3-24-1441/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Määruse tegemise aeg ja koht

24. mail 2024 Tallinnas Haldusasja number 3-24-1441 Haldusasi Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti tegevuse peale Menetlusosalised Kaebaja X Menetlustoiming Kaebuse tagastamine ja määruse avalik kättetoimetamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus Xile. 2. Toimetada määrus kaebajale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded, avaldades järgneva teate: „Määruse avalik kättetoimetamine Tallinna Halduskohus avaldab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 72 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-te 1 ja 3 alusel 24. mai 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1441. Tallinna Halduskohus määras 24. mai 2024. a määruses: RESOLUTSIOON Tagastada kaebus Xile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1). Määrus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt kaebajale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Tallinna Halduskohtu 24. mai 2024. a määrusele võib seega esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.“ EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 14. mail 2024 Xi võõrkeelne kaebus Sotsiaalkindlustusameti (SKA) tegevuse peale. Kaebaja soovib saada vanaduspensionit Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel 14. juulil 2011 sõlmitud pensionikindlustust käsitleva koostöölepingu (koostööleping) alusel. Kaebuse lisaks olevast SKA 15. detsembri 2023. a kirjast (nr 63/49164-2) nähtub, et SKA tagastas taotluse koos lisadega, sest kaebaja olukord ei ole hõlmatud koostöölepinguga. Kaebaja leiab, et Eesti Vabariik rikub rahvusvaheliselt kehtestatud

2(2)

sotsiaalkindlustuse kohustusi, Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Inimõiguste ülddeklaratsiooni.

2. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Isikule peab avalikust õigusest tulenema subjektiivne õigustus või käitumise võimalus, mida haldusorgan on oma tegevusega kahjustanud või riivanud. Selline õigus saab tuleneda seadusest või muust õigustloovast aktist, haldusaktist või halduslepingust, millest kinnipidamist peab isikul olema õigus nõuda.

3. Kohtu hinnangul on kaebeõiguse puudumine praeguses asjas selge. Kaebajale ei tulene koostöölepingust subjektiivset õigust.

4. Koostöölepingu kohaldamiseks peab selle artikli 3 kohaselt olema täidetud kolm eeldust:

(a) isik peab elama lepingupoole territooriumil, (b) isik peab olema lepingupoole kodanik või kodakondsuseta isik ja (c) isiku suhtes peavad kehtima või olema kehtinud lepingupoolte õigusaktid, millele kohaldatakse koostöölepingu artiklit 2. Koostöölepingu artikli 1 p 6 järgi elab lepingupoole riigis inimene, kellel on Venemaa Föderatsiooni territooriumil seaduslikel alustel alaline või ajutine elukoht. Venemaa Föderatsiooni territooriumi tuleb mõista nii, nagu seda mõistetakse rahvusvaheliselt, mitte selliselt, kuidas Venemaa Föderatsioon seda ise ühepoolselt mõtestab. Muu tähenduse andmise Venemaa Föderatsioonis elamisele välistab ka artikli 1 lg 2.

5. Ukraina riigipiiri määrab Ukraina konstitutsioon, Ukraina seadused ja rahvusvahelised lepingud1. Ukraina konstitutsiooni kohaselt on Krimmi Autonoomne Vabariik Ukraina lahutamatu osa2. Seda ei ole Ukraina õigusaktide ega rahvusvahelise lepinguga Ukraina koosseisust välja arvatud. Ei Eesti ega rahvusvaheline üldsus ole tunnustanud Krimmi annekteerimist.

6. Kaebaja aadress on kaebuse kohaselt xxxxxxx, Sevastoopol, Venemaa Föderatsioon 299012. Kaebaja elukoht on järelikult Krimmis ja Ukraina territooriumil. Seetõttu ei kuulu kaebaja koostöölepingu õigustatud subjektide hulka. Kaebajal ei ole seega ilmselgelt õigust saada koostöölepingu alusel pensionit, samuti nõuda lepingus sätestatud haldusmenetluse läbiviimist. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

7. Ukrainas on 2014. aastast peatatud Krimmi ja Sevastoopolisse saadetavate kirjade ja pakkide vastuvõtmine3. Kohtul ei ole teavet selle kohta, et kirjade ja pakkide vastuvõtmise osas oleks muudatusi toimunud. Vastupidi, haldusasjas nr 3-23-2955 püüdis kohus kohtudokumenti Sevastopolis elavale kaebajale kätte toimetada, kuid see ei õnnestunud. Tallinna Halduskohus on ka varem sarnaste asjaoludega haldusasjades määrused avalikult kätte toimetanud (19. detsembri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-2369, 11. aprilli 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-601, 19. oktoobri 2018. a määrus haldusasjas nr 3-18-1500, 1. veebruari 2019. a määrus haldusasjas nr 3- 18-2349, 23. mai 2024. a määrus haldusasjas nr 3-23-2955). Eelneva põhjal on alust järeldada, et määrus ei jõua posti teel kaebajani. Kaebaja ei ole kohtule avaldanud teisi kontaktandmeid (telefoninumber, eposti aadress). Seetõttu tuleb määrus toimetada kaebajale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded (HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 317 lg 1 ja lg 3).

8. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse määrus avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/

1 https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/1777-12?lang=uk.

2 https://zakon.rada.gov.ua/laws/show/254%D0%BA/96-%D0%B2%D1%80.

3 Vt nt https://www.err.ee/510480/krimmi-ja-sevastopolisse-ei-saa-ajutiselt-posti-saata.