2-23-6731/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6731

Tsiviilasi

X hagi Tehnovõrkude Ehituse OÜ vastu lepingulise

kohustuse täitmise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tanel

Mällas (e-post: tanel@lexit.ee)

Kostja: Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood

10407719)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilmar

Straus (e-post: straus@svslegal.ee)

Asja läbivaatamine

03.05.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Tühistada Harju Maakohtu 16.05.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

3. Jätta menetluskulud X kanda.

4. Välja mõista hagejalt Xlt kostja Tehnovõrkude Ehituse OÜ kasuks

menetluskulud summas 1245 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X esitas Harju Maakohtule hagi Tehnovõrkude Ehituse vastu, milles palus kohustada

kostjat täitma 20.02.2023 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust nr 200223-2

tulenev kohustus: osutada hagejale võrguteenust ning tuvastada, et hageja ei ole rikkunud

maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 2002232 tingimusi.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt X (edaspidi hageja) kaasomandis on kinnistu

aadressiga XXX, Tallinn. Faktiliselt elab nimetatud kinnistul hageja koos oma alaealise lapse

Yga. 15.02.2023 edastas hageja kostjale e-kirja, millega soovis vormistada enda nimele

kinnistuga seonduvad teenuslepingud.

3. 17.02.2023 teostati kostja poolt aadressil XXX ülevaatus, mille kohta koostati 20.02.2023

objekti ülevaatuse akt nr 200223. Aktist tulenevalt tuvastas kostja, et enne gaasiarvestit (nr

1340368) on gaasitorustikule paigaldatud väljavõte (torukolmik), mille kaudu on võimalik

juhtida gaasi, ilma mõõtjat läbimata, ja selleks peale arvestit paigaldatud sisendi

(torukolmiku) kaudu edasi maja gaasitorustikku. Nimetatud möödaviigu torukolmikud olid

avastamise hetkel pimeühendusega suletud. Hageja märkis Aktile, et temal puudub teadmine

miks ja millal see torukolmik on paigaldatud.

4. 20.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-

2. 5. 22.02.2023 väljastas kostja hagejale arve nr 288462, summas 3770,00 eurot. Arve on

väljastatud tuginedes asjaolule, et hageja on ebaseaduslikult kasutanud maagaasi. 01.03.2023

edastas kostja hagejale e-kirja, milles avaldas, et hagejal on võlgnevus kostja ees summas

3770,00 eurot ning ähvardas hagejat, et maagaasi ebaseaduslikust kasutamisest tuleneva

võlgnevuse tähtajaks likvideerimata jätmisel on Tehnovõrkude Ehituse OÜ’l õigus katkestada

Teile osutatava maagaasi võrguteenus alates 01.03.2023. Hageja esitas eelnimetatud kirjale

01.03.2023 vastuse, milles palus selgitust, et kuidas on summa 3770,00 eurot arvestatud.

Kuivõrd hageja kasutab gaasi eelkõige elamu kütmiseks, kuid ka söögi tegemisel, siis

vältimaks olukorda, et gaasiga varustamine lõpetatakse, sõlmis hageja kostjaga 02.03.2023

kokkuleppe 3770,00 euro tasumiseks ositi.

6. 14.03.2023 esitas hageja veelkord kostjale kirja, soovides saada selgust, millele tuginedes

on arve nr 288462 väljastatud. Kostja vastas samal päeval ning selgitas, et tegemist on

ebaseaduslikult tarbitud gaasiga.

7. 16.03.2023 pöördus kostja poole hageja esindaja, kes avaldas, et ei aktsepteeri kostja poolt

esitatud arvet nr 288462. 27.03.2023 edastas kostja hagejale vastuse, milles märkis, et

ainumõeldav eesmärk selliste kolmikute kooskõlastamata paigaldamiseks ja gaasi arvestist

möödaviigu loomiseks ehk gaasivarguse toimepanekuks.

8. Kuivõrd enne 2023 aastat ei olnud hageja kostjaga lepingulistes suhetes, siis tal puuduvad

elektriarvesti nr 01340368 paigaldamise ja arvesti 17371553 eemaldamise aktid, fotod ja

kirjeldused. Arvesti vahetus toimus 2019 või 2020 aastal. Vastavate aktide, fotode ja

kirjelduste alusel on võimalik tõendada, et vastavad torukolmikud olid olemas juba enne

hageja poolt 20.02.2023 kostjaga lepingu sõlmimist.

9. Hageja teavitas 02.05.2023 e-kirjas oma esindajat, et 02.05.2023 kell 19:00 aadressil XXX

Tallinn lakkas töötamast gaasikatel. Hageja esitas kell 20:00 Eesti Gaasi telefonile

küsimusega, miks XXX kinnistul ei ole gaasi. Eesti Gaas andis infot, et kõik küsimused tuleb

esitada Kakumäe linnaosa teenindusettevõttele Tehnovõrkude Ehituse OÜ (kostja). Hageja

helistas kell 20:05 Tehnovõrkude Ehituse OÜ valveliinile. Kostja teavitas hagejat

telefonikõnes, et kostja on majapidamisgaasi kinni keeranud.

10. Hageja on pärast Lepingu sõlmimist tasunud jooksvalt kostja poolt esitatud arveid.

Kuivõrd hageja ei ole ebaseaduslikult gaasi tarbinud, siis pöördub hageja oma õiguste

kaitseks kohtu poole.

11. Kostja on oma 27.03.2023 e-kirjas avaldanud, et gaasi ja võrguteenuse ebaseaduslikku

kasutamist (antud juhul läbi sanktsioneerimata kolmikute) eeldatakse, kui selleks puudub

õiguslik alus, mõõtesüsteemi osi on loata ümberehitatud/rikutud mis loob võimaluse tarbida

mõõtjata võrguühenduselt gaasiettevõtja loata. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et

võrguteenuse ebaseaduslikku kasutamist eeldatakse. Seaduse tekstist tulenevalt ei ole

võimalik kostja seisukohaga nõustuda. Gaasi nn omavoliline tarbimine on sisuliselt tavaline

vargus, mille tulemusel kannatavad gaasi müüjad kahju ning samuti nagu varguse puhul tuleb

konkreetne fakt tuvastada, mitte ei saa pelgalt varguse fakti võimalust eeldada ning selliselt

isikut karistada.

12. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja, kes sõlmis lepingu gaasi tarbimiseks

20.02.2023 on tarbinud ebaseaduslikult gaasi.

13. Tulenevalt Lepingu punktist 7 on võrguettevõtjal õigus katkestada võrguühendus või

piirata võrguühenduse kasutamist seadusega sätestatud korras, kui ostja ei ole maksnud

Lepinguga ettenähtud tasu või on muul viisil rikkunud oluliselt Lepingut. Fakt on see, et

hageja on igakuiselt kostjale tasu maksnud. Lepingu punktis 8.1 kuni 8.6 on toodud asjaolud,

mida peetakse oluliseks asjaoluks.

14. Hageja saab kinnitada, et ei ole rikkunud Lepingus toodud mistahes kohustust. Seega on

kostja katkestanud gaasiga varustamise ebaseaduslikult. Samas ei ole ka kostja esitanud

ühtegi tõendit, mis kinnitaksid asjaolu, et hageja oleks rikkunud Lepingut.

15. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et käesoleval juhul ei ole tuvastamist leidnud, et hageja

oleks rikkunud Lepingut, mistõttu ei ole kostjal õigus katkestada hageja elamu maagaasiga

varustamine. Hageja esitab hageja Lepingu alusel nõude maagaasi võrguteenuse osutamiseks.

KOSTJA SEISUKOHT

16. Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.

17. Kostja vastuse kohase hageja X ja Q sõlmisid XXX, Tallinn, asuva kinnistu

omandamiseks asjaõiguslepingu 21.12.2006. Kinnistusraamatusse kanti nad kaasaomanikena

sisse 15.01.2007. Ilmselt olid X ja Q elukaaslased, kuna kummalegi jäi ½ kaasomandist. Q

sõlmis 20.05.2009 kostja Tehnovõrkude Ehituse osaühinguga maagaasi võrguteenuse

osutamise lepingu nr 180509/25. Maagaasi tarbimiskohaks oli elamu kinnistul aadressiga

XXX, Tallinn. Vastavalt AÕS § 72 lg1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja

kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. 20.04.2015 suri kinnistu kaasomanik Q.

18. Hageja X jätkas pärast kaasomanik Q surma kinnistu, maagaasi võrguteenuse ja gaasi

kasutamist. Selle üle vaidlus puudub.

19. 01.12.2019 saatis hageja juba kostjale avalduse, millega soovis lepingud oma nimele

vormistada. 09.12.2019 vastas kostja esindaja W hageja avaldusele ja avaldas soovi kokku

leppida

aeg

mõõdusõlmede

ülevaatuseks.

Selle

peale

hageja

huvi

lepingute

ümbervormistamise vastu kadus ning hageja kostja kirjale enam ei reageerinud.

20. Kostja, olles gaasi võrguettevõtja, analüüsib kinnistute lõikes gaasitarbimist ja viib aeg

ajalt läbi oma klientide kinnistutel paiknevate vee-, kanalisatsiooni- ja gaasitorustike kontrolle

ja arvestinäitude lugemist ehk inspekteerib objekte. Analüüsides XXX gaasitarbimist selgus,

et sellel kinnistul toimunud gaasitarbimine on oluliselt väiksem eelduslikult analoogse

tarbimismahuga referentsobjektidega võrreldes. Põhjuseid tarbimismahu mõningaseks

erinevusteks analoogsete majapidamistega vahel võib olla erinevaid, kuid antud juhul oli

XXX gaasitarbimine oluliselt väiksem ning asjas selguse saamiseks otsustas kostja läbi viia

XXX objekti inspekteerimise.

21. 14.02.2023 helistas kostja esindaja hagejale ja soovis samal päeval hagejale sobival

kellaajal XXX gaasiarvestit ja -torustikke inspekteerida. Hageja ei olnud sellega nõus ja oli

valmis kostja esindaja gaasiseadmetele juurde lubama alles 17.02.2023 kell 15:00. Kostja

hinnangul oli inspekteerimise edasilükkamine hagejale vajalik seetõttu, et jääks piisavalt aega

gaasivarguse jälgede likvideerimiseks ja möödaviigu eemaldamiseks.

22. 15.02.2023 esitas hageja kostjale uuesti avalduse lepingute muutmiseks tema nimele.

17.02.2023 inspekteeris kostja esindaja W XXX objekti, fikseeris arvestite näidud, plommide

korrasoleku ning avastas, et gaasiarvesti ees ja järel on torustikul nn väljavõtted, mis

võimaldavad gaasi arvestist vooliku abil mööda juhtida. Analüüsides XXX kinnistul

toimunud gaasi tarbimist enne inspekteerimise soovi edastamist ja peale inspekteerimist,

võttes valimisse sarnase välisõhu temperatuuriga päevad, selgus, et inspekteerimise päevale

eelnevast päevast alates kasvas gaasitarbimine päevases võrdluses ca 5 korda. Sellise asjaolu

ainus mõistlik seletus on see, et hageja, püüdes gaasivargust kostja inspekteerija eest varjata,

eemaldas möödaviigu gaasiarvestilt ja hakkas tarbima nõuetekohaselt, juhtides gaasi läbi

arvesti.

23. 20.02.2023 vormistati hageja ja kostja vahel objekti ülevaatuse akt 200223, mis sisaldas

rikkumise kirjeldust, hageja seletust, hageja poolt kasutatud gaasiküttekatla Vitopend 100

nimivõimsust 24KW ja ettekirjutust hagejale väljavõtted likvideerida, ehk kõiki andmeid ja

asjaolusid mida antud olukorras näeb ette MkM 25.06.2007 määrus nr 54 „Ebaseaduslikult

kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“.

24. 20.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr

200223-2.

25. Hageja likvideeris ebaseaduslikult gaasitarbimist võimaldavad väljavõtted gaasitorustikul

vastavalt ettekirjutusele.

26. Kostja väljastas 22.02.2022 hagejale XXX kinnistul ebaseaduslikult kasutatud maagaasi

võrguteenuse ja aktsiisi osas arve nr 288462, summas 3770 eurot. Kuna hageja avaldas soovi

tasuda arve osadena maksegraafiku alusel, siis tuli kostja hagejale vastu ning pooled

allkirjastasid 02.03.2023 vastava võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Kokkuleppe sõlmimisega

tunnistas hageja oma võlgnevust kostja ees 3770 euro ulatuse täies osas.

27. Kokkulepitud maksegraafikut täitis kostja ainult esimese makse ulatuses, makstes

02.03.2023 kostjale 500 eurot. Järgmiseid graafikujärgseid makseid (03.04.2023 summas 500

eurot ja 03.05.2023 summas 500 eurot) hageja enam ei teinud.

28. 02.05.2023 sulges kostja, hageja poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkuleppe kohaste

kohustuse täitmata jätmise tõttu, XXX gaasiühenduse.

29. Hageja käitumine sarnaneb tüüpilisele ebaseaduslikult gaasi tarbiva inimese käitumisele.

Alguses hageja gaasi justkui ei tarbikski (või tarbitakse kogustes millega pole võimalik maja

talvel soojaks kütta), vähemalt gaasitarbimise graafik seda ei näita. Kui ebaseaduslik

tarbimine avastatakse ja gaas kinni keeratakse, siis järgneb hageja kiire pöördumine kostja

poole, kus hageja apelleerib sellele, et tema elukohas elavad alaealised lapsed, mistõttu hageja

vajab gaasi, et kodu gaasiga kütta. Kui gaas uuesti avatakse, siis hüppab tarbimine lakke.

30. Ainuüks see, et hageja tarbis talvel enne inspekteerimist väikeses koguses gaasi läbi

mõõdiku ja pärast inspekteerimist suures koguses gaasi läbi mõõdiku, kinnitab fakti, et hageja

oli teadlik sellest: et, gaasitorustik on ebaseaduslikult ümberehitatud selliselt, et see

võimaldab gaasi osaliselt gaasikatlasse suunata mõõdikust mööda ja kuidas gaasi mõõdikust

möödasuunamine tehniliselt käib.

31. Kostja sulges hageja gaasiühenduse, kuna hageja ei täitnud enda poolt 02.03.2023

sõlmitud maksekokkulepet. Kostjal oli õigus tugineda hageja ja kostja vahel 02.03.2023

sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulevale võlgnevusele ja keelduda maagaasi

võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-2 täitmisest seniks, kuni hageja pole kostjale oma

võlga tasunud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktis 2 ja § 110 lõikest 1.

32. Hageja on 20.02.2023 objekti ülevaatuse akti nr 200223 allkirjastamisega, möödaviigu

likvideerimise ettekirjutuse täitmisega ja 02.03.2023 maksekokkuleppe sõlmimisega ning

selle alusel esimese makse tegemisega, tunnistanud ja võtnud vastutuse ebaseadusliku

gaasitarbimise eest. Seni kuni hageja oma võlgnevust ei likvideeri ja maksekokkulepet

nõuetekohaselt täitma ei asu, ei saa kostja olla kohustatud maagaasi võrguteenust hageja

kinnistu osas osutama.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

33. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

34. Pooled tõid välja järgmised asjaolud, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− 15.01.20007 on kantud kinnistu XXX, Tallinn kaasomanikena kinnistusraamatusse X

(edaspidi hageja) ja Q (dtl 8);

− Q on 20.05.2009 sõlminud kostja Tehnovõrkude Ehituse osaühinguga maagaasi

võrguteenuse osutamise lepingu nr 180509/25. Maagaasi tarbimiskohaks oli elamu

kinnistul aadressiga XXX, Tallinn. ( dtl71-72);

− 20.04.2015 suri kinnistu kaasomanik Q (dtl 76);

− Hageja X jätkas pärast kaasomanik Q surma kinnistu, maagaasi võrguteenuse ja gaasi

kasutamist.

− 01.12.2019 saatis hageja kostjale avalduse, millega soovis lepingud oma nimele

vormistada. 09.12.2019 vastas kostja esindaja W hageja avaldusele ja avaldas soovi kokku

leppida aeg mõõdusõlmede ülevaatuseks (dtl 68);

− 15.02.2023 esitas hageja kostjale uuesti avalduse lepingute muutmiseks tema nimele;

− 17.02.2023 inspekteeris kostja esindaja W XXX objekti, fikseeris arvestite näidud,

plommide korrasoleku ning avastas, et gaasiarvesti ees ja järel on torustikul nn

väljavõtted, mis võimaldavad gaasi arvestist vooliku abil mööda juhtida. Kostja esindaja

W poolt XXX kinnistul toimunud gaasi tarbimise kohta tehtud analüüsi kohaselt tema

poolt inspekteerimise päevale eelnevast päevast alates kasvas gaasitarbimine päevases

võrdluses ca 5 korda (dtl 69);

− 20.02.2023 vormistati hageja ja kostja vahel objekti ülevaatuse akt 200223, mis

sisaldas rikkumise kirjeldust, hageja seletust, hageja poolt kasutatud gaasiküttekatla

Vitopend 100 nimivõimsust 24KW ja ettekirjutust hagejale väljavõtted likvideerida, ehk

kõiki andmeid ja asjaolusid mida antud olukorras näeb ette MkM 25.06.2007 määrus nr

54 „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse

määramise põhimõtted“ (dl 10);

− 20.02.2023 sõlmisid hageja ja kostja maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu nr

200223-2 (dtl 11-12);

− Hageja

likvideeris

ebaseaduslikult

gaasitarbimist

võimaldavad

väljavõtted

gaasitorustikul vastavalt ettekirjutusele;

− Kostja väljastas 22.02.2022 hagejale XXX kinnistul ebaseaduslikult kasutatud

maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi osas arve nr 288462, summas 3770 eurot (dtl 13);

− 01.03.2022 teavitas kostja hagejat e-kirjaga, et hagejal on kostja ees seisuga

01.03.2022 tasumata arve summas 3770,00 eurot (dtl 14);

− 02.03.2023 sõlmisid hageja ja kostja võlgnevuse tasumise kokkuleppe, mille kohaselt

tunnistas hageja oma võlgnevust kostja ees 3770 euro ulatuse täies osas (dtl 16-17);

− Kokkulepitud maksegraafikut täitis kostja ainult esimese makse ulatuses, makstes

02.03.2023 kostjale 500 eurot. Järgmiseid graafikujärgseid makseid (03.04.2023 summas

500 eurot ja 03.05.2023 summas 500 eurot) hageja enam ei teinud;

− 02.05.2023 sulges kostja, hageja poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkuleppe kohaste

kohustuse täitmata jätmise tõttu, XXX gaasiühenduse.

35. Hageja palub kohtule esitatud nõudes kohustada kostjat täitma 20.02.2023 sõlmitud

maagaasi võrguteenuse osutamise lepingust nr 200223-2 tulenev kohustus: osutada hagejale

võrguteenust ja tuvastada, et hageja ei ole rikkunud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu

nr 2002232 tingimusi. Kostja vaidleb hagile vastu.

36. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on õigus peatada võrguteenuse osutamine lepingu

nr 200223-2 alusel vastavalt VÕS § 110 lõikele 1, kui hagejal on eelnev võlgnevus, mis

tuleneb hageja ja kostja vahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast

majanduslikust või ajalisest seosest.

37. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal oli õigus tugineda hageja ja kostja vahel 02.03.2023

sõlmitud võlgnevuse tasumise kokkuleppest tulevale võlgnevusele ja keelduda maagaasi

võrguteenuse osutamise lepingu nr 200223-2 täitmisest seniks, kuni hageja pole kostjale oma

võlga tasunud tulenevalt VÕS § 101 lg 1 punktis 2 ja § 110 lõikest 1.

38. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ta ei ole ebaseaduslikult gaasi tarbinud. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et hageja on XXX kinnisasja kaasomanik ½ ulatuses alates 15.01.2007.

XXX kaasomanik Q suri 20.04.2015. Pärast seda on kostja Tehnovõrkude Ehituse OÜ

jätkanud maagaasi võrguteenuse osutamist hagejale. Seega on kostja osutanud hagejale

maagaasi võrguteenust aadressil XXX, Tallinn, peaaegu kaheksa aasta jooksul pärast

kaasomanik Q surma. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 17.02.2023 inspekteeris kostja

esindaja W XXX objekti ja avastas, et gaasiarvesti ees ja järel on torustikul nn väljavõtted,

mis võimaldavad gaasi arvestist vooliku abil mööda juhtida. 20.02.2023 vormistati hageja ja

kostja vahel objekti - XXX, Tallinn - ülevaatuse akt 200223. Kostja väljastas 22.02.2022

hagejale XXX kinnistul ebaseaduslikult kasutatud maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi osas arve

nr 288462, summas 3770 eurot. Kuna hageja soovis võlgnevuse tasuda ositi, siis pooled

allkirjastasid 02.03.2023 vastava võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Hageja on 20.02.2023

objekti ülevaatuse akti nr 200223 allkirjastamisega, möödaviigu likvideerimise ettekirjutuse

täitmisega ja 02.03.2023 maksekokkuleppe sõlmimisega ning selle alusel esimese makse

tegemisega, tunnistanud ja võtnud vastutuse ebaseadusliku gaasitarbimise eest.

39. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja sulges 02.05.2023 hageja gaasiühenduse, kuna

hageja ei täitnud enda poolt 02.03.2023 sõlmitud maksekokkulepet. Kohus nõustub kostjaga,

et kostjal oli õigus hageja gaasiühendus sulgeda. Seni kuni hageja oma võlgnevust ei

likvideeri ja maksekokkulepet nõuetekohaselt täitma ei asu, ei saa kostja olla kohustatud

maagaasi võrguteenust hageja kinnistu osas osutama.

40. Kohus leiab, et kostja õigesti arvestanud, et hagejal tuleb XXX ebaseaduslikult tarbitud

gaasi eest tasuda 3770 eurot. Ebaseaduslikult tarbitud maagasi hüvitamist reguleerivad

maagaasiseadus (edaspidi: MGS) ja „Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja

võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted“ (edaspidi: Määrus). MGS § 25 lg

5 kohaselt peab turuosaline hüvitama võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud

gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega

tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Ebaseaduslikult

kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted

kehtestab valdkonna eest vastutav minister (MGS § 25 lg 6). Määrus § 4 lg 1 kohaselt

ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse mahu määramisel arvestatakse tarbija

juures paigaldatud gaasiseadmete nimivõimsust ja nende ööpäevast tarbimisaega ning

ebaseadusliku kasutamise perioodi. Sama Määruse § 4 lg 2 kohaselt gaasiseadmete

nimivõimsus määratakse nende valmistaja dokumentatsiooni, müügisertifikaatide ning muu

tehnilise dokumentatsiooni alusel, nende puudumisel analoogsete seadmete alusel. Vaidlust

pole selle üle, et hageja gaasiküttekatla Vitopend 100 nimivõimsus on 24KW. Määruse § 4 lg

3 kohaselt gaasi ebaseaduslikul kasutamisel loetakse ööpäevaseks tarbimisajaks sõltuvalt

gaasiseadmest: 1) gaasipliit – 4 tundi ööpäevas; 2) gaasiveesoojendi võimsusega kuni 25 kW

– 4 tundi; 3) gaasikütteseadmed võimsusega kuni 1 MW – 16 tundi; 4) gaasikütteseadmed

võimsusega üle 1 MW ja tehnoloogilised gaasiseadmed – 24 tundi. Määruse § 4 lg 4 kohaselt

Gaasi ebaseadusliku kasutamise arvestusperioodiks loetakse perioodi alates gaasiseadmete või

gaasiarvesti eelmisest tehnilise kontrollimise päevast kuni ebaseadusliku kasutamise akti

koostamise päevani, kuid mitte üle ühe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse

täisööpäevades ja -kuudes. Maagaasilt aktsiisimaksu tasumise ja deklareerimise kohustus on

seaduse alusel võrguettevõtjal (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 22 lg 1 p

74 ). Ka ebaseaduslikult tarbitud gaasilt tuleb tasuda aktsiis. Võrguettevõtja peab ka

ebaseaduslikult tarbitud gaasi osas aktsiisi tasuma. Kostja on aluseks võtnud ajavahemiku

20.02.2022 kuni 20.02.2023, s.t. üks aasta ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisest tagasi.

Kostja on vastuses hagile esitatud tabelis esitanud arvestuse, kuidas kostja arvestanud hageja

võlgnevuse summas 37770 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt esitatud arvestus vastab

Ebaseaduslikult tarbitud maagasi hüvitamist reguleerivad maagaasiseadusele ja määrusele

„Ebaseaduslikult kasutatud maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse

määramise põhimõtted“.

41. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et seni kuni hageja oma võlgnevust ei

likvideeri ja maksekokkulepet nõuetekohaselt täitma ei asu, ei saa kostja olla kohustatud

maagaasi võrguteenust hageja kinnistu XXX, Tallinn osas osutama. Seega tuleb hagi jätta

rahuldamata.

42. Kohus rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ja 16.05.2023 määrusega hagi tagamise

korras kohustas kostjat taastama koheselt gaasiga varustamine XXX, Tallinn kinnistul ning

kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni keelata kostjal XXX, Tallinn kinnistu

gaasiga varustamise katkestamine tingimusel, et hageja tasub tarbitud teenuste eest kostja

esitatavaid arveid vastavalt võrguteenuse osutamise lepingule nr 200223-2.

43. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui

kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise

abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks

ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle

abinõu tühistamist. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis kohus tühistab 16.05.2023

määrusega kohaldatud hagi tagamise.

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

44. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

45. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

46. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt

määrab

maakohus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaks

kohtuotsuses,

kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

47. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses

lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib

avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).

48. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat

või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

49. Kostja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt

kostja lepingulise esindaja poolt kosjale osutatud õigusabi koosneb alljärgnevast: tsiviilasja

hagi ja tõendite analüüsi 1 tund, 12.05.2023 vastuse koostamine hagi tagamise taotlusele 3

tundi, vastuse koostamine hagile 3 tundi, esindus 04.05.2024 kohtuistungi ettevalmistus 1

tundi ja esindus istungil 20 minutit. Kostja esindaja on osutanud teenust hinnaga 150 eurot

tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja poolt osutatud

õigusabi on mõistlik ja vajalik ja kostja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot tund ilma

käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase teenuse eest makstavat tasu. Kostja taotleb

menetluskulu väljamõistmist ilma käibemaksuta, sest kostja on käibemaksukohuslane ja saab

riigilt käibemaksu tagasi küsida. Kostja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud käesoleva

kohtumenetlusega seoses.

50. Eeltoodust tulenvalt mõistab kohus hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulud 1245

eurot (8,3 tundi x 150 eurot).

51. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik