2-22-4218/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4218

Kohtuasi

X (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärna hagi Y

vastu

tehingu

tagasivõitmiseks

ning

saadu

tagastamiseks pankrotivarasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.01.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X pankrotihalduri Martin Pärna apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

376 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (pankrotis) pankrotihaldur Martin Pärn

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Kadi Saluste ja Magnus

Braun

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel Estateguru

tagatisagent OÜ (registrikood 12766368), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel kohtutäitur

Elin Vilippus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X (pankrotis) pankrotihalduri Martin Pärna taotlused

korraldada kinnisvara hindamiseks ekspertiis ja võtta asja juurde täiendavad

tõendid (25.02.2020 eksperthinnang, 01.03.2023 ja 29.06.2023 kinnistu müügi

eellepingud).

2. Jätta Harju Maakohtu 09.01.2023. a otsus muutmata ja X pankrotihalduri Martin

Pärna apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-22-4218

2

3. Jätta menetluskulud X (pankrotis) kanda.

4. Mõista Xlt (pankrotis) Y kasuks välja menetluskulud 3250 eurot (ilma

käibemaksuta).

5. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl (pankrotis) tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3250 eurot) viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X pankrotihaldur Martin Pärn (hageja) esitas 22.03.2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja)

vastu vara tagasivõitmiseks pankrotivarasse.

1.1. Hagiavalduse kohaselt nimetati Martin Pärn 20.02.2020 X (võlgnik) ajutiseks

pankrotihalduriks. 27.03.2020 kuulutati välja võlgniku pankrot ja nimetati pankrotihalduriks

Martin Pärn.

1.2. Võlgniku ja tema poja Q ühisomandis oli pärandvara ühisusena kinnisasi XXX (registriosa

nr XXXXXX). Ühisomandis olnud vara jagamise tulemusel saaks võlgnikule kuuluda ¾ osa

kaasomandist, sest õigus saada ½ osa kaasomandist kuulus talle abikaasade ühisvarana ja õiguse

saada ¼ osa kinnisasjast päris võlgnik abikaasalt. 05.03.2020 võõrandas kohtutäitur

täitemenetluses kinnisasja kordusenampakkumisel 280 000 euro eest kostjale. Kinnisasja

tegelik väärtus oli enampakkumise ajal 376 000 eurot.

1.3. Kinnisasja

võõrandamistehing

tehti

ajutise

halduri

nimetamise

ja

pankroti

väljakuulutamise ajal ning see kahjustab võlgniku võlausaldajate huve. Hageja palub tunnistada

kinnisasja võõrandamise täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on

järgmised:

1) Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning palus jätta hagi rahuldamata. Tehingu

kehtetuks tunnistamiseks puuduvad igasugused alused. Kostja omandas kinnisasja

05.03.2020.a. kohtutäituri läbiviidud kordusenampakkumiselt ning plaanis kinnistul

elama asuda. Kostja müüs oma senise elupaiga ja võttis pangalt laenu. Tänase päevani

ei ole aga kostja saanud endale vaidlusaluse kinnistu valdust, kuna kinnistu endised

2-22-4218

3

omanikud X ja Q ning pankrotihaldur Martin Pärn on erinevate kohtuvaidlustega

vältinud kinnisasja kostjale üleandmist.

2) Kinnisasja müügihind kujunes vabalt ning vastas turuhinnale. Esimene enampakkumine

toimus alghinnaga 372 000 eurot, kuid see nurjus. Kordusenampakkumisel alghinnaga

280 000 eurot oli kostja ainus osaleja. Hageja, Q ja võlgnik nõustusid müügihinnaga

280 000 eurot ning leppisid 17.06.2020 kolmepoolse kokkuleppega kokku ka müügitulu

jaotuse. Võlgnik ja tema poeg Q esitasid 15.03.2020.a. hagi enampakkumise tühiseks

tunnistamiseks (tsiviilasi nr 2-20-4122). Hagi jäi 05.01.2022.a. kohtuotsusega

rahuldamata ning ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel

menetlusse võtmata.

3) Hageja

nõude

rahuldamine

on

õiguslikult

võimatu.

05.03.2020.a.

kordusenampakkumisel võõrandati ühisomanikele kuulunud kinnisasi. Tagasivõitmise

hagi on esitatud üksnes ühe ühisomaniku vastu, kuid tehingut ei saa osaliselt kehtetuks

tunnistada. Kostja võttis kinnisasja ostuks AS-ist LHV Pank laenu ning on tasunud

igakuiselt laenumakseid. Panga kasuks on seatud XXX kinnistule hüpoteek. Pole selge,

millisel alusel tasutakse laenuvõlg pangale ning mis saab AS LHV pank kasuks seatud

hüpoteegist.

4) Isegi, kui kinnisasja saaks praegu müüa 376 000 euro eest, ei laekuks võlgniku

võlausaldajatele vahendeid. Täitemenetluse algatamise aluseks olnud Estateguru

tagatisagent OÜ nõue oli 04.03.2020 seisuga 294 886,86 eurot ning oleks praeguseks

suurem kui müügihind.

3. Kolmas isik kohtutäitur Elin Vilippus vaidles hagile vastu. Võõrandatud kinnisasi ei olnud

võlgniku lahusvara ega muutunud tema pankrotivaraks. Kohtutäitur hindas enampakkumise

korraldamisel vara lähtudes selle harilikust väärtusest. Võlgnik üritas tulutult nii enne

täitemenetlust, kui ka selle käigus vara iseseisvalt realiseerida. Kinnisasja müügihind kujunes

vabalt ja vastas turuhinnale. 31.10.2022 jõustusid maakohtu ja ringkonnakohtu lahendid

tsiviilasjas nr 2-20-4122, milles leiti, et kinnisasja enampakkumine on kehtiv. Puudub vaidlus,

et enampakkumine oli õiguspärane ning kinnisasja hind kujunes täitemenetluses läbiviidava

avaliku enampakkumise tulemusel.

4. Kolmas isik kostja poolel Estateguru tagatisagent OÜ vaidles hagile vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 09.01.2023. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

5.1. Maakohus tuvastas, et Martin Pärn nimetati 20.02.2020 võlgniku ajutiseks

pankrotihalduriks. 27.03.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja määrati halduriks

Martin Pärn. 22.08.2016 väljastati pärimistunnistus, mille järgi võlgniku ja tema poja Q

pärandvara ühisusse kuulub kinnisasi XXX (registriosa nr XXXXXXX). Kohtud leidsid

tsiviilasjas nr 2-20-4817, et tegemist ei ole võlgniku lahusvaraks oleva varaga, mis muutub

automaatselt pankrotivaraks pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg 2 mõttes. Võlgniku ja Q suhtes

algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetlused 022/2019/7183 ja 022/2019/7184, milles oli

sissenõudjaks Estateguru tagatisagent OÜ. 05.03.2020 võõrandas kohtutäitur täitemenetluses

kinnisasja kordusenampakkumisel kostjale 280 000 euro eest.

5.2. PankrS 110 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis oli tehtud ajutise

halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Seadust ei saa tõlgendada nii, et

ühisomandis olevat vara ei saa üldse tagasi võita. Pankrotiseadus näeb ette võimaluse ühisvara

jagada või kaasomandit lõpetada (PankrS § 121), seega peab saama seda ka tagasi võita.

2-22-4218

4

Kohtupraktikas on jaatatud olukorda, kus ühisomandit saab täitemenetluses müüa ka juhul, kui

üks ühisomandikest on pankrotis, järelikult saab sellist tehingut tagasivõitmise korras ka tagasi

pöörata.

5.3. Kostja õiguslikud vastuväited on põhjendamatud. Kostja kohustuse kolmandate isikute ees

või kolmanda isiku (näiteks panga) õigused kostja suhtes ei ole tagasivõitmise hagi

elementideks ega rahuldamise või rahuldamata jätmise eelduseks.

5.4. PankrS § 109 lg 2 järgi pidi kostja tõendama, et tehinguga ei kahjustatud võlausaldajate

huve. Vaidlust ei ole selles, et enampakkumisel ja kordusenampakkumisel ei rikutud

menetlusreegleid. Kinnisasja müügihind kujunes turutingimustes, sest enamapakkumise

alghind vastas eksperdi määratud hinnale, täituri poolt vara alla hindamine toimus reeglite

päraselt ja kordusenampakkumisel osales vaid üks isik - kostja. Et kinnisasi müüdi turuhinnaga,

ei kahjustanud tehing võlausaldajate huve. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata. Asjakohane ei

ole, et Plazma Welding OÜ on andnud kinnituse, et ta on valmis omandama kinnisasja 376 000

euro eest. Plazma Welding OÜ kinnitus on tingimuslik eelleping.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kohtutäitur müüs

kinnisasja turuhinnaga. Maakohus ei ole otsuses kuidagi selgitanud millistel õigusnormidel

ja/või kohtupraktikal vastav järeldus põhineb. On üldteada, et kohtutäiturid reeglina avaldavad

vara müügikuulutused üksnes portaalides oksjonikeskus.ee ja ametlikudteadaanded.ee. Seetõttu

on ka vara potentsiaalsete ostjate hulk reeglina oluliselt piiratum. See võib omakorda tingida ka

vara müümise alla selle tegeliku turuväärtuse. On üldteada, et reeglina otsitakse kinnisvara

müügikuulutusi portaalidest city24.ee ja kv.ee. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas mõjutab asja

lahendamist seisukoht, et Plazma Welding OÜ kinnitus on tingimuslik eelleping.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

9. Kolleegium lahendab esmalt hageja menetluslikud taotlused. Hageja esitas koos

apellatsioonkaebusega taotlused võtta uue tõendina asja materjalide juurde vastu 31.01.2023

eksperthinnang ja määrata kinnisvara hindamise ekspertiis kinnisasja turuväärtuse

tuvastamiseks seisuga 25.02.2020 ja käesoleval ajal. Hageja esitas pärast apellatsioonkaebuse

esitamist taotlused võtta asja juurde 01.03.2023 ja 29.06.2023 kinnistu müügi eellepingud.

9.1. Kolleegium leiab, et hageja taotlus korraldada uus kinnisvara hindamise ekspertiis

enampakkumise aja seisuga tuleb jätta rahuldamata TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi. Hagejal oli

võimalik tellida eksperthinnang turuväärtuse hindamiseks maakohtumenetluses. Põhjendamatu

on hageja väide, et kohustus tõendada kinnisasja turuväärtust tuli talle maakohtu menetluses

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu üllatusena. Kostja seisukohast oli hagejale ilmne,

et kostja väitel müüdi kinnisasi turuhinnaga ja seda tõendab asjaolu, et hind kujunes

enampakkumisel. Seega pidi hagejale olema selge, et TsMS § 230 lg 1 järgi tuli tal oma

vastuväidet tõendada. Samal põhjusel jätab kolleegium korraldamata ekspertiisi kinnisasja

väärtuse määramiseks 25.02.2020 seisuga. Ka selle taotluse oleks hageja saanud esitada

maakohtu menetluses.

2-22-4218

5

9.2. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjakohane TsMS § 238 lg 1 p 1 järgi korraldada ekspertiis

kinnisasja väärtuse hindamiseks praeguse aja seisuga. Kinnisasja väärtus praegusel ajal ei

seondu ühegi hagi rahuldamise eeldusega, vaid on hagejale vajalik, et hinnata, kas

hagimenetlusel on tema jaoks mõtet. Kuigi see on oluline küsimus, ei saa selle kohta koguda

tõendeid TsMS § 236 järgi, vaid see tuleb poolel selgeks teha iseseisvalt.

9.3. TsMS § 238 lg 1 p 1 mõttes ei ole asjakohased hageja täiendavate tõenditena esitatud

01.03.2023 ja 29.06.2023 kinnistu müügi eellepingud. Nendega soovib hageja tõendada

asjaolu, et Plazma Welding OÜ on võtnud endale siduva kohustuse osta kinnisasi 376 000 euro

eest. See asjaolu ei kuulu tõendamisesemesse ja sellest ei saa järeldada kinnisasja turuväärtust

enampakkumise aja seisuga. Sama seisukohal oli põhjendatult ka maakohus.

10. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks

ega tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kohtutäitur müüs kinnisasja

turuhinnaga ja tagasivõidetav tehing ei kahjustanud seetõttu võlausaldajate huve PankrS § 109

lg 1 mõttes. Maakohus on oma järeldust piisavalt üksikasjalikult ja jälgitavalt põhjendanud,

kolleegium nõustub selle järelduse osas maakohtuga ega korda maakohtu põhjendusi (TsMS §

654 lg 6).

11. Nõustuda ei saa hageja väitega, et täitemenetluses üldjuhul müüaksegi vara alla turuhinna

ning et vara müügikuulutused avaldatakse üksnes portaalides oksjonikeskus.ee ja

ametlikudteadaanded.ee. Tegemist ei ole üldtuntud asjaoludega TsMS § 231 lg 1 mõttes, mida

tõendada ei ole vaja. Hageja oma väiteid maakohtumenetluses ei tõendanud. Seejuures on

hageja väide vastuolus poolte esile toodud asjaoluga, et täitemenetluse kõrval proovis võlgnik

kinnisasja omal käel aktiivselt müüa.

12. Maakohus leidis õigesti et Plazma Welding OÜ kinnitus, et ta on valmis ostma vaidlusaluse

kinnisasja 376 000 euro eest, ei näita kinnisasja turuhinda enampakkumise ajal. Kuigi

maakohtul ei olnud põhjust seejärel hinnata, kas see võimaliku ostja antud kinnitus on käsitatav

tingimusliku eellepinguna, ei muuda see hinnang maakohtu otsust vastuoluliseks ega

ebaõigeks.

13. Et täidetud ei ole PankrS § 109 lg 1 järgi tagasivõitmise eeldus, et tehing kahjustab

võlausaldajate huve, jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata.

14. Kolleegium märgib täiendavalt, et tagasivõitmise nõude rahuldamise oleks küsitav ka

materiaalõiguslikult. Maakohus jättis eelmenetluses tähelepanuta, et esiteks ei esitanud hageja

hagi tehingu kõigi poolte vastu ning teiseks jättis hageja esitamata pärandvara jagamise nõude.

14.1. Kohtupraktikas (RKTKo 28.01.2019, 2-16-18537, p 12) on selgitatud, et kui haldur esitab

abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmise nõude PankrS § 112 mõttes ja

soovib tagasivõitmise tagajärjel ühisvarasse tagasi võidetud varast võlgnikule kuuluvat osa

pankrotivara hulka arvata, peab ta esitama lisaks tagasivõitmise nõudele ka ühisvara jagamise

nõude. Riigikohus on varasemas praktikas selgitanud, et abieluvaralepingu kehtetuks

tunnistamise korral langeb ära üksnes ühisvara ühe abikaasa lahusvara hulka arvamise alus,

kuid sellega ei teki alust arvata kogu abikaasade ühisvara võlgniku pankrotivarasse.

Pankrotivara hulka saab haldur tagasivõitmise tagajärjel arvata vaid võlgnikule kuuluva osa

ning abikaasade ühisvara tuleb jagada (vt RKTKo 17.02.2016, 3-2-1-172-15, p 14). Õigustatud

huvi vara ühisvarasse tagasivõitmise nõude esitamiseks saab jaatada üldjuhul vaid siis, kui

sellega koos on esitatud ka ühisvara jagamise nõue (vt ka RKTKo 13.12.2018, 2-15-16664,

p 20). Seega peab haldur abieluvaralepingu või ühisvara jagamise lepingu alusel võlgniku vara

hulgast välja läinud esemete pankrotivara hulka saamiseks esitama nii tehingu tagasivõitmise

kui ka ühisvara jagamise nõude (RKTKo 28.01.2019, 2-16-18537, p 12).

2-22-4218

6

14.2. Pärandvara jagamise tagasivõitmisel peab koos tagasivõitmise hagiga esitama pärandvara

jagamise nõude siis, kui lisaks tagasivõitmise nõudele esitatakse nõue konkreetse esemega

seoses, mitte seoses võlgniku osaga pärandvaras (RKTKo 07.06.2023, 2-20-18256, p 15).

14.3. Praegusel juhul palus hageja tunnistada kehtetuks kinnisasja käsutamine täitemenetluses,

s.o esitas nõude konkreetse pärandvarasse kuuluva esemega seoses. Seega oleks hageja pidanud

koos sellise hagiga esitama ka pärandvara jagamise hagi. Üksnes olukorras, kus tehing oleks

puudutanud pärandvara osa tervikuna, näiteks oleks võõrandatud pärandvara mõtteline osa,

oleks saanud jätta pärandvara jagamise hagi esitamata.

14.4. Lisaks sellele oleks hageja pidanud esitama hagi teise pärija Q vastu. Kohtupraktikas on

selgitatud, et kostjad on tehingute tagasivõitmise nõude osas vältimatud kaaskostjad

TsMS § 207 lg 3 mõttes, kui lepingupoolte suhtes saab lepingu kehtetuks tunnistada ainult

ühiselt (vt RKTKo 18.12.2019, 2-17-14925, p 9; RKTKm 20.10.2021, 2-17-8832, p 9 ja

RKTKm 07.06.2023, 2-20-18256, p 12). See järeldub mh TMS § 187 lg 1 esimesest lausest,

mille järgi tuleb tagasivõitmise hagi esitada võlgniku ja tehingu teise poole vastu. Kohus saab

menetleda ja rahuldada üksnes sellise tagasivõitmise hagi, mis on esitatud kõikide

tagasivõidetava lepingu poolte vastu (RKTKm 05.02.2024, 2-18-187).

14.5. Kuigi maakohus neid küsimusi eelmenetluses pooltega ei arutanud, ei ole siiski tegemist

rikkumisega, mis tooks kaasa kohtuotsuse ebaõigsuse. Lõppastmes jõudis maakohus õigele

järeldusele, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus ei eksi ka põhjendamisnõuete vastu,

sest kuna maakohus jõudis järeldusele, et üks hagi rahuldamise eeldus (võlausaldajate huvide

kahjustamine) on täitmata, ei pidanud ta menetlusökonoomia põhimõtte kohaselt hindama teisi

eeldusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes

TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste

menetluskulude jaotuse.

15.1. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja alusel.

16. Kostja lepingulise esindaja Magnus Brauni tunnihind on 250 eurot (lisandub käibemaks) ja

Kadi Saluste tunnihind on 220 eurot (lisandub käibemaks). Kostja taotluse kohaselt kulus

esindajatel apellatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks 11,9 tundi. Kostja on

ringkonnakohtu menetluses kandnud õigusabikulusid kokku 3250 eurot. Kuigi praegune

vaidlus ei ole asjaolude mõttes väga mahukas, on tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega.

Kolleegium leiab, et lepinguliste esindajate tunnihind vastab vaidluse keerukusele ja

keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Lepinguliste esindajate ajakulu on

mõistlik ja põhjendatud.

16.1. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma seadusjärgses määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt