2-23-110513/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

24.05.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-110513

Kohtuasi

Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu

avaldus XX vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26.09.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Rae vald, Vaida alevik,

Piibelehe tn 6 korteriühistu (registrikood 80246933,

aadress Piibelehe 6, Vaida alevik, Rae vald 75302

Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel

Kais (e-post: kaarel.kais@premiumlaw.ee)

Puudutatud isik (vastustaja): XX (isikukood xxxxxxxxxx,

elukoht Xxxxxx x, Xxxxxx küla, xxxxx Xxxxxxx, e-post:

xxxxxxxx@gmail.com)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.09.2023 määrus jätta muutmata.

2. Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu määruskaebus jätta

rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

2-23-110513

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rae vald, Vaida alevik, Piibelehe tn 6 korteriühistu (avaldaja) esitas 12.03.2023 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult XXilt (puudutatud isik) 1328,17

euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.03.2023 võlgnikule makseettepaneku. XX esitas

16.05.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning andis

avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Avaldaja esitas 09.06.2023 Harju Maakohtule puudutatud isiku vastu avalduse, milles nõudis

puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlgnevuse 2031,30 eurot, viivise põhivõlgnevuselt

(1846,41 eurot) alates avalduse esitamisest 09.06.2023 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ja viivise põhivõlgnevuselt (184,89 eurot) alates

01.07.2023 kuni põhivõlgnevuse (184,89 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras, välja mõistmist. Avaldaja täiendas avaldust 24.07.2023.

3. Avaldaja esitas 15.08.2023 tsiviilasjas kantud menetluskulude nimekirja ja taotluse

menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 2690 eurot (riigilõiv 350 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 2340 eurot (15 h x 130 eurot +käibemaks)) ning kinnitas, et ei ole

käibemaksukohustuslane. Lepingulise esindaja toimingute loetelu on: 02.06.2023 –

materjalidega tutvumine, nõude kalkulatsioon, avalduse koostamine; kliendile kirja saatmine

täiendavalt vajamineva info kohta – 6,5 h; 08-09.06.2023 – avalduse täiendamine kliendilt

laekunud materjalide põhjal; lisade komplekteerimine; avalduse kohtule edastamine – 0,75 h;

15.06.2023 – 15.06.2023 kohtumäärusega tutvumine; tähtaja pikendamise taotluse koostamine;

teabe edastamine kliendile – 0,25 h; 20.07.2023 – täiendavate materjalidega (KÜ

majandamiskulude dokumendid 09.2020 - 05.2023) tutvumine ja avalduse täiendamine

vastavalt Harju Maakohtu 15.06.2023 kohtumääruses osundatule – 7,00 h; 15.08.2023 –

avaldaja menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 h.

Puudutatud isiku seisukoht

4. Harju Maakohus toimetas avalduse koos selle lisade ja täiendustega, ning menetlusse

võtmise määruse ja avaldaja menetluskulude nimekirja puudutatud isikule kätte. Puudutatud

isik kohtule ei vastanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 26.09.2023 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu

võla nõudes, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning määras kindlaks ja mõistis

temalt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 1217 eurot. Maakohus määras, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1217 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda

avaldajale kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

6. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt määras kohus, juhindudes TsMS § 138 lg-test 1, 2,

§ 139 lg-st 2, § 172 lg-st 9, § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1, menetluskulud kindlaks

menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal.

2-23-110513

7. Avaldaja palus määrata avaldaja poolt kantud menetluskulude rahaliseks suuruseks

tsiviilasjas nr 2-23-110513 õigusabi eest 2340 eurot. Lisaks on avaldaja tasunud avalduselt

riigilõivu 350 eurot. Kokku on avaldaja näidatud menetluskulude maht 2690 eurot (dtl 454-

460). Kohus leidis, et põhjendatud on avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 65

eurot. Avalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu summas 285 eurot osas on avaldajal

õigus esitada taotlus enamtasutud ulatuses riigilõivu tagastamiseks.

8. Avaldajale osutatud õigusabi osas leidis kohus, et antud juhul on põhjendatud avaldaja

lepingulise esindaja ajakulu kõikide käesolevas menetlusega seoses tehtud toimingutele kokku

(sh materjalidega tutvumine ja analüüs, dokumentide koostamine ja kliendisuhtlus) 8 h ulatuses.

Riigikohus on selgitanud, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid

vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus

kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel

olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt

välja mõistetaks (RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 19).

9. Kohus leidis, et advokaadist esindaja pidi olema suuteline käesoleva asja kohtusse esitama

mitte rohkem kui ühe täispika tööpäeva ajakuluga (arvestades ka asjaolu, et puudutatud isik

avaldusele vastuväiteid ei esitanud, seega asjas ei tekkinud tavapäraseid vaidlusega seotud

lisakulusid). Lisaks võttis kohus arvesse, et avaldaja esindaja pidi oma avaldust kohtu nõudel

täiendama. Kohus märkis, et nõuetekohane avalduse koostamine ja kohtule esitamine on

avaldaja ülesanne ning olukorras, kus kohus jätab avalduse käiguta selles sisalduvate puuduste

tõttu, ei ole põhjendatud eelnimetatud toimingute eest tekkinud kulu täies mahus puudutatud

isikult välja mõista.

10. Kohus leidis, et avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu hind on käesolevas menetluses

ülemäärane (arvestades asjaolu, et tegemist on hagita menetlusega). Kohus oli seisukohal, et

avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa koos

käibemaksuga 144 eurot. Avaldaja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa

arvestada tagasi kuludelt tasutud käibemaksu, seega kuuluvad avaldaja menetluskulud

puudutatud isiku poolt hüvitamisele koos käibemaksuga.

11. Kohus määras avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 1152 eurot (144

x 8) ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja 1217 eurot

(1152+65) koos viivisega menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Määruskaebus

12. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus

jättis avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ning

puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskulu summas 1188 eurot välja mõistmata ja teha

asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks

summas 2405 eurot (käibemaksuga summa) ning mõista see puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja.

13. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus hinnanud menetluskulude põhjendatust

ebaõigesti, rikkudes TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut. Maakohus ei hinnanud kõiki avaldaja

lepingulise esindaja osutatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust eraldi.

2-23-110513

14. Avaldaja ei nõustu maakohtu poolt põhjendatud töömahu vähendamisega ligikaudu

kahekordselt. Avalduse ja selle täpsustuse koostamise ajakulu oli tervikuna põhjendatud.

Vaatamata sellele, et tegemist on hagita asjas toimuva menetlusega ning menetlus ei olnud

praeguses vaidluses õiguslikult eriti keeruline, on majandamiskulude nõude puhul väga oluline

tõendite kogumine ja analüüsimine selleks, et kohtule esitatud avalduses selgelt esile tuua võla

kujunemine ning siduda nõude komponendid ja avaldaja väited neid kinnitavate tõenditega.

Lepinguline esindaja pidi kohtule sobiva avalduse koostamiseks nõutavate majandamiskulude

ja pangalaenu jäägi võlgnevuse kujunemist analüüsima. Tegemist oli võlanõudega, mis hõlmas

majandamiskulude arveid 2 aasta ja 9 kuu pikkuse perioodi kohta, lisaks vana pangalaenu jäägi

tasumise nõue. Tulenevalt võlgnevuse perioodist oli analüüsitavate ja lõpuks kohtule esitatud

dokumentide maht märkimisväärselt suur.

15. 09.06.2023 avaldus ja 24.07.2023 avalduse täpsustus ei dubleeri teineteist. Avalduse

täpsustuse koostamisega seotud ajakulu oleks tekkinud ka siis, kui avaldaja oleks avalduse

täpsustuses sisalduvad andmed ja dokumendile lisatud tõendid esitanud juba koos 09.06.2023

avaldusega. Puudutatud isik ei vaielnud nõudele vastu. 15.06.2023 käiguta jätmise määruses

selgitas kohus, et avaldajal tuleb selgelt asjaolud esile tuua ja esitada tõendid, rõhutades, et

vajalike tõendite esitamata jätmisel võtab avaldaja riski, et tema avaldus võib jääda

tõendamatuse tõttu (sh osaliselt) rahuldamata. Seega, välistamaks avalduse (osaliselt)

rahuldamata jätmist ei olnud avaldaja lepingulisel esindajal võimalustki jätta korteriühistu 2

aasta ja 9 kuu pikkuse perioodi majandamiskuludega seonduvaid arveid kohtule esitamata.

16. Avaldajal ei olnud muud võimalust, kui kohtusse pöörduda ning selleks, et mitte riskida

avalduse rahuldamata jätmisega, oli lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud ja vajalik.

Avaldaja seaduslikul esindajal ei ole vajalikul määral õigusalaseid teadmisi, et korteriühistut

(kõiki korteriomanikke) kohtuvaidluses esindada. Sellise mahuga tõendite põhjal avalduse

koostamise põhjendatud ajakulu ei saa olla väiksem kui 14,25 h ja kogu ajakulu 15 h.

17. Kohus on põhjendamatult vähendanud avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu, pidades

põhjendamatuks 130 eurot tunnitasu (koos käibemaksuga 156 eurot). Advokaadist esindaja

156-eurone tunnitasu on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat

tasu. Avaldaja hinnangul tuleb käesolevas asjas arvestada, et tegemist on korteriühistu (ehk

kõigi teiste korteriomanike) rahalise nõudega pikalt võlgu oleva korteriomaniku vastu. Kohtule

sobiva nõude kokkupanemine, sh majandamiskulude nõude analüüs ja kalkulatsioon oli

käesolevas

asjas

tavapärasest

keerukam,

arvestades

dokumentide

mahtu

ning

majandamiskulude tasumist teiste korteri kaasomanike ning seda isikliku kasutusõiguse alusel

kasutava isiku poolt.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Puudutatud isik määruskaebusele ei vastanud.

Menetluse edasine käik

19. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus

on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks

2-23-110513

alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel

maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

21. TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse

seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud so osas, milles maakohus jättis

rahuldamata ning puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmata õigusabikulud summas

1188 eurot. Vaidlustamata osas on määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise

lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

22. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Välja mõistetavate

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu

lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu

tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja

keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm,17.04.2024,

2-17-124505, p 12).

23. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on maakohus nende seisukohtadega

arvestanud ning seega puudub alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja mõistetud menetluskulude (õigusabikulude) suurendamiseks.

24. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustust

piisavalt põhjendanud. Maakohus ei pidanud hindama kõiki avaldaja lepingulise esindaja

osutatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on

maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse liiki (hagita

menetlus) kui asjaolusid ja keerukust, samuti esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja

mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades

asja liiki ja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka

ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab avaldajale osutatud õigusabitoimingutele

kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada mõistlikuks ka

ringkonnakohtu hinnangul. Tegemist ei olnud õiguslikult keeruka tsiviilasjaga, sealjuures ei

olnud vajalik süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või

seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, samuti ei olnud hinnatavate tõendite maht suur.

Ka ei järgnenud pärast avalduse menetlusse võtmist tavapärast kohtuvaidlust, arvestades, et

puudutatud isik kohtule ei vastanudki.

25. Määruskaebuse

esitaja

etteheide

maakohtule

diskretsioonipiiride

ületamisest

määruskaebuses toodud väidetel on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatu.

26. Analoogselt maakohtuga on ka ringkonnakohus seisukohal, et praegusel juhul ei ole õiglane

ega TsMS § 175 lg 1 mõttega kooskõlas kohustada puudutatud isikut hüvitama avaldajale kõiki

õigusabikulusid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas avaldajat alates maakohtu

menetlusest lepinguline esindaja (advokaat), kellelt saab eeldada nii tsiviilkohtumenetluse

seadustiku sätete kui väljakujunenud kohtupraktikaga kursisolekut. Vaatamata eeltoodule tuli

maakohtul jätta 09.06.2023 avaldus käiguta.

2-23-110513

27. Nii nähtub 15.06.2023 puuduste kõrvaldamise määrusest, et avaldaja ei ole piisavalt selgelt

esile toonud avalduse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ning avaldusest ei nähtu ka, millised

konkreetsed arved ja millises summas on jäänud avaldajal tasumata. Maakohus märkis, et

avaldajal tuleb selgelt esile tuua, millised konkreetsed arved, millises ulatuses (iga arve puhul

eraldi) on jäänud tasumata, kuidas on kujunenud majandamiskulude suurus ja kuidas on see

jagunenud korteriomanike vahel teenuste ja kulude kaupa (nn vahendatud teenuste puhul, kui

suured olid majandamiskulud tervikuna tasumata jäänud perioodil), kas ja kui, siis millistele

korteriühistu üldkoosoleku poolt vastuvõetud majanduskavadele avaldaja tasumise nõude

esitamisel tugineb; kas ja kui, siis millistele korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsustele

avaldaja tugineb; kuidas on kujunenud puudutatud isiku võlg, s.o millised konkreetsed arved ja

millises mahus on jäänud tasumata; kui jah, siis milliste arvete osaliseks katteks on puudutatud

isik makseid teinud. Maakohus selgitas avaldajale ka Riigikohtu praktikas väljakujunenud

seisukohti. Maakohus ei ole avaldajale ette heitnud lepingulise esindaja kasutamist, vaid

selgitamiskohustust täites juhtinud tähelepanu avalduse ulatuslikele puudustele ning nendega

seotud riskidele.

28. Juhindudes kohtu selgitustest esitas avaldaja pärast kohtu määratud tähtaja pikendamist

24.07.2023 avalduse täienduse, millele järgnes selle menetlusse võtmine. Kirjeldatud asjaoludel

ei ole võimalik nõustuda määruskaebuse väitega, et avalduse ja selle täpsustuse koostamise

ajakulu oli tervikuna põhjendatud ja kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks

väljamõistmisele. Seda seisukohta ei väära ka avaldaja väited, et lepingulisel esindajal tuli

analüüsida nii arveid 2 aasta ja 9 kuu pikkuse perioodi kohta kui ka vana pangalaenu jäägi

tasumise nõuet. Avalduses esitatud nõuet ja selle aluseks toodud asjaolusid arvestades seda

lepingulisel esindajal teha tuligi.

29. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitaja väitega, et maakohus on põhjendamatult

vähendanud avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu, pidades põhjendamatuks 130 eurot

tunnitasu (koos käibemaksuga 156 eurot).

30. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hagita asjade

menetluste erinevat iseloomu. Mõnda liiki hagita menetlust iseloomustab nende lahendite

kohaselt sisuline vaidlusmenetlus menetlusosaliste vahel, mõne hagita menetluse liigi korral

aga täidab kohus riigilt talle üle kantud avalikku ülesannet ise asjaolud välja selgitada ning

vaidlust eraõigussuhtes osalevate isikute vahel ei ole. Kui konkreetses asjas poolte vahel sisulist

vaidlust ei ole, tuleb vaidluse puudumist menetluskulude suuruse ja põhjendatuse hindamisel

arvesse võtta (vt RKTKm, 19.10.2016, 3-2-1-86-16, p 12). Võttes arvesse, et praegusel juhul

oli tegemist hagita asja menetlusega, milles puudutatud isik sisulisi vastuväiteid avaldaja

nõudele maakohtu menetluses ei esitanudki, ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud ka

avaldaja lepingulise esindaja ühe tööühiku (tunnihinna) hindamisel.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

31. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

32. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

2-23-110513

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/