2-19-18507/119 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18507

Kohtuasi

AS-i TREV-2 Grupp hagi A Betoon OÜ vastu killustiku

valduse väljanõudmiseks, tingimuslike kahjuhüvitise

nõuete, kahju ja viivise ning tingimuslikes nõuetes

A Betoon OÜ vastuhagi AS-ilt TREV-2 Grupp

961 366,20 euro väljamõistmiseks ja alternatiivnõuetes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i TREV-2 Grupp apellatsioonkaebus

A Betoon OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

AS-i

TREV-2

Grupp

apellatsioonkaebuse

hind

253 892,50 eurot

A Betoon OÜ apellatsioonkaebuse hind 941 352,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastuhagis

kostja)

AS

TREV-2

Grupp

(registrikood

10047362),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Kostja (vastuhagis hageja) A Betoon OÜ (registrikood

11412326), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Paul

Keres ja Joonas Põder

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 22.04.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus vaidlustatud osas ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

2. Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis

rahuldamata AS-i TREV-2 Grupp hagi A Betoon OÜ vastu savi ja lubjakihtide

seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise

4930 euro nõudes.

2-19-18507

3. AS-i TREV-2 Grupp ja A Betoon OÜ apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS TREV-2 Grupp (hageja, ostja) esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule A Betoon OÜ (kostja,

müüja) vastu hagi, milles palus: 1) kohustada kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn

asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni); 2) mõista kostjalt hageja

kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui rahuldava kohtuotsuse sundtäitmisel selgub, et Lagedi

tn 8, Tallinn, asub faktiliselt vähem kui 5586 m3 (10 524,02 tonni) killustikku (fraktsiooniga

32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest välja rahaline hüvitis arvestusega 1 tonn =

9,84 eurot; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui rahuldava

kohtuotsuse sundtäitmisena antakse hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik

(fraktsiooniga 32/63), vastavalt faktiliselt üleantava killustiku kogusele, välja rahaline hüvitis

(seoses korduvladustamisega kaasnevate kuludega) arvestusega 1 tonn = 3,08 eurot, kuid mitte

rohkem kui 32 421,07 eurot; 4) mõista kostjalt hageja kasuks välja 95 579,46 eurot järgmistel

alustel: hüvitis Lagedi tee 8, Tallinn eemaldatud killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 246 m3

(463,46 tonni) eest 4559,46 eurot, enamsaadud müügihinna osa tagastus 10 440 eurot, hüvitis

killustiku (fraktsiooniga 0/4) kasutamise võimatuse tõttu saamata jäänud tulu eest 51 000 eurot,

hüvitis savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste

eest 29 580 eurot; 5) mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlalt 95 579,46 eurot viivis

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest

25.11.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.10.2017 maavarade ostu-müügi

raamlepingu, mille alusel hageja ostis kostjalt kui kinnistut koormava hoonestusõiguse

omanikult Tallinnas Lagedi tee 8 asuval kinnistul oleva lubjakivi. Lepinguga leppisid pooled

kokku, et: 1) müüja müüb 40 000 m3 lubjakivi (p 1.3) hinnaga 7 eurot/m3 (p 4.1)

kogumaksumusega 280 000 eurot (käibemaksuta) (p 4.2); 2) müüja korraldab lõhkamise

(p 2.1.), annab lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitab tegelikult

lõhatud ja üleantud koguse eest arve (p 2.8); 3) ostja kaevab lõhatud lubjakivi välja ja töötleb

kinnistul (p 1.2). Pooled koostasid 13.11.2017 akti nr 1 materjali 3000 m3 ja 16.11.2017 akti

nr 2 materjali 7000 m3 väljaveoks. Pooled sõlmisid 08.08.2018 lepingu lisa 2, millega leppisid

kokku, et: 1) müüja müüb täiendavalt 50 000 m3 lubjakivi (p 1) hinnaga 7,25 eurot/m3

2-19-18507

kogumaksumusega 362 500 eurot (käibemaksuta); 2) ostja saab materjale kinnistul ladustada ja

hoida kuni 31.08.2019 (p 4). 26.11.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 3, mille kohaselt: 1) müüja

müüb täiendavalt 20 000 m3 lubjakivi hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 145 000 eurot

(käibemaksuta), andes lubjakivi üle hiljemalt 31.01.2019 (p 1); 2) ostja kohustub eemaldama

hiljemalt 31.02.2019 lõhketöödest tulenevalt lahti murdunud kaevandatava lubjakivi kihi alt

paljanduva savi ja lubjakivi seguse vahekihi, mille paksus on ca 0,3–0,4 m ning arvestuslik

maht 3100 m3 (p 3). Kokku müüs kostja hagejale 110 000 m3 lubjakivi, mille eest hageja tasus

temale esitatud arvete alusel 945 000 eurot.

3. Tegelikult toimus lepingu täitmine selliselt, et müüja esitas ostjale müügihinna osa

tasumiseks arve ja peale arve tasumist korraldas müüja lubjakivi lõhkamise. Viimane lubjakivi

lõhkamine toimus 22.12.2018 ja mõõdistamine 10.01.2019. Viimasest mõõdistamisest selgus,

et müüja andis lepingu alusel ostjale üle vaid 108 800 m3 lõhatud lubjakivi.

4. Lepingu lisa 3 p 1 kohaselt pidi lõhatud lubjakivi olema üle antud hagejale hiljemalt

31.01.2019. Kostja müüs hagejale kokku 110 000 m3 lubjakivi, kuid andis hagejale üle üksnes

108 800 m3 lubjakivi (1200 m3 võrra vähem), millega müüja rikkus müügieseme üleandmise

kohustust. 25.07.2019 esitas ostja müüjale nõude tasuda 10 440 eurot, millega taganes lepingust

killustiku 1200 m3 ulatuses. Kuivõrd kostjal ei ole müüjale tagasitäitmisena midagi tagastada

ning hageja on täitnud kõik müügilepingust tulenevad tingimused, peab müüja ostjale

tagastama ostja poolt 1200 m3 killustiku eest tasutud 10 440 eurot.

5. 26.11.2018 sõlmitud lepingu lisa 3 p-ga 3 lepiti kokku vahekihi eemaldamises mahus

3100 m3 seisuga 05.11.2018. Ostja eemaldas vahekihti kokku 6500 m3 ehk lisaks kokkulepitule

veel 3400 m3 ning kandis sellega täiendavaid kulutusi 1 m3 kohta 7,25 eurot. Vahekihi

täiendavas mahus eemaldamine on arvestades kinnistu kavandatud kasutusviisi olnud müüja

jaoks kasulik kulutus kokku 29 580 eurot, kuivõrd sellega valmistati kinnistu sisuliselt ette

ehitustööde teostamiseks, mis tuleb hagejale hüvitada.

6. Hageja on killustiku omanik. Lepingu p 3.4 kohaselt läheb iga lubjakivi koguse omandiõigus

müüjalt ostjale üle peale vastava lubjakivi koguse kohta esitatud arve täies ulatuses tasumist.

Ostja võib vastava lubjakivi koguse võõrandada peale selle omandiõiguse üleminekut. Kuivõrd

hageja tasus kostjale lubjakivi eest juba enne lõhkamist, läks lubjakivi omandiõigus pärast

lõhkamist hagejale üle. Igal juhul on hageja saanud killustiku omanikuks lõhatud lubjakivi

ümbertöötamisest.

7. Kostjal on kohustus anda killustik välja. Lepingu p-s 2.6 leppisid pooled kokku, et ostja võib

töödeldud lubjakivi ära vedada pärast seda, kui on täidetud järgmised eeldused: ostja on tasunud

ostuhinna, müüja on tasunud keskkonnatasud, müüja on andnud loa materjali väljaveoks.

Hageja oli tasunud lubjakivi eest 100% juba enne selle lõhkamist. Väljaveoloa andmise

eelduseks olev keskkonnatasude maksmine oli müüja kohustuseks ning selle kohustuse täitmine

sõltus üksnes müüjast endast. Pooled allkirjastasid materjali väljaveoks vaid kaks akti:

13.11.2017 kogusele 3000 m3 ja 16.11.2017 kogusele 7000 m3. Hageja edastas 09.07.2019

kostjale kooskõlastamiseks akti nr 3, eesmärgiga fikseerida kirjalikult täiendav luba materjali

väljaveoks. 19.07.2019 teatas hageja kostjale, et alustas materjali väljaveoga Keskkonnaametis

saadud teabe alusel keskkonnalubadega kaetud mahuni (77 000 m3) tuginedes kostja

11.07.2019 kinnituskirjale, mille kohaselt kostja ei tee takistusi materjali väljaveoks. Kostja

teatas 02.09.2019 hagejale, et käsitleb hageja poolt killustiku äraveoks kinnistule sisenemist

omavolilise sissetungina.

2-19-18507

8. OÜ Hades Geodeesia 11.09.2019 mahuaruande kohaselt jäi seisuga 05.09.2019. kinnistule

minimaalselt 5832 m3 killustikku ja 28 704 m3 peenfraktsiooni. Nordecon AS kinnitas, et vedas

11.11.2019 kinnistult ära 335,25 tonni ehk 178 m3 killustikku. Seega on müüja täiendavalt

võõrandanud või eemaldanud 68 m3 ehk 128,11 tonni killustikku. Kuivõrd kostja on hageja

omandit tema nõusolekuta rikkunud ning selle kaudu rikastunud, siis tuleb kostjal anda hagejale

välja killustiku osalisest võõrandamisest saadud tulu kokku 463,36 tonni killustiku eest

kahjuhüvitis 4559,46 eurot.

9. Tulenevalt lepingu lisa 2 p-st 2c kuulus ostjale ka kinnistul asuv peenfraktsioon (materjal,

mida ostja kasutab kiviliiva tootmiseks, segades seda loodusliku liivaga). Hageja sai 22.07.2019

AS-ilt YIT Eesti taotluse kiviliiva tootmiseks mahus 100 000 tonni, milleks oleks olnud vajalik

kasutada 50% ulatuses ehk 50 000 tonni (25 000 m3) peenfraktsiooni. Ostjal ei olnud võimalik

materjali AS-le YIT Eesti toota ja müüa, kuna peenfraktsiooni väljavedu kinnistult oli

keskkonnatasude maksmata jätmise tõttu võimatu. Kuivõrd müüja väljavedu ei võimaldanud,

siis on kostja kohustatud tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud

kahju hüvitamiseks 51 000 eurot.

10. Kostja on keelanud hagejale juurdepääsu kinnistule ega võimalda killustikku ära vedada,

mistõttu kostja rikub hageja omandiõigust killustikule. Kostja on kohustatud andma hagejale

üle kinnistul asuva killustiku mahus 5586 m3. Kostja valdab killustikku õigusliku aluseta.

11. Juhul kui mistahes põhjusel ei säili kohtuasjas tehtava lahendi sundtäitmiseni kinnistul

ostjale kuuluv killustik, siis tuleb müüjalt välja mõista kahjuhüvitis arvestusega, et iga puuduv

tonn on 9,84 eurot.

12. Kostja lepingu rikkumise tõttu ei saanud hageja kasutada killustikku 2019 juulis–augustis

töös olnud objektidel. Juhul kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, oleks hageja transportinud

killustiku otse töös olnud ehitusobjektidele. Hagi rahuldamisel tuleb hagejal killustik müüjalt

korraga vastu võtta ja hageja peab täiendavalt kandma lisakulusid seoses killustiku korduva

laadimise, transpordi ja materjali kaoga, mis vastab killustiku mahus 5586 m3 ehk 10 524 tonni

korduvladustamisega kaasnevatele kuludele 32 421,07 eurot ehk 3,08 eurot tonni kohta.

Kostja vastuväited

13. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

14. Kostja oli õigus keelduda killustiku väljaandmisest hagejale, kuni hageja on täitnud

sissenõutavaks muutunud kohustuse puhastada karjääri põhi mistahes kaevandamis- või

tootmisjääkidest ning need kinnistult eemaldada, karjääri põhi peab jääma ühtlaselt sile ja

puhas, kõrgusele 27,4 m.

15. Hageja on saanud lubjakivi lepingus kokkulepitust enam. Kostja on müügilepingust

tulenevad kohustused kohaselt täitnud. Kostja ei ole rikkunud hageja omandiõigust ega

tekitanud hagejale kahju.

16. Kuna hageja oli puuduolevast lubjakivi kogusest teadlik ja nõudis selle üleandmist juba

jaanuaris 2019, kuid taganes enda väitel müügilepingust alles 25.07.2019, siis oli mõistlik aeg

lepingust taganemiseks selleks ajaks ilmselgelt möödunud ja lepingust taganemine välistatud.

Isegi kui 25.07.2019 nõudekirja käsitada taganemise avaldusena ja seda lugeda tähtaegseks, ei

olnud kostja müügilepingut oluliselt rikkunud. Hageja ei ole andnud kostjale konkreetset

täiendavat tähtaega väidetavalt puudu oleva lubjakivi üleandmiseks.

2-19-18507

17. Hageja ei ole tõendanud, et lisaks kavatsusele saada peenfraktsiooni võõrandamiselt tulu,

oleks hagejal selline võimalus olnud. Olukorras, kus hageja oli juba 12.07.2019 seisuga teadlik,

et keskkonnatasud on maksmata, ei olnud hagejal võimalust teenida peenfraktsiooni

võõrandamiselt tulu.

18. Hagejal oli kohustus karjääri puhastamiseks ka lepingu lisa 3 p-s 3 ületavas ulatuses. Hageja

tunnistas ja täitis karjääri põhja puhastamise kohustust osana müügilepingust ja selle

lisakokkulepetest. Enne kulutuste tegemist ei ole hageja kostjale nende tegemisest teatanud, et

võimaldada kostjal vältida tema vastu 3100 m3 mahtu ületava vahekihi väljamisega seotud

kulutuste hüvitamise nõude tekkimist.

19. Kui kohus peaks leidma, et hagejal ei olnud kohustust vahekihti 3100 m3 ületavas mahus

välja vedada, siis nõuab kostja hagejalt 28 000 euro leppetrahvi tasumist vastavalt 26.10.2017

müügilepingu p-dele 3.3 ja 7.1 ning tasaarvestas enda leppetrahvinõude hageja kasuks

väljamõistetavate summadega alustades ajaliselt hilisemast põhinõudest ja lõpetades ajaliselt

varasemate kõrvalnõuetega.

Kostja vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud

20. Kostja esitas 12.03.2021 vastuhagi, mida täpsustas 29.03.2021 ja 10.05.2021, milles palus:

1) mõista hagejalt kostja kasuks välja 863 700 eurot karjääri põhja korrastamata jätmise eest;

2) alternatiivselt p-le 1 kohustada hagejat Lagedi tee 8, 11415 Tallinn asuval kinnistul

katastritunnusega 78403:313:0220 oleva karjääri põhjas teostama tööd, mille tulemusel oleks

selle põhi absoluutkõrgusel vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m; 3) alternatiivselt p-le 3 kohustada

hagejat Lagedi tee 8, 11415 Tallinn asuval kinnistul oleva karjääri põhjast eemaldama lahtise

materjali, sh kobestatud pinnase ja paekivisõelmed nii, et karjääri põhi oleks täies ulatuses

paljandunud lõhkamata paekivi; 4) mõista hagejalt välja kostja kasuks 97 666,20 eurot liigselt

kaevandatud lubjakivi eest.

21. Hageja võttis lisa 2 p-ga 2 a) kohustuse karjääri põhi nõuetekohaselt korrastada. Hageja

kohustus tegema tööd saavutamaks karjääri põhjas selline seisund, et sellel saaks alustada

ehitustöödega – sellest olid mõlemad pooled teadlikud juba enne 26.10.2017 põhilepingu

sõlmimist. Poolte teadmist kinnitab lepingu lisa 2 p 2 e), mille kohaselt peale müügilepingu

lõpptähtaja saabumist peab ehitusplats olema puhas ja antakse üle ehitajale. Samuti viitab

karjääri kinnistule kui ehitusobjektile poolte vahel 26.10.2017 sõlmitud raamlepingu p 1.1,

mille kohaselt on lepingu esemeks Lagedi tee 8 Tallinn 11415 asuva kinnistu ehitusobjektil

oleva lubjakivi müük hagejale. Seega hageja teadis või pidi teadma, et peale kaevandamise

lõppu peab karjääri põhi olema sile, ühtlane, absoluutkõrgusel 27,4 m ja kõlbulik ehitustööde

alustamiseks. Selleks pidi sellelt olema eemaldatud kõik lahtine materjal, st kobestatud pinnas

– sh savi, lubjakivi vahekihid ja muu lubjakivi purustamisel ja kaevandamisel tekkinud

materjal. Seda kinnitab lepingu lisa 3 p-i 3 sõnastus, mis viitab lepingu lisa 2 p-le 2 a), mille

järgi lõhketöödest tulenevalt on osaliselt lahti murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi

ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3–0,4 m paksune kiht. Selle maht on Steigeri arvutuste

kohaselt 3100 m3 (seisuga 05.11.2018). Müüja andis selle ostjale tasuta, et oleks võimalik täita

tingimust, kus mõlemad osapooled teevad kõik oleneva, et karjääri põhi jääks

absoluutkõrgusele 27,4 m. Poolte kokku lepitud tegevuse sisu tuleneb lepingu lisa 3 p-i 3

viimasest kahest lausest. Lepingu lisa 3 p-s 3 toodud hageja kohustus viia kaevandatava kihi alt

paljanduv savi ja lubjakivi kiht karjääri põhjast ära on vahetult seotud lepingu lisa 2 p-s 2 a)

toodud eesmärgiga viia karjääri põhi olekusse, milles see on absoluutkõrgusel 27,4 m ja

ühtlaselt sile. Hagejale tuli lepingu lisa 3 p-st 3 kohustus karjääris paljandunud savi ja lubjakivi

vahekihtide karjääri põhjast eemaldamiseks olenemata nende mahtudest.

2-19-18507

22. Seda, et pooled leppisid kokku, et just hageja peab teostama tööd karjääri põhja

absoluutkõrgusele 27,4 m viimiseks ja selle tasandamiseks ning puhastamiseks, tõendab poolte

rollide jaotus maavarade müügilepingu täitmisel, poolte vahel sõlmitud lepingu ja selle lisade

sõnastus ja hageja kostjale antud lubadused talle saadetud e-kirjades. Lisa 3 p-s 3 kirjeldatud

korraldus iseloomustab pooltevahelist koostööd üldiselt – karjäär ja selle sisu kuulub kostjale

ja kostja panus ühisesse koostöösse seisneski hagejale karjääri ligipääsu võimaldamises ja kas

hageja tööle takistuste tegemisest hoidumises (nt savi eest tasu mitte küsimine) või nende

eemaldamises (nt keskkonnatasude maksmine). Kostja roll pooltevahelises koostöös oli seega

valdavalt passiivne. Hageja ülesanded seisnesidki reaalses kaevandamises, materjali karjäärist

äraviimises ja muus füüsiliste tulemustega aktiivses tegevuses – hageja roll oli aktiivne. See

asjaolu viitab sellele, et hageja ülesanne oli karjääri põhja tasandamiseks ja korrektsele

absoluutkõrgusesse viimiseks vajalike tööde teostamine ja kostja ülesanne tööde teostamist

võimaldada.

23. Kostja ja hageja kirjavahetuses on hageja jaatanud enda kohustust karjääri põhi viia

kokkulepitud seisundisse ja lubades seda ka teha. Kostja nõudis 15.04.2019–01.07.2019

hagejalt korduvalt karjääri põhja puhastamist. Hageja karjääri põhja 2019 juuli esimese nädala

lõpuks ära ei puhastanud.

24. Selleks, et seada kostja sellesse seisu, milles ta oleks siis, kui hageja ei oleks enda

lepingulisi kohustusi rikkunud, peab kostja tellima need tööd, mida hageja ei teostanud.

Kõnealuste tööde teostamiseks on kostja saanud kaks pakkumist, millest odavam on

maksumusega 863 700 eurot. Kui hageja oleks enda kohustused kohaselt täitnud, ei peaks

kostja kõnealuste tööde eest tasuma.

25. Juhul kui kohus peaks leidma, et kostja ei saa hagejalt nõuda vastuhagis kahju hüvitamist,

palub kostja, et kohus kohustaks hagejat täitma 08.08.2017 sõlmitud lepingu lisa 2 p-st 2 a)

tulenevat kohustust, st viima karjääri põhi absoluutkõrgusele vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m.

Samuti kohustada hagejat eemaldama karjääri põhjas oleva lahtise materjali selliselt, et karjääri

põhjas selle koguulatuses paljanduks lõhkamata paekivi pind lähtuvalt lisa 2 p-dest 2 a), b) ja

e).

26. VK mõõdistusakti andmete põhjal on hageja karjäärist kaevandanud 11 226 m3 rohkem

lubjakivi, kui pooled raamlepingu ja selle lisadega kokku olid leppinud. Vastavalt lepingu lisa

2 p-le 2 ja lisa 3 p-le 2 esitas kostja hagejale üleliigse kaevise eest arve, st pooled leppisid

kokku, et hageja peab kostjale tasuma liigselt kaevatud lubjakivi eest. Kokku peab hageja

kostjale lepingu järgi kokkulepitust rohkem karjäärist väljatud lubjakivi eest tasuma 11 226 x

7,25 eurot ehk 97 666,2 eurot koos käibemaksuga.

Hageja vastuväited vastuhagile

27. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

28. Pooled sõlmisid müügilepingu, ning poolele tulenevad lepingust need kohustused, milles

on lepingus kokku lepitud, mitte aktiivsest või passiivsest rollist. Kostja väide, et hageja ostjana

võttis lepingu lisa 3 sõlmimisel täiendavalt kohustuse teostada karjääri põhja korrastamistööd

maksumusega 863 700 eurot, ei ole eluliselt usutav.

29. Lepingu lisa 3 p 3 alusel, mis on lubjakivi müügilepingu lisaks, ei lasunud ostjal mingeid

täiendavaid kohustusi peale kohustuse eemaldada vahekiht ning seda konkreetselt mahus

2-19-18507

3100 m3. Lepingu lisa 2 p 2 alapunkti (a) sõnastatud koostöökohustusest ei saa tulla poolele

mingeid eraldiseisvaid kohustusi peale koostöökohustuse VÕS § 23 lg 2 mõistes.

30. Kostja kahjunõue on tõendamata. Arvestades müüja vastuhagi alternatiivseid nõudeid ei ole

esitatud eraldi töid, materjale ja selle kogust seoses töödega, mille tulemusena oleks karjääri

põhi kõrgusel 27,1 m ning eraldi töid, materjale ja selle kogust seoses töödega, mille tulemusena

oleks karjääri põhjast eemaldatud kogu lahtine pinnas. Müüja ei ole vastuhagis selgitanud,

millist territooriumi peetakse silmas karjääri põhjana.

31. Hageja on saanud lepinguga kokkulepitust lõhatud lubjakivi vähem, mitte rohkem.

Maakohtu otsus ja põhjendused

32. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2023 otsusega hagi osaliselt ja kohustas kostjat andma

hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02

tonni); mõistis kostjalt hageja kasuks välja tingimuslikult ehk juhul, kui otsuse täitmisel selgub,

et Lagedi tn 8, Tallinn asub faktiliselt vähem kui 5586 m3 (10 524,02 tonni) killustikku

(fraktsiooniga 32/63), faktiliselt puuduva koguse killustiku eest rahalise hüvitise arvestusega

1 tonn = 8,20 eurot; mõistis kostjalt hageja kasuks välja Lagedi tee 8, Tallinn eemaldatud

killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 246 m3 (463,46 tonni) eest hüvitise 3647,57 eurot ja

viivise põhivõlalt (3647,57 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse

esitamisest 25.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja nõuded enamsaadud

müügihinna osa 10 440 euro tagastamiseks, killustiku (fraktsiooniga 0/4) kasutamise võimatuse

tõttu saamata jäänud tulu eest 51 000 euro hüvitise saamiseks ning savi ja lubjakihtide seguse

vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest 29 580 euro saamiseks jättis

maakohus rahuldamata. Harju Maakohus rahuldas 31.01.2023 otsusega ka vastuhagi osaliselt

ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 110 250 eurot karjääri põhja korrastamata jätmise eest.

Kostja alternatiivsed nõuded hageja kohustamiseks Lagedi tee 8, Tallinnas asuval kinnistul

oleva karjääri põhjas teostamata tööde tegemiseks ja hagejalt kostja kasuks 97 666,20 euro

väljamõistmiseks jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi

kanda.

33. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

- hageja ja kostja sõlmisid 31.10.2017 maavarade ostu-müügi raamlepingu, mille p 1.1 kohaselt

hageja ostis kostjalt kui Lagedi tee 8 Tallinn asuvat kinnistut katastritunnusega 78403:313:0220

koormava hoonestusõiguse omanikult lubjakivi;

- lepinguga leppisid pooled kokku, et: müüja müüb 40 000 m3 lubjakivi (p 1.3) hinnaga

7 eurot/m3 (p 4.1) kogumaksumusega 280 000 eurot (käibemaksuta) (p 4.2); müüa korraldab

lõhkamise (p 2.1), annab lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitab

tegelikult lõhatud ja üleantud koguse eest arve (p 2.8); ostja kaevab lõhatud lubjakivi välja ja

töötleb kinnistul (p 1.2);

- pooled allkirjastasid 13.11.2017 akti nr 1, mille alusel olid tasutud ressursitasud 3000 m3

ulatuses ja 14.11.2017 akti nr 2, mille alusel olid tasutud ressursitasud 7000 m3 ulatuses;

- 08.08.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 2, millega leppisid kokku, et: müüja müüb täiendavalt

50 000 m3 lubjakivi (p 1) hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 362 500 eurot

(käibemaksuta); ostja saab materjale kinnistul ladustada ja hoida kuni 31.08.2019 (p 4);

- 26.11.2018 sõlmisid pooled lepingu lisa 3, millega leppisid kokku, et: müüja müüb täiendavalt

20 000 m3 lubjakivi, hinnaga 7,25 eurot/m3 kogumaksumusega 145 000 eurot (käibemaksuta),

andes lubjakivi üle hiljemalt 31.01.2019 (p 1); ostja kohustub eemaldama hiljemalt 28.02.2019

(lepingus ekslikult 31.02.2019) lõhketöödest tulenevalt lahti murdunud kaevandatava lubjakivi

2-19-18507

kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi seguse vahekihi, mille paksus on ca 0,3-0,4 m ning

arvestuslik maht 3100 m3 (p 3).

- hageja tasus kostjale lubjakivi eest järgmiselt:

1) 01.11.2017 arve nr 22 alusel 84 000 eurot 03.11.2017;

2) 16.04.2018 arve nr 2 alusel 168 000 eurot 17.04.2018;

3) 26.06.2018 arve nr 7 alusel 84 000 eurot 10.08.2018;

07.08.2018 arve nr 11 alusel 174 000 eurot 24.08.2018;

4) 20.09.2018 arve nr 16 alusel 130 500 eurot 05.10.2018;

5) 01.11.2018 arve nr 22 alusel 130 500 eurot 19.11.2018;

6) 20.11.2018 arve nr 24 alusel 174 000 eurot 04.12.2018;

- kostja nõudis 15.04.2019–01.07.2019 hagejalt karjääri põhja puhastamist;

- kostja võõrandas 2019 novembris Nordecon AS-ile 178 m3 killustikku;

- ostja on eemaldanud vahekihi mahus 3100 m3;

- 05.11.2018 järel ja enne lepingu lisa 3 sõlmimist täiendavaid lõhkamisi ei toimunud;

- viimane lõhkamine toimus 22.12.2018;

- müüja ladustas kinnistule lubjakivi/savi puistangu ja kaevas kinnistule (veevoolu jaoks) auke

ja kraave;

- kokku mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER Lagedi tee 8 kinnistul kaheksal korral:

05.12.2017, 24.07.2018, 22.08.2018, 18.10.2018, 05.11.2018, 10.01.2019, 10.07.2019 ja

22.07.2019.

34. 31.10.2017 maavarade ostu-müügilepingu raamlepingu ja selle lisaga 2 on tõendatud, et

pooled leppisid kokku, et lõhatud lubjakivi koguse mõõtmiseks tuli teha kõik lepingujärgsed

mõõdistused GPS süsteemil põhineva mõõtmisseade kaudu ja lubjakivi mõõdistamised tuli

teostada karjääri põhjas, lõhkamata paekivi pinna pealt.

35. Mõõtmistulemuste hindamisel tuleb lähtuda lepingus kokkulepitust. Lepingu lisa 3 p-ga 2

on tõendatud, et pooled leppisid kokku, et lähtutakse OÜ Inseneribüroo STEIGER

mõõdistusaruannetes toodud arvutustest, kes on mõõtnud ja fikseerinud mõõdistusi kirjalikult

kogu poolte lepingu täitmise aja ning pooled on need andmed võtnud ka lähteandmeteks. Seega

saab just OÜ Inseneribüroo STEIGER mõõtmistulemusi pidada usaldusväärseks. Lisa 3

sõlmimise aja seisuga ei saa lähtuda markšeider VK või OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt

mõõdetud andmetest. Viidatud mõõtmistest ei nähtu mõõtmised erineval ajahetkel ning

eristatud ei ole erinevaid materjale (lubjakivi, mis on müügilepingu objektiks, ja teisi materjale,

s.o vahekiht jms) erineval väljakaevamise perioodidel. OÜ Inseneribüroo STEIGER

mõõdistusaruannete arvutustega on tõendatud, et 05.11.2018 seisuga oli lõhatud lubjakivi

79 700 m3 ja kobestatud kivimit ehk vahekihti 3100 m3. Lõplike koguste täpsustus pidi lisa 3

p 2 järgi teostatama vastavalt lõhkaja andmetele mahu täitumisel. Poolte 2019 jaanuaris peetud

kirjavahetusega on tõendatud, et poolte hinnangul oli lisa 3 lepingu täitmise mahust puudu

2393 m3 lubjakivi. Seega kostja nõustus, et lepingu mahtu ei olnud täidetud. OÜ Inseneribüroo

STEIGER 10.01.2019 mõõdistuste kohaselt on lähtudes arvutustulemustest ajavahemikul

06.11.2018–10.01.2019 kaevandatud 7152 m2 pindalalt lubjakivi 29 100 m3. Arvestades

varasemaid mõõdistusi on ajavahemikul 18.10.2017–10.01.2019 kaevandatud kokku

108 800 m3 lubjakivi. Lähtudes OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutustulemustest on

ajavahemikul 11.01.2019–10.07.2019 eemaldatud varasemalt kobestatud pinnast 6500 m3.

Pooled on fikseerinud lisa 3 p-s 3, et kaevandatava kihi alt paljandus savi ja lubjakivi (ehk

vahekiht) ligikaudu 0,3-0,4 m paksune kiht, mille maht oli 05.11.2018 seisuga 3100 m3. Pooled

on nõustunud, et objektil oli vähemalt 3100 m3 ulatuses muud materjali (vahekihti), mille kostja

pidi hagejale andma tasuta. Seega ei ole põhjendatud kogu väljakaevatud mahu müügieseme

hulka arvamine.

2-19-18507

36. Kui viimane lõhkamine toimus 22.12.2018 ja eelviidatud kuupäeva seisuga lõhatud

lubjakivi mõõtmised tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 10.01.2019, mille tulemusel selgus, et

müüa oli lõhanud kokku lubjakivi 108 800 m3, siis lõhkas kostja 1200 m3 lubjakivi vähem kui

kokku lepitud, s.o vähem kui hageja kostjalt lepingu ja selle lisade järgi oli ostnud.

37. Pooled ei vaielnud selles, et keskkonnalubadega oli kaetud 77 000 m3 materjali. Hageja

kaevandas 05.11.2018 seisuga 79 700 m3 lubjakivi, mida kinnitab nii OÜ Inseneribüroo

STEIGER aruanne kui ka poolte vahel sõlmitud lisa 3 p 2, millest nähtuvalt on kaevandatud

79 700 m3 lubajakivi. Märge lisa 3 p-s 2 selle kohta, et ostja on saanud kokku 90 457 m3

lubjakivi tähistab lepingu lisa 3 sõlmimise hetkeks lõhatud lubjakivi kogust. OÜ Inseneribüroo

STEIEGER 05.11.2018 seisuga tehtud mahtude aruande ja poolte vahel sõlmitud lisa 3 p 2 järgi

saab teha järelduse, et hageja viis kinnistult ära 79 700 m3 lubjakivi.

38. Lepingu p 3.4 kohaselt läheb iga lubjakivi koguse omandiõigus müüjalt ostjale üle peale

vastava koguse eest müüja poolt ostjale esitatud arve täies ulatuses tasumist. Ostja võib vastava

lubjakivi koguse võõrandada peale selle omandiõiguse üleminekut. Hageja on tasunud kostja

poolt esitatud arvete alusel kokku 110 000 m3 lõhatud lubjakivi eest 945 000 eurot juba enne

müüja poolt lubjakivi üleandmist ja seega on hageja saanud 110 000 m3 lubjakivi omanikuks.

Ostja tootis kostjalt omandatud lubjakivist kostja kinnistul killustikku ja peenfraktsiooni. Seega

kuulub toodetud materjali õigus hagejale ka seetõttu, et lõhutud lubjakivist killustiku tootmise

kui töö väärtus oli suurem kui killustiku tootmiseks lepingu alusel omandatud lubjakivi väärtus.

Kostja 10.07.2019 ja 11.07.2019 e-kirjades antud kinnitustega tunnustas kostja hageja

omandiõigust kostja kinnistul asuva materjali suhtes.

39. Lepingu p-ga 2.6 on tuvastatud, et hageja sai ostjana lubjakivi kinnistult ära viia, kui: 1)

müüja oli tasunud keskkonnatasud; 2) müüja oli andnud ostjale loa materjali väljaveoks 3) ostja

oli tasunud ostuhinna. Vaidlus puudub selles, et hageja oli kostjale tasunud kogu ostuhinna.

Keskkonnaameti vastusega hageja teabenõudele on tõendatud, et kostjale oli 12.07.2019

seisuga väljastatud keskkonnalube 77 000 m3 mahus ehk lepingu järgsest kogusest

(110 000 m3) keskkonnalubadega katmata maht oli 31 800 m3. Poolte vahel puudub vaidlus ka

selles, et kostja oli hagejale väljaveoks andnud kaks luba st pooled allkirjastasid kaks akti:

13.11.2017 akt nr 1, mille alusel olid tasutud ressursitasud 3000 m3 ulatuses ja 14.11.2017 akt

nr 2, mille alusel olid tasutud ressursitasud 7000 m3 ulatuses. Kuigi kostja oli hagejale

väljastanud load materjali väljaveoks kokku vaid 10 000 m3, vedas hageja kostja nõusolekul,

kuid kostja kirjalike lubadeta kinnistult lubjakivi välja kuni keskkonnalubadega kaetud mahu

77 000 m3 täitumiseni. Kuna kostja vastuhagi kohaselt on hageja kinnistult ära viinud enam

materjali, kui lepingus kokku lepitud, kostja ei olnud lisade sõlmimise või mahu 77 000 m3

täitumiseni nõudnud materjali väljavedu kirjaliku nõusoleku olemasolul, siis aktsepteeris kostja

materjali väljavedu ka kostja kirjaliku nõusolekuta. Olukorras, kus hageja edastas 09.07.2019

kostjale kooskõlastamiseks akti nr 3, et fikseerida materjali täiendavaks väljaveoks kirjalikult

täiendav luba, mida kostja ei allkirjastanud, kuid kinnitas 10.07.2019 ja 11.07.2019 e-kirjades,

et ei tee mingeid takistusi materjali väljaveoks, ei pidanud kostja seega materjali kinnistult

väljaveoks kostja kirjaliku loa olemasolu vajalikuks. Vaidlus puudub ka selles, et vaatamata

hageja nõudmistele keeldus kostja ka 11.07.2019 akti nr 3 allkirjastamisest, kostja täiendavaid

keskkonnatasusid ei maksnud ega nõustunud materjali väljaveo tähtaja 31.08.2019

pikendamisega.

40. 12.12.2019 hagi tagamise määruse täitmisena esitatud vallasvara arestimisaktist nähtuvalt

arestis kohtutäitur 18.12.2019 toimunud täitetoimingu käigus kostja valduses oleva ja Lagedi

tee 8 Tallinnas asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3, mis tuleb kostjal anda

hagejale üle.

2-19-18507

41. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja võõrandas Nordecon AS-ile 178 m3 killustikku.

Kostjalt tuleb hagejale välja mõista killustiku osalisest võõrandamisest saadud tulu koos

soetusmaksumusega. Kinnistult eemaldatud lubjakivi hind oli 8,2 eurot/tonn + km. Kostjalt

tuleb hagejale kahju välja mõista käibemaksuta 3647,57 eurot, kuna hageja on

käibemaksukohustuslane.

42. Hageja tingimuslik nõue on seotud põhinõude täitmisega ehk sellega, kas ja millises mahus

õnnestub hagejal killustik tagasi saada. Kohtutäitur ei otsusta kostjalt äravõetava killustiku

koguse üle, vaid täidab kohtuotsust maksimaalselt võimalikus ulatuses. Osas, milles

väljamõistetud killustikku selle puudumise tõttu hagejale üle ei anta, kuulub see hüvitamisele

rahas arvestusega 1 tonn = 8,20 eurot (ilma käibemaksuta, sest hageja on

käibemaksukohustuslane).

43. Lepingu lisa 3 p 1 kohaselt pidi lõhatud lubjakivi olema üle antud hagejale hiljemalt

31.01.2019. Hageja 25.07.2019 nõuet enamtasutud müügihinna 10 440 euro tagasi maksmiseks

võib tõlgendada lepingust taganemisena. Arvestades eelnevaid lõhkamisi ja mõõtmisi andis

müüja lepingu alusel ostjale üle kokku 108 800 m3 lõhatud lubjakivi. Hageja pöördus 2019.

jaanuaris korduvalt müüja poole märgukirjadega, viidates, et 1200 m3 lubjakivi on lõhkamata.

Seega sai hageja kostja lepingurikkumisest (1200 m3 lõhkamata lubjakivist) teada juba 2019.

jaanuaris. Kohtu hinnangul oli lepingust taganemise hetkeks 25.07.2019 möödunud mõistlik

aeg taganemiseks. Arvestades 1200 m3 lubjakivi suhet lepingu üldmahtu 110 000 m3 ei saanud

kostjat lugeda lepingut oluliselt rikkunuks ning hageja ei saanud lepingust taganeda kostjale

konkreetset kohustuse täitmise tähtaega andmata.

44. Maakohus nõustus kostjaga, et ainuüksi AS YIT Eesti 22.07.2019 hinnapäring ei tõenda, et

hagejal oleks olnud võimalik tulu saada peenfraktsiooni kasutamisest kiviliiva tootmiseks, kui

kostja ei oleks keelanud peenfraktsiooni välja vedada. Hageja oli juba 12.07.2019

Keskkonnaameti vastusest teabenõudele teadlik, et keskkonnatasud on tasumata ja seega oli

takistatud hagejal AS-iga YIT Eesti tehingu läbiviimine. Hageja küll hoiatas kostjat 11.07.2019,

et tal on lisaks killustikule plaanis ka sõelmed ära vedada ja akti nr 3 allkirjastamata jätmine

annab õiguse kahjunõudeks, kuid selleks hetkeks oli hageja ja kostja vahel tekkinud vaidlus

vastastikuste kohustuste täitmise üle, mistõttu hagejal ei olnud sel hetkel reaalset võimalik tulu

saada.

45. Maakohus luges lepingu lisa 3 p-ga 3 tõendatuks, et pooled ei lugenud savi ja lubjakivi

vahekihti (Volhovi lademe glaukoniitlubjakivi) lepingu p 1 mõttes lepingu esemeks, kuna nägid

vahekihi hagejale üleandmise ette tasuta. Kostja esitas hagejale 01.07.2019 leppetrahvi arve

karjääri puhastamisega viivitamise eest summas 28 000 eurot, mille tasumise keeldumisest

teatas hageja 08.07.2019. Kostja nõudis leppetrahvi tasumist veel 08.08.2019 vastuses lepingu

tähtaja pikendamise ettepanekule hiljemalt 12.08.2019, mille tasumisest hageja keeldus

30.08.2019 kirjas. Tulenevalt raamlepingu p-st 3.3. on objektilt keelatud ära vedada neid

maavarasid, mis ei ole lepinguga seotud ja ostja vastutab nende äravedamise eest ning kohustub

äravedamisel tasuma leppetrahvi vastavalt p-le 7 ja hüvitama täiendavalt ostjale (lepingu

ülejäänud tekstist saab järeldada, et pooled on mõelnud müüjat) kogu sellega tekkinud kahju.

Raamlepingu p 7.1 annab müüjale õiguse ostjalt nõuda lepingu p 3.3. rikkumise eest leppetrahvi

28 000 eurot iga rikkumise eest. Lisa 3 p 3 kohaselt on lõhketöödest tulenevalt osaliselt lahti

murdunud kaevandatava kihi alt paljanduv savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3-0,4 m

paksune kiht. Selle maht on OÜ Inseneribüroo STEIGER arvutuste kohaselt 3100 m3 (seisuga

05.11.2018). Vaidluse lahendamise seisukohast ei ole tähtsust asjaolul, kelle tegevuse (kas

hageja või kostja) tulemusena vahekihti oli vaja eemaldada, kuna pooled nõustusid lisa 3 p-s 3,

et see on vajalik, et karjääri põhi jääks absoluutkõrgusele 27,4 m, kuid pooled nõustusid, et

2-19-18507

vahekihi eemaldamine hagejal poolt oli vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks. Kuna

lepingust nähtub poolte tahe anda vahekiht ostjale üle tasuta, lepingus märgitud vahekihi mahu

täitumisel pooled uusi kokkuleppeid ei sõlminud, siis tuleb eeldada, et pooled nõustusid

vaikimisi lepingu lisa 3 p-s 3 märgitud tingimustel vahekihi eemaldamises ka p-s 3 märgitust

suuremas mahus samadel tingimustel ning hagejal puudub alus vahekihi eemaldamise eest tasu

nõudmiseks ja kostjal õigus nõuda vahekihi eest tasu. Hageja ei teinud vahekihi eemaldamiseks

kulutusi õigusliku aluseta, kuna oli kulutuste tegemisega nõustunud lisa 3 p-s 3 ning selles

märgitud mahu täitumisel eemaldamise eest tasu ei nõudnud. Kuivõrd poolte tegevust

reguleeris raamleping ja selle lisad, siis ei saa hageja tegevust lugeda käsundita asjaajamiseks.

Kuna kostja nõustus (ja ka nõudis) vahekihi eemaldamist, siis ei ole tegemist raamlepingu

p-s 3.3 märgitud rikkumisega ning kostjal puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Seega puudub

kostjal leppetrahvi nõue mistahes hageja nõudega tasaarvestamiseks.

46. Raamlepingu p 8.1 kohaselt kehtis leping kuni 31.08.2018. Vastavalt lisa 2 p-le 4 muutsid

pooled müügilepingu p-s 8.1. sätestatud müügilepingu kehtivuse kuupäeva ning leppisid kokku,

et müügileping kehtib kuni 31.12.2018, kuid valmis materjale saab ladustada ja hoida

ehitusplatsil kuni 31.08.2019. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja soovis kostja kinnistult

välja viia seal olevat killustikku veel 19.07.2019 ja kostja nõudis karjääri põhja viimist

absoluutkõrgusele veel 2019 juuli lõpus. Lepingu lisa 2 järgi sai hageja valmis materjale

ladustada ja hoida ehitusplatsil kuni 31.08.2019. Seega ei olnud pooled lepingutes märgitud

ajaks lepingulisi kohustusi täitnud ja hageja pidi juba 2019 juulis arvestama võimaliku materjali

ladustamisega vajadusel enda territooriumil. Põhjendamatu on hagejal materjali ladustamise

kulude nõue seoses nende ladustamisega kinnistule, mis tooks kaasa küll väikesed

transpordikulud, kuid kus materjali kadu tooks hagejale kaasa siiski ulatusliku kahju. Kohtu

hinnangul ei saa hagejale tekkida materjali ladustamisega kahju, mille eest kostja peaks

vastutama.

47. Põhivõlalt (3647,57 eurot) on põhjendatud viivise nõue seadusjärgses määras alates

hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

48. Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 2 a teevad pooled koostööd ja oma lepingus sätestatud

kohustuse täitmisel kõik oleneva, et karjääri põhi jääb peale lubjakivi väljamist 27,4 m

kõrgusele ühtlaselt siledana. Kooskõlas p-ga c tuleb ostjal lubjakivi purustamisel tekkivad

jääkmaterjalid v.a peenfraktsioon (0/4) arvestada väljatud kivimiks ja need ehitusplatsilt

eemaldada. Tulenevalt p-st 2 e peab peale lepingu lõpptähtaja saabumist ehitusplats olema

puhas ja antakse üle ehitajale. Eeltoodud punktidest tulenes hageja kohustus iia karjääri põhi

ühtlaselt siledale 27,4 m kõrgusele ja eemaldada ehitusplatsilt jääkmaterjalid. Asjaolu, et

müügiese asus ehitusobjektil, nähtub nii raamlepingu p-st 1.1. kui ka lisa 2 p-st e. Samuti

kinnitas 31.10.2022 tunnistajana ülekuulatud IM, et VM mainis, et hakkab seal kunagi tootma

betoonelemente ja sinna peaks tulema mingi kerge ehitis. Seega oli hagejale teada, et tegemist

on ehitusobjektiga ja sellest tulevalt lepiti kokku ka tingimused, millele pidi peale poolte

vahelist koostööd karjääri põhi jääma. Pooled määratlesid lepingus, millisesse seisundusse peab

objekt jääma – olema absoluutkõrgusel 27,4 m, ühtlaselt sile ja jääkmaterjalidest puhas. Hageja

ja kostja vahelise 15.04.2019–01.07.2019 e-kirjavahetusega on tõendatud, et kostja nõudis

korduvalt lepingu täitmisena karjääri põhja puhastamist ja hageja seda kostjale ka lubas. Seega

mõistis ka hageja ise, et tal on lepingulised kohustused karjääri puhastamisel tegemata. Kohus

luges fotoga tõendatuks karjääri piirid ja puhastatud karjääri osa. 06.07.2019–15.07.2019 tehtud

fotodega on tõendatud, et karjääri põhi ei ole viidud ühtlasele tasapinnale. Põhi on puhastamata

– täis tootmisjääke. Kostja seaduslik esindaja kinnitas 31.10.2022 istungil, et tootmisjäägid tuli

ära koristada ning peale lepingu sõlmimist oli puhastamisest juttu. Puhastamist oleks pidanud

2-19-18507

teostama kohe, kui seal vett sees polnud. Karjääris asuv vesi ei saa takistada hagejal ülejäänud

ulatuses põhja puhastamisest, kus vett pole.

49. Kostja kahju hüvitamise nõuet tuleb vähendada 110 250 euroni, millele ei lisandu

käibemaksu, kuna kostja on käibemaksukohustuslane. Kuna ei ole võimalik tuvastada, kelle

kohustuseks oli vee karjäärist väljapumpamine, siis ei saa hagejalt nõuda vee pumba rendi tasu.

Samuti ei ole põhjendatud muude juhtimiskulude hagejalt nõudmine. Kohus ei pea

põhjendatuks hagejalt välja nõuda ka materjali utiliseerimise kulusid, sest tunnistaja SK

kinnistusel saab vahekihis olevat materjali kasutada täitematerjalina.

50. Kuivõrd kohus rahuldas osaliselt kostja nõude karjääri põhja korrastamata jätmise eest

hüvitise saamiseks, siis ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata kostja alternatiivseid karjääri

põhja korrastamise nõudeid.

51. Kuna maakohus oli tuvastanud, et hageja ei kaevandanud liigselt lubjakivi, siis ei olnud

põhjendatud ka kostja nõue liigselt kaevandatud lubjakivi eest kahju 97 666,20 euro

hüvitamiseks.

52. Maakohtu 12.12.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu, millega on arestitud kostja

valduses oleva ja Lagedi tee 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3, jäi

muutmata.

Hageja apellatsioonkaebus

53. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus

osas, milles vastuhagi rahuldati ning jäeti hagi rahuldamata, v.a osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja hagi kostja vastu savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus

eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise 4930 euro nõudes. Hageja palus tühistatud osas

teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja palus kõik

menetluskulud jätta kostja kanda.

54. Maakohus on ebaõigesti arvestanud hüvitise suuruse seoses eemaldatud killustikuga mahus

246 m3 (463,46 tonni) ning arvestanud tasumisele põhjendamatult käibemaksuta nõutult

hüvitistelt maha käibemaksu. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja selgitused, et hageja

nõudis killustiku väärtuse hüvitamist summas 4559,46 eurot lähtudes arvestusest, et üks tonn

on 9,84 eurot ilma käibemaksuta, ja tõendid, et killustiku väärtus on veelgi suurem, kui hageja

nõue.

55. Seetõttu on maakohus ebaõigesti arvestanud ka hageja tingimusliku kahjunõude puuduva

killustikuga seonduvalt, mõistes selle välja väiksemas ulatuses kui 9,84 eurot tonni kohta

viitega käibemaksule. Hageja nõudis hüvitist iga puuduva killustiku tonni kohta 9,84 eurot ilma

käibemaksuta.

56. Maakohus rahuldas hageja nõude killustiku mahus 5586 m3 väljaandmiseks, kuid on jätnud

eeltoodud nõudest tuleneva hageja tingimusliku nõude killustiku korduvladestamisega seotud

kahju hüvitamiseks lahendamata.

57. Maakohus ei ole müügilepingust osalise taganemisavalduse tegemise mõistliku aja

hindamisel võtnud arvesse poolte kirjavahetust, millest nähtub, et hagejal ei olnud 2019. aasta

jaanuaris alust arvata, et kostja ei kavatse lepingut 1200 m3 osas täita. Riigikohtu praktika

kohaselt tuleb mõistliku aja arvestamisel arvestada ka poolte läbirääkimistele kulunud ajaga,

mis tuleb üldjuhul jätta mõistliku aja hulka arvestamata. Lisaks tuleneb Riigikohtu praktikast,

2-19-18507

et lepingust taganemise mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses ei saa üldjuhul olla lühem

kui eksimuse või pettuse tõttu tühistamise aeg, s.o kuus kuud. Maakohtu seisukoht, et hageja

oleks pidanud andma kostjale konkreetse täiendava tähtaja lubjakivi üleandmiseks, on

põhjendamatu. Täiendava tähtaja määramine ei olnud vajalik, kuna kostja rikkus kohustust,

mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise

vastu ning kostja oli esitanud avalduse, millest tulenes, et ta ei kavatse täiendavalt lubjakivi

lõhata. Juhul kui hageja osaline lepingust taganemine 25.07.2019 ei ole kehtiv, siis on leping

igal juhul lõppenud ning hageja hüvitise nõue 1200 m3 lubjakivi eest makstud tasu 10 440 euro

nõudes tuleb rahuldada VÕS § 1028 lg 1 alusel.

58. Maakohtu otsuse põhjendused hageja saamata jäänud tulu 51 000 euro rahuldamata

jätmiseks ei ole jälgitavad ning jääb arusaamatuks, millist materiaalõiguse normi on

kohaldatud. Hageja on tõendanud tulu saamise võimaluse. Saamata jäänud tulu kui kahju nõuet

ei saa välistada hageja teadmine, et kostja rikkus lepingut, jättes keskkonnatasud maksmata,

mistõttu hageja ei saanud killustikku välja vedada. Maakohus ei hinnanud, kas kostjal oli

õiguslik alus jätta keskkonnatasud maksmata või mitte.

59. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei saa kostjalt nõuda 3400 m3 täiendavas mahus

vahekihi eemaldamisega seotud kulusid. Hageja ei näinud ega saanud lepingu lisa 3 sõlmimisel

ette näha ei vahekihi hilisemat juurde tekkimist ega selle mahtu. Hageja ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et ei oma tähtsust, kelle tegevuse tõttu vahekihti juurde tekkis. Vahekiht tekkis

täiendavas mahus juurde kostja tegevuse tõttu, poolte vahel puudus kokkulepe, et hageja

eemaldab täiendavas mahus vahekihi tasuta. Vahekihi eemaldamine oli kostja jaoks kasulik

kulutus.

60. Lepingu lisa 2 p-st 2 nähtub sõnaselgelt, et selles, et saavutada karjääri põhja kõrguseks

absoluutkõrgus 27,4 m, ei lepitud kokku mitte hageja kohustuses, vaid selles, et pooled teevad

oma lepingus sätestatud kohustuste täitmisel kõik endast oleneva, et koostöös saavutada põhja

absoluutkõrgus 27,4 m. Maakohus on vastuhagi rahuldamisel jätnud sisuliselt kõik hageja

väited ja tõendid käsitlemata. Otsusest ei ole arusaadav, millistele asjaoludele ja tõenditele

tuginedes on maakohus pidanud kostja kahjunõuet seoses karjääri põhjaga 110 250 eurot

põhjendatuks. Maakohus on jätnud määratlemata kohustused, mille rikkumist kostja hagejale

ette heidab. Maakohus on jätnud tähelepanuta ja hindamata, et fotodelt nähtuva olukorra

karjääris on loonud kostja. Arusaamatuks jääb, mida maakohus on fotodelt nähtuvast pidanud

tootmisjääkideks. Maakohus ei ole hinnanud, milline on tootmisjääkide kõrvaldamise kulu.

Hagejal puudus kohustus saavutada karjääri põhjas mingi konkreetne kõrgus ning ta ei pea

kõrvaldama olukorda, mille karjääri põhja kraavide kaevamisega tekitas kostja ise. Igal juhul

ei saaks olla mahuks, mis oleks vaja karjääri põhjast eemaldada ja utiliseerida suurem kui

3672 m3 ja selleks kuluks 26 622 eurot.

61. Menetluskulude jätmine poolte kanda arvestamata hagi ja vastuhagi nõudeid ning nende

rahuldamise proportsioone, on ebaõige.

Kostja apellatsioonkaebus

62. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 31.01.2023 otsus

osas, milles hagi rahuldati ja vastuhagi jäeti rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ning rahuldada vastuhagi täies ulatuses. Kostja

palus kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

2-19-18507

63. Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, kui leidis, et kostja on karjäärist saanud

108 800 m3 lubjakivi. Maakohus võttis otsuse tegemisel aluseks markšeidermõõdistused, mille

teostas erapooliku juhatusega ühing ja mis tuginesid hageja selgitustele. Maakohus oleks

pidanud kostja kasuks hagejalt välja mõistma hüvitise rohkem saadud lubjakivi eest summas

97 666,20 eurot.

64. Maakohus on jätnud otsuse nõuetekohaselt põhjendamata, kui leidis, et kostjale ei tule

hüvitada karjäärist koristamata jäetud materjali utiliseerimise, veepumba rendi ja töödega

kaasnevate juhtimise kulusid. Maakohus rikkus poolte võrdsuse ja võistleva kohtumenetluse

printsiipe, kuivõrd tugines hageja kasuks oleva otsuse osa põhjendamisel vastuväidetele ja

asjaoludele, millele hageja ise menetluse vältel ei tuginenud.

65. Maakohus on ebaõigesti kohustanud kostjat hagejale välja andma killustikku, jättes

arvestamata maakohtu tuvastatu, et hageja jättis täitmata oma kohustuse karjääri puhastamisel,

ja kohaldamata VÕS § 110 lg 1.

66. Maakohus jättis kostja menetluse käigus esitatud tasaarvestusavalduse üldse tähelepanuta

ja seetõttu on jäänud kohaldamata tasaarvestamist puudutavad sätted.

Vastused apellatsioonkaebustele

67. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu ning hageja vaidles vastu kostja

apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

68. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada menetlusõiguse

normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi

tuleb saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Kolleegium märgib, et

kuigi hageja ja kostja on apellatsioonkaebustes taotlenud maakohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, siis ringkonnakohus ei ole poolte taotlustega seotud. Apellatsioonkaebused

rahuldatakse osaliselt.

69. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas vastuhagi ja jättis hageja hagi

rahuldamata, v.a osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi savi ja lubjakihtide

seguse vahekihi täiendavas mahus eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise 4930 euro

nõudes. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostja vastuhagi

rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Seega on maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja hagi kostja vastu savi ja lubjakihtide seguse vahekihi täiendavas mahus

eemaldamiseks tehtud kulutuste eest hüvitise 4930 euro nõudes, TsMS § 456 lg 4 teise lause

alusel edasi kaebamata jõustunud.

70. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, jättes pooltele selgitamata, millised on asjas

kohaldamisele kuuluvad õigusnormid ja hagi rahuldamise eeldused ning otsuse täitmisega

seonduva. Eelneva tulemusel võisid pooltel jääda esile toomata asja lahendamiseks olulised

asjaolud ja esitamata tõendid.

2-19-18507

Kohtu ülesanne on juba eelmenetluses poolte esitatud asjaolude kogumile õigusliku hinnangu

andmine (kvalifitseerimine) ja kohus ei ole seotud poolte antava õigusliku hinnanguga

(TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). Maakohtu otsus sisaldab küll viiteid

õigusnormidele, kuid need normid ega nende kohaldamise eeldused ei ole seostatavad ei asjas

esile toodud ega kohtu poolt tuvastatud asjaoludega. Sisuliselt on maakohtu otsus õiguslikult

põhjendamata. Riigikohus on möönnud, et kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustuse ulatus

sõltub muuhulgas nii konkreetse vaidluse asjaoludest kui ka sellest, kas pooli esindavad

menetluses advokaadid. Kohtul on siiski kvalifitseerimis- ja selgitamiskohustus olukorras, kus

poolte esitatud asjaolud võimaldavad asja lahendada erinevatel õiguslikel alustel ning poolte

avaldustest ei ole selge, millisele alusele tuginetakse (RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19).

71. Samuti on maakohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, jättes olulises ulatuses

esile toodud asjaolud ja tõendid hindamata (TsMS § 436 ja § 442 lg 8 rikkumine), mis võis viia

ebaõigesti hagi ja vastuhagi rahuldamiseni või rahuldamata jätmiseni. Kuna kohtu järeldused

on nõuetekohaselt põhjendamata, siis ei ole maakohtu otsus jälgitav. Maakohus on jätnud otsuse

resolutsioonis hageja nõude kostja vastu tingimusliku killustiku korduvladestamisega seotud

kahju hüvitamiseks lahendamata.

Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8.

TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas

tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema

jälgitavad ja seostatud asjas tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise

seisukohaga, tuleb seda põhjendada (vt RKTKo 17.05.2017, 3-2-1-33-17, p 20.1). Vastavalt

TsMS § 442 lg-le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest

tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus

kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta,

peab ta seda otsuses põhjendama. Kohtul tuleb võtta seisukoht kõikide nõuete ja vastuväidete

suhtes, mille pooled on menetluses esitanud. Kohus peab otsuse resolutsiooniga lahendama

kõik esitatud nõuded (TsMS § 442 lg 5).

72. Praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised on mõjutanud asja lahendamise

tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses (TsMS § 656

lg 2, vt RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20 teine lõik). Maakohus on ebapiisavalt käsitlenud

hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid ja on jätnud olulised asjas tähtsust omavad asjaolud,

mille üle pooled vaidlevad, tuvastamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14 17.12.2014

tehtud otsuse p-s 17 asunud seisukohale, et rikkumisena TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise

lause tähenduses saab käsitada mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud

seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta.

73. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ja kostja on sõlminud 31.10.2017 lubjakivi

müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale Tallinnas Lagedi tee 8 asuval kinnistul

olevat lubjakivi koguses 110 000 m3, mille eest hageja tasus temale esitatud arvete alusel

945 000 eurot. Müügilepingu kohaselt pidi müüja korraldama lubjakivi lõhkamise, andma

lõhkamisel saadud lubjakivi koguse ostjale üle ning seejärel esitama tegelikult lõhatud ja

üleantud koguse eest arve, ostja pidi kaevama lõhatud lubjakivi välja ja töötlema seda kinnistul.

Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et lepiti kokku, et ostja võib töödeldud lubjakivi kinnistult

ära vedada pärast seda, kui on täidetud järgmised eeldused: ostja on tasunud ostuhinna; müüja

on tasunud keskkonnatasud; müüja on andnud loa materjali väljaveoks.

2-19-18507

74. Hageja tõi hagiavalduses esile, et tema on killustiku omanik ning palus kostjal välja anda

hagejale kuuluv killustik. Samuti tõi hageja esile, et tema töötles kostjalt ostetud lubjakivist

killustikku ja peenfraktsiooni, mida kostja ei ole lubanud kinnistult ära vedada, kuigi kostjal on

lepingust tulenev kohustus anda hagejale killustik välja.

Kostja vaidles hagile vastu ja väitis, et tema ei pea killustikku hagejale välja andma ning kostjal

on ka õigus keelduda killustiku väljaandmisest kuni hageja täidab oma müügilepingust tuleneva

kohustuse kostja ees, s.o puhastada karjääri põhi.

75. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, millistele poolte väidetele ja esitatud tõenditele tuginedes

ning missugusel õiguslikul alusel maakohus leidis, et kostjal tuleb hagejale killustik välja anda.

76. Hageja esitas kostja vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 järgse vindikatsiooninõude, mis on

suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma

valdusse. Hageja vindikatsiooninõude võimalikuks rahuldamise aluseks saab olla AÕS § 80 lg-

d 1 ja 2. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta

tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse

tunnustamisele

ja

asja

väljanõudmisele

ebaseaduslikust

valdusest

oma

valdusse.

Vindikatsioonihagi puhul pidi hageja tõendama AÕS § 82 lg-st 1 tulenevalt, et hageja on

killustiku omanik ning et kostja valdab killustikku.

77. Kostja pidi AÕS § 83 lg-st 1 tulenevalt tõendama, et tal on õigus killustiku valdamiseks.

Maakohus tuvastades, et hageja on killustiku omanik, jättis aga hindamata kostja vastuväidetest

tulenevalt asjaolud ja tõendid selle kohta, kas kostjal on õigus vinditseeritavat killustikku

vallata või kas kostjal on hageja vastu nõudeid, mis annavad talle õiguse keelduda killustiku

väljaandmisest hagejale kui omanikule.

78. Vindikatsiooninõudele VÕS § 110 ja § 111 alusel kohustuse täitmisest keeldumise

vastuväite esitamise õigusliku tagajärje kohta on Riigikohus selgitanud, et see õigus annab asja

valdajale kohustuse täitmist nõudva omaniku suhtes mh valdamise õiguse AÕS § 83 lg 1

mõttes, kuid VÕS § 110 lg 1 ei anna asja valdajale siiski omaniku suhtes vindikatsiooninõude

rahuldamist välistavat valdusõigust. VÕS § 110 lg 1 annab asja valdajale omaniku suhtes

VÕS § 110 lg-st 5 lähtudes täitmist edasilükkava ajutise vastuväite, mille tulemuseks on

vastunõude rahuldamisel (tunnustamisel) valdaja kohustamine asja väljaandmiseks vastunõude

täitmise vastu. Kohtupraktika kohaselt ei jäeta asja väljaandmise nõuet rahuldamata, kui valdaja

saab sellest keelduda vastunõude olemasolu või muu täitmisest keeldumise õiguse olemasolu

tõttu. Sellisel juhul on võimalik asja valduse väljaandmise nõue rahuldada vastastikku rahalise

nõude täitmisega. Samuti saab asja väljaandmise nõude rahuldada tingimuslikult, s.o hageja

poolt kostja suhtes kohustuse rahuldamise tingimusega. Riigikohus on märkinud, et VÕS § 110

lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine

TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes, mida kohus saab kohaldada üksnes poole taotlusel, mitte

iseseisvalt (RKTKo 13.12.2021, 2-20-5160, p 13).

79. Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui kostja ebaseaduslikus valduses olnud killustik

on hävinud või kaotsi läinud, ei ole võimalik asja väljaandmisnõudega taotletud eesmärgi

saavutamine (omaniku tegeliku võimu taastamine vallasaja üle). Praegusel juhul nähtub asja

materjalidest, et hageja on muuhulgas väitnud, et kostja valduses on vaid 5515 m3 killustikku.

Olukorras, kus hageja väidab, et kostja valdab killustikku vähem kui hageja kostjalt killustikku

välja nõuab (5586 m3), ei oleks alust rahuldada hageja nõuet selles koguses killustiku

väljaandmiseks. Kui pole põhjendatud rahuldada vindikatsiooninõuet selles osas, puudub alus

rahuldada ka tingimuslikku rahalist nõuet.

2-19-18507

80. Juhul, kui hageja ei saa nõuda killustiku üleandmist koguses, milles kostja on selle valduse

kaotanud või see on hävinud, võib hagejal olla kostja vastu kahju hüvitamise nõue AÕS § 84

lg 1 ja VÕS § 1043 jj järgi. AÕS § 84 lg 1 alusel on pahauskne valdaja kohustatud hüvitama

omanikule asja või selle päraldiste hävimise või väärtuse vähenemise tõttu tekkinud kahju

võlaõigusseaduse kahju õigusvastase tekitamise sätete kohaselt. AÕS § 35 lg 2 järgi on valdus

pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel

isikul on suurem õigus asja vallata. AÕS § 35 lg-s 3 sätestatud heauskse valduse eelduse tõttu

peab praegusel juhul hageja tõendama, et kostja on või oli pahauskne valdaja. Juhul, kui kostja

oli killustiku ebaseaduslik valdaja, kuid heauskne, võib ta killustiku hävimise või väärtuse

vähenemise korral vabaneda vastutusest AÕS § 84 lg 3 järgi. Vajadusel tuleb kontrollida ka

AÕS § 84 lg 4 eeldusi. Kui kostja pahausksus peaks osutuma tõendatuks, määravad kahju

ulatuse VÕS § 127 jj.

81. Eeltoodud alustel võib hageja nõue kahju hüvitamiseks kuuluda rahuldamisele ka hageja

nõuete lahendamisel, milles hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja on rikkunud hageja

omandiõigust killustikule, kui müüs seda 178 m3 Nordecon AS-ile ning milles killustikku on

hageja arvestuse järgi 68 m3 puudu. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju

tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5

järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi

rikkumisega.

82. Kolleegium möönab, et hagejal võib olla kostja vastu killustiku 178 m3 võõrandamisest

Nordecon AS-ile rikkumise teel saadud hariliku väärtuse hüvitamise nõue, kuid seda siiski VÕS

§ 1037 alusel või VÕS § 1039 alusel. AÕS § 85 lg 1 alusel vastutab valdaja asjast saadud kasu

väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037–1040. AÕS § 85 reguleerib

valdaja poolt asjast selle ebaseadusliku valduse ajal saadud kasu väljaandmist. Kui kostja sai

killustiku müümisest kasu ajal, mil kostja valdas asja õiguslikul alusel, oleks nõude

rahuldamine välistatud. Seega saab hageja nõuda kostja kui killustiku ebaseadusliku valdaja

valduse ajal AÕS § 85 lg 1 alusel saadu hariliku väärtuse hüvitamist VÕS § 1037 järgi. Juhul,

kui kostja oli killustiku pahauskne valdaja, siis saab hageja nõuda lisaks saadu harilikule

väärtusele ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist VÕS § 1039 järgi.

83. Eeltoodud alustel hageja nõuete rahuldamine eeldaks vindikatsiooniolukorda. Samas ei

tulene AÕS § 84 lg-st 1 ega AÕS § 85 lg-st 1 iseseisvaid nõude aluseid, vaid viiteid

õigusvastselt tekitatud kahju ja alusetu rikastumise õigusest tulenevate nõudenormide

kohaldamisele. Kuna hageja esiletoodud asjaoludest tulenevalt võib hageja killustiku

väljanõudmise nõue ja killustiku välja andmata jätmisest tulenevad kõrvalnõuded kuuluda

rahuldamisele ka lepingust tulenevalt, siis tuleb kohtul välja selgitada, kuidas hageja oma nõude

(nõuete) alused järjestab (RKTKo 10.06.2015, 3-2-1-48-15, p 14).

84. Hindamaks lepingupoolte kohustuste olemasolu nii killustiku väljaandmiseks kui

vastastikku hüvitisnõuete esitamiseks, tuleb need poolte kokkulepetest tulenevalt eelkõige välja

selgitada. Selleks tuleb tõlgendada vaidlusalust müügilepingut kui müügilepingu kokkulepet ja

ka muid erinevaid poolte kokkuleppeid (hoiuleping, töövõtuleping) VÕS §-s 29 sätestatud

reeglitest lähtudes. Riigikohtu praktika järgi võib VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel

võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised üldised eeldused (RKTKo 25.11.2015, 3-2-1-130-15, p 11): võlgnik on lepingut

rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku

2-19-18507

tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127

lg 4).

85. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelnevale tuginedes ebaõigesti lahendanud hagis ja

vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõuded. Kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks osaliselt

rahuldades on maakohus jätnud hindamata kõik hageja esile toodud asjaolud ja tõendid karjääri

puhastamise kokkuleppe (puudumise) kohta ning tuvastamata kahju hüvitamise eeldused.

Maakohtu otsusest ei selgu, missugune on vastuhagi kohaselt kostjal tekkinud kahju, mida

kohus luges põhjendatuks, kuidas kahju suurus on tõendatud ja missugusel alusel on kohus

seda kahju vähendanud 110 250 euroni, millele ei lisandu käibemaksu.

86. Maakohus on vastuoluliselt vastuhagi rahuldades jätnud tähelepanuta, et vastuhagis esitatud

nõudele tuginedes on kostja põhjendanud oma õigust keelduda hagejale killustiku

väljaandmisest.

87. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja vastuväite suhtes, et kostjal on õigus VÕS § 110

lg 1 järgi killustiku väljaandmise kohustuse täitmisest keelduda. Olukorras, kus rahuldatakse

asja väljaandmise nõue ja rahuldatakse ka vastunõue, millise nõude olemasolu tõttu on

keeldutud asja väljaandmisest, peab kohus võtma seisukoha, kas kostjal on olnud õigus

keelduda killustiku väljaandmisest vastunõude täitmise vastu või kas see õigus on ajutine.

Käesoleval juhul ei ole kohus juhtinud poolte tähelepanu ega arutanud pooltega, kas kostja

vastuväidetest tulenevalt tuleks kostjat kohustada asja väljaandmiseks (või ka tingimuslikult

kahju hüvitamiseks) või mitte või teha seda arvestades VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut üksnes juhul,

kui hageja on oma kohustuse kostja suhtes täitnud. Sellise otsustuse tegemiseks ja kostja

taotluse olemasolul oleks põhjendatud vastastikusel täitmisel kindlaks määrata ka otsuse

täitmise viis TsMS § 445 lg 1 esimeses lause mõttes.

88. VÕS § 110 lg 1 kohaselt võib võlgnik keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja

on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole

piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest,

lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav

seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest,

nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavalt majanduslikust või ajalisest

seosest. Selleks, et võlgnik võiks keelduda oma kohustuse täitmisest, peavad olema täidetud

järgmised eeldused: võlgnikul on kohustus võlausaldaja ees; võlgnikul on võlausaldaja vastu

sissenõutav nõue; võlgniku nõue ei ole piisavalt tagatud; võlausaldaja nõude ja võlgniku

kohustuse vahel on piisav seos. Selleks, et piiritleda piisav seos hageja killustiku väljaandmise

nõude ja kostja karjääri puhastamata jätmisest tuleneva kahju hüvitamise nõude vahel, tuleb

kindlaks teha, missugused on need vastastikused kohustused, mis on piisavalt seotud, et

õigustada kohustuse täitmisest keeldumist. Kolleegium kordab, et müügilepinguna

pealkirjastatud lepingus võivad pooled olla kokku leppinud erinevates kokkulepetes, mistõttu

tuleb ka vastastikuste kohustuste seose hindamisel lähtuda poolte vahel müügilepingus

erinevate kokkulepete sisu tõlgendades.

89. Maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et killustiku väljaandmise nõude rahuldamise

korral selle välja andmata jätmisel saab kostjalt nõuda kahjuhüvitist TsMS § 365 alusel.

Riigikohus on leidnud, et TsMS § 365 võimaldab omanikul esitada asja väljaandmise nõude

selliselt, et kohus kehtestaks kostjale asja üleandmiseks tähtaja ja määraks sama otsusega

kindlaks kahjuhüvitise juhuks, kui kohustatud isik asja tähtajal välja ei anna (RKKKo

30.11.2020, 1-20-1975, p 40). Samas ei ole maakohus juhtinud poolte tähelepanu, et

2-19-18507

tingimusliku kahju hüvitamise nõude täitmiseks tuleks määrata tähtaeg killustiku

väljaandmiseks.

90. Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka sellele, et kehtiv tasaarvestus lõpetab VÕS § 197 lg 2

järgi poolte nõuded kattuvas osas. Seega olukorras, kus kostja on enda leppetrahvi nõude

tasaarvestanud hageja nõudega, ei saaks tasaarvestuseks kasutatud summat hagejalt kostja

kasuks välja mõista. Maakohus on jätnud kostja tasaarvestusavalduse nõuetekohaselt

käsitlemata. Vaidlusaluse leppetrahvi kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine

eeldab samuti selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §-s 29 sätesatud tõlgendamisreeglitega.

Leppetrahv VÕS § 158 lg 1 mõttes on olemuslikult seotud lepingu rikkumisega, millele vastab

kohustust rikkunud lepingupoole kohustus maksta lepingus määratud rahasumma. Ainult

sellisele rikkumisega seotud kokkuleppele kohaldatakse leppetrahvi regulatsiooni, sh

leppetrahvi nõudmisest teatamise kohustust (VÕS § 159 lg 2).

91. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus täitma selgitamiskohustust ja juhtima poolte

tähelepanu esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt nende nõuete maksmapaneku

eeldustele. Otsusest peab kajastuma, kas iga esitatud nõude eeldused on tulenevalt hagi alusena

esitatud asjaoludest ja neid tõendavatest tõenditest leidnud tuvastamist. Olukorras, kus kohtu

ette toodud asjaolud erinevates menetlusdokumentides ei võimalda üheselt aru saada nõuete

arvestustest, kas need on esitatud käibemaksuga või ilma, kas on põhjendatud käibemaksu

arvestus või mitte, tuleb maakohtul pooltelt küsida, kuidas on nõuete arvestused kujunenud.

Menetluskulude jaotus

92. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)