.

Kohtu hinnangul ei saa kohus ega ka vanemad sundida xxx aastast last kohtuma enda isaga,

kui laps seda ei soovi. xxx aastasel on tänaseks välja kujunenud oma hoiakud, seisukohad ja

soovid, millega lapsevanemad peaksid arvestama. Laps on piisavalt vana, et tema arvamusega

arvestada tema huvide hindamisel suuremal määral kui nt väikelaste arvamusega, kes ei oma

veel niivõrd suurt maailmapilti ja arusaamist elulistest asjaoludest ja ümbritsevast, mis nähtub

mh sellest, et juba sellises vanuses lapsele on ka seadusandja omistanud iseseisva kaebeõiguse

kohtulahendile. Lapse vastumeelsus isaga suhtlemisele on olnud pikaaegne, mistõttu ei saa

öelda, et tegemist oleks mingi mööduva lihtsa solvumisega. Kohus leiab, et kohtulahendiga

lapsele vastumeelse suhtluskorra kindlaksmääramine, ei aita antud juhul kuidagi kaasa lapse

ja isa suhte taastamisele. Nii vana lapse sundimine vastu tahtmist suhtlema, toob ilmselt kaasa

suhtlemise vastumeelsuse suurenemise sunni tunde tekitamise tõttu. Nii vana lapse sundimine

vastu tahtmist suhtlema, ei ole seejuures ka praktiliselt teostatav (keegi ei vea füüsilise

võimuga last kohtumistele). Seetõttu ei ole võimalik ega põhjendatud ka mingeid

sunnivahendeid kohaldada, erieestkostjat määrata või hooldusõiguses muudatusi teha.

Ainsaks sobivaks meetmeks on suhtluskorra korraldamine vastavalt lapse soovidele (nagu

tõid välja kõik asjaosalised, mh lapse isa ise).

Eeltoodust tulenevalt muudab kohus 08.04.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-2633

kindlaksmääratud suhtluskorda ja määrab lapse A A A ja isa M M suhtluskorraks, et lapse ja

isa vahelised kohtumised toimuvad vaid lapse soovi korral ning lapsele sobival ajal ja kohas.

Selliselt on jäetud võimalus lapse ja isa kohtumisteks, kuid seda vastavalt juba varsti

täiskasvanuks saava lapse soovidele.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi.

Mõlemad vanemad on palunud jätta menetluskulud teise vanema kanda. Kohus leiab, et

menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda, kuivõrd käesoleva asja lahend on

tehtud alaealise lapse huvides, kelle kanda ei ole õigustatud jätta menetluskulusid. Ei esine ka

veenvat põhjendust jätta menetluskulusid kummagi vanema kanda, kuivõrd lapse isa puhul ei

olnud tema poolt kohtusse pöördumine sisuliselt põhjendamatu arvestades, et probleem

määratud suhtluskorra täitmisega eksisteeris ja lapse ema puhul ei saa emale ette heita

suhtluskorra takistamist, kuivõrd selgus, et laps ise ei soovi suhtluskorra järgi isaga suhelda.

Kohus leiab seega, et TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud

menetluskulud nende endi kanda ning TsMS § 172 lg 3 kohaselt lapsele määratud riigi

õigusabi tasu ja kulud Eesti Vabariigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik