2-23-16739/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. mai 2024, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-23-16739

Hagi ese

Lxxxxxxx Txxxxxxx hagi Mxxxxx Txxxx vastu

elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2589 eurot 48 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Lxxxxxxx Txxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx,

elukoht xxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx linn), seaduslik

esindaja Mxxx-Lxxx Txxxxxxx (e-post x

Kostja: Mxxxxx Txxxx (ik xxxxxxxxxxx, e-post )

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Mxxxxxx Txxxxxx Lxxxxxxx Txxxxxxx kasuks elatis järgmiselt:

1.1 perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. november 2023 eest elatise võlgnevus

summas 2860 eurot;

1.2 igakuine elatis alates 1. detsembrist 2023 kuni Lxxxxxxx Txxxxxxx

täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel arvutatud

summas, s.o 1. detsembrist 2023 kuni 31. märtsini 2024 igakuiselt summas

260 eurot 33 senti ja alates 1. aprillist 2024 igakuiselt summas 287 eurot 72

senti kuus. Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva

perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates

lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kehtiva elatise suurust

on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.

2. Elatis maksta iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tasuda

hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval Lxxxxxxx Txxxxxxx arvelduskontole

nr EE082200221084006854, selgitusega „elatisraha“, näidates makse selgituses

ära kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.

3. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 17. jaanuari 2024 hagi

tagamise määrus, millega kohustati Mxxxxx Txxxxxx tasuma Lxxxxxxx

Txxxxxxxxx elatist 200 eurot kuus kuni tsiviilasjas nr 2-23-16739 menetlust

lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

4. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5. Toimetada

otsus

kätte

menetlusosalistele

ja

edastada

teadmiseks

Sotsiaalkindlustusametile.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Lxxxxxxx Txxxxxxx (hageja) esitas 26. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagi ning

12. jaanuaril 2024 ja 16. jaanuaril 2024 (dtl 31-32) hagiavalduse täpsustused Mxxxxn

Txxxx (kostja) vastu igakuise elatise ning tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.

Lõpliku nõudena palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise alates 1. detsembrist

2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni miinimummääras. Lisaks palus hageja kostjalt

välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. november 2023 eest

2860 eurot. Hageja esitas ka hagi tagamise taotluse (dtl 36), mille kohus rahuldas 17.

jaanuari 2024 määrusega (dtl 39-41).

Hagiavalduse kohaselt on hageja vanemad Mxxx-Lxxx Txxxxxxx (hageja seaduslik

esindaja) ja kostja. Hageja elab hageja seadusliku esindajaga ning kuna kostja ei ole last

sündimisest saadik rahaliselt toetanud, palub hageja kostjalt välja mõista seadusjärgne

elatis.

2. Kostja 5. märtsi 2024 vastuse kohaselt hagiga ei nõustu, kuna on töövõimetu ja

sissetulek on vähene. Lisaks ei ole kostja kindel, kas hageja on tema laps (dtl 30).

3. 15. aprillil 2024 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostjale on kohtukutse

kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 19. märtsil 2024 (TsMS § 313). Seega loeb

kohus kostjale kohtukutse kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema

mitteilmumisel võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja

sisuliselt, ilma kostja osavõtuta. Kostja ei ole kohut teavitanud oma kohtuistungile

ilmumata jäämise põhjustest.

4. Hageja seaduslik esindaja teavitas kohut enne kohtuistungit, et on haigestunud ning

palus kohtuistungi edasilükkamist. Kohus edastas hageja seaduslikule esindajale

virtuaalkutse kohtuistungil osalemiseks videoseadme vahendusel, kuid tehnilistel

põhjustel hageja seaduslik esindaja istungil osaleda ei saanud.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

elatis seadusjärgses määras hagiavalduse esitamisest alates kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Samuti kuulub rahuldamisele tagasiulatuva elatise nõue.

6. Hageja palus välja mõista kostjalt PKS § 101 lg 1 ja § 108 alusel miinimumelatise

alates hagi esitamisest ning tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist.

7. Perekonnaseaduses on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS

§ 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama

alaealine laps. Kuigi kostja on vastuses viidanud, et võib-olla ei ole hageja tema laps, ei

ole kostja esitanud isaduse tuvastamise hagi. Seega ei ole vaidlust selles, et hageja on

kostja laps, kes on alaealine. Hageja on õigustatud isikuks esitama hagi elatise

saamiseks.

8. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist (vt ka nt Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.

oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13).

PKS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg 2 järgi

alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt

juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1

kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud

summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks tuleb võtta elatise baassumma (PKS § 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 4). Seejärel tuleb

võtta arvesse, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse arvel (PKS § 101 lg 5) ning kui hageja viibib kostja juures aasta

jooksul keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, väheneb elatise summa proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga (PKS § 101 lg 6).

Seega on Mxxxxx Txxxxl kohustus tasuda LxxxxxxxxTxxxxxxx ülalpidamiseks

perioodil 1. detsember 2023 kuni 31. märts 2024 igakuiselt 260 eurot 33 senti ja alates

1. aprillist 2024 igakuiselt summas 287 eurot 72 senti kuus.

9. Elatisnõude määramisel tuleb lähtuda miinimummääras kehtivatest normidest, millest

tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi,

mis ei ületa miinimummäära põhjendama ega tõendama. Riigikohus on korduvalt

selgitanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 27), et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustust

arvestades

kahekordne

elatise

miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses

sätestatud miinimumsuuruses. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pidanud

hageja oma kulutusi tõendama.

10. PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada

elatist alla perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib

olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna kostja ei ole elatise vähendamise

asjaolusid kohtu ette toonud ega tõendanud, puudub alus elatise vähendamiseks alla

miinimummäära.

11. Hageja palub mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi 1. jaanuar 2023 kuni

30. november 2023 eest hageja kasuks 2860 eurot.

Riigikohus on tsiviilasja nr 2-19-18082 lahendi p-s 11 märkinud, et PKS § 108 alusel

vanemalt tagasiulatuvalt elatist välja mõistes tuleb arvestada, et erisätete puudumise

tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest.

Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse

ulatuse laste toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes, arvestades mh vanemate

majanduslikku seisundit PKS § 102 ja § 105 lg 3 tähenduses. Tagasiulatuvalt välja

mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka asjaolu, kas sellise nõude

rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem kordagi

ülalpidamist nõudnud. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud

vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude

ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja

kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid (vt ka Riigikohtu 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20 ja

seal viidatud varasemad lahendid).

Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid taotletaval perioodil tema rasket

majanduslikku olukorda, millest tulenevalt rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude

ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 1. jaanuar 2023 kuni 30. november

2023 eest elatise summas 2680 eurot.

12. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest

ette. Hageja on märkinud hagiavalduses elatise maksmise rekvisiidid.

Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool

nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (TsMS § 497).

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise.

14. Kohus tagas 17. jaanuari 2024 kohtumäärusega hagiavalduse ning kohustas kostjat

tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus kuni lõpplahendi jõustumiseni. Kohus tühistab

17. jaanuari 2024 määruse kohtuotsuse jõustumisel.

allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik