2-22-130211/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-130211

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi K. P. vastu võlgnevuse, intressi,

viivise,

leppetrahvi

ja

sissenõudmiskulude

hüvitamise nõudes

Hagihind

8 280,33 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462)

Hageja

esindaja:

Irina

Vassiljeva

(e-post

jurist@irinavassiljeva.eu)

Kostja: K. P. (isikukood xxxx, e-post xxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

15.03.2024

Resolutsioon

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine ning lõpetada menetlus Renovum OÜ nõuete osas

mõista K. P.lt välja:

1.1. leppetrahv 858,25 eurot;

1.2. põhivõlgnevus enamas ulatuses kui 4 272,77 eurot;

1.3. intressivõlgnevus enamas ulatuses kui 860,09 eurot;

1.4. viivisvõlgnevus hagi esitamise seisuga enamas ulatuses kui 190,69 eurot;

1.5. sissenõudmiskulude hüvitis enamas ulatuses kui 15 eurot;

1.6. viivis alates 29.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni enamas ulatuses kui 0,06%

põhinõudelt päevas.

2. Jätta hagi rahuldamata.

3. Jätta rahuldamata Renovum OÜ nõuded K. P.lt põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja

sissenõudmiskulude hüvitise välja mõistmiseks.

4. Jätta menetluskulud Renovum OÜ kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei

ole.

5. Tagastada Renovum OÜ-le enamtasutud riigilõiv 217,76 eurot Renovum OÜ arvele xxxx

selgitusega „riigilõivu tagastamine tsiviilasja nr 2-22-130211“.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. M OÜ ja kostja sõlmisid 20.10.2020 kliendilepingu nr xxxx, millega võimaldati kostjale laenu

võtmist krediidilimiidiga kuni 5 000 eurot. 20.10.2020 kandis krediidiandja kostja

pangakontole laenu summas 150 eurot. Vastavalt 20.10.2020 laenutingimustele kostja võttis

laenu 18 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt krediidi kogukulu oli kogu laenuperioodi eest

197,53 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja tasus põhiosa katteks 33,20 eurot.

19.01.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 1200 euro saamiseks. 19.01.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

116,80 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 19.01.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 1200 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 1316,80 eurot. Vastavalt 19.01.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 44 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 1928,52 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus põhiosa katteks 105,34 eurot.

26.02.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 150 euro saamiseks. 26.02.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

1211,46 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 26.02.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 150 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 1361,46 eurot. Vastavalt 26.02.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 44 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 1968,98 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

26.02.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 150 euro saamiseks. 26.02.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

1361,46 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 26.02.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 150 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 1511,46 eurot. Vastavalt 26.02.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 45 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 2186,68 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

01.03.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 300 euro saamiseks. 01.03.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

1511,46 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 01.03.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 300 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 1811,46 eurot. Vastavalt 01.03.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 48 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 2637,30 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

02.03.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 150 euro saamiseks. 02.03.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

1811,46 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 02.03.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 150 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 1961,46 eurot. Vastavalt 02.03.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 48 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 2860,84 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

02.03.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 600 euro saamiseks. 02.03.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

1961,46 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 02.03.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 600 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 2561,46 eurot. Vastavalt 02.03.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 52 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 3749,70 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

02.03.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 1000 euro saamiseks. 02.03.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

2561,46 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 02.03.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 1000 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 3561,46 eurot. Vastavalt 02.03.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 74 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 7371,61 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

02.03.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 1000 euro saamiseks. 02.03.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

oli 3561,46 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 02.03.2021 kostjale ülekantud laenu

põhiosa jääk 1000 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4561,46 eurot. Vastavalt

02.03.2021 laenutingimustele kostja võttis laenu 82 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli

krediidi kogukulu kogu laenuperioodi eest 9604,78 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas.

Kostja tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

06.03.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 430 euro saamiseks. 06.03.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4561,46 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 06.03.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 430,00 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4991,46 eurot. Vastavalt 06.03.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 85 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 588,59 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 149,74 eurot põhiosa katteks.

29.04.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. 29.04.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4841,72 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 29.04.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 50 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4891,72 eurot. Vastavalt 29.04.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 84 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 266,64 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

30.04.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. 30.04.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4891,72 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 01.05.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 50 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4941,72 eurot. Vastavalt 30.04.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 84 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 334,54 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

04.05.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. 01.05.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4891,72 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 01.05.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 50 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4991,72 eurot. Vastavalt 04.05.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 85 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 461,13 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 49,75 eurot põhiosa katteks.

30.05.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 100 euro saamiseks. 30.05.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4841,97 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 30.05.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 100 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4941,97 eurot. Vastavalt 30.05.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 84 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 326,20 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

30.05.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 55 euro saamiseks. 30.05.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4941,97 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 30.05.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 55 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4996,97 eurot. Vastavalt 30.05.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 85 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 452,11 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 94,91 eurot põhiosa katteks.

12.07.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. 12.07.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4847,06 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 12.07.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 50 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4897,06 eurot. Vastavalt 12.07.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 84 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 301,67 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

13.07.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. 13.07.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4897,06 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 13.07.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 50,00 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4947,06 eurot. Vastavalt 13.07.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 84 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 346,35 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 0,00 eurot põhiosa katteks.

26.07.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 50 euro saamiseks. 26.07.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4947,06 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 26.07.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 50 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4997,06 eurot. Vastavalt 26.07.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 85 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 490,05 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas. Kostja

tasus 149,91 eurot põhiosa katteks.

01.09.2021 esitas kostja vastavalt kliendilepingu nr xxxx punktile 5.4.1 laenutaotluse

täiendava laenuosa 150 euro saamiseks. 01.09.2021 seisuga oli kostja laenu põhisumma jääk

4847,15 eurot. Laenu põhisumma jäägile lisandus 01.09.2021 kostjale ülekantud laenu põhiosa

jääk 150 eurot ning uueks laenusumma suuruseks oli 4997,15 eurot. Vastavalt 01.09.2021

laenutingimustele kostja võttis laenu 85 kuuks. Poolte kokkuleppe kohaselt oli krediidi

kogukulu kogu laenuperioodi eest 10 490,05 eurot. Intressi määraks oli 43,20% aastas.

Peale 01.09.2021 on krediidiandjale laekunud kostjalt kokku 1624,72 eurot. Viimane makse

on tehtud 30.01.2022. 04.05.2022 edastas krediidiandja kostjale võlateatise ja laenulepingu

ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud ning 28.07.2022 ütles krediidiandja poolte

vahel sõlmitud lepingu üles. 01.08.2022 loovutas krediidiandja lepingust tulenevad nõuded

kostja vastu hagejale.

Krediidiandja järgis lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses esitatud andmete ja kostja arvelduskonto

väljavõtte alusel. Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt olid laenu väljastamisele eelneva kuue

kuu jooksul kostja keskmised sissetulekud vahemikus 1328,68 eurot, kohustusi oli summas

45,02 eurot (P OÜ) ja majapidamiskulud olid 300 eurot. Pärast laenu väljastamist oli esimese

kuu kohustus (tingimusel, et kostja kasutaks terve limiidi) koos laenuandja kuumaksega 724,02

eurot (kohustused 45,02 + majapidamiskulud 300,00 + 379 eurot väljastatud laen summas

5000) ja jäi reserv summas 604,66 eurot (1328,68-724,02). Eeltoodust tulenevalt võis

laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 4 291,23 eurot, intressi 932,15 eurot,

leppetrahvi 858,25 eurot, sissenõudmiskulu hüvitise 30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise 314,89 eurot ja viivise 43,20% põhinõudelt aastas alates 29.09.2022 kuni põhivõla

tasumiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostja hagile ei vastanud ega kohtuistungile ei ilmunud.

Hageja 23.02.2024 taotlused

3. 23.02.2024 esitas hageja menetlusdokumendi, milles märkis, et vähendab oma nõudeid.

15.03.2024 kohtuistungil selgitatu kohaselt on hageja soovinud nõuetest osaliselt loobuda,

leppetrahvi väljamõistmise nõudest loobub hageja täielikult. Hageja taotleb kostjalt põhivõla

4 272,77 euro, intressi 860,09 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 190,69 euro,

sissenõudmiskulude 15 euro ning viivise 0,06% põhinõudelt päevas alates 29.09.2022 kuni

põhivõla tasumiseni välja mõistmist. Hageja palub tagastada hagi esitamiselt enamtasutud

riigilõiv 35 eurot.

4. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429

lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist

vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või

kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine ei kahjusta avalikku huvi

ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus

loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse leppetrahvi väljamõistmise nõude osas, ning

osas, milles hageja on taotlenud põhivõla, intressi, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise, sissenõudmiskulude hüvitise ning viivise alates hagi esitamisest välja

mõistmist enamas ulatuses kui vastavalt 4 272,77 eurot, 860,09 eurot, 190,69 eurot, 15 eurot

ning 0,06% põhinõudelt päevas alates 29.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Menetlusse jäävad nõuded: välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlg 4 272,77 eurot, intress

860,09 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 190,69 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis 15

eurot ning viivis 0,06% põhinõudelt päevas alates 29.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

6. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu

on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 123 tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse

aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagihind arvestatuna esialgses hagis esitatud

nõuetelt, mille kohus 14.10.2022 määrusega menetlusse võttis, on 8 280,33 eurot, millisele

hinnale vastav riigilõiv on 700 eurot tulenevalt RLS (riigilõivuseadus) lisa 1. TsMS § 147 lg 5

kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagi- või hagita menetluseks ülemineku korral tasutakse

täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt

tasutud riigilõivuga. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist oli hageja maksekäsu kiirmenetluses

tasunud 217,76 eurot riigilõivu ning tasus 28.09.2022 seoses hagi esitamisega täiendavalt 700

eurot. Hagi esitamiselt on seega enamtasutud 217,76 eurot, kohus rahuldab hageja taotluse

enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus tuvastab, et:

7.1. krediidiandja M OÜ ja kostja sõlmisid 20.10.2020 lepingu nr xxxx (leping dtl 267-273,

lisa dtl 274-276, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale 150 eurot intressiga 43,20% aastas ning

kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa tagastamiseks, intressi ja

kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise makse suurus on 8%

põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 53,77% aastas;

7.2. lepingupooled sõlmisid 19.01.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 280-287, lisa dtl 288-

290, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl 189-190),

millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 1 200 eurot, koos varasemast tagastamata

laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 1 316,80 eurot, intressiks jäi 43,20% aastas ning

kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa tagastamiseks, intressi ja

kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise makse suurus on 8%

põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 53,77% aastas;

7.3. lepingupooled sõlmisid 26.02.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 296-303, lisa dtl 304-

306, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl 189-190),

millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 150 eurot, koos varasemast tagastamata

laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 1 361,46 eurot, intressiks jäi 43,20% aastas ning

kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa tagastamiseks, intressi ja

kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise makse suurus on 8%

põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 53,77% aastas;

7.4. lepingupooled sõlmisid 26.02.2021 veel teise lepingu muudatuse (leping dtl 312-319, lisa

dtl 320-322, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl 189-

190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 150 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 1 511,46 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 8% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.5. lepingupooled sõlmisid 01.03.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 327-334, lisa dtl 335-

337, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl 189-190),

millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 300 eurot, koos varasemast tagastamata

laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 1 811,46 eurot, intressiks jäi 43,20% aastas ning

kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa tagastamiseks, intressi ja

kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise makse suurus on 8%

põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 53,77% aastas;

7.6. lepingupooled sõlmisid 02.03.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 343-350, lisa dtl 351-

353, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl 189-190),

millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 150 eurot, koos varasemast tagastamata

laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 1 961,46 eurot, intressiks jäi 43,20% aastas ning

kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa tagastamiseks, intressi ja

kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise makse suurus on 8%

põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 53,77% aastas;

7.7. lepingupooled sõlmisid 02.03.2021 veel teise lepingu muudatuse (leping dtl 359-366, lisa

dtl 367-369, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl 189-

190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 600 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 2 561,46 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 8% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.8. lepingupooled sõlmisid 02.03.2021 veel kolmanda lepingu muudatuse (leping dtl 374-

381, lisa dtl 382-384, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga

dtl 189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 1 000 eurot, koos

varasemast tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 3 561,46 eurot,

intressiks jäi 43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.9. lepingupooled sõlmisid 02.03.2021 veel neljanda lepingu muudatuse (leping dtl 390-397,

lisa dtl 398-400, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 1 000 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 561,46 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.10.

lepingupooled sõlmisid 29.04.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 423-430,

lisa dtl 431-433, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 50 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 891,72 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.11.

lepingupooled sõlmisid 30.04.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 440-447,

lisa dtl 448-450, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 50 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 941,72 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.12.

lepingupooled sõlmisid 04.05.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 457-464,

lisa dtl 465-467, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 50 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 991,72 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.13.

lepingupooled sõlmisid 30.05.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 474-481,

lisa dtl 482-484, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 100 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 941,97 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.14.

lepingupooled sõlmisid 30.05.2021 ka teise lepingu muudatuse (leping dtl

490-497, lisa dtl 498-500, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart

id-ga dtl 189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 55 eurot, koos

varasemast tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 996,97 eurot,

intressiks jäi 43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.15.

lepingupooled sõlmisid 12.07.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 506-513,

lisa dtl 514-516, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 50 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 897,06 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.16.

lepingupooled sõlmisid 13.07.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 523-530,

lisa dtl 531-533, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 50 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 947,06 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.17.

lepingupooled sõlmisid 26.07.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 540-547,

lisa dtl 548-550, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl

189-190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 50 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 997,06 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli

53,77% aastas;

7.18.

lepingupooled sõlmisid 01.09.2021 lepingu muudatuse (leping dtl 24-31, lisa

dtl 32-34, süsteemi väljavõte sisselogimiste kohta ja isikutuvastus Smart id-ga dtl 189-

190), millega krediidiandja laenas kostjale täiendavalt 150 eurot, koos varasemast

tagastamata laenu põhiosaga oli krediidisumma kokku 4 997,15 eurot, intressiks jäi

43,20% aastas ning kostja kohustus tasuma igakuiselt makseid laenu põhiosa

tagastamiseks, intressi ja kontohaldustasu (0 eurot kuus) tasumiseks selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist (kokku kuni 85 makset), lepingus märgitud

krediidikulukuse määr oli 53,77% aastas.

8. Nähtuvalt nõude loovutamise teatest (dtl 38) loovutas M OÜ lepingust xxxx tulenevad nõuded

kostja vastu 01.08.2022 hagejale.

9. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu.

10. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta

(3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli

20.10.2020 lepingu sõlmimise ajal 20,52%, alates 30.11.2020 20,09% ning alates 31.05.2021

18,68%.

11. Kohus leiab, et lepingutes märgitud krediidikulukuse määr tegelikkusest kõrgem ei olnud ning

vastav määr VÕS § 4062 lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

12. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

- omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

- hindama tarbija krediidivõimelisust.

13. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama

lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

15. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud,

et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p

18).

16. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute

laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et

laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja

saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-

14-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust

nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest

kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-

21-13098, p 21).

17. Hageja selgituse kohaselt kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse

kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtet ning

maksehäireteregistri andmed (maksehäired puudusid). Kostja pangakonto väljavõtte kohaselt

oli laenu väljastamisele eelneva kuue kuu jooksul kostja keskmine sissetulek 1 328,69 eurot,

see oli töötasu. Kostjal oli üks igakuine kohustus P OÜ ees 45,02 eurot kuus.

Majapidamiskulude ulatuseks arvestati 300 eurot kuus. Kostjale määrati laenulimiit 5 000

eurot ning eeldusel, et ta oleks selle kohe täies ulatuses kasutusele võtnud, oleks kohustustest

ülejääv igakuine summa olnud 604,66 eurot kuus. Maksejõulisust kontrolliti ainult esimese

lepingu, so 20.10.2020 lepingu sõlmimise ajal. Laen toimis analoogselt krediitkaardile, mis

võimaldab kliendil omada minimaalset summat kasutamiseks ja rahaliste vahendite

tagastamisel täieneb võimalus kasutada krediidilimiiti. Korduv maksejõulisuse kontroll

toimunuks sel juhul kui klient soovinuks suurendada krediidilimiidi summat. Kostja puhul

seda ei olnud.

18. Kohus leiab, et hageja selgitused lepingu sisu kohta kohtule esitatud dokumentaalsete

tõenditega kooskõlas ei ole. 20.10.2020 lepingust ega selle järgnevatest muudatustest ei nähtu,

et lepinguosalised oleksid kokku leppinud konkreetse ulatusega krediidi korduva kasutusse

võtmise võimaluses või et kostja saanuks arvelduskrediiti. Lepingu üldtingimustes on

mõistetena defineeritud, et kasutuslimiit on maksimaalne piirsumma, mille laenusaaja määrab

kokkuleppel laenuandjaga ja mille piires laenuandja võimaldab laenusaajal laenu saada ning

krediidilimiit on maksimaalne piirsumma, mille piires laenuandja võimaldab laenusaajal laenu

võtta. Kokkulepet konkreetses summas „limiidi“ kohta lepingud ei sisalda, viited 5 000 eurole

vm summale puuduvad. Hageja viidatud p 5.4.1 kohaselt laenusaajal on õigus saada talle

võimaldatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi piires ning laenulepingu raames täiendavat

laenuosa, logides oma kasutajanime ja parooliga sisse laenuandja veebilehele www.monefit.ee

või laenuandja asukohas. Vastavalt p 5.4.2 kohaldatakse mh kasutuslimiidi piires täiendava

laenuosa saamise taotlemisel p 5.3.1.-5.3.2., 5.3.5.-5.3.9. Seega nn täiendava laenuosa saamise

eelduseks oli lepingu muutmine nagu lepingupooled nähtuvalt eelviidatud tõenditest ka tegid.

Üldtingimuste p 5.3.1 kohaselt laenu taotlemiseks tutvub laenutaotleja lepingutingimustega ja

esitab laenuandjale laenu saamiseks vajalikud andmed, täites laenutaotluse kohustuslikud

väljad laenuandja veebilehel xxxx. Punkt 5.3.5 järgi laenu taotlemisel peab laenutaotleja lisaks

vastavalt laenuandja nõudmistele täitma küsimustiku laenusaaja maksevõime hindamiseks ja

laenu väljastamisega seonduvate asjaolude tuvastamiseks, samuti esitama laenuandja poolt

nõutavad dokumendid laenusaaja maksevõime hindamiseks. Et täiendavate laenude andmises

kokku leppimisel hinnatakse uuesti tarbija krediidivõimelisust tulenes seega ka krediidiandja

enda tüüptingimustest. Ainuüksi vastava tegemata jätmisega rikkus krediidiandja kohtu

hinnangul krediidivõimekuse hindamise kohustust. Krediidiandja ei ole mh välja selgitanud,

mis põhjusel vajas kostja pidevalt täiendavat laenu, milline käitumine iseenesest viitab sellele,

et isik on sattunud oma kohustuste täitmisega raskustesse ning täiendav laenude võtmine

jätkusuutlik ei ole.

19. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud mh esialgse lepingu sõlmimisel ka välja kostja

muude kohustuste ulatust. Hageja ei ole välja toonud, millist teavet kostja ise laenu taotlemisel

esitas ning kas see oli kooskõlas tema pangakontolt nähtuvate andmetega. Esitatust ei nähtu,

et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude

suurus, so igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Konto väljavõttelt (dtl

191-266) nähtub, et kostja on igakuiselt tasunud K. P. kontole pärast palga laekumist makse

selgitusega „arved“, ainuüksi mille suurusjärk on keskmiselt ca 300 eurot, st tegelik kulu

seoses kõigi esmavajadustega pidi olema kõrgem kui krediidiandja poolt arvestatud 300 eurot.

Laenulepingu sõlmimisega samal kuul, so 2020.a. oktoobris on kostja teinud makseid seoses

kolme krediidiga (03.10.2020 kaks makset P OÜ-le mille selgituses on erinev lepingu nr ja

makse I AS-ile). Esitatust ei nähtu, et teavet oleks kogutud nimetatud kohustuste põhiosa ja

intresside suuruse, lepingute kestuse ning sellest tulenevalt ka kohustuste võimaliku

suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju kohta kostja maksevõimele. Igakuiselt on kostja

tasunud 50 eurot viitega garaaži üürile, mida arvestatud ei ole. Väljavõttest nähtub läbivalt, et

kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole. Enamiku oma sissetulekust

on kostja kandnud pidevalt isikutele S.-M. P. ja K. P., mis võib viidata täiendavatele

kohustustele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks selle kohta selgitust küsinud.

20. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline,

et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p

25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse

täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 20.10.2020 lepingu

ning selle muudatuste sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

21. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. VÕS § 94

lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Asjassepuutuva lepingu ning kõigi selle muudatuste

sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%. Seoses sellega jääb hageja nõue

intressivõlgnevuse välja mõistmiseks täies ulatuses rahuldamata.

22. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

23. Hageja märkis, et krediidiandja ütles lepingu üles 28.07.2022 avaldusega (dtl 37). Samuti tõi

hageja välja, et kokku maksis krediidiandja kostjale laenulepingu ja selle muudatuste alusel

5 735 eurot (maksed dtl 123-125, 277, 291, 307, 323, 338, 354, 370, 385, 401, 417, 434, 451,

468, 485, 501, 517, 534, 551, 557). Kohus leiab, et ümberarvetus tagasimaksete kohta tuleb

teha lähtuvalt lepingupoolte viimasest lepingumuudatusest, sest vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine mõjutab üksnes intressimäära, mitte muude lepingujärgsete kokkulepete

kehtivust. 01.09.2021 lepingumuudatuse kohaselt laen tuli tagastada selliselt, et igakuise

makse suurus on 3% põhisumma jäägist, kuid kokku kuni 85 maksega, st ümberarvestamisel

(ainult põhivõlgnevus, intress 0) oleks osamaksete 1-84 suurus 67,47 eurot ja viimane

osamakse 67,52 eurot kuus. Nähtuvalt viimasest maksegraafikust (al dtl 560) oli 28.07.2022

seisuga saabunud 11 osamakse tasumise tähtpäev, so lähtudes, et üks osamakse on 67,47 eurot,

siis kokku 742,72 eurot. Hageja väitel on kostja krediidiandjale kokku maksnud 2 207,57 eurot.

Ülesütlemisavalduse tegemise seisuga ülesütlemise materiaalsed eeldused seega täidetud ei

olnud ning kohus asub asub seisukohale, et avaldus oli toimeta ja leping sellega ei lõppenud.

24. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga on sissenõutavaks muutunud 32 osamakset (01.10.2021-

18.05.2024), so kogusummas 2 159,04 eurot. Kuna kostja on tasunud 2 207,57 eurot, siis laenu

põhiosa võlgnevus otsuse tegemise seisuga puudub, kuna leping jätkuvalt kehtib, siis kostja

õigus ülejäänud tagastamata laenusumma kasutamiseks lõppenud ei ole. Kohus jätab

rahuldamata ka nõude põhivõlgnevuse välja mõistmiseks. Seoses põhivõlgnevuse

puudumisega ei saa tekkinud olla ka nõudeid viivise väljamõistmiseks ega sissenõudmiskulude

hüvitamiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulud

25. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

täielikult hageja kanda. Kuna kostja menetluses sisuliselt ei osalenud, ei saanud kostjal

menetluskulusid ka tekkida. Seoses sellega leiab kohus, et hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik